MIS ON FÜÜSIKA? Kreekakeelne sõna „physis“ tähendab loodust ja Vana-Kreekas mõistetigi füüsika all looduse uurimist. Iseseisva teadusena hakkas füüsika arenema alles renessansiajastul (). Täpsemalt... Loe edasi 7. klass 13389
FÜÜSIKALISED KEHAD JA MÕÕTMINE Loodusteadustes nimetatakse „kehaks“ uuritavat objekti, kasutatakse ka mõistet füüsikaline keha. Füüsikalised kehad võivad olla mistahes mõõtmetega uuritavad kehad, näiteks inimkeha,... Loe edasi 7. klass 10288
MUDELID JA SÜMBOLID Kuna nähtused ja kehad võivad olla väga paljude omadustega ja omada palju suurusi, siis on võetud kasutusele mudelid ehk keha või nähtuse lihtsustatud kujutised. Mudelid luuakse... Loe edasi 7. klass 7907
TÄHISED JA MÕÕTÜHIKUD Füüsikalisi suurusi tähistatase erinevatest tähestikest pärit sümbolitega ning need kirjutatakse kaldkirjas. Mõõtühikud esitatakse samuti sümbolitega kuid püstkirjas. Näide: m=5 kg. See... Loe edasi 7. klass 23750
MÕÕTERIISTAD Mõõteriist on vahend, millega saab mõõta füüsikalist suurust kokkulepitud mõõtühikutes. Mõõteriistasid on mitmesuguseid, kuid igat mõõteriista iseloomustavad tema täpsus ja... Loe edasi 7. klass 7902
OTSESED JA KAUDSED MÕÕTMISED Et mõõteriistaga õige mõõt saada, on vaja osata seda kasutada. Otseseks mõõtmiseks nimetatakse sellist mõõtmist, mille puhul saadakse tulemus otse mõõteriistalt. Kaudseks mõõtmiseks... Loe edasi 7. klass 5011
MÕÕTMISE MÄÄRAMATUS JA TULEMUSTE ESITAMINE Mõõtmine ei saa olla täiesti täpne, kuid kõikide mõõtmiste puhul kasutatakse täpsusklassi. See on mõõtühiku suurusjärk, mis valitakse vastavat mõõdetavale suurusele. Näiteks... Loe edasi 7. klass 4384
MÕÕTMISMEETODID Mõõtmismeetod on viis füüsikalise suuruse mõõtmiseks. Pindala mõõtmine Lihtsama kujuga kehade pindala saab leida, kui on mõõdetud tema külg või kaks külge . Ruudukujulise keha pindala... Loe edasi 7. klass 12658
MIS ON LIIKUMINE? Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha, asendi või kuju tuvastamiseks on vaja vaatlejat ja liikumine toimub alati millegi suhtes. Liikumist võib vaadelda vaatleja suhtes, kuid võib... Loe edasi 7. klass 6936
LIIKUMISE KUJUTAMINE GRAAFIKUL Graafik näitab korraga kahe muutuva füüsikalise suuruse mõõtmistulemusi ning nendevahelisi seoseid. Graafik võimaldab näidata korraga palju andmeid ning infot kergesti kätte saada. Liikumise... Loe edasi 7. klass 5931
JÕUD Jõud ja selle rakendamine Jõud (tähis F ja ühik 1N) on füüsikaline suurus, mis näitab , kuidas üks keha teist mõjutab. Teise keha mõjutamist jõuga aga nimetatakse jõu rakendamiseks.... Loe edasi 7. klass 5961
JÕU LIIGID leidis Inglise füüsik Isaac Newton, et Maal on külgetõmbejõud, mis mõjutab kõiki lähedalasuvaid kehasid ning kaks mistahes keha mõjutavad teineteist jõuga ja seda nimetatakse... Loe edasi 7. klass 9003
MEHHAANILINE TÖÖ Mehhaaniline töö on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha või kehade liikumiseks rakendatavat jõudu (kehale mõjub jõud, mille tulemusena ta liigub). Kui mingi keha suhtes rakendatakse... Loe edasi 7. klass 5701
ENERGIA Energia (E) näitab keha võimet teha tööd ehk siis suudab energiat omav keha jõudu rakendades tööd teha. Maksimaalne võimalik tehtav töö on võrdne energiaga, mida keha omab. Energia... Loe edasi 7. klass 6422
POTENTSIAALNE JA KINEETILINE ENERGIA Potentsiaalne energia Keha seisuenergia ehk potentsiaalne energia on keha võime teha tööd oma asukoha tõttu. Tihtipeale on kehal potentsiaalne energia vaid seetõttu, et talle mõjub raskusjõud,... Loe edasi 7. klass 23075
MIS ON KEEMIA? Tänapäeva keemikute eelkäijateks olid alkeemikud, kes üritasid luua nn tarkade kivi ehk aine, mille abil saaks muuta teisi metalle kullaks või hõbedaks , ravida haigusi või muuta inimesi 350... Loe edasi 7. klass 10877
AATOM Kõik meid ümbritsev koosneb mitmesugustest ainetest, mis omakorda koosnevad aatomitest. Kuna aatom on liiga väike, et seda silmaga näha, on loodud aatomi lihtsustatud mudel. Mudelis kasutatakse... Loe edasi 7. klass 18164
KEEMILISED ELEMENDID Aatomid erinevad üksteisest eelkõige prootonite arvu järgi tuumas ning prootonite arvu tuumas nimetatakse aatomnumbriks (Z). Aatomnumbri järgi jagatakse aatomid keemilisteks elementideks.... Loe edasi 7. klass 17798
PERIOODILISUSTABEL Perioodilisustabelis on keemilised elemendid järjestatud aatomnumbri ehk prootonite arvu järgi, mis kasvab tabelis vasakult paremale ja ülevalt alla. Elemendi paigutus tabelis sõltub ka... Loe edasi 7. klass 5811
ELEKTRONSKEEM Iga elemendi aatomil on vaid talle omane elektronkatte ehitus, mis oleneb perioodist ja rühmast, kus ta asub. Esimeses perioodis asuvatel elementide aatomitel on ainult üks elektronkiht, kus saab... Loe edasi 7. klass 14078
MOLEKUL, AINE JA AINEOSAKE Molekul on vähemalt kahest aatomist koosnev aineosake. Näiteks vee molekul koosneb kahest vesiniku aatomist ja ühest hapniku aatomist. Süsihappegaasi molekulis aga on kaks hapniku aatomit seotud... Loe edasi 7. klass 14713
MOLEKULAARSED JA MITTEMOLEKULAARSED AINED Ained jagatakse molekulaarseteks ja mittemolekulaarseteks lähtuvalt sellest, kas aineosakesteks on molekulid või aatomid. Molekulaarse aine aineosakeseks on molekul, mittemolekulaarse aine... Loe edasi 7. klass 15108
KEEMILINE REAKTSIOON Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus muutuvad ühed ained teisteks. Näiteks fotosünteesi käigus muudetakse vesi ja süsihappegaas suhkruks ja hapnikuks. Inimese kehas aga lagundatakse... Loe edasi 7. klass 8238
KEEMILINE REAKTSIOON JA ENERGIA Energiamuutus keemilisel reaktsioonil Keemilise reaktsiooni käigus muundub energia ühest liigist teise. Näiteks mobiiltelefoni aku laadimisel muundatakse elektrienergia keemiliseks energiaks ning... Loe edasi 7. klass 4383
