Ava menüü

Õppematerjalid

Eesti keel, III kooliaste

Sõnamoodustus

Maailm meie ümber muutub pidevalt, sellega koos ka keel, sest uusi nähtusi on vaja sõnaliselt väljendada. Keeles on olemas vahendid, mille abil sõnavara rikastada. Sõnavara rikastamise teed:...

Loe edasi 9. klass 7705

Tehissõnad

Tehissõnad on sõnad, mis mõeldakse välja uute asjade, esemete, nähtuste väljendamiseks, kasutades eesti keele häälikusüsteemile omaseid tunnuseid. Palju uusi sõnu on toonud eesti keelde...

Loe edasi 9. klass 7668

Sõnade liitmine

Uute sõnade saamise lihtsaim viis on kahe või enama sõna liitmine. Omavahel kombineeritakse keeles olemasolevaid tüvesid. Enamasti on uue sõna tähendus arusaadav, aimatav. Kahe sõna liitmisel...

Loe edasi 9. klass 16802

Tuletus

Uusi sõnu saadakse tuletamise abil: olemasolevale sõnatüvele lisatakse tuletusliide. Eesti keeles lisatakse liited enamasti sõna lõppu. Eesti keeles on järelliited ( eba-, mis on eesliide:...

Loe edasi 9. klass 26031

Sõnade laenamine

Sõnad võetakse üle teistest keeltest, põhiliselt oma laenud on keelega nii hästi kohanenud, et neid ei peetagi enam laenudeks, uuemates on säilinud teisele keelele omaseid jooni. Need on...

Loe edasi 9. klass 9713

Pöördsõna

Pöördsõna, verb, ka tegusõna, tegevust, seisundit ja olemist väljendav sõnaliik, millel on lauses öeldisena esinevad vormid. Eristatakse sihilisi ja sihituid pöördsõnu, liht- (elama), liit-...

Loe edasi 7. klass 16542

Astmevaheldus

Astmevahelduseks nimetatakse sõna sisehäälikute muutumist käänamisel ja pööramisel. (lipp – lipu, luba – loa; sadama – sajab). Astmevaheldus jaguneb välte- ja laadivahelduseks....

Loe edasi 7. klass 41346

i ja j täheortograafia

Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i: va-ja – vai-a, sa-jad – sai-ad, ma-jast – mai-ast, o-ja – hoi-a. mater-jal mateeri-a, materi-aalne mil-jon staadi-on ports-jon sümpoosi-on...

Loe edasi 9. klass 8544

Häälikuühendi õigekiri

Häälikuühendis (kaashäälikuühendis või diftongis) kirjutatakse iga häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata: kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kiskuma, lonksu, värske, mõtlik,...

Loe edasi 7. klass 15780

Üksikhääliku õigekiri

helilised häälikud on täishäälikud ja osad kaashäälikud (j, l, m, n, r, v) helitud häälikud - ülejäänud kaashäälikud (sulghäälikud ja f, h, s, š, z, ž) helitu kõrvale k, p, t...

Loe edasi 7. klass 4791

Võõrsõnade kirjutamine

Võõrsõna on keeles muganemata või osaliselt muganenud laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni. Võõrsõnal on vähemalt üks järgmistest struktuurilistest võõrjoontest: 1) b,...

Loe edasi 7. klass 9987

Käänded. Eesti keele 14 käänet

Eesti keeles on 14 käänet Eesti keele käänded TEST: Käänded. Vali õiged küsimused Käänded. Vali küsimusele vastav kääne Käänded. Vali sõnale vastav kääne Käänded....

Loe edasi 7. klass 220593

Muutumatud sõnad

Ei pöördu pööretes ega käändu 14 käändes. 1. Sidesõnad. Sidesõnad on muutumatud sõnad, mille funktsiooniks on siduda lauses moodustajaid, seejuures viimaste vormi mõjustamata....

Loe edasi 7. klass 12766

Homonüümid

Homonüümid on samakujulised, aga erineva tähendusega sõnad. Sageli on homonüümid erinevast sõnaliigist sõnad. Sõna samakujulised taga on õieti kolm võimalust: sama hääldus- ja...

Loe edasi 7. klass 14130

Tegusõnad

Tegusõnad on tüüpjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis muutuvad sõnad, mis väljendavad tegevust ja esinevad lauses öeldisena. Nt Ta elab Pärnus. Nad sõitsid suveks...

Loe edasi 7. klass 9570

Tegusõna pööramine

Tegusõnal on käändelised ja pöördelised vormid (saadakse verbi pööramisel). Tegusõna pöördelistel vormidel on: kolm pööret – ainsuses (ma loen, sa loed, ta loeb) ja pööret mitmuses...

Loe edasi 7. klass 21379

Tegusõna aeg

Aeg ehk grammatiline aeg ehk tempus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega (absoluutset aega) või mingi teise tegevusega (suhtelist aega)....

Loe edasi 7. klass 7291

Ajavormide kasutamine

Olevik on pöördsõna finiitne ajavorm, mis väljendab seda, et tegevus toimub kõnehetke suhtes mitteminevikulisel ajahetkel. Eesti keele olevikuvormi kasutatakse nii siis, kui sündmushetk on...

Loe edasi 7. klass 17954

Sidesõnad

Sidesõnad Sidesõnad on muutumatud sõnad, mille ainsaks süntaktiliseks funktsiooniks on siduda lauses moodustajaid, seejuures viimaste vormi mõjustamata. Sidesõnu on kõikides keeltes vähe....

Loe edasi 7. klass 5598

Sihitis

Sihitis on verbi laiend, mis näitab, kellele või millele on tegevus suunatud, nt Kohtasin Jaani. Mees ehitas endale suvila. Loe see artikkel läbi. Ta ei lausunud ei musta ega valget. Ma...

Loe edasi 9. klass 8787

Tuletamine

Tuletamine on uute sõnade saamine liidete abil, liite abil moodustatud sõnu nimetatakse tuletisteks. Eesti keeles on peamiselt järelliited (nt andekas, saarestik, korralik), eesliiteid on vähe...

Loe edasi 8. klass 4478

Paronüümid ehk sarnassõnad

Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, sageli kirjapildis osaliselt kattuvad, kuid eri tähendusega sõnad. Keelenõuandest küsituimate paronüümide esikolmik on järele ja järgi,...

Loe edasi 8. klass 12832

Keel

Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab sümboleid ja teisi märke ja nende kombineerimise reegleid. Keeled kasutavad sümboleid...

Loe edasi 8. klass 3871

Kirjakeel ja murded

Õpikutes ja käsiraamatutes kirjeldatakse keelt tavaliselt kui selgepiirilist süsteemi, kus iga tähenduse jaoks on olemas kindel vorm. Näiteks väidetakse keeleõpetuses, et eesti keeles on...

Loe edasi 8. klass 3530

Keele avaldumisvormid

Keel kui süsteem eksisteerib keele kasutajate teadvuses keeleoskusena, st märkide ning reeglite kogumina, mida kasutades inimene on võimeline oma mõtteid teistele edasi andma. Keelt kui süsteemi...

Loe edasi 8. klass 2468