KLASSITSISM Üldine kunstiline huvi klassitsismi vastu tuli Pompei varemete avastamisega 1748. aastal, mis pani kirjanikud, maalikunstnikud ja skulptorid jäljendama Kreeka ja Rooma eeskujusid. Heliloojad olid... Loe edasi 10. klass 11. klass 6873
ROMANTISM Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.–1830. aastail klassitsismi asemele,... Loe edasi 11. klass 9650
KESKAJA MUUSIKA Rooma Riigi kokkuvarisemine () on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue... Loe edasi 10. klass 15023
KESKAEG.Liturgia, kristlik kirikulaul Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord. Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa muusikakultuur oli sel ajal suuline ning puudus ühtne... Loe edasi 10. klass 2874
KESKAEG. Missa Missa - katoliku jumalateenistuse põhivorm Missa ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontsertilaval esitatavad missad, on: I Kyrie eleison - Issand halasta II Gloria in excelsis Deo... Loe edasi 10. klass 4802
KESKAEG. Reekviem Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai... Loe edasi 10. klass 2995
KESKAEG. Gregooriuse laul e. gregooriuse koraal Gregooriuse laul on: roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed retsitatiivne puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt... Loe edasi 10. klass 3787
KESKAEG. Liturgiline draama ja müsteerium Liturgiline draama on teatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti lauldes ette selle püha (kirikupüha) juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik. Arenes liturgilistele tekstidele... Loe edasi 10. klass 2964
KESKAEG. Ilmalik muusika keskajal Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool ilmalike laulutekstide... Loe edasi 10. klass 2922
KESKAEG. Rändlaulikud ja rüütlilaul Mil ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja... Loe edasi 10. klass 2510
KESKAEG. Mitmehäälne muusika Mitmehäälsuse teke on seotud (kiriku)kooridega. Vihjeid mitmehäälsusele esineb juba 7. sajandist säilinud ürikutes, kuid esimesed tänapäevani jõudnud noodinäited pärinevad 9. sajandist.... Loe edasi 10. klass 2421
KESKAEG. Organum Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. saj. ja seda nim. organumiks (saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile). Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed laulud, mille... Loe edasi 10. klass 2581
KESKAEG. Motett Umbes saj. vahetusel tekkis olulise mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett, mis oli oli algselt kirikumuusika žanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Peagi motett... Loe edasi 10. klass 2393
KESKAEG. Noodikirja areng saj. Franki suurriigi kujunemisel tekkis vajadus ühtlustada liturgilist laulu riigi territooriumil, sest liturgilisi laule oli väga palju ja erinevaid, mis koormas lauljate mälu. Vajati viisi, et... Loe edasi 10. klass 2589
KESKAEG. Helilaadid keskaegses muusikas Keskajal võeti kasutusele Vana-Kreeka muusikas kasutatud helilaadid, kuid keskajal helilaadide arv kasvas kaheksani. Nendest neli olid põhihelilaadid ja neli kõrvalhelilaadid. Keskaja... Loe edasi 10. klass 2404
KESKAEG. Pillid Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud... Loe edasi 10. klass 3247
KESKAEG. Heliloojad Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on Leonius ja Perotinus. Loe edasi 10. klass 2814
KESKAEG. Keskaegne koolisüsteem Keskajal kujunes välja kooli korraldus tänapäevases tähenduses: tekkisid kloostrikoolid, ülikoolid ja konservatooriumid. Tähtis roll oli kloostritel, sest kloostrikantorid olid muusikahariduse... Loe edasi 10. klass 2432
RENESSANSS Renessanssmuusika on renessansiajastul (14.–17. sajand) loodud muusika. Väga levinud arusaamise järgi loetakse muusikas renessansistiili alguseks hoopis sajandi vahetus, u 100 aastat hiljem kui... Loe edasi 10. klass 8308
Impressionism Impressionism on lõpu () vool, mis sai alguse Prantsuse maalikunstist (Impressioon „Tõusev päike“ Monet). Monetil oli ka mõttekaaslasi (Renoir, Manet jne). Mõte oli see, et väljuks kuivast... Loe edasi 11. klass 6244
Hilisromantism Hilisromantism on kõrgromantismi järellainetus, mis oli eriti tugev Austrias ja Saksamaal. Wagner on suureks mõjuks hilisromantismile. Selle ajastu muusika iseloomulikud jooned: hiigelkoosseisud,... Loe edasi 11. klass 5259
Neoklassitsism Klassitsismsi vormi ja rütmi juurde tagasipöördumine. Tekeaeg: esimese maailmasõja järgses Euroopas. Eeskujuks: Viini klassikud paljudele. Neoklassitsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme,... Loe edasi 11. klass 7134
Edvard Grieg (1843-1907) Edvard Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Tema kujunemist mõjutasid nii kodumaa kui ka taani rahvusliku kunsti eest võitlevad muusikud, eriti Griegi sõber Nordraak. Nemad ergutasid... Loe edasi 11. klass 3926
Pjotr Tšaikovski (1840 – 1893) Kõige kuulsam ja populaarsem 19. saj. vene helilooja. Tshaikovski oli üks Peterburi konservatooriumi esimestest lõpetajatest ja Moskva konservatooriumi üks esimesi õppejõude. Peale kümmet... Loe edasi 11. klass 6277
Ferenc (Franz) Liszt (1811-1886) Ajastu suurim ja hiilgavaim klaverigeenius Liszt tõotas klaveriga teha seda, mida viiuliga oli teinud Paganini. Liszt sündis Ungaris ja on hiljem elanud Prantsusmaal ja Saksamaal. Liszti noorus oli... Loe edasi 11. klass 4303
