Eesti keel 10.klass Esitlus eesti keele kohta: Eesti keele häälikusüsteem Võõrhäälikud ja –tähed Silp Rõhk Sõna välde Vormiõpetus Vormimoodustuse mehhanismid Tüvevahelduse liigid Tüvevokaal... Loe edasi 10. klass 7854
Algustäht. Kohanimed Kohanimed: Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [ tänav mäejalal], kaar (kaarjas tänav või tee) jt). Nt riigid,... Loe edasi 10. klass 5407
Tsitaat – kuidas tekstis (kirjandis, referaadis, uurimistöös) tsiteerida Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte mingist tekstist viitega autorile või allikale. Kirjandi kirjutaja ja kõnepidaja puutub tahes-tahtmata kokku vajadusega tsiteerida, sestap käsitlen täna... Loe edasi 12. klass 17135
Kirjandi sissejuhatus Milleks on sissejuhatust vaja? Sissejuhatusega äratatakse lugejas huvi käsitletava vastu, luuakse sobiv meeleolu juhatatakse lugeja teema juurde antakse eelteadmisi Sissejuhatuses puudub... Loe edasi 12. klass 11396
Kirjandi alustamine ja lõpetamine: temaatiline sissejuhatus ja järeldus lõppsõnas Temaatiline sissejuhatus tähendab, et asud viivitamatult asja kallale. Viitad kohe pealkirjas nimetatule. Jätad kõrvale laiema tausta, aja ja koha kirjelduse, tsiteerimise, refereerimise. Näiteks... Loe edasi 12. klass 5000
Arutleva kirjandi kirjutamise etapid Arutleva kirjandi kirjutamise etapid NÄIDE 1 Loe hoolega pealkirja. Leia sealt kõige olulisemad sõnad (need on tuumsõnad). Kui loed pealkirja „Kas kool teeb õnnelikuks?“ ja hakkad siis... Loe edasi 12. klass 31325
Kuidas kirjutada kokkuvõtet? Kokkuvõtte koostamine on üks olulisi oskusi paljude inimeste elus, eriti tähtis on see aga kõigile õppuritele. Kuidas kirjutada kokkuvõtet? Vikerraadio 23. septembri “Keelesaates” andis... Loe edasi 12. klass 9581
Kirjandi lõpetus – 7 enim levinud veatüüpi Kirjandi lõpetamisel tehtavad tavalisemad vead on järgmised: 1. Kirjandil puudub lõpetus. 2. Kirjandi lõpetusel pole sisuga mingit pistmist – on hakatud rääkima hoopis millestki muust, selle... Loe edasi 12. klass 3938
Kirjandi lõik Kui võrrelda teksti loomist majaehitusega, siis saab öelda, et laused on teksti tellised, lõigud on tekstide ehitusplokid. Vormilõik on taandreast taandreani ulatuv tekstiosa; sisulõik mingi... Loe edasi 12. klass 3699
Teksti ülesehitus – lõik Üldjoontes jagunevad lõigud kahte liiki: sisulõigud ja sidelõigud. Sisulõik esitab väite ja selle põhjenduse. Ta koosneb tuumlausest (tuummõttest ehk teesist) ja tugilausetest... Loe edasi 12. klass 7068
Arutluse liigid Kui kirjandi kohta on mõtteid piisavalt kogutud ja peaidee olemas, tuleb ette võtta järgmine samm. Pead määratlema, kuidas soovid kirjandi üles ehitada. Selleks pead tundma teksti... Loe edasi 12. klass 3636
Argumentatsioon Riigieksamikirjand on arutlev kirjand, seega on oluline selle kirjutamiseks vallata argumentatsiooni. Argumentatsioon on väite tõestamine. Lihtsama kirjandi kirjutamiseks piisab sellest, kui... Loe edasi 12. klass 5895
Kirjandi teema ja pealkiri Esimesena torkab silma kirjandi pealkiri. Pealkirja lugemise oskus on äärmiselt tähtis. Kõigepealt on kasulik mõelda, kas pealkiri viitab kitsamale või laiemale teemakäsitlusele. Teemad... Loe edasi 12. klass 4538
Tees, teeskava Mis on tees? Heal lapsel on mitu nime. Sama mõtet saab väljendada mitmeti, sama sõna teiste sõnade abil. Õppekirjanduses on sõna tees tähenduses kasutatud väljendeid tuumlause, peamõte,... Loe edasi 12. klass 8081
Kantseliit – üks levinud stiiliaps „Mis asi see kantseliit nüüd õigupoolest oligi? Mingi materjal, millest büroohooneid tehakse? Et eterniit, terrasiit ja kantseliit? Või üks spetsiifiline kutsehaigus, tselluliidist ja... Loe edasi 12. klass 6790
Liitlause Liitlause on niisugune lause, kus leidub vähemalt kaks öeldist. Liitlauset ei saa ära tunda selle järgi, et seal on koma. Kes seda teed läheb, astub pange. Liitlauset ei saa ära tunda ka selle... Loe edasi 12. klass 17449
Tekstiliigid ehk žanrid Tekstiliigid ehk žanrid on aja jooksul välja kujunenud kultuuripõhised keelekasutustavad e -kombed. Inimesed omandavad oma kultuuri tekstiliikide määramise peaaegu märkamatult: enamasti teame,... Loe edasi 12. klass 12284
Kuidas tuua näiteid? Miks näited vajalikud on? Abstraktne mõiste ei ava asja olemust. Teeside tõestamisel. Väidete toestamisel. Monotoonse teksti muutmisel vaheldusrikkamaks. Mida näidetena kasutada? Fakte... Loe edasi 12. klass 3556
Argument Argument (ladina keeles ‘põhjend’) on praktikas kontrollitud ühetähenduslik otsustus või otsustuste süsteem, millele tugineb mingi otsustuse (kontseptsiooni, teooria) tõestus. Argumente... Loe edasi 12. klass 4162
Allegooria ehk mõistukõne Allegooria on mõistukõne. Allegoorilises kirjutises mõeldakse üht ja kirjutatakse teist. Kindlasti on kõige enam allegooriat valmides, millest pärinevad ka mitmed tuntud allusioonid. Näiteks... Loe edasi 12. klass 6589
Allusioon Allusioon on viide või varjatud vihje millelegi tekstivälisele, mida üldiselt teatakse-tuntakse. Näiteks kui ütleme mõne väga raske ülesande kohta “võimatu missioon”, on see allusioon... Loe edasi 12. klass 4267
Stiilivead – argikeelsed väljendid Argikeelsuse ehk kõnekeelsusena mõistetakse suulises suhtlemises kasutatavate sõnade, väljendite ja morfoloogiliste vormide rakendamist kirjatöös. Kuna kirjand peab olema kirjakeeles, siis... Loe edasi 12. klass 3375
Stiilivead Kuna linke järgitakse üsna vähe, annan siinsamas ülevaate kirjandite stiilivigadest. Hindamisel lähtutakse sellest, kas stiiliviga on kerge või raske. Artikli aluseks on 2012. a eesti keele... Loe edasi 12. klass 5922
Stiilivead – liiasus Liiasus tähendab, et kasutatakse mõnd ülearust sõna. See viga tuleneb sõnatähenduste vähesest tundmisest ja on üks levinud stiiliviga. Toon siin näiteid, et mõistet selgitada. Vigane lause:... Loe edasi 12. klass 2780
Tsitaat. Eesti 30 kõige populaarsemat tsitaati. Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis. Lennart(-Georg) Meri, 1929-2006 oli eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992–2001 Mida suurem on vale,... Loe edasi 12. klass 14733
