1. klass

Õppematerjalid

1. klass

Sisukord

AABITS. E-AABITS 1. poolaasta teemad: TÄHT A TÄHT Ä TÄHT I TÄHT E TÄHT N TÄHT M TÄHT T TÄHT H TÄHT K TÄHT G TÄHT D TÄHT P TÄHT B TEGUSÕNA LÕPP- B TÄHT L TÄHT R TÄHT J TÄHT O...

Loe edasi 25 tuh

Koduloomad

Koduloomad on loomad, kes on inimese poolt kodustatud. Nad elavad meie kõrval ja üldjuhul on neil ka oma eesmärk. Mõned koduloomad: Koer (valvab meie kodu ja on hea sõber) Kass (püüab hiiri)...

Loe edasi 22 tuh

VÄRVID

MEID ÜMBRITSEVAD IGAL POOL VÄRVID. NII LOODUSES KUI KA MUJAL. KOLLANE, SININE JA PUNANE ON PÕHIVÄRVID. PÕHIVÄRVE OMAVAHEL SEGADES SAAME TEISI VÄRVE. KUI SEGAME KOLLASE SINISEGA SAAME ROHELISE....

Loe edasi 16 tuh

TUNNUSED

KÕIKIDEL ASJADEL ON TUNNUSED. KA LOOMADEL JA TAIMEDEL ON TUNNUSED. TUNNUS NÄITAB MISSUGUNE ASI, LOOM VÕI ESE ON. SUUR, VÄIKE, PUNANE, PEENIKE, LÜHIKE, KITSAS, PIKK, HALLIKAS JNE. TUNNUSTE KOHTA...

Loe edasi 8 tuh

INIMESE OMADUSED. VALI OMADUSED

INIMESE KIRJELDAMISEL ON ABIKS TUNNUSED JA OMADUSED. SILMADE VÄRV JUUKSED- PIKKUS, VÄRV KEHAKUJU, SUURUS, PIKKUS INIMESEL ON KA OMADUSED, MILLISENA TA TEISTELE TUNDUB. RÕÕMSAMEELNE, KURB,...

Loe edasi 10 tuh

PERE

PERED ON VÄGA ERINEVAD. SUURED JA VÄIKESED. PERELIIKMED ON: EMA, ISA, ÕDE, VEND, VANAEMA, VANAISA. PERELIIKMETEKS PEETAKSE KA KODULOOMI- KASS JA KOER JT. PEREKONNA LIIKMED JAGAVAD KODU. ÜLESANNE:...

Loe edasi 7 tuh

KLASS

PÕHISEADUSE § 37: IGAÜHEL ON ÕIGUS HARIDUSELE. ÕPPIMINE ON KOOLIEALISTEL LASTEL KOHUSTUSLIK. KLASSIS ON TAHVEL, KOOLIPINGID, ÕPETAJA LAUD JA KAPID. ÕPILASED ISTUVAD OMA PINKIDES. KUI PINGID ON...

Loe edasi 5 tuh

KOOL

KOOLIMAJAS ON KLASSIRUUMID. KOOLIMAJAS ON VEEL PALJU TEISI RUUME. AULA, SPORDISAAL, ÕPETAJATE TUBA, KÄSITÖÖ KLASS, KODUNDUSE KLASS, TÖÖÕPETUSE KLASS, ARVUTIKLASS, (MÕNES KOOLIS UJULA KOOS...

Loe edasi 5 tuh

LINN

LINNAS ON PALJU MAJU, SÕIDUKEID JA INIMESI. LINNAS LIIGELDES PEAB OLEMA VÄGA TÄHELEPANELIK JA TÄITMA LIIKLUSEESKIRJU. SÕIDUTEE ÜLETAMINE SÕIDUTEED TOHIB ÜLETADA VAID SELLEKS ETTENÄHTUD...

Loe edasi 7 tuh

VASAK JA PAREM

INIMESEL ON 2 KÄTT JA 2 JALGA. ÜLESANNE VASAK JA PAREM. Vali kummal pool asub nimetatud asi VASAK ja PAREM. Vali kummal pool asub nimetatud auto

Loe edasi 6 tuh

SÜGIS

SÜGISEL MUUTUB LOODUS. VALMIVAD VILJAD JA LANGEVAD LEHED PUUDELT. ILM MUUTUB JAHEDAMAKS. SÜGISEL LÄHEVAD ÖÖD PIKEMAKS JA PÄEVAD LÜHEMAKS. SÜGISEL LOODUS VAHETAB VÄRVI. ROHELINE ASENDUB...

Loe edasi 18 tuh

SÜGIS MAAL JA LINNAS

LINNAS ME NÄEME VAID PUUDE LEHTEDE VÄRVIMUUTUST JA LEHTEDE LANGEMIST. MAAL ON AGA TOIMEKAS SAAGIKORJAMISAEG. VALMIVAD ÕUNAD PUUDEL JA JUURVILJAD PÕLLUL NING VILI. TERAVILJAD: RUKIS, NISU, ODER ,...

Loe edasi 6 tuh

METS

METSA MINNES PEAB TEADMA, ET KÕIK, MIS METSA VIIAKSE, TULEB SEALT KA TAGASI TULLES TAGASI TUUA. METSAS EI TOHI LOODUST HÄVITADA EGA RISUSTADA. MUIDU ME RIKUME LOODUST. METSA MINNES TULEB ENNAST...

Loe edasi 5 tuh

PUUD

METSAS ON PUID JA PÕÕSAID. METSAS ON LEHTPUID JA OKASPUID. LEHTPUUDEL ON LEHED, MIS SÜGISEL MAHA LANGEVAD. OKASPUUDEL ON OKKAD JA ENAMASTI PÜSIVAD NEED AASTA LÄBI. METSAS ELAVAD PUTUKAD,...

Loe edasi 7 tuh

SEENED

METSAS KASVAVAD SEENED. SEENI SÜÜAKSE. KÕIKI SEENI EI TOHI SÜÜA, SEST MÕNED SEENED ON MÜRGISED. SEENI EI TOHI MAAST VÄLJA TÕMMATA, VAID NEID TULEB NOAGA LÕIGATA. KORJATA TOHIB AINULT...

Loe edasi 9 tuh

MARJAD

METSAS KASVAVAD MARJAD. NENDEST TEHAKSE MOOSI JA SÄILITATAKSE KÜLMKAPIS JÄÄKAMBRIS. KORJATA TULEB VAID NEID MARJU, MIDA SA TUNNED. MÕNED MARJAD ON MÜRGISED. TUNNE MARJU! MUSTIKAS POHL...

Loe edasi 8 tuh

AED

KÖÖGIVILJAD ON SELLISED TAIMED, MILLE ERINEVAID OSI ME SÖÖME. TUNNE KÖÖGIVILJU! LEHTSALAT KAPSAS LILLKAPSAS TOMAT KURK TAIMED, MILLE JUURI ME SÖÖME ON JUURVILJAD. KARTUL, KAALIKAS, PEET,...

Loe edasi 8 tuh

LOOMAD VALMISTUVAD TALVEKS

TALVEL ON LOOMADE JAOKS TOITU VÄHE. MAA KÜLMUB JA KATTUB LUMEGA. LOOMADE TOIT JÄÄB LUME ALLA. OSAD LOOMAD MAGAVAD TALVEUND. (KARU, MÄGER JA SIIL ) TEISED KOGUVAD TALVEKS OMALE TALVEVARUSID....

Loe edasi 14 tuh

MATERJALID

ASJAD VALMISTATAKSE ERINEVATEST MATERJALIDEST. ASJAD ON NÄITEKS: PUIDUST METALLIST KUMMIST PLASTIKUST PABERIST MIDA MILLEST TEHAKSE? KLAASI SAAMINE PABERI SAAMINE RIIDE SAAMINE

Loe edasi 6 tuh

ASJAD

INIMESED KASUTAVAD PALJU ASJU. ASJAD LÄHEVAD KATKI, JÄÄVAD VANAKS JA NEED VISATAKSE MINEMA. PALJU TOIDUAINEID ON ERINEVATESSE MATERJALIDESSE PAKITUD. KA PAKENDID VISATAKSE MINEMA. PALJU ASJU SAAB...

Loe edasi 6 tuh

TALV

Talvel on külm. Sajab lund ja veekogud külmuvad. Detsember, jaanuar, veebruar on talve kuud Talvel tuleb riietuda soojalt. Talvesaapad, paks jope, paksud talvepüksid, müts, kindad, sall. Talvel...

Loe edasi 16 tuh

LINNUD TALVEL

Paljud meie rändlinnud peavad aga ära lendama, sest ei jätku toitu. Tihased, puukoristajad, pasknäärid jäävad talveks meile. Neid nimetame paigalindudeks. Nemad on peitnud näljakustutuseks...

Loe edasi 32 tuh

ELUS JA ELUTA

Loomad ja taimed ja seened on elus. Nad kuuluvad eluslooduse hulka. Kõik nad: hingavad toituvad kasvavad liiguvad paljunevad. Eluta on päike, õhk, vesi, kivid, asjad ning esemed ja materjalid....

Loe edasi 22 tuh

LIIKUMINE

Liikumine on vajalik, et olla terve. Me liigume lihaste ja luude abil. Lihaseid ja luid aitavad liigutada liigesed. Liikumiseks on palju viise: kõndimine jooksmine ujumine hüppamine suusatamine...

Loe edasi 6 tuh

TOITUMINE

Selleks, et liikuda ja kasvada, peavad inimesed sööma. Liikumiseks, kasvamiseks ja arenemiseks vajab inimene energiat. Me saame energiat toidust. Toit on eluks vajalik. Tuleb süüa liha ja...

Loe edasi 13 tuh

OHT JA OHUTUS

Ohuolukorrad, kus inimesed viga saavad, võivad tekkida igal pool. Tähtis on teada, kuidas ohtusid vältida, ära hoida. Ohuolukordi on mitmeid, kuid kindlasti tuleb ära tunda järgmised:...

Loe edasi 9 tuh

SÜNNIPÄEV

Sünnipäev on siis kui keegi sünnib või midagi rajatakse Eesti Vabariigi sünnipäev on 24. veebruaril. Eesti Vabariigi sünnipäeval toimub kaitseväe paraad. Eesti president korraldab...

Loe edasi 6 tuh

EESTI

Meie elame eesti vabariigis. Eesti on riik ja meil on oma lipp ja vapp. Eesti rahaühik on EURO. Eesti suurima rahvaarvuga linn on Tallinn. Eesti asub Lääne-Mere ääres. Eesti kõige suurem saar...

Loe edasi 6 tuh

KODU

Kodud asuvad erinevates majades. Osad kodud on suurtes majades, kus elab palju peresid, osad kodud on väikestes majades, kus elab vaid üks pere. Igast kodust saab teha plaani. Vastavalt sellel,...

Loe edasi 5 tuh

VEDEL JA TAHKE

Vedelikke tuleb hoida anumates. Vedeliku pealispind on sile. Kui vedelik liigub, tekivad vedelikule lainetused. Suured või väikesed. Osad esemed, kehad ja ained on tahked. Neil on oma kuju....

Loe edasi 7 tuh

MEELED

Inimesel on viis meelt: Nägemine Kuulmine Haistmine Maitsmine Kompimine Meelte järgi saab inimene teada. Mida ta ümber ja läheduses toimub Mida inimene tunneb? ÜLESANNE: INIMESE MEELED. PAIGUTA...

Loe edasi 18 tuh

PÄEV JA ÖÖ

Päev kestab alates päikesetõusust kuni päikeseloojanguni. Ööpäevas on 24 tundi. Päeval soojendab ja valgustab maad päike. Taimed kasvavad. Enamik linde ja loomi liiguvad ja tegutsevad,...

Loe edasi 8 tuh

PÄIKE JA PÄIKESESÜSTEEM

Päike on hiiglaslik hõõguv gaasikera. Päike soojendab maad ja annab energiat. Päikeses toimub põlemine, mis kestab veel umbes 5 miljardit aastat. Päikesel ei saaks termomeetriga temperatuuri...

Loe edasi 16 tuh

AJALUGU

Kõik mis toimub momendil ja praegu, on olevik. See, mis toimus eile või enne on minevik. Seda, kuidas inimesed enne elasid, uurivad ajalooteadused ja seda nimetatakse ajalooks. Ajalugu on teadus,...

Loe edasi 6 tuh

KEVAD

Kevadel lähevad ilmad soojemaks ja lumi sulab ära. Taimed hakkavad kasvama ja rändlinnud lendavad tagasi. Kõige enne jõuab tagasi künnivares. Siis tulevad kuldnokk ja lõoke. Laululinnud...

Loe edasi 19 tuh

KODULINNUD JA KODULOOMAD

Kodulinnud elavad inimeste juures. Inimesed toidavad neid ja hoolitsevad nende eest. Kodulindudelt saab inimene mune, sulgi ja linnuliha. Kodulinnud on: kana kukk koduhani kodupart kalkun ...

Loe edasi 20 tuh

VESI JA ÕHK

Veel ei ole lõhna, värvi ega maitset. Vesi võib esineda vedelana, tahkena (jää ja lumi) ja auruna (veeaur keemisel). Vesi on üks olulisemaid loodusvarasid. Veeta ei saaks olla ka elu. Veest...

Loe edasi 10 tuh

SUVI

Suvi on kõige soojem aastaaeg. Suvekuud on juuni, juuli, august. Suvel on ilmad soojad, paitsab palju päikest. Suvel kasvavad marjad näiteks nagu maasikad ja mustikad. Suvel on puud ja loodus...

Loe edasi 9 tuh

ILM

Ilma kirjeldamiseks peame teadma, õhutemperatuuri, tuule tugevust ja sademeid Selleks, et ilma mõõta on vaja termomeetrit, tuulemõõdikut ja sademetemõõtjat. Termomeeter näitab, mitu kraadi on...

Loe edasi 10 tuh

AASTAAJAD

Aastas on neli aastaaega ja 12 kuud. Vaata kuidas kuud jaotuvad. Kevad algab märtsis, suvi algab juunis, sügis algab septembris ja talv algab detsembris. TEST: SÜGIS MAAL JA LINNAS. VALI ÕIGED...

Loe edasi 29 tuh

TÄHESTIK

Inglise keele tähestik Aa - ei Bb - bii Cc - sii Dd - dii Ee - ii Ff - ef Gg - džii Hh - eitš Ii - ai Jj - džei Kk - kei Ll - el Mm - em Nn - en Oo - ou Pp - pii Qq - kjuu Rr - aa Ss - es Tt -...

Loe edasi 15 tuh

NUMBRID- NUMBERS

one - 1 two - 2 three - 3 four - 4 five - 5 six - 6 seven - 7 eight - 8 nine - 9 ten - 10 eleven - 11 twelve - 12 thirteen - 13 fourteen - 14 fifteen - 15 sixteen - 16 seventeen - 17...

Loe edasi 15 tuh

VÄRVID

white valge yellow kollane orange oranž pink roosa red punane brown pruun green roheline blue sinine purple lilla grey või gray hall black must Värvide laul:

Loe edasi 13 tuh

ARVUD 1-6

Loendamine: Mäng. Loenda putukaid

Loe edasi 23 tuh

SUUREM, VÄIKSEM, PIKEM, LÜHEM

TEST: SUUREM, VÄIKSEM, PIKEM, LÜHEM. Vali õige vastus ENESEKONTROLLIKS: Tööleht Järjesta suuruse järgi

Loe edasi 24 tuh

KÕRGEM, MADALAM, LAIEM, KITSAM

ENESEKONTROLLIKS: Mäng. Pane toolid suuruse järjekorras ritta

Loe edasi 12 tuh

SUUREM, VÄIKSEM, VÕRDNE

LOE NEID VÕRRATUSI JA VÕRDUSI! 3 ˃ 1 5 ˃ 3 2 ˂ 4 4 ˂ 5 1 ˂ 4 3 ˂ 5 3 = 3 0 = 0 1 =

Loe edasi 43 tuh

HULGAD

HULKA KUULUVAD SARNASTE TUNNUSTEGA ( VÄRV, SUURUS, OLEMUS JNE.) OBJEKTID ( ESEMED, NUMBRID, OLEVUSED JNE.). TEST HULGAD. Kirjuta kasti õige vastus tähed kokku ja kirjuta kasti õige vastus...

Loe edasi 13 tuh

JÄRGARVUD

JÄRGARVE KASUTATAKSE JÄRJEKORRA MÄRKIMISEKS. JÄRGARVU MÄRKIMISEL ARAABIA NUMBRITEGA LISATAKSE ARVULE PUNKT. NÄITEKS 3. TÄHENDAB KOLMAS.

Loe edasi 15 tuh

LIITMINE

Loe edasi 11 tuh

ALL JA PEAL. ÜLAL JA ALL. EES JA TAGA

Loe edasi 9 tuh

SIRGJOON JA KÕVERJOON

SEE ON SIRGJOON. SIRGJOONT SAAD JOONESTADA JOONLAUAGA. SEE ON KÕVERJOON. KÕVERJOONT SAAD TEHA VABA KÄEGA.

Loe edasi 9 tuh

PUNKT JA SIRGLÕIK

MÄNG: Ühenda punktid

Loe edasi 6 tuh

ARVUD 7-9

JÄTA MEELDE! TEST: ARVUD 1-9. VALI ÕIGE VASTUS.

Loe edasi 8 tuh

ARV 0

KUI LIIDAME ARVULE VÕI VÕTAME ARVUST 0, JÄÄB ARV SAMAKS.

Loe edasi 6 tuh

LAHUTAMINE

TRAADIL ISTUS 9 LINDU. 7 LINDU LENDAS ÄRA. MITU LINDU JÄI TRAADILE? 9 – 7 = 2 VASTUS: 2 LINDU JÄI TRAADILE. MATEMAATIKAS NIMETATAKSE LAHUTAMISEKS LIITMISE PÖÖRDTEHET. LAHUTAMISE TEHTEMÄRGINA...

Loe edasi 8 tuh

LIITMISE JA LAHUTAMISE SEOS

NÄIDE: 3 + 2 = 5 2 + 3 = 5 5 – 3 = 2 (PÖÖRA TEHE TAGURPIDI) 5 – 2 = 3 VAATA PILTI JA ARVUTA! ...... + ...... = ...... ...... + ...... = ...... ...... – ...... = ...... ...... – ...... =...

Loe edasi 8 tuh

RAHA

KUI TÄISKASVANUD INIMENE TÖÖL KÄIB, MAKSTAKSE TALLE TEHTUD TÖÖ EEST PALKA. PALKA MAKSTAKSE RAHAS. RAHAL ON VAHETUSVÄÄRTUS. RAHA SAAB VAHETADA ASJADE JA TEENUSTE VASTU. (RAHA EEST SAAB OSTA.)...

Loe edasi 15 tuh

ARV 10

ARV KÜMME ON KAHEKOHALINE ARV. 10 (1 JA 0) JÄTA MEELDE!

Loe edasi 7 tuh

VASAK JA PAREM

VASAKUL POOL ON: PAREMAL POOL ON: TRIINUST PAREMAL ON ARGO. ARGOST PAREMAL ON PILLE. LIISAST VASAKUL ON MATI. PILLEST PAREMAL ON ARGO. TRIINUST VASAKUL ON LIISA. ARGOST VASAKUL ON TRIINU. MATIST...

Loe edasi 7 tuh

ARVUD 11-19

VIDEO: Numbrilood - ÜKSTEIST KÄOKUKKUMIST VIDEO: Numbrilood - KAKSTEIST VILDIKAT

Loe edasi 6 tuh

DIAGRAMM

DIAGRAMM ON ARVJOONIS, MILLEL KUJUTATAKSE ARVE KUJUNDITE ABIL. KUJUNDITEKS VÕIVAD OLLA LÕIGUD, TULBAD, RINGI SEKTORID JA MUUD. DIAGRAMMI LUUES TUGINEME ARVUDELE. NÄITEKS: LAPSED KORJASID KÄBISID....

Loe edasi 7 tuh

RISTKÜLIK JA RISTTAHUKAS

SEE ON RISTKÜLIK: RISTKÜLIKUL ON 4 NURKA, 4 KÜLGE JA 4 TIPPU. SEE ON RISTTAHUKAS: RISTTAHUKAL ON 8 TIPPU, 6 KÜLGE JA 12 SERVA. RISTTAHUKAS ON RUUMILINE KUJUND EHK KEHA. Risttahukas:

Loe edasi 20 tuh

VAADE JA PLAAN

VAADE ON ESEME, OBJEKTI, KOHA TÄPNE KUJUTIS. KAS FOTO VÕI JOONIS, KUS ON KUJUTATUD KÕIK NII NAGU PÄRISELUS. SEE ON VAADE: SEE ON PLAAN: PLAAN ON LIHTNE KAART, VÄIKSE MAA-ALA KUJUTIS TASAPINNAL...

Loe edasi 6 tuh

RUUT JA KUUP

SEE ON RUUT: RUUDUL ON 4 KÜLGE. RUUDUL ON 4 NURKA. RUUDUL ON 4 TIPPU. RUUT ON RISTKÜLIK, MILLE KÕIK KÜLJED ON VÕRDSED. SEE ON KUUP: KUUBIL ON 6 TAHKU. KUUBIL ON 8 TIPPU. KUUBIL ON 12 SERVA. KUUP...

Loe edasi 18 tuh

RING JA KERA

SEE ON RING: RING ON ÜMMARGUNE. SEE ON KERA: PALL ON KERA KUJULINE: PALLIMÄNG: Mäng

Loe edasi 9 tuh

SILINDER

SEE ON SILINDER: SILINDRI PÕHJAD ON RINGID. NEED ON SILINDRIKUJULISED ESEMED:

Loe edasi 5 tuh

KOLMNURK JA PÜRAMIID

SEE ON KOLMNURK: KOLMNURGAL ON 3 NURKA. KOLMNURGAL ON 3 TIPPU. KOLMNURGAL ON 3 KÜLGE. SEE ON PÜRAMIID: PÜRAMIIDI KÜLGTAHUD ON KOLMNURGAD. PÜRAMIIDI PÕHI ON HULKNURK. SEE TÄHENDAB, ET...

Loe edasi 15 tuh

ARV 20

10 + 10 = 20 kümme + kümme = kakskümmend 5+5+5+5=20 4+4+4+4+4=20 2+2+2+2+2+2+2+2+2+2=20 20 kakskümmend 20. kahekümnes Paarisarvud ja paaritud arvud kuni kahekümneni: TEST: Arvutamine 20 piires....

Loe edasi 7 tuh

ARVUD 30, 40, 50, 60

10+10+10= 30 10+10+10+10=40 10+10+10+10+10=50 10+10+10+10+10+10=60 Pea meeles! 15+15=30 20+20=40 25+25=50 30+30=60

Loe edasi 5 tuh

ARVUD 70, 80, 90

70 seitsekümmend 70. seitsmekümnes 80 kaheksakümmend 80. kaheksakümnes 90 üheksakümmend 90. üheksakümnes

Loe edasi 5 tuh

ARV 100

10+10+10+10+10+10+10+10+10+10=100 50+50=100 25+25+25+25=100 20+20+20+20+20=100 100 sada 100. sajas Ühes euros on 100 senti. 1 euro=100 senti TEST ARVUTA 100 PIIRES

Loe edasi 7 tuh

NUMBER JA ARV

Arve moodustame numbritest. Numbrid on sümbolid, millega arvud üles märgitakse. Meie kasutame arvude kirjutamisel araabia numbreid, neid on kokku kümme: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja 0. Arv 18...

Loe edasi 14 tuh

20- PIIRES LIITMINE (ÜLEMINEKUTA)

2+6= 8 12+6=18 Kõigepealt liidan ühelised, siis kümnelised. TEST: 20- piires liitmine. Vali õiged!

Loe edasi 8 tuh

20- PIIRES LAHUTAMINE (ÜLEMINEKUTA)

8-6= 2 18-6=12 Kõigepealt lahutan ühelised, siis kümnelised.

Loe edasi 6 tuh

SENTIMEETER

Väiksemaid asju mõõdame sentimeetrites. Sentimeeter on pikkusühik. Sentimeetri tähis (lühend) on cm. Eesliide senti- tähendab sajandikku. 1 cm = 10 mm (millimeetrit) 100 cm = 1 m (meeter)...

Loe edasi 8 tuh

MEETER

Suuremaid esemeid mõõdame meetrites. Pikkuste mõõtmisel on meil põhiühikuks meeter. Meetri tähis on m Meeter on pikkuse mõõtmise põhiühik. 1 m = 10 dm (detsimeetrit) 1 m = 100 cm...

Loe edasi 6 tuh

LIITMINE ÜLEMINEKUGA 20-NE PIIRES

Enne liidan nii palju, et 10 täis saab, siis liidan ülejäänud osa.

Loe edasi 7 tuh

PAAR

Paar ehk 2. Paarisarvud on need arvud, mis lõppevad numbritega 2, 4, 6, 8 ja 0. Näiteks: 568, 350, 26, 4, 12, 400 jne. Paaritud arvud on need arvud, mis lõppevad numbritega 1, 3, 5, 7, ja...

Loe edasi 5 tuh

GRAMM JA KILOGRAMM

Kõikidel asjadel ja olenditel on mass. Massi mõõtmisel on meil põhiühikuks gramm. Grammi tähis on g. Sagedamini kasutatavaid massiühikuid: Kõik asjad ja olendid kaaluvad midagi. Mõned asjad...

Loe edasi 16 tuh

LIITER

Vedeliku kogust mõõdetakse liitrites. Liiter kirjutatakse lühemalt l. 1 liiter on piimapakis piima. Siin on 6 liitrit. Täiskasvanud inimene peab päevas jooma 2 liitrit vett. Autosse saab panna...

Loe edasi 7 tuh

LAHUTAMINE

Enne lahutan nii palju, kui ühelisi on üle kümne, seejärel lahutan ülejäänud osa. TEST Lahutamine. Arvud 12-17 HARJUTUSED: Lahutamine 20-piires Harjuta!

Loe edasi 6 tuh

AEG. ÖÖ JA PÄEV

Igal hommikul tõuseb päike ja algab päev. Päeval soojendab ja valgustab maad päike. Taimed kasvavad. Enamik linde ja loomi liiguvad ja tegutsevad, otsivad toitu. Lapsed on ärkvel: mängivad,...

Loe edasi 11 tuh

AASTA, KUU, NÄDAL

Pikemaid ajavahemikke mõõdetakse ajaühikutega: sajand (saj.), aasta (a.), kuu (k.), nädal ja ööpäev. Üks sajand on 100 aastat. Ühes aastas on 12 kuud: jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai,...

Loe edasi 16 tuh

KELL

Kui kella veel ei tuntud, määrasid inimesed aega päikese järgi. Hiljem hakati kasutama päikesekella, veekella, märkidega küünlaid, liivakella. Tänapäeva kell leiutati 500 aastat tagasi....

Loe edasi 19 tuh

POOL JA VEERAND

VIDEO: NUMBRILOOD - TERVE, VEERAND, POOL JA KOLMVEERAND HARJUTUSED: Perekond Rohenäpp

Loe edasi 12 tuh

KELLAAEG

Ühe ööpäeva jooksul teeb väike seier kaks ringi. Nii saabki olla kell 1 nii öösel kui ka päeval. Suur seier teeb ringi iga kord, kui väike seier liigub ühe numbri võrra edasi. Seega...

Loe edasi 14 tuh

ARVUD 1-100

Leia puuduvad arvud! TEST: ARVUD 1-50! Kirjuta kasti puuduv arv ARVUD 50-100! Kirjuta kasti puuduv arv Teadmiseks: Arvude nimed selgeks: Arvude nimed selgeks 2:

Loe edasi 12 tuh

KÜMNELISED JA ÜHELISED

Arvud koosnevad järkudest: ühelised, kümnelised, sajalised jne. Arvu järk näitab, mitu ühelist on arvu selles järgus. Selle põhjal saame kirjutada arve välja järkarvude summana. Näiteks...

Loe edasi 10 tuh

JÄRGARVUD 100-ni

Järgarve kasutatakse järjekorra märkimiseks. Järgarvu märkimisel araabia numbritega lisatakse arvule punkt. Näiteks 3. tähendab kolmas. …ja nii edasi 100. on sajas.

Loe edasi 8 tuh

JÄRGMINE KÜMME TÄIS

Kõigepealt liidan ühelised ja siis kümnelised. TEST Arvutamine 100 piires (Liitmine ja lahutamine) Arvuta. Leia õiged vastused

Loe edasi 5 tuh

TÄHTE SISALDAV VÕRDUS

Lahutamine on liitmise pöördtehe. Kirjuta arvud tagurpidises järjekorras lahutamistehtesse! Kui ei tea ühte liidetavat, tähistame selle tähega. X + 3 = 5, siis lahutades saab leida vastuse. X =...

Loe edasi 4 tuh

TÄHT A

A A A A LOE! ANU ANNAB ALLANILE APELSINI. ALLAN TEEB APELSINI POOLEKS. ANU JA ALLAN SÖÖVAD APELSINI ÄRA. APELSIN ON MAHLANE. ALLAN VAATAB AKNAST VÄLJA JA NÄEB VALGET AUTOT. EMA TULEB KOJU JA...

Loe edasi 21 tuh

TÄHT Ä

Ä Ä Ä Ä LOE! SÄÄSK PINISEB JA PINISEB. TA KIUSAB TEISI. KÕRVA ÄÄRES PINISEB. ÄMBLIK KOOB VÕRKU. TA SAAB SÄÄSE KÄTTE. SÄÄSK ON ÕNNETU. PALUB ÄRA MINNA. ÄMBLIK LUBAB. SÄÄSK...

Loe edasi 12 tuh

TÄHT I

I I I I LOE! LILLEL LIBLIKAS KIRJUTIIB, TUUL TA KAUGELE KAASA VIIB, LILLELT LILLELE LIIKUMA, PILVE PIIRINI LIIKUMA… TIINA JA VIIVE KIIGUVAD KIIGEL. SOOVIVAD LENNATA LINNUTIIVUL, SILMAPIIRILE....

Loe edasi 9 tuh

TÄHT E

E E E E LOE! ENEL ON LILL. LILL ON SININE. ENE ANNAB LILLE EMALE. EMAL ON HEA MEEL. EMA TEEB ENELE TEED KEEDISEGA. ENELE MAITSEB MAGUS TEE. ENE SOOVIB VEEL TEED. EILE OLID LAPSED MATKATEEL JA ENE...

Loe edasi 9 tuh

TÄHT N

LOE! OI UNI, UNI. UNI ON AINOL JA ENEL. UINU AINO, UINU ENE! LILLI JA ANU ON KA UNISED. NEEME EI MAGA. NEEME VAATAB PILTE. NEEMEL ON NALJAKAD PILDID. NEED TEHTI SÜNNIPÄEVAL. NEEME SAI KÜMNE...

Loe edasi 6 tuh

TÄHT M

M M M M - m m m m LOE! MARI EMA NIMI ON EMMA. EMA EMMA ON MAAL. MAAL ON MITU LAMMAST JA LEHM. KOER MURILE MEELDIB MAJA EES MÄNGIDA. KASS MIRRILE MURI EI MEELDI. MURI ON MIRRILE KURI. MAA SEES ON...

Loe edasi 8 tuh

TÄHT T

LOE! TIINAL ON RUTT. TIINA RUTTAB KOOLI. TEE PEAL NÄEB TIINA TEETU. TIINA TÕTTAB TEEDU POOLE. TIINA KOMISTAB JA KUKUB. TIINAL ON VALUS. EI TOHI NUTTA! TEET AITAB TIINA PÜSTI. TULEB VEEL MINNA ÜLE...

Loe edasi 8 tuh

TÄHT H

LOE! AHNEL HUNDIL ON HUNDIISU. TA SOOVIB LIHA, SOOVIB KANA. VAHVLIT TA EI TAHA. KAHVLIT TA EI KASUTA. PISTAB NAHKA TERVE KILO HEAD JA PAREMAT. PEALE SEDA KÕHT ON HAIGE, VALUTAB JA VALUTAB. HAIGE...

Loe edasi 6 tuh

TÄHT K

LOE! KARU KÕNNIB KUUSIKUS. KUUSELT KOSTAB: ,,KUKU!ʺ KARU RONIB KUUSE OTSA. KUUSE OKSAL ISTUB KÄGU JA KUKUB: ,,KUKU, KUKU, KUKU!ʺ KARU KUKUB OKSALT ALLA. KARU KÄPP SAI HAIGET. HARAKALE HAIGUS,...

Loe edasi 7 tuh

TÄHT G

LOE! GERDA ISTUS KIIGEL JA VAATAS KAUGELE. GERDA NÄGI MAGUSAT MAASIKAT. GERDA LÄKS KIIGELT JA SÕI MAASIKA ÄRA. MAASIKAS OLI SUUR JA MAGUS. GERDA OLI RÕÕMUS. GERDA LAULIS: ,,MAGUS, MAGUS...

Loe edasi 6 tuh

TÄHT D

LOE! AED ON TÄIS LILLI. AIAS ON VEEL PEENAR. SELLEL KASVAVAD PEEDID, SALAT, KAPSAD JA SIBULAD. EMA KEEDAB PEEDISUPPI. SELLEL ON HEA MAITSE. DIANALE MEELDIVAD AEDVILJAD KA TOORELT. AGA MARJAD JA...

Loe edasi 5 tuh

TÄHT P

LOE! PEEBU PERES ON PESEMISEPÄEV. EMA PESI PESU. ISA PESI AUTOT. PANE SEEPI PEALE. PEEP PESI OMA PALLI. PUNANE PALL OLI PÄRIS MUST. NÜÜD ON PEEBU PALL PUHAS JA ILUS. PEEP TAHTIS VEEL PESTA. PESE...

Loe edasi 5 tuh

TÄHT B

LOE! EMA ANNAB BENNOLE LEIBA. BIRGIT PALUB KA LEIBA. EMA TEEB BIRGITILE VÕILEIVA. BIRGIT TÄNAB. LEIB MAITSEB. BENNO JA BIRGIT MÄNGIVAD BINGOT. SEE ON HUVITAV MÄNG. KARBIS ON VEEL MITU KAARTI....

Loe edasi 6 tuh

TEGUSÕNA LÕPP- B

KUI SÕNA VASTAB KÜSIMUSELE MIDA TEEB?, SIIS KIRJUTAME SÕNA LÕPPU – B. NÄITEKS: KIRJUTAB, LOEB, MAGAB. NEED SÕNAD ON TEGUSÕNAD.

Loe edasi 8 tuh

TÄHT L

LOE! LIINAL ON LILLELINE SEELIK. SELLEL ON LIILIAD JA LIBLIKAD. LIINA LEHVITAB LIIALE. LIIA ON LIINA SÕBER KOLLASEST MAJAST. KOLLASEL MAJAL ON NELI AKENT. ÜHEST AKNAST VAATAB LAIGULINE KOER VÄLJA....

Loe edasi 6 tuh

TÄHT R

LOE! REBANE RONNI TAHTIS PUNAST MERSUT. RONNIL OLI AINULT VIIS EUROT. TA OSTIS LOTERIIPILETI. RONNI EI SAANUD AUTOT. SAI HOOPIS TRIIPUDEGA RATTA. RONNI OLI IKKA RÕÕMUS. "RATAS SÕIDAB KIIRESTI....

Loe edasi 5 tuh

TÄHT J

LOE! JÄNESEL OLNUD TALVEL KÜLM. JÄNES MÕTLES: ,,KUI TULEB SUVI, EHITAN ENDALE MAJA.“ TULI SUVI. JÄNES MÕTLES: ,,MIS MAJA MUL VAJA, IGA PÕÕSA ALL MUL MAJA!“ JA POLEGI JÄNESEL MAJA JA...

Loe edasi 7 tuh

TÄHT O

LOE! OLEV OTSIS OMA SOKKI. POLNUD SEDA VOODIS, KAPIS. OHKAS OLEV JA SIIS LOOTIS, ET KÜLL SOKK, MIS PEITU PUGES, ÜKSKORD IKKA VÄLJA TULEB. JA OH IMET SOKID KOOS, SAHTLIS ILUSASTI HOOS. TANGOT...

Loe edasi 5 tuh

TÄHT Õ

LOE! ÕED ÕIE JA ÕNNE ON ÕUES JA ÕPIVAD PÕÕSAID. MUSTASÕSTRAPÕÕSAL KASVAVAD MUSTAD SÕSTRAD JA TIKRIPÕÕSAL KASVAVAD TIKRID. MÕNE PÕÕSA ALL ON TEOD. TEOD ÕDEDELE EI MEELDI, KUNA NEED ON...

Loe edasi 6 tuh

TÄHT Ö

LOE! ÖÖBIK LAULIS: ,,ÖÖ PIKK, ÖÖ PIKK!“ ÖÖKULL VASTU: ,,ÄRA VAIDLE, ÖÖ EI OLE PIKK!“. ÖÖBIK VAIDLES: ,,ÖÖ ON PIKK!“ ÖÖKULL HUIKAS: ,,KUIDAS NII?ʺ MEIE ÖÖSEL TÖÖD EI TEE,...

Loe edasi 6 tuh

TÄHT S

LOE! SIIL SIIMU SÜNNIPÄEV LIILI REMMEL VANA SAUNA TAGA ELAS SIIL SIIM. ÜHEL ILUSAL SÜGISPÄEVAL, ÜKS KORD IGAL AASTAL, PIDAS TA OMA SÜNNIPÄEVA. KA SEL SÜNNIPÄEVAL SEISIS SAMBLAL SUUR KAUSS...

Loe edasi 6 tuh

TÄHT U

LOE! PISIKESE TUULE TARKUS HELJO MÄND VANAISA MÄND ÕPETAB PISIKEST MÄNDI: "SINU ISA ON MÄND, SINU EMA ON MÄND, SINA OLED MÄND, SINU ÕDE ON MÄND, SINU VEND ON MÄND, ME OLEME KOKKU MÄNNIK."...

Loe edasi 5 tuh

TÄHT Ü

LOE! ÜMBRIK PÄKAPIKK PÄSS LUGES KIRJU KOKKU: ÜKS, KAKS, KOLM…SADA VIIS… TUHAT ÜKS… SASSI LÄKS! HAKKAS OTSAST PEALE: … ÜHEKSA, KÜMME … KOLM TUHAT ÜHEKSA … JÄLLE SASSIS! "MIDA...

Loe edasi 7 tuh

TÄHT V

LOE! VÕLUSULEPEA JAAN RANNAP KUI ISA KAUGEST SÕIDUST TAGASI TULI, TÕI TA TIIULE KINGITUSE. "SESTSAADIK KUI SA TINDIGA KIRJUTAD, EI NÄE SU VIHIK JUST KENA VÄLJA. TÕIN SULLE NÜÜD VÕLUSULEPEA....

Loe edasi 5 tuh

VÕÕRTÄHED

EESTI KEELE TÄHESTIKUS OLEVAD VÕÕRTÄHED ON: C, F, Q, Š, Z, Ž, W, X, Y. HARJUTUS: Täida lüngad!

Loe edasi 16 tuh

TÄHESTIK

EESTI KEELE TÄHESTIK TÄHED KINDLAS JÄRJEKORRAS MOODUSTAVAD TÄHESTIKU: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, Š, Z, Ž, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y. TESTID: TÄHESTIK. VALI...

Loe edasi 34 tuh

VASTANDSÕNAD

VASTANDSÕNAD ON SÕNAD, MIS ON VASTANDTÄHENDUSEGA. NÄITEKS: KURI - LÕBUS MUST - VALGE PÄEV - ÖÖ EMA - ISA POISS - TÜDRUK HARJUTUSED: Leia õige sõna! Leia õige!

Loe edasi 28 tuh

SAMATÄHENDUSEGA SÕNAD

SAMATÄHENDUSEGA SÕNAD ON SÕNAD, MILLEL ON SAMA TÄHENDUS. NÄITEKS: ILUS - KAUNIS MUST - MÄÄRDUNUD TÜDRUK - PLIKA VINGUMA - VIRISEMA ÜHELE SÕNALE LEIDUB MITU SAMATÄHENDUSEGA SÕNA. NÄITEKS:...

Loe edasi 14 tuh

NIMED

NIMESID EI PANDA MITTE AINULT INIMESTELE, VAID KA LOOMADELE, TÄNAVATELE, LINNADELE JNE. LOOMADE NIMED KIRJUTAME KA SUURE ALGUSTÄHEGA. NÄITEKS: MUKI, TUPSU, KITI, PONTU JNE. INIMESEL ON PEALE...

Loe edasi 7 tuh

TÄHT JA HÄÄLIK

HÄÄLIKUID ME KUULEME JA HÄÄLIME, TÄHTI ME NÄEME, LOEME JA KIRJUTAME, SÕNU KIRJUTAME TÄHTEDE ABIL. EESTI KEELES ON TÄISHÄÄLIKUD: A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü. NEID ME SAAME TÄIEL HÄÄLEL...

Loe edasi 37 tuh

TÄISHÄÄLIKU PIKKUS

EESTI KEELE TÄISHÄÄLIKUD VÕIB PIKKUSE JÄRGI JAOTADA : LÜHIKESED HÄÄLIKUD, PIKAD HÄÄLIKUD, ÜLIPIKAD HÄÄLIKUD. LÜHIKEST TÄISHÄÄLIKUT MÄRGIME KIRJAS ÜHE TÄHEGA. NÄITEKS: KARU, TASS,...

Loe edasi 20 tuh

K, P, T SÕNA ALGUSES

EESTI KEELES KIRJUTATAKSE SÕNA ALGUSES TAVALISELT K, P, T. NÄITEKS: KARU, PART, TIHANE, KOOL, TIGU, POTT JNE. LOE LISAKS: Võõrsõnad G, B, D HARJUTUSED: Lohista sõna õige pildi peale!

Loe edasi 8 tuh

AINSUS JA MITMUS

AINSUSES OLEV SÕNA TÄHENDAB ÜHTE. NÄITEKS: LILL, PÄIKE, MAJA, POISS, EMA, AUTO, TIIGER, ARVUTI, KASS, PUU, UKSEKELL JNE. MITMUSES OLEV SÕNA TÄHENDAB KAHTE VÕI ENAMAT. NÄITEKS: LILLED, PUUD,...

Loe edasi 13 tuh

MISSUGUNE? OMADUSSÕNAD

OMADUSSÕNA VASTAB KÜSIMUSELE: MILLINE? MISSUGUNE? OMADUSSÕNADE HULKA KUULUVAD NÄITEKS: SININE, VÄIKE, OHUTU, SUUR, RUUDULINE JNE. SIIN JUTUS ON OMADUSSÕNAD ROHELISED: MART JA KALLE LÄKSID...

Loe edasi 9 tuh

TEGUSÕNA. MIDA TEEB? MIDA TEEVAD?

KUI SÕNA VASTAB KÜSIMUSELE MIDA TEEB?, SIIS KIRJUTAME SÕNA LÕPPU – B. NÄITEKS: KIRJUTAB, LOEB, MAGAB. NEED SÕNAD ON TEGUSÕNAD. KUI SÕNA VASTAB KÜSIMUSELE MIDA TEEVAD?, KIRJUTAME...

Loe edasi 9 tuh

SÕNADEST LAUSE. SUUR TÄHT LAUSE ALGUSES. LAUSELÕPUMÄRK. LAUSETEST TEKST.

LAUSE KOOSNEB SÕNADEST. JUTT KOOSNEB LAUSETEST.

Loe edasi 6 tuh

MUINASJUTT

MUINASJUTT ON RAHVAJUTU ÜKS PEAMISI LIIKE. KLASSIKALINE RAHVAJUTTUDE JAOTUS JAGAB RAHVAJUTUD MÜÜTIDEKS, MUISTENDITEKS JA MUINASJUTTUDEKS. MUINASJUTTUDEL ON OMAD SEADUSED. SELLISTE TUNNUSTE HULKA...

Loe edasi 8 tuh

VANASÕNAD

VANASÕNA ON ÜKS RAHVALUULE ŽANRE; LÜHIKE, TERVIKLIK, HINNANGULINE JA KUJUNDLIK ÜTLUS. VANASÕNA TUNNUSTEKS ON LÜHIDUS, POEETILISUS JA ÕPETLIKKUS. VANASÕNA ON LÜHIKE. KÕIGE SAGEDASEMAD ON...

Loe edasi 17 tuh

Täis- ja kaashäälikud

Eesti keele täishäälikuid tähistavad a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Täishäälikuid me saame täiel häälel ja kaua häälida. KÕIK ÜLEJÄÄNUD ON KAASHÄÄLIKUD. Eesti keele kaashäälikuid...

Loe edasi 91 tuh

Lauselõpumärk

Kust teada, millist märki lause lõppu panna? Kõige levinum märk on punkt. Seda kasutatakse jutustava lause lõpus. Näiteks: Tuba on soe. või Kool on tore. Kasutusel on ka küsimärk, mis käib...

Loe edasi 12 tuh

Intervjuu

INTERVJUU Heljo Mänd Kop - kop - kop - kop - kõlla - kõlla, peatan maanteel laia tõlla. “Vabandage, olen suur, soovin võtta intervjuu.” “Ütle, tädi kuninganna, mis võiks söögiks patta...

Loe edasi 4 tuh

Täishäälikuühend

Täishäälikud on: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Kõrvuti olevad erinevad täishäälikud moodustavad täishäälikuühendi (THÜ). Täishäälikuühendis on KAKS või enam ERINEVAT täishäälikut...

Loe edasi 15 tuh

Täishääliku pikkus

Täishäälikud kõlavad sõnades erineva pikkusega. Lühikese täishääliku kirjutame ühe tähega. Näiteks: karu, mesi, toru Pika ja ülipika täishääliku kirjutame kahe tähega. Näiteks:...

Loe edasi 19 tuh

Raamatukogu

Raamatukogu on raamatute kogu ja selle kogu hoidmise koht. Raamatukogus on raamatud tavaliselt mingi süsteemi järgi paigutatud, et hõlbustada nende leidmist. Raamatukogu võib olla avalik...

Loe edasi 4 tuh

Teatmeteos

Õppetöös ja igapäevases elus kerkib küsimusi, millele aitavad vastuse leida teatmeteosed (entsüklopeediad) ja teatmikud. Teatmikud on raamatud, mis sisaldavad infot mõne kindla aine kohta....

Loe edasi 5 tuh

Tähestikuline järjekord

Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Šš, Zz, Žž, Tt, Uu, Vv, Ww, Õõ, Ää, Öö, Üü, Xx, Yy Tähed kindlas järjekorras moodustavad tähestiku. Sõnad...

Loe edasi 11 tuh

Kes? Mis?

PÄIKE, PILVED, KIVID, VESI, VIHM, LUMI ON ELUTA. (mis?) LOOMAD, INIMESED ON ELUS. (kes?) Elusad on kes? ja elutud on mis? TESTID: Kes? Mis? Vali sõnale sobiv küsimus Kes? Mis? Aseta sõna õige...

Loe edasi 10 tuh

Kohanimed

Inimeste, loomade, linnade, külade, tänavate, jõgede, järvede, talude nimed kirjutatakse SUURE ALGUSTÄHEGA. Kohanimele järgnev nimetus kirjutatakse väikese tähega. Näiteks: Tallinna linn...

Loe edasi 5 tuh

Liitsõnad

Liitsõna saadakse kahe sõna liitmisel et saada täiesti uus sõna (kuller + kupp) kullerkupp et sõna tähendust täpsustada (laud + lina) laudlina Liitsõna koosneb kahest poolest: koori + laul...

Loe edasi 11 tuh

S-i ja h kõrval k, p, t

S-i ja h kõrvale kirjutatakse eesti keeles k, p, t. Näiteks: HARJUTUSED: K, P, T s-i ja h kõrval

Loe edasi 11 tuh

Anekdoodid

Anekdoot on lühike vaimukas üllatava lõpuga naljalugu. Tegelikult pole olemas inimest, kes poleks mõnda anekdooti kuulnud, enamus on aga ka ise mõne anekdoodi rääkinud. Anekdoodi tegelasteks...

Loe edasi 6 tuh

Kellega? Millega? Kelleta? Milleta?

Kui sõna vastab küsimusele kelleta? milleta? kirjutame lõppu –ta Näiteks: sõbrata, mütsita, mõtteta. Kui sõna vastab küsimusele kellega? millega? kirjutame lõppu –ga Näiteks: sõbraga,...

Loe edasi 6 tuh

Sulghäälikud ja suluta häälikud

Eesti keeles jagunevad häälikud: TÄISHÄÄLIKUD a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü KAASHÄÄLIKUD suluta kaashäälikud h, j, l, m, n, r, s, v Lühikese suluta kaashääliku (l, m, n, r, s, h, v, j)...

Loe edasi 81 tuh

Internet

Internet on ülemaailmne miljoneid arvuteid ühendav andmesidevõrk. Internetis on tohutul hulgal igasugust informatsiooni. Järjest olulisemaks muutub oskus infot üles leida ning leitu...

Loe edasi 6 tuh

Lugema ja kirjutama õpetamine

Lugema ja kirjutama õpetamine Ly Kuningas Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi logopeed,

Loe edasi 7 tuh

Jõululuuletused

1 Jõuluvana, küll on hea, kui mind ikka meeles pead. Väsisid sa oma tööga? Kartsin, sõidad äkki mööda, jääd saani peale tukkuma võid sealt teele kukkuda. Jõudsid meie ukse taha, nüüd...

Loe edasi 258 tuh

Juku anekdoodid koolist

Juku anekdoodid Miks su mängukaru külmkapis on?” küsib ema Jukult. „Sest mulle meeldib jääkaru rohkem!” vastab Juku. Õpetaja: "Missugusel pardil on neli jalga?" Juku: "Leopardil." Juku...

Loe edasi 97 tuh

Eesti muinasjutt: HIIR JA KASS

HIIR JA KASS Hiirt-kassi elasid vanal ajal sõpruses – üks ei kartnud ühte ega teine murdnud teist. Ühel sügisel kogusid nad vanas heinaküünis seisva tünni sisse rasva, et talvel võtta...

Loe edasi 29 tuh

Eesti muinasjutt: SÖÖGIKOTT JA PEKSUKOTT

SÖÖGIKOTT JA PEKSUKOTT Elasid kord kaks venda, üks vaene ja teine rikas. Vaene vend läinud oma vähese viljaga veskile, et pühadeks ka pisut leiba saaks teha. Seal jahvatanud ta oma vilja...

Loe edasi 8 tuh

Eesti muinasjutt: miks hunt on kriimsilm ja miks on karul lühike kael

Ennemuiste olnud karu, hunt ja rebane kolmekesi väga suured sõbrad. Nad käinud alati seltsis ja rääkinud üksteise asjad kõik ära väga sõbralikult. Noh hea küll, ühel päeval tulnud...

Loe edasi 6 tuh

Jutuke lepatriinust

Lendas väike lepatriinu metsa kohal. Ta lendas ja lendas, kuni väsis ära. Lepatriinu võttis saapad jalast ja heitis kauni kirsipuu alla puhkama. Kirsipuu otsas elas orava-onu, kes oli parajasti...

Loe edasi 7 tuh

Elas kord poiss, kes oli väga äkilise loomuga

Elas kord poiss, kes oli väga äkilise loomuga. Ühel päeval andis isa pojale kasti naelu ja käskis pojal iga kord, kui ta vihastab ja kellegagi riidu läheb, ühe naela aia sisse lüüa. Esimesel...

Loe edasi 9 tuh

Sõnad, mida kasutatakse igapäevastes vestlustes

jah - yes ei - no võib olla - maybe palun - please aitäh - thanks tänan sind - thank you suur tänu/tänan väga - thanks very much suur tänu sulle/tänan sind väga - thank...

Loe edasi 7 tuh

Tere ja head aega inglise keeles

Tere ja head aega inglise keeles Tervitamine hi - tere (üsna mitteametlik) hello - tere good morning - tere hommikust (kasutatakse enne keskpäeva) good afternoon - tere päevast (kasutatakse...

Loe edasi 8 tuh

PUTUKAD

Kogu maailmas on teada üle miljoni liigi putukaid, mis moodustab rohkem kui 68% teadaolevatest loomaliikidest. Eestis esineb umbes 14 400 liiki. Ämblikud ja vihmaussid ei ole putukad. Tigu ei ole...

Loe edasi 5 tuh