LAHUSE MASSIPROTSENT Lahuse kontsentratsioon näitab, kui palju on lahuses lahustunud ainet. Seda väljendatakse lahuse massiprotsendi kaudu, mis näitab, millise osa moodustab lahustunud aine mass kogu lahusest... Loe edasi 9. klass 20278
LAHUSE MAHUPROTSENT Vedelike sisaldust lahuses väljendatakse tihti mahuprotsendiga, mis näitab, mitu mahuosa lahustunud ainet sisaldub 100 mahuosas lahuses. PV=(Vaine/Vlahus)*100% (mahuprotsent= lahustunud aine... Loe edasi 9. klass 6063
KOLLOIDLAHUSED Tõeliseks lahuseks nimetatakse lahust, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, molekulide või aatomitena. Pihussüsteemideks ehk pihusteks nimetatakse segusid, kus üks aine on... Loe edasi 9. klass 6755
PIHUSSÜSTEEMID ARGIELUS Argielus kasutatavaid pihuseid liigitatakse pihustuskeskkonna ning pihustunud aine agregaatoleku järgi: Pihustuskeskkonnaks on vedelik - levinuimad. - emulsioonid = vedelik pluss lahustumatu vedelik... Loe edasi 9. klass 4115
OKSIIDID: MÕISTE Aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidide omadused on kooskõlas vastavate elementide omadustega. Ühe ja sama elemendi erineva oksüdatsiooniastme korral märgitakse... Loe edasi 9. klass 4828
ALUSELISED OKSIIDID Aluselised oksiidid on oksiidid, mis on aluseliste omadustega ja need reageerivad hapetega. Aktiivsete metallide oksiidid on tugevalt aluselised, vähemaktiivsete omad nõrgalt aluselised. ... Loe edasi 9. klass 10599
HAPPELISED OKSIIDID Happelised oksiidid on oksiidid, millel on happelised omadused ja nad reageerivad alustega. Paljud mittemetallioksiidid on happelised. Aine Millistel juhtudel reageerib Saadus Näide Vesi Enamus... Loe edasi 9. klass 9466
OKSIIDIDE OMADUSTE SEADUSPÄRASUSED Aktiivsete metalliliste elementide oksiidid on tugevalt aluselised, vähemaktiivsete metalliliste oksiidide omadused nõrgalt aluseliste omadustega. Paljud mittemetalliliste elementide... Loe edasi 9. klass 3510
OKSIIDIDE SAAMINE Lihtaine reageerimine hapnikuga. Enamasti tugevalt eksotermiline reaktsioon, mis toimub põlemisega. C+ O2→CO2 2Ca + O2→ 2CaO Vähemaktiivsete lihtainete puhul on reaktsioon aeglane ja... Loe edasi 9. klass 6565
HAPPED Hape on aine, mis vesilahuses jaguneb vesinikioonideks ja happeanioonideks. Vesinikioonidest on tingitud hapete üldised omadused. Osa happeid on tavatingimustes vedelikud (nt väävelhape), osa... Loe edasi 9. klass 5607
HAPETE LIIGITUS Hapnikusisalduse järgi Hapnikhapped, mis sisaldavad ühe elemendina hapnikku ( HNO3; H2 SO4 ). Selliste hapete anioonid koosnevad mingi mittemetallilise elemendi aatomist ja sellega... Loe edasi 9. klass 16967
HAPETE REAGEERIMINE METALLIDEGA Kõik metallid ei reageeri hapetega. Hapetega reageerimist iseloomustab metallide pingerida, kus vesinikust vasakule jäävad metallid tõrjuvad hapetest vesiniku välja. Metall + hape → sool +... Loe edasi 9. klass 10768
HAPETE SAAMINE Hapnikku mittesisaldavaid happeid saadakse vastavate gaasiliste vesinikühendite lahustumisel vees. Näiteks gaasilise vesinikkloriidi lahustumisel vees tekib vesinikkloriidhape ja ta esinev vaid... Loe edasi 9. klass 6054
ALUSED Alus on aine, mis vesilahuses jaguneb aluse katioonideks ja hüdroksiidioonideks. Hüdroksiidioonidest on tingitud kõik aluste üldised omadused. Hüdroksiidiks nimetatakse ainet, mis annab... Loe edasi 9. klass 6258
NEUTRALISATSIOONIREAKTSIOON Happe ja aluse vaheline reaktsioon, kus omavahel reageerivad happe vesinikioonid ja aluse hüdroksiidioonid moodustades väga püsivad vee molekulid. Happe anioonid ja aluse katioonid reaktsioonist... Loe edasi 9. klass 8935
ALUSTE SAAMINE Tugevalt aluselise oksiidi reageerimisel veega tekib leelis. CaO + H2O → Ca(OH)2 Metalli reageerimisel veega tekib leelis. Ca + 2H2O → Ca(OH)2 + H2↑ Soola reageerimisel leelisega... Loe edasi 9. klass 5762
SOOLAD Sool on tahke kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest. Paljud soolad lahustuvad vees hästi. Hästi lahustuvad aktiivsete metallide soolad. Aktiivsete metallide soolad on enamasti... Loe edasi 9. klass 4119
SOOLADE SAAMINE Soolade saamine: alus+ hape → sool + vesi Ca(OH)2 + 2HNO3 →Ca(NO3)2+ 2H2O metall + hape → sool + vesinik Ca + 2HCl→ CaCl2+ H2↑ happeline oksiid + alus → sool + vesi NaOH +... Loe edasi 9. klass 8365
SOOLALAHUSE PH Soolad ei sisalda vesinikioone ega hüdroksiidioone, kuid siiski võivad osad lahused anda vesilahusele aluselise ( Na2CO3 )või happelise reaktsiooni (nt ZnCl2). Soola tekkimine Soolalahuse ph... Loe edasi 9. klass 4685
VEE KAREDUS Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi-ja magneesiumisoolad. Karedas vees seep ei vahuta, kuna seep reageerib soola ioonidega ja tekivad vees halvasti lahustuvad rasvhapete soolad.... Loe edasi 9. klass 9127
ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED Elektrolüüdid on ained, mis on vesilahuses kas osaliselt või täielikult jagunenud ioonideks (happed, alused, soolad). Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks (enamus... Loe edasi 9. klass 5750
ANORGAANILISTE AINETE RAKENDUSED ARGIELUS Mineraale ja kivimeid kasutatakse ehitusmaterjalidena. Mineraal on looduslik kindla koostisega keemiline ühend või lihtaine (nt teemant, grafiit). Kivimid koosnevad ühest või mitmest mineraalist.... Loe edasi 9. klass 4627
MOOL Mool on ainehulga ühik, mida kasutatakse üliväikeste aineosakeste loendamiseks. Aine hulk väljendab aines sisalduvate osakeste arvu. Tähis on n. Avogardo arv (NA) väljendab ühes moolis aines... Loe edasi 9. klass 6448
MOLAARMASS Aatomite ja molekulide väikeste mõõtmete tõttu on nende massi väljendamiseks kasutusele võetud üliväike massiühik- aatommassiühik (amü). 1 amü on 1,66 · 10-24 grammi. Molaarmass on ühe... Loe edasi 9. klass 23249
MOLAARRUUMALA Vedelike ja gaaside puhul on lihtsam määrata nende ruumala. Ruumala ja massi vaheline seos: ρ= m/V, kus ρ on tihedus; m-aine mass, V- aine ruumala. Tiheduse ühikud on kg/ m3ja g/cm3. Aine... Loe edasi 9. klass 14147
