AJALOO ALGUS: INIMESE KUJUNEMINE 5 miljonit aastat tagasi - algas inimese kujunemise lugu ehk antropogenees. 3,6 miljonit aastat tagasi - kahel jalal kõndiv inimene (australopiteekused). 2 miljonit aastat tagasi - esimesed... Loe edasi 10. klass 11572
AJALOOLISE AJA PERIOODID LÄÄNE-EUROOPA AJALOOLISE AJA JAOTUS ARHEOLOOGID kiviaeg pronksiaeg rauaaeg vanem e. paleoliitikum keskmine e. mesoliitikum noorem e. neoliitikum AJALOOLASED esiaeg ajalooline... Loe edasi 10. klass 12793
Kiviaeg Eestis. Lühidalt Esimesed jäljed inimasustusest Eestis on Sindi lähedalt Pulli külast väljakaevatud leiud, mis on umbes 11 000 aastat vanad. Nimelt leiti sealt kivist ja luust tööriistu, leease ja mitmesuguseid... Loe edasi 10. klass 4298
KERAAMIKA EESTIS KIVIAJAL Kammkeraamika Umbes 7000 aastat tagasi algas Eestis neoliitikum. Sel perioodil õppisid inimesed valmistama veekindlaid savinõusid, mille jäänused on arheoloogidele olnud oluliseks leiuks.... Loe edasi 10. klass 8399
Pronksiaeg Eestis. Lühidalt Eestist leitud vanimad pronksesemed pärinevad ehk siis peetakse seda aega pronksiaja alguseks Eestis. Pronks on vase ja tina sulam ja kuna neid maake meie aladel ei leidunud, siis veeti neid sisse,... Loe edasi 10. klass 3669
Rauaaeg Eestis. Lühidalt Kokkuleppeliselt on Eesti rauaaja alguseks 500 eKr, mil Eestisse hakkas jõudma esimesi raudesemeid. Mitu sajandit hiljem õpiti rauda sulatama kohalikust soomaagist. Rooma rauaajal levis raud veelgi... Loe edasi 10. klass 5750
KATSED ALLUTADA EESTIT 10. sajandist pärinevad esimesed andmed Vene vürstide katsetest Eestis makse koguda. 1030 a. korraldas viikingitaustaga vürst Jaroslav Tark sõjaretke Eestisse vallutades Tartu ja nimetades selle... Loe edasi 10. klass 2601
EESTI SUHTED LÄÄNEGA 12. sajandil olid eestlastel sõjakad suhted ka lääne suunal, mis läksid eriti teravaks lõpus. Kroonik Saxo Grammaticuse järgi korraldasid eestlased 1170 a. sõjakäigu Ölandile, kuid... Loe edasi 10. klass 2973
EESTI JA KATOLIKU KIRIK Eesti sattus 10-11 sajandil kristlike riikide vahele, kuna Taani, Rootsi ja Venemaa olid vastu võtnud ristiusu. 1054 a. jagunes kristlus katoliikluseks ja õigeusuks. Seejärel püüdsid kristlikud... Loe edasi 10. klass 3271
EESTLASED MUINASAJA LÕPUL Läti Henriku kroonika ehk Henriku Liivimaa kroonika kirjeldab alguse eestlasi ja nende eluolu ning Eesti äravallutamist. Muinaja lõpul elas Eestis 150 000-200 000 inimest. asustus tihenes ja... Loe edasi 10. klass 4519
HALDUSJAOTUS JA LINNUSED Eesti jagunes maakondadeks, mis omakorda jagunesid kihelkondadeks. Suuremateks maakondadeks olid Saaremaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi, väiksemad olid Revala ja Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa,... Loe edasi 10. klass 3839
MUINASUSUND JA MAAILMAPILT Eestlaste usundiks oli loodususund ehk animism. Usuliste tegevuste sisuks oli inimese ja looduse hea vahekorra tagamine. Ka teiste Euroopa rahvaste eelkristlikud usundid olid loodususundid. Erinevus... Loe edasi 10. klass 5100
EUROOPA KESKAEG Keskaeg jääb antiikaja ja uusaja vahele ning selle alguseks peetakse Lääne-Rooma impeeriumi lagunemist 5 sajandil. KESKAJA AJALINE JAOTUS varakeskaeg kõrgkeskaeg hiliskeskaeg Loe edasi 10. klass 4797
KIRIK KESKAJAL Keskajal määras ristiusk ideoloogilise raamistiku. Ristiusu peamised voolud olid rooma-katoliku kirik (katoliiklus) ja kreeka-katoliku kirik (õigeusk). 10. sajandil levis ristiusk Põhja-ja... Loe edasi 10. klass 3886
ÜHISKOND KESKAJAL Tolleaegne ühiskond oli feodaalühiskond, mis jagunes seisusteks: vaimulikkond, aadlid, linnakodanikud ja talupojad. Kujunes välja püsiv sotsiaalne ja õiguslik korraldus ja üleeuroopaline... Loe edasi 10. klass 3272
EUROOPA PIIRID KESKAJAL 9-11. sajandil ähvardasid Euroopat nii viikingite, ungarlaste kui ka araablaste sõ üritasid mongolid oma võimuala Euroopas suurendada, kuid see neil ei õnnestunud. Keskajal ja eriti selle lõpus... Loe edasi 10. klass 3018
KESKAJA KULTUUR Keskaeg oli inimestele vaimse arengu aeg. Sellest ajast pärineb esimene põhiseadus Euroopas (Inglise Magna Charta 1215). Kujunema hakkasid teaduslikud mõtte-ja uurimisviisi alged. Kunstivooludena... Loe edasi 10. klass 4402
RISTISÕDA LÄÄNEMERE LÕUNAKALDAL Baltikumi ristisõdade käivitamisel etendasid osa saksa kaupmeeste ja Põhja-Euroopa kristlike valitsejate huvid. Saksa kaupmeestel tekkisid Baltikumi suhtes kaubanduslikud huvid aga kristlikud... Loe edasi 10. klass 3334
MUISTSE VABADUSVÕITLUSE ALGUS (1208-1215) 1208 a. saabusid Ugandisse sakslaste esindajad, kes nõudsid ugalastel käest saksa kaupmeestelt röövitud vara, kuid sellest keelduti. Suvel saatsid latgalite vanemad ja Võnnu orduvendade pealik... Loe edasi 10. klass 2786
VÕITLUSED AASTATEL 1211-1212 Piiskop Albert parandas suhteid Polotskiga vähendades seega vaenlaste arvu. 1211 a. asusid sakslased suure väega piirama Viljandi linnust. Kuigi linnus oli tugevalt kindlustatud, olid sakslased... Loe edasi 10. klass 2251
TURAIDA VAHERAHU Kuna eestlased, liivlased ja latgalid olid sõjast, näljast ja katkust kurnatud, alustati läbirääkimisi, mis lõppesid Turaida vaherahuga, millega peatati sõda kolmeks aastaks. Samas oli Turaida... Loe edasi 10. klass 2339
UGALA JA SAKALA ALISTUMINE 1215 a. lõppes Turaida vaherahu ja liivlased ning latgalid tungisid viivitamatult Läänemaale ning laastasid seda rängalt. Teine ristisõdijate vägi tungis Sakalasse ning piiras sisse Lembitu... Loe edasi 10. klass 2255
KOOSTÖÖ VENELASTEGA Eestlaste lüüasaamised sundisid neid otsima endale liitlasi ja võimalikeks liitlasteks kujunesid venelased, sest sakslaste pealetungid olid ka neid häirima hakanud. 1216 a. sõlmisid eestlased... Loe edasi 10. klass 2274
MADISEPÄEVA LAHING 1217 a. valmistusid mõlemad pooled otsustavaks võitluseks. Lembitu algatusel üritati koguda kokku võimas ühisvägi ja samuti loodeti Vene abivägede peale. Madisepäevaks koguneski Navesti jõe... Loe edasi 10. klass 4248
LINDANISA LAHING Hoolimata sellest, et ristisõdijad olid suutnud end Sakalas ja Ugandis kindlustada, oli suurem osa Eestist veel vaba. 1218 a. kutsus piiskop Albert appi Taani kuninga Valdemar II. 1219 a. saabus... Loe edasi 10. klass 3062
