NOODIKIRI Muusika üleskirjutamiseks kasutatakse muusikalist märgisüsteemi, mida nimetatakse noodikirjaks. Noodikirja põhielemendid on noodijoonestik, noodivõtmed ja noodid. Nootide ülesmärkimiseks e... Loe edasi 4. klass 6842
NOODIPIKKUSED Noodipikkust, ehk noodivältust määratakse löökides. Vältusmärgid on erineva kujuga noodid, mida nimetatakse põhivältusteks: tervenoot on seest tühja noodipeaga ja ilma noodivarreta,... Loe edasi 4. klass 13292
TAKTIMÕÕT Takt on heliteose osake, mis mahub kahe taktijoone vahele. Taktijooned tõmmatakse vertikaalsest 1. ja 5. joone vahele. Takti struktuuri määrab taktimõõt, mis kirjutatakse heliteose algusesse... Loe edasi 4. klass 10442
TAKTIMÕÕT 4/4 4/4 ehk "neli neljandikku" taktimõõt tekib kui 4-osalises meetrumis vastab ühele osale (löögile) veerandnoot. Näiteks marsis. Taktimõõtu 4/4 on tähistatud ka märgiga C (common time)... Loe edasi 4. klass 5035
DUUR-KOLMKÕLA ja MOLL-KOLMKÕLA Samanimelise duuri ja molli harmooniate omavaheline kombineerimine on väga levinud juba hilisklassitsistlikus muusikas. Reeglina laenatakse duuris olles molli kõlasid. Kolmkõla saab ehitada igast... Loe edasi 4. klass 10465
DÜNAAMIKA Dünaamika on muusika kõlatugevus ja selle muutus. Dünaamika muudab muusika ilmekaks ja vaheldusrikkaks. Laulu või muusikapala nooti kirjutatakse vajalikku kohta vastav dünaamikamärk, mida... Loe edasi 4. klass 11405
HÄÄL JA HÄÄLELIIGID Hääl: Aktiivne suhtlemine inimeste vahel toimub kõneldes, selleks kasutame häält. Hääleorgan on kui muusikainstrument, mille kõrgus, tugevus ja tämber on iga inimese puhul kordumatud.... Loe edasi 4. klass 25893
MUUSIKAINSTRUMENDID Muusikainstrument ehk muusikariist ehk pill on muusikalise heli tekitamise vahend. Esimeseks "muusikariistaks" oli hääl ja rituaalset leelotamist saatis käte plaksutamine või jalgade trampimine.... Loe edasi 4. klass 6872
KLAHVPILLID Klahvpillid on muusikainstrumendid, mida mängitakse klaviatuuri ehk klahvistiku abil. Klahvpillidel on heli tekitajateks keeled (kordofonidel), õhusammas (aerofonidel), kogu instrumendi võnkumine... Loe edasi 4. klass 8012
15.-18. SAJANDI EESTI MUUSIKA Muidugi ulatub muusikategemine Eestimaal tunduvalt varasemasse aega, olgu selleks siis balti-sakslastest aadlike kohalik muusika- ja teatriharrastus (näiteks kanti Tallinna Saksa Teatris juba 1789.... Loe edasi 5. klass 6. klass 6286
19. SAJANDI EESTI MUUSIKA 19. sajandis arenesid välja sajandi esimese poole lõpul esimesed eesti laulukoorid Laiusel, Põltsamaal, Tormas jm. 19. sajandi keskpaik tõi eestlaste kultuurielus olulise murrangu. Tormilise... Loe edasi 4. klass 6. klass 5333
20. SAJANDI EESTI MUUSIKA. Esimene pool 19 ja 20 sajandi vahetusel kerkis esile professionaalsete heliloojate põlvkond, kelle eesmärgid ulatuvad koorilauludest märksa kaugemale. Ennekõike peab siin nimetama Rudolf Tobiast ja Artur... Loe edasi 6. klass 4175
Sümfoonilise muusika sünd Sümfoonilise muusika sünd on seotud “Vanemuisega”, kus aastal 1900 hakkas tegutsema esimene eestlaste sümfooniaorkester, mida alguses juhatas tuntud helilooja Aleksander Läte. 1908. aastast... Loe edasi 6. klass 2397
Aasta 1918, Eesti Vabariigi sünd Aasta 1918, Eesti Vabariigi sünd, loob ka muusikaelule soodsama pinnase. 1919. aastal asutatakse kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus, mis viib peagi nii kaugele, et sümfooniaorkestri,... Loe edasi 6. klass 3188
Eesti muusika 1920-1940 1920. aastatel hakati välja töötama muusikaelu kindlamat struktuuri. Tekkisid kutseorganisatsioonid, millest olulisemad Eesti Lauljate Liit (ELL, asutatud 1921, peaülesanne laulupidude... Loe edasi 6. klass 4752
Keerulised ajad 1940-1950 Rahulik ja tasakaalustatud aeg katkeb 1940. aastal, mil Eesti annekteeritakse Nõukogude Liidu poolt. Läbi Teise maailmasõja aastate kulgeb nii Tallinnas kui ka Tartus vilgas muusikaelu, vaatamata... Loe edasi 5. klass 3745
Uus hingus 1950-1990 1950. aastate keskel jõudis muusikaelu uue värske hinguseni. Ilmus uus heliloojatepõlvkond, kes suutis tolle aja maailmas valitsevad muusikavoolud ühendada rahvuslikkusega. Ester Mägi (s. 1922,... Loe edasi 5. klass 3077
1990 – tänapäev 1990. aastatel sai Eesti Vabariik taas iseseisvaks. Muusikamaailm avanes ja mitmed noored muusikud said end täiendada Euroopas ja USA-s. Eesti muusikasse tulid Helena Tulve, Toivo Tulev, Tõnu... Loe edasi 6. klass 3494
EESTI HELILOOJAD Eesti heliloojate andmebaas internetis: A Aarne, Els ( - ) Aav, Evald ( - ) Aavik, Juhan ( - ) Aimla, Siim () Aints, Tauno () Amor, Mari () Ardna, Priit ( - ) Arro, Edgar ( - ) Auster,... Loe edasi 11. klass 6. klass 5554
