VESI Vesi on looduses levinumaid aineid ja seda leidub ka kõikides organismides. Maakeral olev vesi moodustab ühtse vesikesta ehk hüdrosfääri, mille koostisosad on maailmameri, jõed, järved,... Loe edasi 5. klass 10441
VEE OMADUSED Vesi on läbipaistev, värvuseta, lõhnata ning maitseta. Kindlal kogusel veel on kindel ruumala ja vesi võtab anuma kuju, milles ta asub. Vesi voolab maakeral Maa külgetõmbejõu tõttu ning see... Loe edasi 5. klass 16807
VEE OLEKUD Veel on kolm olekut: vedel (vesi), tahke (jää) ja gaasiline (veeaur). 0 C juures muutub vesi vedelast olekust tahkesse ehk tahkub ja muutub jääks, millel on kindel kuju. Vee gaasiline olek on... Loe edasi 5. klass 19013
ÕHUNIISKUS Veeauru sisaldust õhus nimetatakse õhuniiskuseks. Mida rohkem on õhus veeauru, seda niiskem on õhk. Veeauru sisaldus õhus sõltub õhutemperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on... Loe edasi 5. klass 5616
PILVED JA SADEMED Pilved koosnevad väikestest veepiiskadest või jääkristallidest. Nad asuvad maapinnast erineval kõrgusel, omavad iseloomulikku kuju ja ehitust ning on liikuvad, mille käigus muutub ka nende... Loe edasi 5. klass 9649
VEE RINGKÄIK Vesi on maakeral pidevas ringluses. Maailmamere kohal aurab vesi õhku. Kõrgemates õhukihtides veeaur jahtub ja tiheneb ning tekivad pilved ja sademed. Tuultega kandub osa niisket õhku maailmamere... Loe edasi 5. klass 10199
AINETE SEGUNEMINE JA LAHUSTUMINE Kahe või enama aine segamisel saame segu. Üks aine+teine aine=segu Lahus koosneb ühest või mitmest lahustunud ainest ja lahustist. Lahustunud aine+lahusti= lahus (nt sool+vesi=soolvesi) Lahuses... Loe edasi 5. klass 5791
LOODUSLIK VESI Looduslik vesi on enamasti hägune, mida põhjustavad vees mittelahustuvad ained. Mida selgem on vesi, seda vähem on selles mittelahustuvaid aineid. Näiteks allikavesi on väga selge ja puhas ning... Loe edasi 5. klass 5543
REOSTUNUD VESI Kahjulike ja mürgiste ainete sattumist õhku nimetatakse õhu saastamiseks, nende sattumist vette aga vee reostamiseks. Kuna vesi on hea lahusti, siis lahutab ta ka kahjulikke aineid ning võib... Loe edasi 5. klass 3979
VEE PUHASTAMINE Joogiveena tarvitatakse jõe-, järve-, allika- ja põhjavett. Joogivesi peab olema puhas ja selles ei tohi olla kahjulikke aineid ega haigustekitajaid. Et kõrvaldada veest mittelahustuvaid aineid,... Loe edasi 5. klass 5547
TINGIMUSED VEES Elu tekkis vees ligi 3 miljardit aastat tagasi ja tänapäeval elab veekogudes tuhandeid taime- ja loomaliike. Vesi on eluks vajalik kõikidele organismidele. Organismid kasutavad vett keharakkudes... Loe edasi 5. klass 3950
VEETAIMED Veetaimedel on elastsem vars kui maismaataimedel, et panna vastu tuultele, lainetele ja veevoolule. Näiteks on järvede kaldaäärses vees kasvavatel pillirool, hundinuial ja kaislal tugevad ja... Loe edasi 5. klass 12746
KALAD JA KONNAD KALAD Kala kehakuju on seoses vee-eluviisiga voolujooneline, külgedelt kokkusurutud, et võimaldada tal vees väiksema energiakuluga edasi liikuda. Enamikul kaladel on limane soomuskate, mis... Loe edasi 5. klass 11579
VEEIMETAJAD Elu vees nõuab loomadelt mitmeid kohastumisi, näiteks hea ujumis- ja sukeldumisoskus. Paljude veeimetajate keha on voolujooneline, neil on ujulestad, nad sulgevad sukeldumisel nina- ja kõrvaavad... Loe edasi 5. klass 7350
ÕHKKOND Maad ümbritsevat õhkkonda nimetatakse atmosfääriks ja selle paksus on umbes 1100 km. Kõrgemal on õhkkond hõredam, tihedam maapinna lähedal, kus ulatub umbes 10-20 km kõrgusele. Atmosfäär... Loe edasi 5. klass 6371
ÕHU KOOSTIS Õhk on mitme gaasi segu. See sisaldab umbes 1/5 osa hapnikku, mis on vajalik hingamiseks ja põlemiseks. Umbes 4/5 osa õhust on lämmastik, mis ei põle ega võimalda põlemist. Puhtas õhus on... Loe edasi 5. klass 5507
ÕHU OMADUSED Õhk täidab ruumi, on läbipaistev ja värvuseta, puhas õhk on lõhnata. On väga kerge ja avaldab maapinnale rõhku, mida nimetatakse õhurõhuks. Õhurõhk sõltub ilmastikuoludest, näiteks... Loe edasi 5. klass 13833
ÕHU LIIKUMINE JA TUUL Maapind ja veepind soojenevad päikesekiirguse mõjul. Soojenenud pinnad omakorda soojendavad õhku nende kohal ja nii muutub maalähedane õhukiht soojemaks. Maapinna lähedal on õhukiht soojem kui... Loe edasi 5. klass 10245
HINGAMINE JA PÕLEMINE HINGAMINE Inimesed ja paljud teised organismid kasutavad hingamiseks õhus sisalduvat hapnikku. Inimene võtab hapnikku sissehingatavast õhust kopsudega, veri kannab hapniku organismis laiali.... Loe edasi 5. klass 7734
ÕHK ELUKESKKONNANA Õhk on elukeskkonnaks kõikidele maismaal elavatele taimedele ja loomadele, sealhulgas inimesele. Tähtis on õhk hingamiseks ja taimede toitumiseks vajalike gaaside poolest. Õhku kasutatavad... Loe edasi 5. klass 3446
TAIMEDE LEVIK ÕHU KAUDU Taimedele on tähtis, et nende viljad ja seemned satuksid paljunemisel emataimest kaugemale, sest muidu varjaksid noored taimed üksteise eest ära valguse, neil ei jätkuks kasvuruumi ja... Loe edasi 5. klass 3833
LINDUDE KOHASTUMINE LENDAMISEKS Lendamisega on kõige paremini kohastunud linnud. Neil on selleks tiivad, mille langetamine tõstab neid ülespoole ja mille tõstmine viib edasi. Tiibu panevad liikuma lennulihased. Lindude keha on... Loe edasi 5. klass 7196
PUTUKAD JA TEISED LENDAVAD LOOMAD Õhku kasutavad edasiliikumiseks ka putukad ja nahkhiired. Putukatel on tavaliselt kaks paari kilejaid tiibu, mida panevad liikuma lennulihased. Nahkhiirel ja lendoraval on lendamiseks lennus. Eesti... Loe edasi 5. klass 11897
SAASTUNUD ÕHK Õhku saastavad: – Kütuse põlemisgaasid. Kütuste põletamisel satuvad õhku mürgised väävliühendid, mis mõjuvad kahjulikult inimesele, hävitavad taimedes klorofülli ning puude oksi ja... Loe edasi 5. klass 5734
MULLA KOOSTIS Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mis koosneb nii elusast kui ka eluta osast. Muld koosneb tahkest, vedelast ja gaasilisest osast. Mulla tahke osa moodustavad kivimitest tekkinud mineraalne osa... Loe edasi 5. klass 5807
