BIOLOOGIA KUI TEADUS Bioloogia on teadusharu, mis uurib elu ja elureid (elusorganisme). Bioloogia uurib elurite ehitust (ehk struktuuri), toimimist (ehk funktsioone) , kasvu, arengut, levimist ning nende... Loe edasi 7. klass 10890
BIOLOOGIA IGAPÄEVAELUS Bioloogia ei ole pelgalt teadus ega koolitund: bioloogia-alastest teadmistest on kasu igapäevaelus. Järgnevalt mõned näited erinevatest elukutsetest, kus bioloogiat tundmata on keeruline... Loe edasi 7. klass 6958
ELUSLOODUSE JAOTUS Elusloodus jaotatakse oluliste tunnuste alusel riikideks, riigid omakorda hõimkondadeks, need klassideks jne. Elureid on ajaloos rühmitatud mitmel erineval viisil. Need kuus tihast on erinevatest... Loe edasi 7. klass 8366
ELUSLOODUSE RIIGID Teatavasti jaotatakse kõik elurid oluliste tunnuste alusel riikideks, riigid omakorda hõimkondadeks, need klassideks jne. Varem jagati kõik elavad organismid taime- ja loomariiki. Näiteks veel... Loe edasi 7. klass 9803
ELUAVALDUSED Elurid (elusolendid ehk organismid) koosnevad rakkudest, toituvad, eritavad, kasvavad, paljunevad, vananevad, liiguvad, võivad häälitseda, õppida, areneda. Elurite peamisteks... Loe edasi 7. klass 7252
MIKROSKOOP Mikroskoop on uurimisriist pisikeste esemete (objektide) uurimiseks. Mõna «mikro» tähendab imetillukest, «scope» tuleb aga ladina keelest ning tähendab uurimist. Mikroskoopidest on tuntumad... Loe edasi 7. klass 9070
PREPARAAT Preparaat tuletub ladinakeelsest sõnast prepare — valmistama. Preparaate on mitmesuguseid, siin käsitleme valgusmikroskoobiga vaadeldavatest esemetest (objektidest). Mikroskoobiga vaatlemiseks on... Loe edasi 7. klass 5763
SELGROOGSETE TUNNUSED Inimene on bioloogiliselt selgroogne imetaja loom, kuna tema teised luud kinnituvad kesksele selgroole, ka seesmised kehaosad (organid) toetuvad luustikule. Mõistetavalt tunneb ta lähedust teiste... Loe edasi 7. klass 12434
SELGROOGSETE MEELED JA ELUVIISID Eesti loomastikus on umbes 80 liiki (Liik on rühm sarnaste tunnustega elureid, kes saavad vabalt anda viljakaid järglasi.) kalu, 11 liiki kahepaikseid, 5 liiki roomajaid, üle 380 liigi linde ja... Loe edasi 7. klass 5725
SELGROOGSED, LOODUS JA INIMENE Kui Eesti loomastikus on kalu umbes 80 liigist (Liik on rühm sarnaste tunnustega elureid, kes saavad vabalt anda viljakaid järglasi.), kahepaikseid 11, roomajaid 5, linde üle 380 ja imetajaid... Loe edasi 7. klass 4758
SELGROOGSETE SEEDIMINE Toitumine on üks ainevahetuse osi. Energia saamiseks tuleb loomadel toituda, vett juua ja hingata. Energiat vajavad elurid pidevalt: liikumiseks, hingamiseks ja isegi seedimiseks või... Loe edasi 7. klass 8348
SELGROOGSETE HINGAMINE Hingamine on üks ainevahetuse osi. Kõik selgroogsed kasutavad energia saamiseks toitaineid, mis rakkudes hapniku abil lagundatakse süsihappegaasiks ja veeks. Puhas hapnik oleks organismidele... Loe edasi 7. klass 7928
SELGROOGSETE VERERINGE Vere paneb veresoontes ringlema südame pumpamine. Selgroogsetel on suletud vereringe (enamikul selgrootutel on avatud vereringe ning veri liigub osaliselt kudede vahel). Kaladel on lihtne... Loe edasi 7. klass 11711
SELGROOGSETE KOHASTUMUSED Kohtumiseks (Kohastumine ehk evolutsiooniline adapteerumine on geneetiliste muutustega seotud organismirühmade pöördumatu otstarbekohane ümberkorraldumine ja sobitumine uute elamistingimustega)... Loe edasi 7. klass 5201
SELGROOGSETE VÕRDLUS Peale välise erinevuse võib loomi eristada ka selle järgi, kuidas nad käituvad, saaki jahivad, sigivad või kus pesitsevad. Selgroogsetest on kõige lihtsama ehituse ja käitumisega sõõrsuud... Loe edasi 7. klass 8601
TAIMEDE VÄLISEHITUS Taimed on kõik sellised elurid, kes sisaldavad rohelist pigmenti (klorofüll) ning teevad endale ise õhus leiduvast süsihappegaasist ning mullas leiduvast veest ja mineraalainetest päikesevalguse... Loe edasi 8. klass 7278
TAIMEDE PALJUNEMINE Taimed saavad paljuneda suguta (Mittesuguliselt ehk vegetatiivselt) ja suguliselt. Mittesugulisel paljunemisel läheb uus taim (üks taim on tinglikult üks isend. Kuid et taimede puhul on sageli... Loe edasi 8. klass 13358
TAIMERÜHMADE ISELOOMULIKUD TUNNUSED Suurem osa meid ümbritsevatest taimedest on katteseemnetaimed. Kõiki teisi on nende seast lihtne eristada, kui silmas pidada järgmisi iseloomulikke tunnuseid ja märksõnu. Loe edasi 8. klass 6608
LEVIK JA KASVUKOHT Taimedel puudub aktiivne liikumisvõime, ehkki nad pole päris liikumatud. Taimed levivad peamiselt loomade või tuule abil ja hakkavad idanema soodsas kasvukohas ning sobiva kliimaga piirkonnas.... Loe edasi 8. klass 7350
MILLEKS TAIMI TUNDA? Iga inimene peab teadma mürgiseid ja ohtlikke taimi. Nõgest ei pea lapsele tutvustama — ta kogeb ise, et see kõrvetab. Ent paljud ahvatleva välimusega metsamarjad võivad olla mürgised,... Loe edasi 8. klass 4716
TAIME- JA LOOMARAKK Juuresolev videoklipp näitab taime- ja loomaraku erinevust. ;feature= Loe edasi 8. klass 11949
ÕISTAIMEDE EHITUS Juur Juur on taimeorgan, mis enamasti paikneb pinnases ning mille ülesandeks on taime kinnitamine ning vee ja mineraalainete imamine (imamine on passiivne tegevus, imemine aga aktiivne). Paljud... Loe edasi 8. klass 10087
FOTOSÜNTEES Fotosüntees (sõna tuleb kreeka keelest, kus «photo-» tähendab valgust ja «synthesis» ühendamist või liitmist) on looduses toimuv protsess, mille käigus elurid muudavad päikeseenergia... Loe edasi 8. klass 20339
MIKS SEENED SÜSTEEMI EI SOBI? Seened ümbritsevad meid kõikjal. Seened pole üksnes metsahämarikus kasvavad kübaraga moodustised, vaid enamasti silmatorkamatu võrgustik, võrreldav ämbliku püünisega. Nad elavad pinnases... Loe edasi 8. klass 4834
SEENTE MITMEKESISUS Eestis on praegu teada umbes 3500 liiki seeni, neist vaid kolmandik moodustavad nn kübaraid. Eesti suurseentest on umbes 400 söödavat, ligi 200 mürgist ning ligi 150 raviomadustega liiki.... Loe edasi 8. klass 3955
