Ava menüü

Õppematerjalid

Eesti keel, I kooliaste

LAUSE

Loe edasi 3. klass 7519

LAUSE LAIENDAMINE

Jüri ja Mari koostasid pildi järgi lauseid: Jüri laused on lihtlaused. Mari laused on laiendatud lihtlaused. Lausete laiendamine tähendab, et lausele tuleb lisada sõnu juurde.

Loe edasi 3. klass 10811

TÄISHÄÄLIKU PIKKUS

Täishäälikud on: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Eesti keele häälikud võib pikkuse järgi jaotada: lühikesed häälikud pikad häälikud; ülikpikad häälikud. Lühikest täishäälikut...

Loe edasi 3. klass 19544

LIITSÕNA

Liitsõna on kahest või enamast sõnast liidetud sõna. Näiteks: KÄE+ KELL= KÄEKELL VANNI+ TOA+ KAPP= VANNITOAKAPP Väga pikk liitsõna:...

Loe edasi 3. klass 17763

LIITLAUSE, SIDESÕNAD

Sageli tahame ühe lausega väljendada mitut mõtet. Sel juhul liidame tavaliselt laused SIDESÕNADE abil. Liidetud lausete, ehk LIITLAUSETE kirjutamisel pead teadma, et sidesõnad jagunevad: komaga...

Loe edasi 3. klass 21244

LAUSELÕPUMÄRK

Jutustava lause lõppu kirjutatakse punkt. Jutustav lause on lause, kus öeldakse midagi, antakse edasi tegevust või olukorda. Jutustavad laused on näiteks: Mina laulan. Ema peseb pesu....

Loe edasi 3. klass 14096

KÜSIMUSTE MOODUSTAMINE

Jutustava lause järgi küsimuste moodustamine: iga olemasoleva sõna (sõnapaari) asemele tuleb leida küsisõna. Küsisõnu on palju: Kes, mis, kelle, keda, mida, kas, miks, mitmes, mitu, kui...

Loe edasi 3. klass 7681

SAMATÄHENDUSLIKUD SÕNAD/SÜNONÜÜMID

Samatähenduslikud sõnad on need, mille tähendus on sama, kuid kirjapilt on erinev. Näiteks: räägin - kõnelen - ütlen tulen - saabun - jõuan õudne - hirmus - kohutav tüdruk - plika ilus -...

Loe edasi 3. klass 25603

MUINASJUTT

Mis on muinasjutt? Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Muinasjutt on teadlikult väljamõeldisele rajatud jutustus, mis räägib vastu loogikale, loodusseadustele ja ei hooli kindlast...

Loe edasi 3. klass 12149

SÕNADE RÜHMITAMINE/ LIIGITAMINE

Tead, et laused koosnevad sõnadest. Sõnu võib liigitada mitmel viisil. Nimisõnad - küsimus kes? mis? (õpilane, raamat,haridus). Omadussõnad - küsimus missugune? (suur, kollane, mõistlik,...

Loe edasi 3. klass 18323

SULGHÄÄLIK S-I KÕRVAL

S-i kõrval on tavaliselt K, P, T. Tegusõnade puhul kontrollitakse s-i kõrvale õiget sulghäälikut kirjutades sõna ma-vormi. püüdma - püüdsin leidma - leidsin jõudma - jõudsin teadma -...

Loe edasi 3. klass 10648

SULUTA KAASHÄÄLIKU PIKKUS

Suluta kaashäälikud on: h, j, l, m, n, r, s, v. Lühike suluta kaashäälik kirjutatakse ühe tähega. (kala, kana, kava) Pikk suluta kaashäälik kirjutatakse kahe tähega. (konnad, sammud,...

Loe edasi 3. klass 13815

SULGHÄÄLIK SÕNA ALGUL

Üldjuhul kirjutatakse sõna algusesse k, p, t, võõrsõnade alguses võib olla g, b, d. Enesekontrolliks: Klusiil tähenduse eristaja K, P ja T sõna alguses Lohista sõna pildi peale...

Loe edasi 3. klass 7018

ASESÕNAD

Asesõnadel on lühikesed vormid. mina= ma sina= sa tema= ta meie= me teie= te nemad= nad minul= mul sinul= sul temal= tal minu= mu sinu= su Asesõnade lühikestes vormides kirjutame kõik häälikud...

Loe edasi 3. klass 13829

RIIMUVAD SÕNAD

Riimuvad sõnad on sõnad, mis kõlavad sarnaselt. Keskmiselt on eesti keeles võimalik leida ühele sõnale 4-5 riimi. Enesekontrolliks: Leia luuletusse riimuvad sõnad Riimiabi Leia igale...

Loe edasi 3. klass 21784

DIALOOG/KAHEKÕNE

Dialoogiks nimetatakse kahe inimese vahel toimuvat vestlust. Dialoog - kahekõne. Algselt mõisteti dialoogi all kahe inimese kõnet, hiljem on mõiste laienenud ka mitme inimese kõnele. Dialoog...

Loe edasi 3. klass 8286

ANEKDOODID

Anekdoot on lühike vaimukas üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm peamist tunnust: tegelased, sisu ning tegevuse aeg ja koht. Juku anekdoot: Õpetaja: „Nimeta, Juku, üks Austraalia...

Loe edasi 3. klass 8669

TEGUSÕNA

Tegusõna väljendab tegevust ja vastab küsimusele mida teeb?/mida teevad? Näiteks: Laulab, hüppab, õpivad, söövad, loeb, loeb, joonistavad jne. Tegusõna lõpud: ainsuses – mida teeb? -b ...

Loe edasi 3. klass 8175

SULGHÄÄLIKU ÕIGEKIRI

Sulghääliku kolm pikkust: Lühike sulghäälik: g, b, d. ( kurg, tibu, kodu) Pikk sulghäälik: k, p, t. (soki, supi, setu) Ülipikk sulghäälik: kk, pp, tt. (kukk, nupp, pott) Üldjuhul...

Loe edasi 3. klass 13072

KAVA JÄRGI JUTUSTAMINE

Kava järgi jutustades, tuleb Sul kõigepealt kava koostada (juhul, kui seda pole ette antud). Kava koostades tulev Sul arvestada, et igal jutul on algus ja lõpp ning tegevused jutu keskel....

Loe edasi 3. klass 9203

NIMEKIRI

Nimekirja koostamisel pead teadma tähestikku. Sest tähestiku abil saad nimesid järjestada. TÄHESTIK: Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp,...

Loe edasi 3. klass 5787

KÕNEKÄÄND

KÕNEKÄÄND – piltlik ja kujundlik ütlus, mis iseloomustab mõnd olukorda, nähtust, isikut. Tähendus selgub lauses. Ei lausu musta ega valget. Võttis jalad selga. TESTID: Tunne kõnekäände....

Loe edasi 3. klass 16936

SÕNARAAMAT, INTERNET

„Eesti keele sõnaraamat” on kõigile vajalik teatmeteos. 1. Sõnaraamatust saab kontrollida sõnade õigekirja ning õiget hääldust. 2. Sõnaraamatus on esitatud kokku ja lahkukirjutamise...

Loe edasi 3. klass 5585

OLEVIK JA MINEVIK

Olevik on see, mis toimub nüüd ja praegu: Mul on lõbus ja ma naeran. Minevik on see, mis toimus juba ära: Eile käisin maal ja nägin oma koera. TEST: MINEVIK JA OLEVIK. Lohista sõna õigesse...

Loe edasi 3. klass 15428

JAATAV JA EITAV KÕNE

Pööra lauset Ma pingutasin kõvasti kõikides pööretes nii jaatavas kui ka eitavas kõnes. Jaatav kõne Eitav kõne Ma .....................................

Loe edasi 3. klass 7600