I ja J õigekiri i ja j õigekirjareeglites on oluline silbi mõiste. Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i. j-le järgneb täishäälik. va-ja – vai-a, sa-jad – sai-ad, ma-jast – mai-ast, o-ja –... Loe edasi 4. klass 40499
KAASHÄÄLIKUÜHEND Kui sõnas on kaks või enam erisugust kaashäälikut kõrvuti, siis moodustavad need kaashäälikuühendi. Kaashäälikuühendis märgitakse kõik häälikud ühe tähega. Sõna võib alata... Loe edasi 4. klass 59121
GI- JA KI-LIITED Nii -gi kui ka -ki liituvad sõna lõppu. Liide -gi liitub helilisele häälikule. Helilised häälikud: a e i o u õ ä ö ü l m n r v j Liide -ki liitub helitule häälikule. Helitud... Loe edasi 4. klass 88753
FAKT JA ARVAMUS Fakt on tõsiasi. Fakt võib olla tõene või väär. Arvamus on mõte, seisukoht või hinnang millegi/kellegi kohta. Arvamus võib inimestel erineda. Seda oma seisukohta saab/peab/võib teistele... Loe edasi 4. klass 15815
KAS NIMI VÕI NIMETUS? Kas suur või väike algustäht? Nimi tähistab üht olendit, asja, nähtust. Nimes kirjutatakse kõik sõnad ( sidesõnad) suure algustähega. Nimetus tähistab olendite, asjade, nähtuste liiki.... Loe edasi 4. klass 22720
LÜHEND Lühendit läheb tarvis tekstis sagedaste sõnade lühendamiseks. Lühendit on mõtet kasutada siis, kui see tõesti lühendab sõna. On olemas kahesuguseid lühendeid: 1) üldkasutatavad lühendid,... Loe edasi 4. klass 30791
TÄHESTIK Eesti keele tähestiku aluseks on ladina tähestik. Ladina tähestik on aluseks üle viiesajale keeletähestikule, sh läti, leedu, soome, vietnami, inglise, hispaania, türgi ning eestigi... Loe edasi 4. klass 8546
TÄHESTIKULINE JÄRJEKORD Eesti tähestikus on 27 tähte. Nende tähtedega saab kirjutada nii oma- kui ka võõrsõnu. Seejuures tähed f, š, z ja ž esinevad ainult võõrsõnades. Võõrsõnatähtede nimed on: eff, šaa,... Loe edasi 4. klass 12132
VÕÕRSÕNATÄHED JA VÕÕRTÄHED Eesti tähestikus on 27 tähte. Nende tähtedega saab kirjutada nii oma- kui ka võõrsõnu. Seejuures tähed f, š, z ja ž esinevad ainult võõrsõnades. Võõrsõnatähtede nimed on: eff, šaa,... Loe edasi 4. klass 30979
ARVSÕNAD Arvsõnad on sõnad, mis väljendavad asjade hulka (põhiarvsõnad: kümme, tuhat) või asjade kohta mingis järjestuses (järgarvsõnad: seitsmes, kolmeteistkümnes). Arvsõnad saavad üldjuhul olla... Loe edasi 4. klass 30264
Omadussõnad Omadussõnad on sõnad, mis väljendavad omadust. Omadussõnad saavad üldjuhul olla nii ainsuses kui ka mitmuses: kuumale, kiirustavatele. Omadussõnu saab käänata: rohelisele, armsaid. ... Loe edasi 4. klass 17590
Nimisõnad Nimisõnad on sõnad, mis märgivad asju (elusolendeid, esemeid jne). Nimisõnad saavad üldjuhul olla nii ainsuses kui ka mitmuses: laps, lapsed. Nimisõnu saab käänata: palliga, õhus, laual. ... Loe edasi 4. klass 15211
Asesõnad Asesõnad on sõnad, mis asendavad lauses isikuid, asju, omadusi väljendavaid sõnu: mina, tema, see, niisugune, iga, mitu. Tähenduselt on asesõnad teiste sõnadega võrreldes ebamäärasema... Loe edasi 4. klass 30567
Sidesõnad Sidesõnad on sõnad, mis seovad teisi sõnu, osalauseid. Sidesõnad on muutumatud sõnad. Eesti keeles on sidesõnu umbes 20: ja, ning, ega, ehk, või, aga, kuid, ent, vaid, et, kui, kuna, sest,... Loe edasi 4. klass 19542
Tegusõnad Tegusõnad on sõnad, mis väljendavad tegevust. Tegusõnad näitavad, kas tegevus toimub olevikus või toimus minevikus: naerate, põrnitses, on kuulnud. Tegusõnu saab pöörata: laulan, jooksevad.... Loe edasi 4. klass 34241
Pealkirjad Nimed kirjutatakse suure algustähega ja jutumärke ei kasutata. Ajakirjadel ja ajalehtedel on nimed. Seega on õige kirjutada nii: Eesti Päevaleht, Tartu Postimees, Hea laps. Teostel on pealkirjad.... Loe edasi 4. klass 8860
Poolitamine Poolitamine on sõnaosa viimine uuele reale. Poolitamisel kehtivad reeglid: Ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusse. Liitsõna on hea poolitada koostisosade... Loe edasi 4. klass 40407
Silbitamine Häälikud sõnades moodustavad silpe. Kõne peab olema seatud nii, et kõnelejal oleks hea hääldada ning kuulajal hõlbus kuulata. Häälikud ei saa üksteisele järgneda ükskõik kuidas, vaid... Loe edasi 4. klass 17920
Lausetüübid Lausete abil saab edasi anda väidet, küsimust, käsku, soovi ning hüüdu. Olenevalt lause sisust saab lauseid liigitada. Väitlause ehk jutustava lause sisuks on kuulajale midagi teada anda,... Loe edasi 4. klass 12669
Suur ja väike algustäht Missugune algustäht on õige? Nimi tähistab üht olendit, asja, nähtust. Nimes kirjutatakse kõik sõnad ( sidesõnad) suure algustähega. Näiteks inimeste, loomade, kohtade, ajalehtede,... Loe edasi 5. klass 66532
Kaashäälikuühend Kaashäälikuühendi õigekirja põhireegel ütleb, et kaashäälikuühendis märgitakse kõik häälikud ühe tähega. Oluline on järgida selle põhireegli erandeid: Liitsõnas kirjutatakse sõnad... Loe edasi 5. klass 42210
Sulghääliku õigekiri Helitute kaashäälikute (g b d k p t s h f š z ž) kõrvale kirjutatakse üldjuhul k, p või t. Heliliste kaashäälikute (l m n r v j) kõrvale kirjutatakse üldjuhul g, b või d. Erandina... Loe edasi 5. klass 17802
Poolitamine Poolitamine on sõnaosa viimine uuele reale. Poolitamisel kehtivad silbitamisreeglid, aga ühe kitsendusega: ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusse. TEST:... Loe edasi 5. klass 12749
Silbitamine Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Kõne peab olema seatud nii, et kõnelejal oleks hea hääldada ning kuulajal hõlbus kuulata. Häälikud ei saa üksteisele järgneda ükskõik kuidas,... Loe edasi 5. klass 11426
Alus Alus on lauseliige, mis näitab, kes või mis midagi teeb või teatud olukorras on. Seega alus ja öeldis sõltuvad teineteisest. Aluseks on harilikult nimisõna nimetavas või osastavas käändes.... Loe edasi 5. klass 24751
