*Sisukord. Sissejuhatus füüsikasse Füüsika Füüsika. Sissejuhatus füüsikasse I KURSUS Autor: Enn Kirsman Sisukord Sissejuhatus füüsikasse Maailm. Loodus Loodusteadused Vaatleja Füüsikaline tunnetusprotsess Nähtavushorisont... Loe edasi 8573
AJALOO ALGUS: INIMESE KUJUNEMINE 5 miljonit aastat tagasi - algas inimese kujunemise lugu ehk antropogenees. 3,6 miljonit aastat tagasi - kahel jalal kõndiv inimene (australopiteekused). 2 miljonit aastat tagasi - esimesed... Loe edasi 11165
AJALOOLISE AJA PERIOODID LÄÄNE-EUROOPA AJALOOLISE AJA JAOTUS ARHEOLOOGID kiviaeg pronksiaeg rauaaeg vanem e. paleoliitikum keskmine e. mesoliitikum noorem e. neoliitikum AJALOOLASED esiaeg ajalooline... Loe edasi 12362
Kiviaeg Eestis. Lühidalt Esimesed jäljed inimasustusest Eestis on Sindi lähedalt Pulli külast väljakaevatud leiud, mis on umbes 11 000 aastat vanad. Nimelt leiti sealt kivist ja luust tööriistu, leease ja mitmesuguseid... Loe edasi 4120
KERAAMIKA EESTIS KIVIAJAL Kammkeraamika Umbes 7000 aastat tagasi algas Eestis neoliitikum. Sel perioodil õppisid inimesed valmistama veekindlaid savinõusid, mille jäänused on arheoloogidele olnud oluliseks leiuks.... Loe edasi 8094
Pronksiaeg Eestis. Lühidalt Eestist leitud vanimad pronksesemed pärinevad ehk siis peetakse seda aega pronksiaja alguseks Eestis. Pronks on vase ja tina sulam ja kuna neid maake meie aladel ei leidunud, siis veeti neid sisse,... Loe edasi 3526
Rauaaeg Eestis. Lühidalt Kokkuleppeliselt on Eesti rauaaja alguseks 500 eKr, mil Eestisse hakkas jõudma esimesi raudesemeid. Mitu sajandit hiljem õpiti rauda sulatama kohalikust soomaagist. Rooma rauaajal levis raud veelgi... Loe edasi 5601
KATSED ALLUTADA EESTIT 10. sajandist pärinevad esimesed andmed Vene vürstide katsetest Eestis makse koguda. 1030 a. korraldas viikingitaustaga vürst Jaroslav Tark sõjaretke Eestisse vallutades Tartu ja nimetades selle... Loe edasi 2530
EESTI SUHTED LÄÄNEGA 12. sajandil olid eestlastel sõjakad suhted ka lääne suunal, mis läksid eriti teravaks lõpus. Kroonik Saxo Grammaticuse järgi korraldasid eestlased 1170 a. sõjakäigu Ölandile, kuid... Loe edasi 2822
EESTI JA KATOLIKU KIRIK Eesti sattus 10-11 sajandil kristlike riikide vahele, kuna Taani, Rootsi ja Venemaa olid vastu võtnud ristiusu. 1054 a. jagunes kristlus katoliikluseks ja õigeusuks. Seejärel püüdsid kristlikud... Loe edasi 3122
EESTLASED MUINASAJA LÕPUL Läti Henriku kroonika ehk Henriku Liivimaa kroonika kirjeldab alguse eestlasi ja nende eluolu ning Eesti äravallutamist. Muinaja lõpul elas Eestis 150 000-200 000 inimest. asustus tihenes ja... Loe edasi 4316
HALDUSJAOTUS JA LINNUSED Eesti jagunes maakondadeks, mis omakorda jagunesid kihelkondadeks. Suuremateks maakondadeks olid Saaremaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi, väiksemad olid Revala ja Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa,... Loe edasi 3610
MUINASUSUND JA MAAILMAPILT Eestlaste usundiks oli loodususund ehk animism. Usuliste tegevuste sisuks oli inimese ja looduse hea vahekorra tagamine. Ka teiste Euroopa rahvaste eelkristlikud usundid olid loodususundid. Erinevus... Loe edasi 4949
EUROOPA KESKAEG Keskaeg jääb antiikaja ja uusaja vahele ning selle alguseks peetakse Lääne-Rooma impeeriumi lagunemist 5 sajandil. KESKAJA AJALINE JAOTUS varakeskaeg kõrgkeskaeg hiliskeskaeg Loe edasi 4636
KIRIK KESKAJAL Keskajal määras ristiusk ideoloogilise raamistiku. Ristiusu peamised voolud olid rooma-katoliku kirik (katoliiklus) ja kreeka-katoliku kirik (õigeusk). 10. sajandil levis ristiusk Põhja-ja... Loe edasi 3791
ÜHISKOND KESKAJAL Tolleaegne ühiskond oli feodaalühiskond, mis jagunes seisusteks: vaimulikkond, aadlid, linnakodanikud ja talupojad. Kujunes välja püsiv sotsiaalne ja õiguslik korraldus ja üleeuroopaline... Loe edasi 3185
EUROOPA PIIRID KESKAJAL 9-11. sajandil ähvardasid Euroopat nii viikingite, ungarlaste kui ka araablaste sõ üritasid mongolid oma võimuala Euroopas suurendada, kuid see neil ei õnnestunud. Keskajal ja eriti selle lõpus... Loe edasi 2903
KESKAJA KULTUUR Keskaeg oli inimestele vaimse arengu aeg. Sellest ajast pärineb esimene põhiseadus Euroopas (Inglise Magna Charta 1215). Kujunema hakkasid teaduslikud mõtte-ja uurimisviisi alged. Kunstivooludena... Loe edasi 4298
RISTISÕDA LÄÄNEMERE LÕUNAKALDAL Baltikumi ristisõdade käivitamisel etendasid osa saksa kaupmeeste ja Põhja-Euroopa kristlike valitsejate huvid. Saksa kaupmeestel tekkisid Baltikumi suhtes kaubanduslikud huvid aga kristlikud... Loe edasi 3250
MUISTSE VABADUSVÕITLUSE ALGUS (1208-1215) 1208 a. saabusid Ugandisse sakslaste esindajad, kes nõudsid ugalastel käest saksa kaupmeestelt röövitud vara, kuid sellest keelduti. Suvel saatsid latgalite vanemad ja Võnnu orduvendade pealik... Loe edasi 2713
VÕITLUSED AASTATEL 1211-1212 Piiskop Albert parandas suhteid Polotskiga vähendades seega vaenlaste arvu. 1211 a. asusid sakslased suure väega piirama Viljandi linnust. Kuigi linnus oli tugevalt kindlustatud, olid sakslased... Loe edasi 2167
TURAIDA VAHERAHU Kuna eestlased, liivlased ja latgalid olid sõjast, näljast ja katkust kurnatud, alustati läbirääkimisi, mis lõppesid Turaida vaherahuga, millega peatati sõda kolmeks aastaks. Samas oli Turaida... Loe edasi 2271
UGALA JA SAKALA ALISTUMINE 1215 a. lõppes Turaida vaherahu ja liivlased ning latgalid tungisid viivitamatult Läänemaale ning laastasid seda rängalt. Teine ristisõdijate vägi tungis Sakalasse ning piiras sisse Lembitu... Loe edasi 2182
KOOSTÖÖ VENELASTEGA Eestlaste lüüasaamised sundisid neid otsima endale liitlasi ja võimalikeks liitlasteks kujunesid venelased, sest sakslaste pealetungid olid ka neid häirima hakanud. 1216 a. sõlmisid eestlased... Loe edasi 2191
MADISEPÄEVA LAHING 1217 a. valmistusid mõlemad pooled otsustavaks võitluseks. Lembitu algatusel üritati koguda kokku võimas ühisvägi ja samuti loodeti Vene abivägede peale. Madisepäevaks koguneski Navesti jõe... Loe edasi 4073
LINDANISA LAHING Hoolimata sellest, et ristisõdijad olid suutnud end Sakalas ja Ugandis kindlustada, oli suurem osa Eestist veel vaba. 1218 a. kutsus piiskop Albert appi Taani kuninga Valdemar II. 1219 a. saabus... Loe edasi 2944
EESTI MANDRIOSA VALLUTAMINE 1220 a. sekkusid Eesti lahingutesse ka rootslased, kui kevadsuvel saabus maale Rootsi vägi eesotsas kuningas Johan Sverkerssoniga. Rootslased alahindasid eestlasi ja jätsid Lihula linnusesse... Loe edasi 2747
1222 AASTA ÜLESTÕUS EESTIS saabusid Valdemar II juhtimisel Saaremaale taanlased, kes hakkasid sinna kivilinnust rajama. Kuninga lahkumise järel aga piirasid saarlased linnuse ümber ja sundisid taanlasi alistuma. Sellega... Loe edasi 3434
KAOTUSE PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED Eestlaste kaotuse olulisemaks põhjuseks oli Lääne-Euroopa kõrgem arengutase. Eesti ühiskonnas puudus keskvõim, mis oleks suutnud kogu maa vaenlase vastu ühendada. Mahajäämus oli ka... Loe edasi 2477
PAAVSTIRIIGI TEOSTAMISKATSE Euroopas möllasid poliitilised vastasseisud ja sisepoliitikat kujundas konflikt ilmaliku ja kirikliku võimu vahel. Paavstivõimu jaoks oli vastuvõetamatu, et ristiusustatud alad läheksid... Loe edasi 2384
FEODAALRIIKIDE TEKE 1236 a. sai Mõõgavendade Ordu Saule lahingus leedulastelt lüüa ning 1237 a. ühinesid selle jäänused Saksa Orduga. See ordu sai endale Liivi Ordu nimetuse. 1238 a. sõlmiti Liivi Ordu ja Taani... Loe edasi 3747
RISTISÕDADE LÕPP Eesti vallutamine ei lõpetanud ristisõdasid, sest ordu tähelepanu oli veel suunatud Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriikide vastu. 1240 a. vallutati ristisõdijate poolt Koporje Ingerimaal ning... Loe edasi 2766
VASTUOLUD VÕÕRVÕIMUDE VAHEL Ilmaliku ja vaimuliku võimu tülid jätkusid 1297 a. tekkis tüli ordu ja Riia linna vahel. Sõja algul purustati Riia ordulinnus, kuid ordu pani oma sõjalise jõu maksma ja järgnesid... Loe edasi 2093
EESTLASED VÕÕRVÕIMU ALL 13. SAJANDIL Maa vallutamise järel sõlmiti maakondadega lepingud, millega sätestati kaotajate kohustused ja mõningad õigused. Püsima jäi tavaõigus, kuigi kohtumõistmine talupoegade üle läks uute... Loe edasi 2831
EESTLASTE VASTUHAKK Pärast vabadusvõitluse lõppu püüdsid eestlased oma saatuse otsustamisel kaasa rääkida, eriti aktiivsed oldi Saaremaal. 1236 a. suutsid saarlased endid sakslaste võimu alt vabastada kasutades... Loe edasi 2643
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSU ALGUS 1320ndail aastail arvati, et Taani kuningas plaanib Harju-ja Virumaa Saksa ordule müüa. Harju-Viru vasallid olid muutunud väga võimsaks, kuna Taani kuningas asus kaugel eemal. 1315 a. said nad... Loe edasi 5859
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSU LAIENEMINE Juulis hakkasid mässama ka saarlased piirates sisse Pöide ordulinnuse ja neil õnnestus see alistada. Lõuna-Eestisse tungisid Vene väed, kuna ordumeister oli sealt lahkunud ning selle kaitseta... Loe edasi 2770
VANA-LIIVIMAA POLIITILINE JAGUNEMINE 1346 a. tekkinud Vana-Liivimaa jaotus püsis kuni 1561 aastani, mil Vana-Liivimaa lagunes. Liivi ordu suutis ennast oma valdustes tugevalt kehtestada ning ordu oli saanud suurimaks maavalitsejaks... Loe edasi 5578
SEISUSED VANA-LIIVIMAAL kujunenud seisuslik jaotus jäi Eestis püsima 16. sajandini. Maa valitsemisest võttis osa neli seisust. Neist esimese moodustas Riia peapiiskop koos kõrgvaimulikega. Teise seisuse moodustasid... Loe edasi 3709
MAJANDUS VANA-LIIVIMAAL Keskaega nimetatakse Vana-Liivimaal kuldseks perioodiks, kuna jõukus kasvas kogu maal, millest annab tunnistust rahvastiku kiire kasv. Muistse vabadusvõitluse lõpus oli rahvaarv 100 000 inimest,... Loe edasi 2582
PÕLLUMAJANDUS VANA-LIIVIMAAL Majanduse aluseks oli viljakasvatus. Lääne-Euroopas oli manufaktuuride arenemise tõttu suur nõudlus vilja järgi ning selle eest maksti hästi. Rehehoonetes suitsu käes kuivanud rukkis oli väga... Loe edasi 2460
HANSAKAUBANDUS VANA-LIIVIMAAL Hansa Liidu linnade kaudu käis aktiivne väliskaubandus. Hansa Liit tekkis järk-järgult ja oli linnade ja kaupmeeste ühendus, mis tegeles ühiselt oma varade turvamisega ning kaitses oma liikmete... Loe edasi 4082
IDAKAUBANDUS VANA-LIIVIMAAL Ühelt poolt käidi Venemaaga kaubanduslikult tihedalt läbi, kuid teiselt poolt tunnetati pidevat ohtu Venemaa poolt ja oldi mures, et kaubanduse kaudu jõuab sinna ka strateegilist kaupa. 1422 a.... Loe edasi 2457
LINNADE KUJUNEMINE KESKAJAL Tallinn, Narva ja Rakvere võtsid kasutusele Lüübeki linnaõiguse. Tartu, Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu said endale Riia õiguse. Vana-Pärnus ja Haapsalus kehtestati piiskopiõigus Saare-Lääne... Loe edasi 2926
LINNADE JUHTIMINE KESKAJAL Linnade elukorraldus oli olenemata erinevatest linnaõigustest suhteliselt sarnane. Kõrgeimaks võimuorganiks oli nõukogu ehk raad, kuhu kuulusid raehärrad ja bürgermeistrid. Rae suurus sõltus... Loe edasi 2761
TSUNFTID JA GILDID Keskaegsed käsitöölised ühinesid ametite kaupa tsunftidesse, mille siseelu kujundas rae poolt kirjutatud põhikiri ehk skraa. Tsunfti liikmeskond jagunes meistriteks, sellideks ja õpipoisteks... Loe edasi 5553
VANA-LIIVIMAA LINNADE VÄLISILME Linnad olid olulised kultuurikeskused. Suuremad linnad rajasid enda ümber kivist ringmüüri, väiksemad piirdusid muldvallide ja puidust piiretega. Vallide ümber kaevati vallikraavid ja rajati ka... Loe edasi 2714
POLIITIKA VANA-LIIVIMAAL Vana-Liivimaal oli rohkelt sisevõitlusi Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vahel, mille süvapõhjuseks oli hegemooniataotlus. Mõlemad tahtsid asuda Vana-Liivimaa juhtivale kohale, kellele teised... Loe edasi 2367
DAMEROW JA DANZIGI KONVERENTS teisel poolel jõudis ordu ja peapiiskopkonna vaenutsemine uuele tasemele, mil peapiiskopiks sai Fromhold von Vifhusen ja Tartu piiskopiks tema vend Johannes. Vastasseis ägenes veelgi sajandi... Loe edasi 3340
MAAPÄEVAD VANA-LIIVIMAAL Siiski oli kõigest hoolimata Vana-Liivimaal olemas ühtsustunne, mille avalduseks olid näiteks maapäevad, mida hakati pidama alguses. algusest olid Liivimaa vasallid korraldanud vastava... Loe edasi 3011
TALUPOEGADE JAGUNEMINE KESKAJAL Enamus eestlasi jäi ka linnade tekkides maarahvaks, põhiliselt põlluharijatest talupoegadeks. Maksustamiseks oli nii läänistatud kui läänistamata maa jaotatud vakusteks. 13. ja peeti eestlasi... Loe edasi 2894
MÕISAMAJANDUS JA PÄRISORJUS Muinasajal mõisate tekke algul tähendas mõis suuremat omaette talu. Hiljem omandas see teise tähenduse. Talupoegadele teotöö kohustuse panemisest sai alguse pärisorjastamise protsess. Vilja... Loe edasi 3034
ELUOLU MAAL Kuigi piirati talupoegade liikumisvabadust, siis lubati neil samas relva kanda, mis on aga vaba inimese tunnus. 1507 a. alles keelati lõplikult talupoegadel relvakandmine. Talud tootsid peamiselt... Loe edasi 2755
EESTLASED LINNADES Linnad vajasid töökäsi ja seetõttu ei tahetud eriti ka sinna põgenenud talupoegasid välja anda ( adratalu peremees või tema vanem poeg). Linnas said eestlased mõne madalama koha või siis... Loe edasi 3045
KATOLIIKLIK KULTUURIELU KESKAJAL Keskajal ühendas kogu Euroopat katoliiklus ja ladina keel ning sellel põhnes kultuurielu. Ladina keelt kasutati kirikutes, kloostreis, ülikoolides, kauplemisel, diplomaatias jne. Vana-Liivimaa ... Loe edasi 2787
TALURAHVA USUND 13. ja esines eestlaste seas veel vastuseisu ristiusule. On andmeid “ristimise mahapesemisest” ja “usust äralangemisest”. Lõpuks aga hakkas ristiusk eestlaste maailmapilti sisse sulama.... Loe edasi 2284
ARHITEKTUUR JA KUNST Ordu ja piiskopide valitsemisaegne sajand kuulub kunstiajalooliselt gootika ajajärku. Gooti stiil valitses nii arhitektuuris, maalis, skulptuuris kui ka rõ oli gooti arhitektuur. Gooti stiil oli... Loe edasi 4331
VANA-LIIVIMAA LÕPU ALGUS 16. sajandiks oli Euroopas alanud tsentraliseeritud võimuga rahvusriikide ajastu, Vana-Liivimaal aga nõrgenes kokkukuuluvustunne veelgi. 15. sajand möödus Liivimaal heades kaubandustingimustes,... Loe edasi 2142
USUPUHASTUSE ALGUS 16. sajandiks oli katoliku kirik jõudnud sügavasse kriisi, kuna usuellu tungisid üha tugevamalt sisse maised huvid. Kiriklikud ametikohad olid ostetavad ja vaimulikud pidasid armukesi. hakati... Loe edasi 2430
USUPUHASTUSE JÕUDMINE EESTISSE 1523 a. jõudis usupuhastus Tallinna ja Tartusse. Tartus õnnestus piiskop Johann Blankenfeldil sundida lahkuma Lutheri õpilane Hermann Marsow, kes siirdus Tallinna. Tallinna pingestunud olukord... Loe edasi 2173
USUPUHASTUS MAAL Kuna tol ajal arvati talupojad samausulisteks oma isandatega, siis seal kulges usupuhastus teistmoodi. 1525 a. maapäeval teatasid vasallid oma otsusest jääda katoliikluse poolele kuna 1524 a. oli... Loe edasi 2355
LIIVI SÕDA: VÄLISPOLIITILINE OLUKORD 16. saj. keskpaigaks oli Vana-Liivimaa oluliselt nõrgenenud ja tõmbas sellega ligi teisi riike. Kasvav heaolu oli kaotanud ka ohutunde ning ei pööratud tähelepanu oma kaitsevõimele. Läänemere... Loe edasi 2780
LIIVI SÕJA EELLUGU 1550 aastatel tekkis Vana-Liivimaal hirm idaohu vastu. 1554 a. said ordumeister ja Tartu piiskopi esindajad ülesandeks pikendada rahulepingut Venemaaga. Venemaa aga nõudis ühe tingimusena vene... Loe edasi 2561
VENEMAA RÜNNAK 22. jaanuaril 1558 a. tungisid Vene väed tatari khaani Šig-Alei juhtimisel Eestisse, kus rüüstati Virumaad ja Tartu piiskopkonda. Tegemist oli pigem rüüste-ja hirmutusretkega, et makstaks... Loe edasi 2362
LIIVI ORDU SÕJALINE HÄVING 1559 a. valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettlet, kes hakkas otsima raha ja sõjaväge, et vastu panna venelastele. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid... Loe edasi 2750
TALUPOEGADE ÜLESTÕUS Sõda oli talupoegadele raske ja neid koormati uute maksudega ning võeti sõjaväkke. Talupojad nägid sakslaste nõrkust ja hakkasid nende vastu välja astuma. 1560 a. septembris algas Lääne-ja... Loe edasi 2555
TALLINNA JA PÕHJA-EESTI ALISTUMINE ROOTSILE 1558 a. käisid Saaremaa talupojad Turus resideeruva Rootsi asevalitseja hertsog Johani juures kinnitades enda valmisolekut hakata Rootsi alamateks. Kui Rootsis tuli võimule Erik XIV, siis tegi ta... Loe edasi 2251
LIIVI SÕJA LÕPP 1569 a. ühinesid Poola ja Leedu ühisriigiks Rzeczpospolita. 1568 aastal oli toimunud võimupööre ka Rootsis, kus võimule tuli poolameelne Johan III. Poola-Rootsi suhted paranesid ning 1570 a.... Loe edasi 7770
POOLA VÕIM LÕUNA-EESTIS Tartu oli pikka aega olnud Moskva võimu all ja omas sidemeid Moskavaga. Poolakate kaugem eesmärk oli Venemaa allutamine Poolale ja katoliiklusele ning seetõttu sobis poolakatele see, et Tartu omab... Loe edasi 2739
ROOTSI VÕIM PÕHJA-EESTIS Tallinnas algas Rootsi aeg 1561 a. aga ülejäänut Põhja-Eestit hakkasid Rootslased valitsema alles pärast Pljussa vaherahu. Stockholm tunnistas algul vastumeelselt aadlike vanu õigusi, kuid kui... Loe edasi 2274
TAANI VÕIM SAAREMAAL Ka Saaremaal nõustus kuningavõim aadlike laialdaste õigustega ja sinna määrati kuninga asehaldur. Kuressaare piiskopilinnuse juurde tekkinud alev arenes väikelinnaks, mis teenis suurt tulu... Loe edasi 2206
POOLA-ROOTSI SÕJAD 1600 a. jõudsid kuningas Sigismund III ja hertsog Karli vahelised pinged vaenutegevuseni. Esimesed lahingud peeti Soomes ja Rootsis ning siis kandus sõda Eestisse. Esialgu oli tegu Rootsi... Loe edasi 4177
ÜLEMINEKUAJA KULTUUR Sõdade ajajärku Liivi sõjast kuni Poola-Rootsi sõdade lõpuni võib pidada üleminekuajaks, mis elu Vana-Liivimaal pea peale pööras. Nimelt algasid sõjad keskajal, kuid lõppesid alles... Loe edasi 2322
*Sisukord. Mehaanika Füüsika Füüsika. MEHAANIKA II KURSUS Autor: Enn Kirsman Sisukord Mehaanika põhiülesanne Punktmass kui keha mudel Koordinaadid. Taustsüsteem Trajektoor. Teepikkus. Nihe Kinemaatika... Loe edasi 11862
Füüsikalised ja keemilised uurimismeetodid Aine omadused sõltuvad aine ehitusest, mistõttu aine omaduste mõistmiseks on vaja teada, milline on aine ehitus ning millistest osakestest aine koosneb. Keemilised uurimismeetodid põhinevad aine... Loe edasi 7053
Aatomi ehitus Aatomi osakesed Aatom koosneb aatomituumast ning elektronkattest. Aatomituum omakorda koosneb prootonitest ja neutronitest. Prooton on positiivse laenguga osake ning neutron on laenguta osake.... Loe edasi 59641
Aatomi elektronkate Kuna keemilistes protsessides aatomituum ei muutu, vaid nendes osalevad elektronid, siis seetõttu ongi elektronkatte ehitus keema seisukohalt väga oluline. Elektronid paiknevad ümber aatomituuma... Loe edasi 40393
Perioodilisustabel Keemilised elemendid on paigutatud perioodilisustabelisse aatomnumbri kasvamise järjekorras, kusjuures ühesuguste omaduste elemendid on samas tulbas (rühmas). Järjenumber näitab prootonite arvu... Loe edasi 42591
Keemiline side Keemiline side on aineosakeste (aatomid, ioonid) vastastikmõju, mille tulemusena tekivad uued osakesed – ioonid, molekulid või kristallid. Aatomid moodustavad keemilist sidet, kuna uued... Loe edasi 11215
Kovalentne side Kovalentne side esineb aatomituumade vahel, mis jagavad üht või mitut ühist elektronpaari. Kovalentne side esineb kahe sama või erineva mittemetalli aatomite vahel. Kahe sama elementi aatomite... Loe edasi 29851
Iooniline side Aatomitest tekivad ioonid siis, kui aatom liidab või loovutab elektrone. Kui aatom loovutab elektrone, tekib temast positiivse laenguga ioon – katioon. Kui aatom liidab elektrone, tekib temast... Loe edasi 16877
Metalliline side Metalliline side esineb metallides ning on tingitud sellest, et vadad elektronid seovad metalli ioone ning aatomeid omavahel. Metalliline side esineb metallides ainult vedelas ja tahkes olekus. Kõik... Loe edasi 11497
Vesinikside Vesinikside on enamasti molekulide vaheline side, mis tekib positiivselt laetud vesiniku ning negatiivselt laetud aatomi vahelise elektrostaatilise tõmbumise tulemusena. Vesinikside saab esineda... Loe edasi 13769
Keemilise reaktsiooni aktiveerimisenergia, aktiivsed põrked Aktiveerimisenergia on vähim energia, mis tuleb anda reageerivate ainete osakestele, et nende vahel toimuks keemiline reaktsioon. Keemilised reaktsioonid saavad toimuda ainult siis, kui... Loe edasi 7799
Ekso- ja endotermilised reaktsioonid Keemiliste reaktsioonide käigus toimub alati energia eraldumine või neeldumine. Neid reaktsioone, mille käigus energia eraldub nimetatakse eksotermilisteks reaktsioonideks ning neid reaktsioone,... Loe edasi 25240
Keemilise reaktsiooni kiirus Keemilise reaktsiooni kiiruse all mõeldakse seda, kui kiiresti muutub ainete kontsentratsioon reaktsiooni käigus. Reaktsiooni kiirust võib väljendada lähteainete kontsentratsiooni vähenemisena... Loe edasi 17183
Keemiline tasakaal ja selle nihkumine Tasakaalulisteks reaktsioonideks (pöördreaktsioonideks) nimetatakse neid reaktsioone, mis lõpuni ei kulge, vaid reaktsiooni segusse jäävad alati nii lähteained kui saadused. Tasakaalulised... Loe edasi 17719
Ainete lahustumisprotsess Ainete lahustumisel vedelikes (peamiselt vees) toimub aineosakeste seostumine vedeliku (vee) osakestega. Kuna peamiseks lahustiks, mida lahuste valmistamisel kasutatakse on vesi, siis on kõik... Loe edasi 8036
Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid Aineid võib elektrijuhtivuse alusel jagada kahte suurde rühma – elektrolüüdid ning mitteelektrolüüdid. Elektrolüüdid on ained, mis vesilahustes või sulas olekus juhivad elektrit.... Loe edasi 13416
Hapete ja aluste protolüütiline teooria Hapete ja aluste definitsioone ning teooriaid on mitmeid. Kõige lihtsam happe ja aluse definitsioon on, et hape on aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone ning alus on aine, mis annab... Loe edasi 9773
Molaarne kontsentratsioon Molaarne kontsentratsioon (tähis - c) näitab seda, mitu mooli ainet on ühes ruumalaühikus lahuses. Enamasti kasutatakse ruumalaühikuna liitrit ning molaarse kontsentratsiooni ühik on mol/dm3,... Loe edasi 13298
Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes Ioonidevahelised reaktsioonid toimuvad vesilahusteks, kui reageerivates aineteks on elektrolüüdid. Elektrolüüdid on ained, mis annavad vesilahusesse ioone ning mis lahustes või sulatatud olekus... Loe edasi 16202
Keskkond hüdrolüüsuva soola lahuses, pH Soolade hüdrolüüsiks nimetatakse soolade lagunemist vee toimeil. Hüdrolüüsil soolad dissotseeruvad ning tekkinud ioonid on vastastikmõjus vee molekulidega. Soolade vesilahuste keskkond võib... Loe edasi 10806
Metallid ja nende ühendid igapäevaelus ja looduses Looduses leidub metalle mineraalide koostis, kuid ka lihtainena. Lihtainena leidub peamiselt väärismetalle – kuld ja hõbe. Kõige levinum metall looduses on alumiinium, talle järgnevad raud,... Loe edasi 6437
Metallide füüsikalised omadused Enamikele metallidele on iseloomulikeks omadusteks hea soojus- ja elektrijuhtivus, plastilisus, suur tihedus, kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, metalne läige ning hõbevalge värvus. Need... Loe edasi 13366
Metallide keemilised omadused Metallide keemilised omadused sõltuvad metalli aatomiehitusest. Ühiseks omaduseks on see, et lihtainena käituvad kõik metallid redutseerijatena – metallid loovutavad elektrone. Kõik metallid... Loe edasi 9966
Metallide saamine maagist Metalle toodetakse redutseerides neid metalli maakidest. Metalli maagid on mineraalid (enamasti metallioksiidid või metallisoolad), millest toodetakse metalle. Metallide tootmisega tegelevat... Loe edasi 12110
Korrosioon Korrosiooniks nimetatakse metallide ja nende sulamite hävimist väliskeskkonna toimel. Eristatakse kahte liiki korrosiooni – keemilist ja elektrokeemilist korrosiooni. Keemiline korrosioon on... Loe edasi 15001
Elektrolüüs Elektrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni elektrivoolu toimel. Elektrolüüsi läbiviimiseks paigutatakse elektrolüüsi nõusse kaks elektroodi – anood (+) ja katood (-), mis on... Loe edasi 17976
Keemilised vooluallikad Keemilistes vooluallikates muudetakse keemilise reaktsiooni energia elektrienergiaks. Elektrivool tekib, kui elektronid (laetud osakesed) suunatult liiguvad, seega saab redoksreaktsioone panna käima... Loe edasi 9592
Reaktsiooni saagis Sünteesides keemilisi aineid, esinevad reaktsioonis alati kaod – reaktsioon ei kulge lõpuni, osa aineid jääb nõude külge jne. Seda, kui palju ainet saadakse reaktsiooni käigus kätte... Loe edasi 7866
Leelismetallid Leelismetallid on IA rühma metallid. Nimetus tuleneb sellest, et veega reageerides moodustavad nad leeliseid (vees lahustuvaid aluseid). Leelismetallid on väga aktiivsed metallid. Kuna metallilised... Loe edasi 8924
IIA rühma metallid Sellesse rühma kuuluvad leelismuldmetallid – kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Lisaks neile metallidele kuuluvad IIA rühma veel magneesium ja berüllium. Oma omaduste poolest erineb... Loe edasi 5252
IIIA rühma metallid IIIA rühma kuulub lisaks metallidele ka üks mittemetall (boor), mida antud teemas ei käsitleta. Metallilised omadused IIIA rühmas suurenevalt rühmas ülevalt alla liikudes. Erandlikuks metalliks... Loe edasi 3826
B rühmade metallid B-rühma metallid erinevad A rühma metallidest selle poolest, et neil on osaliselt elektronidega täitunud ka eelviimase kihi d-alakiht, kus nad võivad elektrone loovutada. See tingib B-rühma... Loe edasi 13461
Maailm. Loodus Maailm – kõik see, mis ümbritseb konkreetset inimest (meid) samamoodi nagu kõiki teisi inimesi. Maailmapilt – teadmiste süsteem, millega inimene tunnetab teda ümbritsevat maailma ja... Loe edasi 4293
Loodusteadused Loodusteadused – teadused, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning suudavad pädevalt ennustada uute nähtuste olemasolu. Loodusteadused on geograafia... Loe edasi 4120
Vaatleja Vaatleja – iga inimene, kes kogub infot looduse kohta oma meeleorganite (silmad, kõrvad, nina, keel jne) abil. Kuna iga vaatleja poolt kogutav info on subjektiivne ja unikaalne, on seetõttu igal... Loe edasi 2969
Füüsikaline tunnetusprotsess: (1) Looduses leiab aset mingi vaadeldav sündmus => (2) Sündmust kirjeldav info (signaal) jõuab vaatlejani => (3) ning võetakse vastu erinevate retseptorite abil kus signaal muundatakse... Loe edasi 4065
Nähtavushorisont Nähtavushorisont on piir, milleni vaatlejal (teadlastel) on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta. Eristatakse sisemist- ja välimist nähtavushorisonti.... Loe edasi 3882
Füüsika põhieesmärk ja põhiülesanne Füüsika ei kirjelda mitte loodust kui objektiivset reaalsust, vaid selle peegeldust (paljude) vaatleja(te ühistes) kujutlustes. Füüsika põhieesmärk on saavutada parem (täpsem) vastavaus... Loe edasi 3579
Looduse struktuuritasemed Looduse struktuuritasemeteks loetakse kokkuleppeliselt kolme taset: mikro-, makro- ja megamaailma. Makromaailmas kehtivaid füüsikaseadusi saame uurida nägemismeelt kasutades vahetute katsete... Loe edasi 3654
Loodusteaduslik füüsika uurimismeetod Meetod on reeglite ning nende rakendamisel kasutatavate võtete kogum, mis võimaldab saavutada teatud eesmärke. Loodusteaduslik meetodi (sageli nimetatud ka teaduslik meetodi) all mõistetakse... Loe edasi 3469
Vaatlus ja katse Vaatlemine on loodusliku protsessi kohta info kogumine ilma sellesse sekkumata. Katse ehk eksperiment (paremal pildil) on olukord, kus loodusnähtus kutsutakse esile kunstlikult ning protsess toimub... Loe edasi 3890
Loodusteadusliku meetodi põhimõisted Hüpotees on teaduslikult sõnastatud oletus kahe või enama loodusnähtuse omavahelise seose kohta, mille paikapidavust hakatakse uute sihipäraste vaatluste ja/või katsetega kontrollima. Vaatluste... Loe edasi 2556
Teaduslikud käsitlused Loodusteadusliku käsitluse korral kasutatakse eelistatult kvalitatiivseid (mõõtmisi mitte eeldavaid) hinnanguid ning looduse uurimisel liigutakse üksikult üldisele (deduktiivne meetod),... Loe edasi 2134
Füüsikaline suurus. Mõõtmine Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mingi omaduse kirjeldus, mida on võimalik väljendada arvuliselt. Füüsikalisi suurusi mõõdetakse vaatluste ja katsete käigus. Füüsikaline suurus... Loe edasi 5575
Otsene ja kaudne mõõtmine Otseseks mõõtmiseks nimetatakse mõõtmist, kus füüsikalist suurust võrreldakse etaloniga (mõõtühikuga) vahetult. Otsese mõõtmise puhul loetakse mõõtmistulemus vastava mõõteriista... Loe edasi 8752
Mõõteriistad. Kalibreerimine Nii otsestel kui ka kaudsetel mõõtmistel kasutatakse mõõtevahendeid (mõõteriistu) – need on kindlate omadustega tehnilised seadeldised, mida saab kasutada vastavate mõõtmiste sooritamiseks... Loe edasi 3104
Metroloogia. Mõõteseadus. Taatlemine Loodusteaduslikke mõõtmisi reguleerivat teadusharu nimetatakse metroloogiaks. Igapäevaelus aset leidvaid mõõtmisi reguleerib Riigikogu poolt 2004. aastal kehtestatud mõõteseadus, mille... Loe edasi 3245
Mõõtühikute süsteemid Mõõtühikute süsteem on kokku lepitud põhiühikutest ning nendest tuletatud ühikutest moodustatud kogum, mida erinevad mõõtjad saavad teineteisest sõltumatult kasutada. Mõõtühikuid,... Loe edasi 3909
Rahvusvaheline Mõõtühikute Süsteem (SI) Rahvusvaheline Mõõtühikute Süsteem (Systéme International d´unités ehk SI) on 1960. aastal ülemaailmselt eelistatuks tunnistatud mõõtühikute süsteem, mille põhiühikuteks on 1)... Loe edasi 3264
Tuletatud ühikud Tuletatud ühikud on suuruste vaheliste seoste abil põhiühikuid kasutades saadud ühikud. Tuletatud ühiku seose saamiseks SI ühikutega, tuleb aluseks võtta vastava suuruse definitsioonvalem ning... Loe edasi 4161
Kordsed ühikud SI on detsimaalne süsteem, kus suuremate ja väiksemate ühikute saamiseks kasutatakse kümnendeesliiteid (kümne astmetega korrutamist). Põhiühikust vastav arv korda erinevaid ühikuid... Loe edasi 6400
SI põhiühikud Pikkusühik meeter (1m) defineeriti 1790. aastalk kui 10-7 (kümnemiljondik) Pariisi läbiva meridiaani veerandpikkusest – see tähendab mõõdeti (hinnati ära) Maa ümbermõõt Pariisi kohal... Loe edasi 3170
Mõõteviga Mõõteveaks nimetatakse mõõteväärtuse ja mõõdetud suuruse tõelise väärtuse vahet. Mida väiksem on mõõteviga, seda täpsem on mõõtmine. Kuna me ei saa põhimõtteliselt kunagi teada... Loe edasi 3020
Mõõtemääramatus. Usaldusnivoo Mõõtemääramatus on (väga) paljude mõõtmiste mõõtevigadest statistiliste meetoditega saadud suurus, mis iseloomustab tõenäosuslikult mõõtesuuruse võimalike väärtuste vahemikku.... Loe edasi 3475
A-tüüpi mõõtemääramatuse (juhusliku määramatuse) leidmine. Standardhälve A-tüüpi mõõtemääramatuse arvutamisel kasutatakse matemaatilise statistika valemeid. (1) Kui sooritatakse kindel arv n mõõtmisi, mõõteväärtustega x1, x2, x3 … xn, siis väljendab... Loe edasi 4538
Määramatuse leidmine kaudsel mõõtmisel Määramatuse leidmiseks kaudsel mõõtmisel: Mõõdetakse otseselt suuruse kaudseks mõõtmiseks (arvutamiseks) vajalikud suurused ning arvutatakse nende tõenäoliste suuruste abil mõõdetava... Loe edasi 2835
Mõõtmistulemuste kujutamine graafikul Kui otsitakse seost kahe füüsikalise suuruse vahel, siis nimetatakse suurust, millele antakse vabalt valitud väärtusi vabaks muutujaks ning suurust, mis muutub sõltuvalt vabamuutuja... Loe edasi 2890
Füüsikalise mudeli mõiste Loodusteadustes nimetatakse üldiselt mudeliks loodusobjekti jäljendust, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks. Füüsikaline üldmudel on kõige üldisem... Loe edasi 3735
Ainelised mudelid Ainelisi mudeleid kasutatakse siis, kui uuritav objekt on palja silmaga vaatlemiseks kas liiga väike või liiga suur. Ainelised mudelid kujutavad tavaliselt mikro- või megamaailma objekte. Neid... Loe edasi 3428
Abstraktsed mudelid Juhul, kui loodusobjekti uuritakse ja kirjeldatakse mõtteliste kujutluste ning neid valjendavate matemaatiliste avaldiste abil, on tegemist abstraktse mudeliga. Abstraktne mudel on objekti... Loe edasi 3935
Aine ja väli kui füüsikalised üldmudelid Füüsikalisteks objektideks võivad olla nii kehad – need on ainelised, osakestest koosnevad objektid kui ka väljad – need on objektid, mis mõjutavad kehi ning omavad energiat. Loe edasi 3482
Nähtuste mudelid: tabel, graafik, valem Nähtused on aineliste objektidega toimuvad muutused. Füüsikalist nähtust kirjeldab nähtuse mudel, mida esitatakse kas tabeli, graafiku või valemina. Tabel koostatakse selliselt, et tema abil on... Loe edasi 3540
Füüsikalise objekti omadused Füüsikalise üldmudeli loomiseks tuleb määratleda füüsikalise objekti omadused, mis on antud kontekstis olulised. Objektide omadused jagunevad nelja gruppi: (1) Nimelised omadused on omadused,... Loe edasi 2950
Skaalarid ja vektoriaalsed suurused Looduse üldisi mudeleid, mis kirjeldavad füüsikaliste objektide mõõdetavaid omadusi, nimetatakse füüsikalisteks suurusteks, mis omakorda jagunevad skalaarseteks ja vektoriaalseteks suurusteks.... Loe edasi 4212
Pikkus ja ruum kui füüsikalised üldmudelid Nii pikkus kui ka ruum on enamlevinud füüsikalised üldmudelid. Pikkus on vaatleja kujutlus, mis tekib kehade omavahelisel võrdlemisel piki ühte sihti ehk mõõdet. Pikkuse abil ei saa võrrelda... Loe edasi 2507
Aeg kui füüsikaline üldmudel Ruumis asuvad objektid (kehad) ei ole tavaliselt paigal, vaid nende asend teineteise suhtes muutub pidevalt – kehad liiguvad. Kehade liikumine on suhteline – liikumise kirjeldus sõltub taustkeha... Loe edasi 3453
Liikumise mudelid Liikumised looduses võivad erineda mitmete tunnuste poolest. Erinevaid liikumisi on väga palju. Siiski piisab kõigi liikumiste kirjeldamiseks lõplikust arvust mudelitest, mida nimetatakse... Loe edasi 3115
Aine Looduse kaks erinevalt käituvat põhivormi on aine ja väli. Aine all mõistetakse füüsikas kõike seda, millest koosnevad kehad. Ainelised objektid võtavad alati enda alla mingi ruumi, kuhu... Loe edasi 3680
Väli Kaks keha võivad olla teineteisega vastastikmõjus kahel moel: läbi vahetu kokkupuute või siis läbi vahendaja. Vahendajaks võib olla kolmas aineline objekt (mingi kolmas keha) või hoopis väli.... Loe edasi 2377
Jõud Jõud F iseloomustab vastastikmõju tugevust või ägedust. Jõud on vektoriaalne suurus, mistõttu me peame joonistel alati näitama vastava vektori pikkust ja suunda. Jõud nende kehade vahel,... Loe edasi 4223
Väljade liigid Looduses eksisteerib nelja tüüpi välju: (1) GRAVITATSIOONIVÄLI, mis mõjub kõigi massi omavate kehade vahel, ükskõik kui suur on kehade vaheline kaugus, avaldub eranditult kehade vahelises... Loe edasi 2174
Liikumisseadused (Newtoni seadused) Ka kõikvõimalikud füüsika- jt loodusseadused on üldmudelid. Näiteks keha liikumisoleku muutumist kirjeldavad kolm loodusseadust – Newtoni seadust: (I) Iga keha säilitab oma oleku kas... Loe edasi 5273
Avatud ja suletud kehade süsteemid Meid ümbritsevad kehad mõjutavad teineteist vastastikku jõududega (Newtoni III seadus). Omavahel mingil viisil vastastikmõjus olevate kehade hulka nimetatakse kehade süsteemiks. Kehade... Loe edasi 3603
Seisund ja protsess. Töö ja energia Füüsika objektideks on ka loodusnähtused, mille juures eristatakse kahte mõistet – seisund ja protsess. Seisund ehk olek iseloomustab objekti või mitmest objektist koosnevat süsteemi ühel... Loe edasi 2789
Võimsus. Kasutegur Võimsus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab töö tegemiseks kuluvat aega ehk siis seda kui palju aega kulub, et süsteem läheks ühest energeetilisest olekust teise. Sisuliselt näitab... Loe edasi 3982
Põhjuslikkus Kaks sündmust on põhjuslikult seotud juhul, kui ühe sündmuse ehk põhjuse toimumine toob teatava vältimatusega kaasa teise sündmuse ehk tagajärje. Vaatleja seisukohalt võime kahte sündmust... Loe edasi 3512
Atomistlik printsiip Atomistliku printsiibi kohaselt ei saa ainet (kehi) lõputult väiksemateks osadeks jagada nii, et saadud osadel säiliksid kõik jagatava terviku omadused. Meid ümbritsevad kehad koosnevad... Loe edasi 4792
Energia miinimumi printsiip Energia miinimumi printsiibi kohaselt kulgevad kõik iseeneslikud ehk mitte välismõjust tingitud protsessid alati energia kahanemise suunas. Kui me soovime mingile ühele objektile anda suurt... Loe edasi 3576
Tõrjutusprintsiip Tõrjutusprintsiip makromaailmas tähendab seda, et kaks ainelist objekti ei saa korraga paikneda samas ruumiosas. Analoogiline printsiip kehtib ka mikromaailmas: kaks identset elementaarosakest ei... Loe edasi 2560
Superpositsiooniprintsiip Printsiipi, mille kohaselt väljad üksteist ei sega ja nende mõjud vektoriaalselt liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks. Seega kui ühes ja samas ruumipunktis on korraga mitu... Loe edasi 3552
Absoluutkiiruse printsiip Absoluutkiiruse printsiibi kohaselt on olemas suurim võimalik kiirus ehk absoluutkiirus, millega levib väli ainelise objekti suhtes. Selle kiiruse arvväärtus on võrdne valguse kiirusega vaakumis... Loe edasi 5072
Relatiivsusprintsiip Relatiivsusprintsiibi kohaselt on kõik vaatlusandmed suhtelised. Füüsikaliste suuruste väärtused, välja arvatud absoluutkiirus, on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinevad ning... Loe edasi 2815
Massi ja energia ekvivalentsuse printsiip Mass on aineliste objektide üldkoguse mõõduks, nende kõige üldisemaks olemasolu väljendavaks suuruseks. Väljaliste objektide olemasolu ning mingi kindel kogus välja avaldub vaatleja... Loe edasi 2724
Mehaanika põhiülesanne Mehaanika on füüsika haru, mis uurib liikumist, selle olemust ning muutumise põhjusi. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Mehaanika on võimalik jaotada kolme... Loe edasi 4474
Punktmass kui keha mudel Punktmass on üks enamlevinud füüsika üldmudelitest. Punktmassina kirjeldatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumisoleku juures arvesse võtmata jätta – keha mass kujutatakse... Loe edasi 4283
KOORDINAADID. TAUSTSÜSTEEM Koordinaatide abil määratakse mistahes keha või punkti asukoht ruumis. Tavaliselt kasutatakse keha asukoha määramiseks ristkoordinaatide süsteemi, mis moodustub kolmest omavahel ristuvast... Loe edasi 4028
TRAJEKTOOR. TEEPIKKUS. NIHE Joont, mida mööda keha liigub nimetatakse trajektooriks. Läbitud trajektoorilõigu pikkust nimetatakse teepikkuseks ehk läbitud teeks. Vektorit, mis ühendab keha liikumise alguspunkti liikumise... Loe edasi 5004
KINEMAATIKA Kinemaatika on mehaanika haru, mis uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis süvenemata liikumise põhjustesse. Loe edasi 3698
MEHAANILINE LIIKUMINE Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine aja jooksul teiste kehade suhtes. Mehaaniline liikumine on pidev nii ajas kui ruumis see tähendab, et liikumine võtab alati aega ja keha peab läbima... Loe edasi 3907
MEHAANILISE LIIKUMISE LIIGID Liikumist, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt, nimetatakse kulgliikumiseks. Kulgliikumise kirjeldamisel kasutatakse keha (kui kuju ja mõõtmetega objekti) asemel punktmassi.... Loe edasi 4364
KIIRUS Kiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha poolt ajaühikus sooritatavat nihet (või läbitavat teepikkust): kus on keha poolt sooritatud nihe (asukoha muutus ruumis ning ja on... Loe edasi 3786
KESKMINE KIIRUS Keskmise kiiruse leidmiseks tuleb keha poolt läbitud kogunihe (koguteepikkus) jagada kogu teeloleku ajaga: Keskmine kiirus iseloomustab keha poolt terve liikumise kestel ajaühikus keskmiselt... Loe edasi 3511
HETKKIIRUS Hetkkiiruse leidmiseks tuleb valida võimalikult lühike ajahetk, mille jooksul keha kiirus muutuda ei jõua ning kus keha liikumist võib lugeda ühtlaseks ja sirgjooneliseks. Hetkkiiruse suund (vt... Loe edasi 4289
LIIKUMISE SUHTELISUS Kuna keha liikumist kirjeldatakse alati teis(t)e keha(de) suhtes, siis on keha liikumine (kiirus) erinevate kehade suhtes erinev. Selle pärast öeldaksegi, et keha liikumine on suhteline. Erandiks... Loe edasi 4027
KIIRUSTE LIITMINE Kui keha liigub mingis taustsüsteemis kiirusega ja see taustsüsteem liigub mingi teise taustsüsteemi suhtes kiirusega , siis keha kiirus teises taustsüsteemis avaldub: NB! Kui keha ja... Loe edasi 3135
KEHADE SUHTELINE KIIRUS Kui üks keha liigub mingis taustsüsteemis kiirusega ja teine keha liigub sama taustsüsteemi suhtes kiirusega , siis esimese keha kiirus teise suhtes avaldub: NB! Kui kehad liiguvad... Loe edasi 3045
LIIKUMISVÕRRAND – KIIRUSE JA LÄBITUD TEEPIKKUSE SÕLTUVUS AJAST Kui keha liigub punktist A punkti B, siis kirjeldab keha asukoha muutumist nihkevektor , mis avaldub keha asukohavektorite ja muuduna: Nihkevektori koordinaadid Δsx ja Δsy iseloomustavad seda... Loe edasi 4137
LIIKUMISVÕRRAND ÜHTLASEL SIRGJOONELISEL LIIKUMISEL Liikumisvõrrand on vektorvõrrand, mis kirjeldab keha asukoha muutumist ajas: kus (tasandil) - keha asukohavektor (asukoht) suvaliselt ajahetkel t, - keha asukoht (kohavektor) vaatluse alghetkel ja... Loe edasi 3320
LIIKUMISGRAAFIK ÜHTLASEL SIRGJOONELISEL LIIKUMISEL Liikumisvõrrandist saadavat graafikut, kus aeg on vabamuutujaks ning keha asukoht (asukoha koordinaat) seotud muutujaks nimetatakse liikumisgraafikuks. Ühtlaselt sirgjooneliselt liikuva keha... Loe edasi 3960
ÜHTLASELT MUUTUV LIIKUMINE. KIIRENDUS Kui keha läbiv mistahes võrdsetes ajavahemikes mittevõrdsed teepikkused, nimetatakse liikumist mitteühtlaseks liikumiseks. Mitteühtlase liikumise erivormiks on ühtlaselt muutuv liikumine.... Loe edasi 9773
Kiiruse võrrand ühtlaselt muutuval liikumisel Kiiruse võrrand on vektorvõrrand, mis kirjeldab keha kiiruse muutumist ajas: kus (tasandil) - keha kiirusvektor (kiirus) suvaliselt ajahetkel t, - keha kiirus vaatluse alghetkel (algkiirus) ja -... Loe edasi 6326
KIIRUSE GRAAFIK JA LÄBITUD TEEPIKKUS/NIHE Liikugu keha ajavahemikul Δt=t2-t1 ühtlase kiirusega v0x. Sellise liikumise korral on keha kiiruse võrrand, vx=v0x, sest ühtlasel liikumisel ax=0 ja vx=v0x ning selle kiiruse graafikuks on... Loe edasi 3741
Nihe ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel Leiame graafilise integreerimise meetodi abil valemi nihke leidmiseks ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel. Kiiruse võrrand ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel on: Vaatleme... Loe edasi 3034
Liikumisvõrrand ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel Liikumisvõrrand on vektorvõrrand, mis kirjeldab keha asukoha muutumist ajas: kus sirgel - keha asukohavektor (asukoht) suvaliselt ajahetkel t, - keha asukoht (kohavektor) vaatluse alghetkel ja -... Loe edasi 3790
Liikumisgraafik ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel Liikumisvõrrandist saadavat graafikut, kus aeg on vabamuutujaks ning keha asukoht (asukoha koordinaat) seotud muutujaks nimetatakse liikumisgraafikuks. Ühtlaselt muutuvalt sirgjooneliselt liikuva... Loe edasi 3242
Vaba langemine. Vaba langemise kiirendus Kõige tüüpilisemaks (muutumatu) kiirendusega liikumise näiteks on kehade vaba langemine. Juba XVII sajandil tõestas Galileo Galilei, et kõik kehad, kui neid miski ei takista, langevad maapinna... Loe edasi 8193
Kiiruse ja kõrguse sõltuvus ajast vertikaalsel liikumisel Kõik kehad, mis liiguvad vertikaalsihis – see tähendab suunaga Maapinnalt üles või alla – ja neile ei mõju ühtegi teist jõudu peale Maa raskusjõu (gravitatsiooni), liiguvad ühtlaselt... Loe edasi 3085
Erisihiliste liikumiste sõltumatus Kuna kiirus ja kiirendus on mõlemad vektorid, siis on võimalik nad (samuti neid sisaldavad avaldised) jagada mooduliteks (komponentideks, koordinaatideks), kasutades selleks põhikooli... Loe edasi 3563
Dünaamika Dünaamika on mehaanika haru, mis tegeleb liikumise põhjuste selgitamisega – kuidas liikumine tekib ning kuidas see erinevate mõjude tagajärjel muutub. Loe edasi 3556
Kulgliikumise dünaamika. Newtoni seadused Keha liikumisoleku muutumist kirjeldavad kolm loodusseadust – Newtoni seadust: (I) Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale... Loe edasi 2949
Newtoni I seadus Newtoni I seadus on tuntud ka kui inertsiseadus, mis sätestab, et keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud... Loe edasi 3368
Liikumishulk (impulss) Newton võttis keha liikumisoleku kirjeldamiseks kasutusele mõiste liikumishulk (kasutatakse ka mõistet impulss): kus p – liikumishulk, m – keha mass; v – keha kiirus (m/s) Liikumishulga... Loe edasi 3850
Mass Keha mass on füüsikaline suurus, mis klassikalises mehaanikas iseloomustab keha omadust säilitada tema liikumsiolekut vastastikmõjus teiste kehadega, seepärast öeldakse ka, et keha mass on keha... Loe edasi 5683
Newtoni II seadus. Jõud Keha kiirus muutub, kui temale mõjuvad teised kehad. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha liikumisoleku muutust ajas: kus Δp=p2-p1=m(v2-v1) – on keha liikumisoleku muutus... Loe edasi 4782
Newtoni III seadus Newtoni III seaduse kohaselt mõjutavad kaks teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised ehk valemina: Tähistades jõu, millega I keha mõjutab II: – ning jõu,... Loe edasi 4304
Jõudude vektoriaalne liitmine. Resultantjõud Kui keha on samaaegselt vastastikmõjus mitme kehaga, siis võrdub tema liikumise kiirendus nende kehade poolt põhjustatud kiirenduste, millega keha liiguks teiste kehade mõjude puudumisel,... Loe edasi 7896
Keskkonna takistusjõu tekkemehhanism Kehad ei ole vastastikmõjus ainult omavahel vaid ka ümbritseva keskkonnaga. Seega mõjutab keskkond temas asuvaid (liikuvaid) kehi takistusjõuga, mis avaldab mõju kehade liikumisele. Takistusjõu... Loe edasi 3435
Gravitatsioonijõud. Gravitatsiooniseadus Gravitatsiooniline vastastikmõju esineb kõikide massi omavate osakeste (vahel) ning avaldub alati kehade vahelise tõmbumisena. Kahe keha vahel mõjuv gravitatsioonijõud on võrdeline kehade... Loe edasi 7046
Raske ja inertne mass Mehaanikas on suurusel „mass“ kaks olemuslikku tähendust. Ühest küljest on keha mass füüsikaliseks suuruseks, mis iseloomustab keha inertsust. Mida suurem on keha mass, seda raskem on tema... Loe edasi 4126
Raskusjõud. Vaba langemise kiirendus Raskusjõud on gravitatsioonilise vastastikmõju avaldumisvorm, kus üheks graviteeruvaks kehaks on Maa (või mõni teine planeet või taevakeha). Maa poolt kehale massiga m avaldatava raskusjõu... Loe edasi 5912
Keha kaal. Kaalutus Jõudu, millega keha mõjutab alust millel ta lebab või riputusvahendit, mille külge on ta kinnitatud, nimetatakse keha kaaluks. Keha kaal on oma olemuselt elastsusjõud, mis tekib aluses... Loe edasi 8741
Rõhumisjõud. Toereaktsioon. Rõhk Rõhumisjõuks nimetatakse jõudu, millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga. Jõudu, millega teine keha tulenevalt Newtoni III seadusest rõhumisjõu tõttu vastu mõjutab,... Loe edasi 6791
Deformatsioon. Deformatsiooni liigid. Elastsusjõud Liikumisi, mille korral muutuvad keha punktide omavahelised kaugused, nimetatakse keha kuju muutumiseks ehk deformatsiooniks. Deformatsioon tekib reeglina nii, et keha mingi tahk fikseeritakse ja... Loe edasi 5991
Hooke’i seadus. Jäikustegur Hooke’i seaduse kohaselt on kehas (tõmbe- või survedeformatsioonil) tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooniga so keha joonmõõtmete muutusega: kus F – kehas survel/tõmbel... Loe edasi 9582
Hõõrdejõud ja hõõrdetegur Kui kaks keha on kokkupuutes ning nad püüavad teineteise suhtes liikuda, tekib nende vahel hõõrdejõud, mis takistab nende kehade liikumist. Ka hõõrdejõud on elektromagnetilise olemusega –... Loe edasi 16881
Tiirlemine ja pöörlemine Pöörlemine ehk rotatsioon on liikumise liik, mille korral kehas leidub punkte, mis ise ei liigu. Need punktid moodustavad pöörlemistelje. Keha kõik teised punktid liiguvad ümber... Loe edasi 5531
Kiirus ühtlasel ringjoonelisel liikumisel Ühtlaseks ringjooneliseks liikumiseks nimetatakse liikumist, kus keha liigub ringjoonelisel trajektooril ning tema kiiruse mooduli väärtus (joonkiirus) ajas ei muutu. v1 = v2 = v3 = v4 =... Loe edasi 3657
Kiirendus ühtlasel ringjoonelisel liikumisel Kui keha liigub ühtlase joonkiirusega mööda ringjoone kaart, liigub ta ometigi kiirendusega, sest keha kiiruse suund pidevalt muutub. Saab näidata, et ühtlaselt ja ringjooneliselt liikuva keha... Loe edasi 3556
Orbitaalliikumine. Kepleri seadused Kui anda Maapinnalt üles tõstetud kehale mingisugune horisondi sihiline algkiirus, siis kukub ta tavaliselt mõne aja pärast maha. Keha lendab seda kaugemale, mida suurem on tema... Loe edasi 3246
Võnkumine kui perioodiline liikumine Mehhaanikas nimetatakse võnkumisteks sellist liikumist, mis kordub kindlate ajavahemike tagant täpselt või ligikaudselt. Võnkumiste tekkimiseks peavad olema täidetud kolm tingimust: (1)... Loe edasi 3508
Hälve. Amplituud Tasakaaluasendiks nimetatakse pendli asendit, kus kehale mõjuvad jõud on tasakaalustatud. Tasakaaluasendis seisab keha kas paigal või liigub inertsist tulenevalt maksimaalse kiirusega. Hälve... Loe edasi 4529
Võnkeperiood, -sagedus, -faas Võnkeperiood – aeg, mis kulub kehal ühe täisvõnke tegemiseks Võnkesagedus iseloomustab keha poolt ajaühikus sooritatavate võngete arvu Kus T – võnkeperiood, Δt – võnkumisaeg, N –... Loe edasi 6542
Hälbe sõltuvus ajast. Harmooniline võnkumine Kui võnkliikumise hälvet on faasi (ϕ) ja amplituudi (A) kaudu võimalik kirjeldada valemiga ning faas on seotud võnkumise ringsageduse ja vaatlushetkega (t) siis öeldakse, et tegu on... Loe edasi 4989
Pendel Pendel on füüsikaline mudel, mis kirjeldab raskusjõu mõjul võnkuvat keha. Lihtsaim pendel on venimatu niidi või kerge varda otsa riputatud massiivne keha. Kui seda keha saab käsitada... Loe edasi 4025
Vedrupendel Ka vedru külge kinnitatud raskuse (vedrupendel) liikumine peale seda kui raskus viiakse tasakaaluasendist välja on harmooniline võnkumine. Vedrupendli võnkeperiood sõltub ei sõltu võnkumiste... Loe edasi 2734
Energia muundumine võnkumisel Kui võnkuda saav süsteem tasakaalust välja viia, suureneb selle süsteemi mehaaniline (potentsiaalne) energia süsteemiga tehtava töö arvelt. Amplituudasendis on taolise... Loe edasi 3150
Resonants Kui tekitada süsteemis perioodiliselt muutuva välisjõu mõjul võnkumine, siis hakkab võnkumiste amplituud aja kulgemisel kasvama kuni saavutab teatud aja möödudes mingisuguse... Loe edasi 5063
Lained Elastseks keskkonnaks nimetatakse sellist keskkonda, mille osakesed on üksteisega vastastikkuses mõjus. Kui mõjutada mingit elastse keskkonna osakest, siis kandub see häiritus tänu osakeste... Loe edasi 2728
Piki- ja ristlained Laineid liigitatakse selle põhjal milline on osakeste võnkesiht võrreldes laine levimise sihiga: Kui osakesed võnguvad laine levimise sihis, siis nimetatakse lainet pikilaineks. Heli (hääl) on... Loe edasi 8053
Lainefront. Kera- ja tasalained Võnkumine, nagu mistahes muugi liikumine, ei saa keskkonnas levida hetkega vaid selleks kulub mingi aeg. Piiri, kuhu keskkonna häiritus esimese laine näol jõudnud on, nimetatakse lainefrondiks.... Loe edasi 3772
Seisulaine Lainetuse eriliseks vormiks on seisulaine. Seisulaine korral võngub iga keskkonna punkt temale omase amplituudiga ja võnkumise levimist keskkonnas ei toimu. VIDEO: Seisulaine Loe edasi 3023
Lainet iseloomustavad suurused Kuna laine kujutab endast võnkumiste levimist, siis kasutatakse nende kirjeldamisel peamiselt samu suurusi, mida võnkumistegi korral: Hälve (x) – keskkonna osakese (ka laineosake) kaugus... Loe edasi 2621
Lainete sirgjooneline levimine Mõttelist joont, mis kirjeldab lainega kaasneva energia levimist, nimetatakse kiireks. Kiir on igas ruumipunktis risti lainefrondiga. Ühtlases keskkonnas on kiired suunatud sirgjooned –... Loe edasi 2279
Vari Homogeenses keskkonnas levib laine sirgjooneliselt – seega tekib tema teele jääva tõkke taha piirkond, kus lainetust ei ole. Seda piirkonda nimetatakse varjuks. Loe edasi 2262
Huygensi printsiip Huygensi printsiibi kohaselt on iga keskkonnapunkt, milleni antud hetkel lained on jõudnud, ise elementaarlainete allikaks. Kõikide elementaarlainete mähispind ongi järgnevale ajahetkele vastav... Loe edasi 3421
Lainete peegeldumine Jõudes kahe keskkonna lahutuspinnale, muudab laine seal oma levimise suunda. Kui laine pöördub lahutuspinnalt tagasi algsesse ehk lähtekeskkonda, nimetatakse seda nähtust lainete... Loe edasi 4086
Lainete murdumine Kui lained jõuavad kahe keskkonna lahutuspinnale, muudavad nad seal oma levimissuunda. Kui lained lähevad läbi lahutuspinna teise keskkonda, nimetatakse seda nähtust lainete murdumiseks.... Loe edasi 2913
Lainete interferents On kindlaks tehtud, et (absoluutselt) elastsete kehade korral ei mõjuta tõmbe- või survedeformatsioon ühes suunas kehade elastseid omadusi teistes suundades – seetõttu ei avalda laine... Loe edasi 6437
Lainete difraktsioon Kui laine levimise teele ette jääva tõkke mõõtmed on samas suurusjärgus laine lainepikkusega, eirab laine tõkkel oma sirgjoonelist levimist ning kandub tõkke taha – seda nähtust... Loe edasi 3170
Lainete polarisatsioon Kui lainete peegeldumine, murdumine, interferents ja difraktsioon leiavad aset nii piki- kui ristlainetega, siis ristlainetel on veel üks omadus, mis pikilainetel puudub – polarisatsioon.... Loe edasi 2794
Doppleri efekt Doppleri efektist nimetatakse nähtust, kus liikuva laineallika poolt tekitatava laine sagedus sõltub laineallika liikumisest vastuvõtja suhtes: kus f – vastu võetav sagedus; f0 – allika poolt... Loe edasi 6490
Liikumishulga (impulsi) jäävuse seadus Liikumishulk (impulss) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha liikumisolekut: kus p – liikumishulk, m – mass, kiirus Kui keha liikumishulk ajas muutub, liigub see keha kiirendusega, mida... Loe edasi 7408
Põrgete liigid Liikumishulga jäävuse seaduse rakendamisel puutume kokku kehade põrgete erinevate liikidega: Absoluutselt elastseks kehade põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus kehad pärast põrget liiguvad... Loe edasi 2391
Reaktiivliikumine Reaktiivliikumiseks nimetatakse füüsikas ja tehnikas sellist liikumist, mida põhjustab kehast eemale lendav (keha)osa, milleks on enamasti kehast suure kiirusega väljuvad gaasid.... Loe edasi 4524
Ideaalse gaasi rõhk Ideaalne gaas on reaalse gaasi lihtsustatud mudel kus: (1) gaasimolekulid loetakse punktmassideks; (2) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed; (3) molekulide vahel puudub... Loe edasi 5284
Töö. Energia Füüsika objektideks on ka loodusnähtused, mille juures eristatakse kahte mõistet – seisund ja protsess. Seisund ehk olek iseloomustab objekti või mitmest objektist koosnevat süsteemi ühel... Loe edasi 2547
Mehaaniline töö. Võimsus Kui keha liigub mingisuguse jõu mõjul selle jõu sihis, siis öeldakse, et see jõud teeb keha liigutamiseks mehaanilist tööd kus A – mehaaniline töö, F – keha liigutav jõud, s – jõu... Loe edasi 5296
Mehaaniline energia Füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha (või kehade süsteemi) võimet teha mehaanilist tööd, nimetatakse selle keha (süsteemi) mehaaniliseks energiaks. Kui keha või süsteemi mehaaniline... Loe edasi 3302
Kineetiline energia Selleks, et muuta keha liikumisolekut (kiirust), peab sellele kehale mõjuma jõud – järelikult keha liikumisoleku muutmiseks tehakse mehaanilist tööd. Füüsikalist suurust, mis iseloomustab... Loe edasi 2585
Kineetilise energia muutumine ja mehaaniline töö Kui keha kineetiline energia muutub, on see märk sellest, et tehakse (keha teeb) mehaanilist tööd. Kui keha kineetiline energia suureneb, teevad kehaga tööd välisjõud: Kui keha kineetiline... Loe edasi 3093
Potentsiaalne energia Selleks, et muuta ühe keha asendit teise suhtes (või ka keha kuju), peab sellele kehale mõjuma mingisugune jõud, mis keha liigutab. Füüsikalist suurust, mis iseloomustab kehade vastastikkuse... Loe edasi 2472
Potentsiaalse energia muutumine ja mehaaniline töö Samuti kui keha kineetilise energia muutus, on ka potentsiaalse energia muutumine märk sellest, et kehaga tehakse (keha teeb) mehaanilist tööd. Kui keha potentsiaalne energia väheneb, teevad... Loe edasi 2613
Raskusjõu potentsiaalne energia Selleks, et tõsta maapinnal asuvat keha, mille mass on m kõrgusele h, tuleb kehale rakendada jõud, mis on arvuliselt võrdne kehale mõjuva raskusjõuga, aga suunalt sellega vastupidine. F=-mg... Loe edasi 2872
Elastsusjõu potentsiaalne energia Kui kehale mõjub deformeeriv jõud ning keha pikkus selle tulemusena muutub, siis teeb keha deformeeriv jõud tööd kehas tekkiva elastsusjõu ületamiseks. Kui lugeda deformeerimata keha... Loe edasi 3015
Mehaanilise energia jäävuse seadus Keha (süsteemi) mehaaniliseks koguenergiaks nimetatakse keha(de) kineetiliste ja potentsiaalsete energiate summat. Süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv suurus. See tähendab, et keha... Loe edasi 3482
Mehaanilise energia muundumine teisteks energia liikideks Lisaks mehaanilisele liikumisele tegeleb füüsika veel paljude teiste loodusnähtustega – soojusnähtustega, valgusnähtustega, helinähtustega, elektri- ja magnetnähtustega jne. Kõik... Loe edasi 5016
Pöördliikumine ja jõud Kehale mõjuva jõu pöörav toime ei sõltu mitte ainult jõu suurusest vaid ka jõu suunast ning rakenduspunktist. Punkti, kuhu mõjub keha pöörav jõud, nimetatakse jõu rakenduspunktiks. Jõuga... Loe edasi 5338
Pöörlemisteljega keha tasakaal Pöörlemistelge omav keha on tasakaalus (puudub väline jõumoment) kui temale mõjuvate jõumomentide summa on võrdne nulliga: kus F1, F2, F3, … FN on kehale mõjuvad jõud õlgadega vastavalt... Loe edasi 2659
Impulsimoment Keha rigjoonelise liikumise korral kasutatakse keha liikumisoleku kirjeldamiseks lisaks keha liikumshulgale (p=mv) ka tema impulsimomenti. Kui keha, mille mass on m liigub jääva joonkiirusega v... Loe edasi 5015
Impulsimomendi jäävuse seadus Pöördliikumisel kehtib impulsimomendi jäävuse seadus, mille kohaselt kui ringliikumises olevale (tiirlevale või pöörlevale) kehale ei mõju välist jõumomenti, on keha impulsimoment jääv... Loe edasi 3740
LIIVIMAA RISTISÕJA KRONOLOOGIA 1184 – liivlaste asualale Väina (Daugava) jõe suudmesse saabus Meinhard, kes asus eeldatavasti kokkuleppel liivlastega Ükskülas (liivi keeles Ikšķile) kirikutehitama 1186 – Meinhardi... Loe edasi 4301
11-13 SAJAND KRONOLOOGIA 11. sajand 1030 – Kiievi suurvürsti Jaroslav Targa sõjaretk eestlaste vastu ja Tarbatu vallutamine ning Jurjevi linnuse asutamine[13] 1032 – Raudvärava merelahing eestlaste ja Novgorodist... Loe edasi 5061
KLASSITSISM Üldine kunstiline huvi klassitsismi vastu tuli Pompei varemete avastamisega 1748. aastal, mis pani kirjanikud, maalikunstnikud ja skulptorid jäljendama Kreeka ja Rooma eeskujusid. Heliloojad olid... Loe edasi 6873
KESKAJA MUUSIKA Rooma Riigi kokkuvarisemine () on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue... Loe edasi 15023
KESKAEG.Liturgia, kristlik kirikulaul Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord. Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa muusikakultuur oli sel ajal suuline ning puudus ühtne... Loe edasi 2874
KESKAEG. Missa Missa - katoliku jumalateenistuse põhivorm Missa ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontsertilaval esitatavad missad, on: I Kyrie eleison - Issand halasta II Gloria in excelsis Deo... Loe edasi 4802
KESKAEG. Reekviem Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai... Loe edasi 2995
KESKAEG. Gregooriuse laul e. gregooriuse koraal Gregooriuse laul on: roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed retsitatiivne puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt... Loe edasi 3787
KESKAEG. Liturgiline draama ja müsteerium Liturgiline draama on teatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti lauldes ette selle püha (kirikupüha) juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik. Arenes liturgilistele tekstidele... Loe edasi 2964
KESKAEG. Ilmalik muusika keskajal Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool ilmalike laulutekstide... Loe edasi 2922
KESKAEG. Rändlaulikud ja rüütlilaul Mil ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja... Loe edasi 2510
KESKAEG. Mitmehäälne muusika Mitmehäälsuse teke on seotud (kiriku)kooridega. Vihjeid mitmehäälsusele esineb juba 7. sajandist säilinud ürikutes, kuid esimesed tänapäevani jõudnud noodinäited pärinevad 9. sajandist.... Loe edasi 2421
KESKAEG. Organum Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. saj. ja seda nim. organumiks (saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile). Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed laulud, mille... Loe edasi 2581
KESKAEG. Motett Umbes saj. vahetusel tekkis olulise mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett, mis oli oli algselt kirikumuusika žanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Peagi motett... Loe edasi 2393
KESKAEG. Noodikirja areng saj. Franki suurriigi kujunemisel tekkis vajadus ühtlustada liturgilist laulu riigi territooriumil, sest liturgilisi laule oli väga palju ja erinevaid, mis koormas lauljate mälu. Vajati viisi, et... Loe edasi 2589
KESKAEG. Helilaadid keskaegses muusikas Keskajal võeti kasutusele Vana-Kreeka muusikas kasutatud helilaadid, kuid keskajal helilaadide arv kasvas kaheksani. Nendest neli olid põhihelilaadid ja neli kõrvalhelilaadid. Keskaja... Loe edasi 2404
KESKAEG. Pillid Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud... Loe edasi 3247
KESKAEG. Heliloojad Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on Leonius ja Perotinus. Loe edasi 2814
KESKAEG. Keskaegne koolisüsteem Keskajal kujunes välja kooli korraldus tänapäevases tähenduses: tekkisid kloostrikoolid, ülikoolid ja konservatooriumid. Tähtis roll oli kloostritel, sest kloostrikantorid olid muusikahariduse... Loe edasi 2432
RENESSANSS Renessanssmuusika on renessansiajastul (14.–17. sajand) loodud muusika. Väga levinud arusaamise järgi loetakse muusikas renessansistiili alguseks hoopis sajandi vahetus, u 100 aastat hiljem kui... Loe edasi 8308
Maailma rahvaarv ja selle muutumine Rahvaarvu, rahvastiku koostist, selle muutumist uurib demograafia ehk rahvastikuteadus. Inimeste arvu kasvu on tuhandeid aastaid pidurdanud katkud, sõjad, nälg, loodusõnnetused. Põllumajanduse... Loe edasi 11302
Rahvastiku paiknemine ja tihedus Rahvastik paikneb maakeral väga ebaühtlaselt, asustamata on u 15% maismaast, samas pool rahvastikust elab vaid 5% maismaast. Keskmine rahvastikutihedus oli 47 in/km2 . 90% rahvastikust elab... Loe edasi 10663
Rahvastiku loomulik iive, sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Sündimuse ja suremuse vahe ehk loomulik iive näitab rahvaarvu juurdekasvu või vähenemist. Rahvaarvu muutmist mõjutavad ka rändeprotsessid. Loomulikku iivet mõjutavad majanduslikud,... Loe edasi 5260
Rahvastiku struktuur Rahvastiku vanuseline koosseis. Keskmine eluiga on pikenenud, antiikajal oli see 25, keskajal 30 ja praegu 70 aastat. Keskmine elu iga läbi aja: elasid inimesed 30 riigis keskmiselt üle 80 aasta... Loe edasi 4833
Demograafiline siire Demograafiline siire on üleminek rahvastiku arengus suure sündimuse ja suremusega etapist demograafilise plahvatuse kaudu väikese suremuse ja sündimusega ning rahvastiku vananemise staadiumi.... Loe edasi 10171
Rände põhjused ja liigitamine, rände tagajärjed Ränne on üldmõiste, mis tähendab metsloomade, rändlindude või inimeste liikumist ühest kohast teise toidu või paremate elutingimuste otsingul. Loomade ränne: Inimeste ränne: Tänapäeval on... Loe edasi 8230
Peamised rändevood maakeral Rahvastiku ränne sai hoo sisse tööstuse arenguga, demograafilise siirde teise etapi saabumisega. Rahvusvahelise rände esimene laine algas rahvastiku kiire kasvuga Euroopas alates. Neli sajandit... Loe edasi 5564
Pagulasprobleemid maailmas Kui inimesed peavad kodumaa jätma tagakiusamise, vägivalla või sõja tõttu, siis neid nimetatakse pagulasteks. ÜRO tegeleb pagulaste probleemidega, sest kodumaa kaitsele need inimesed loota ei... Loe edasi 3912
Rahvastikupoliitika Rahvaarvu dünaamika ja paiknemise säilitamiseks või muutmiseks rakendatakse rahvastikupoliitikat. Selle töötab välja riigi valitsus, kes arvestab poliitiliste parteide ja ühiskondlike... Loe edasi 3698
Rahvastikupoliitika Filipiinidel ja Brasiilias Rahvuspoliitika sõltub riigis valitsevast religioonist ja selle mõjust ühiskonnale. Rahvastikuprotsesse ja neid reguleerivaid seadusi mõjutavad väga tugevalt islam ja katoliiklus. Filipiinidel... Loe edasi 3989
Asustuse areng ja asulate paiknemist mõjutavad tegurid Asulate ja eelkõige linnade areng on soodustanud oskuste ja teadmiste levikut. Asulate ajalooline kujunemine ja areng peegeldab ühiskonna ning kultuuri progressi. Maa- ja linnarahvastiku... Loe edasi 6590
Linnad ja maa-asulad enam arenenud ja vähem arenenud maades Maakera 200 riigist on 80 riigis ülekaalus maarahvastik, kokku on 20 miljonit maa-asulat. Maailma maarahvastiku % 1970, 1980, 1990, 2000, 2011 Allikas Maarahvastiku ülekaaluga riikidest pooled... Loe edasi 3805
Linnastumise kulg maailmas Linnastumise saab jagada etappideks vaadeldes viimast paarisada aastat. I etapp 18. sajandi lõpust ja 19. sajandil Siis toimus kiire linnastumine Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Külad kasvasid... Loe edasi 5137
Linnade sisestruktuur ja selle muutumine Linn kui organism muutub ajas. Suurimad muutused toimuvad kiiresti siis kui järgmised valitsejad on teist usku kui linna rajajad. Nt Konstantinoopolist sai Istanbul, bütsantsi kultuur asendus... Loe edasi 5649
Linnastumisega kaasnevad probleemid Arenenud riikides kasvatab linnastumist immigratsioon, vähem arenenud riikides aga loomulik iive ja siseränne. Probleemid arenenud riikides. Probleeme saab jaotada majanduslikeks, sotsiaalseteks ja... Loe edasi 8667
Linnakeskkonna planeerimine Juba 4-5000 at osati planeerida Hiina ja India linnades tänavatevõrku, kanalisatsiooni ja veevarustust. Linnaplaneerimise isaks loetakse Hippodamost Mileetosest: , kes linnade sisestruktuuri... Loe edasi 3420
Slummid Sõna slumm pärineb Inglismaalt Londonist, kus töölised elasid tehaste lähedal armetutes kortermajades ülerahvastatud elamispinnal väga vaeselt. ÜRO järgi on slumm elurajoon, kus üle poole... Loe edasi 4857
Muutused maailmamajanduses lõpus muutus poliitiline kaart varasema ajaga võrreldes põhjalikult. lagunes nn raudne eesriie, lõhuti Berliini müür ja idapoolsed riigid said plaanimajanduse asemel hakata turumajanduse... Loe edasi 3126
Muutused majanduse struktuuris ja tööhõives Kõigi maailma riikide majandusi ja nende omavahelisi seoseid maailmaturul nimetatakse maailmamajanduseks. Majanduse arengu analüüsis kasutatakse üldisi rahalisi näitajaid – RKT ja SKT.... Loe edasi 5209
Rahvusvahelised firmad Rahvusvahelised ehk hargmaised firmad on sellised ettevõtted, mis tegutsevad kahes või rohkemas riigis. Nt Coca-Cola Company on paljude tütarettevõtetega maailmas laiali, kuid peakorter on... Loe edasi 8550
Autotööstus Autotööstus on uus majandusharu, mis on sajandi jooksul ülikiirelt arenenud nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Autotööstus parandab riigi mainet, Mis on hea General Motorsile, on hea kogu... Loe edasi 6097
Transpordi areng ja mõju maailmamajandusele Majanduse toimimise eelduseks on hea transpordikorraldus. Enne raudtee arengut said inimesed kaupu vedada maismaal ainult veoloomade abil (eesel, hobune jt). Pikim kaubatee oli nn Siiditee: Veonduse... Loe edasi 6664
Turismi areng, roll riigi majanduses ja mõju keskkonnale Turism on aktiivse puhkuse vorm, mis on seotud inimeste majandusliku heaoluga. Turismist kui majandusharust saame rääkida alles teisest poolest. Välisturistide arv kasvas kuni 27 korda... Loe edasi 6713
Rahvusvaheline kaubandus Kaubandus kujunes välja juba varaagraarühiskonnas. Kaubavahetus: Kaubandus on nii kohalik kui riikidevaheline. Rooma kaubavõrk 180 pKr.: Väliskaubandus on ühe riigi kaupade ja teenuste... Loe edasi 5020
Õiglane kaubandus Õiglane kaubandus ehk inglise keeles fairtrade, tähendab vähem arenenud riikide kaupadele pakkuda turul paremaid tingimusi. Õiglase kaubanduse süsteemis kaubeldakse nn arengumaade toodetega, nt... Loe edasi 3268
Riikide arengutase ja selle mõõtmine Riikide sotsiaalset ja majanduslikku arengutaset on keeruline analüüsida. Elektritoomise koguhulk ei ole võrreldav, mõõtes aga energiahulka inimese kohta, saame riike omavahel võrrelda. Samuti... Loe edasi 6612
Agraar-, tööstus- ja infoühiskonna rahvastik, majandus ja ruumiline korraldus Inimkonna ajalugu oleks nagu vaesuse ajalugu, aastatuhandeid said rikkust nautida vaid ülikud. Alles hakkas inimeste elujärg ja majanduslik kindlustatus parenema Euroopas, Põhja-Ameerikas,... Loe edasi 9083
Üleilmastumine ja maailmamajanduse areng Üleilmastumine ehk globaliseerumine on tähtis märksõna, mis mõjutab inimese kõiki peamisi eluvaldkondi. lõpus oli kogu maakera nagu üks suur küla, tekkinud oli tänu inimeste, teenuste,... Loe edasi 8944
Inglismaa – tööstusühiskonna häll sai maailmas liidripositsiooni Inglismaa, sest hakkas üle minema tööstusühiskonnale. Kuidas sai see võimalikuks? Inglismaa oli saareriik ja kujundas ühtse tollipiiranguteta majandusruumi.... Loe edasi 3384
Geograafia areng ja uurimisvaldkonnad Ekspeditsioonid Geograafias on maade uurimine ekspeditsioonide abil väga vana meetod. Vanad egiptlased tegid uurimisretki Aafrikasse juba 5000 at, hiilgeaeg oli , suurte maadeavastuste ajal. Kaart,... Loe edasi 3768
Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias Geograafia infosüsteemid ehk GIS aitab ruumilisi andmeid mõista. See on suurepärane abivahend arvutis andmete töötlemisel ja info edastamisel, mida kasutatakse objektide, sündmuste, protsesside... Loe edasi 3481
Maa kui süsteem Süsteemi mõiste. Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum on süsteem. Maa süsteem: Objektid on süsteemi algosad. Süsteemi iseloomustatakse tema osade omaduste, hulga, paigutuse ja... Loe edasi 4059
Maa sfäärid kui süsteemid Maa kui süsteem on Päikesesüsteemi alamsüsteem, elementideks on kihid ehk sfäärid. Päikesesüsteem: Interaktiivne lehekülg Päikesesüsteemi kohta: Maa tervikuna on suletud süsteem.... Loe edasi 15764
Maa energiasüsteem Energia liigid ja nende avaldumine looduses. Energiavoog läbi süsteemide allub termodünaamika seadustele, mis on loodusseadused ja kehtivad alati ja igal pool. Energia jäävuse seadus, entroopia... Loe edasi 6620
Maa teke ja areng Päikesesüsteem on tekkinud umbes teke 15 miljardit aastat tagasi, seda toetab nn Suure Paugu teooria. Lisa lugemine:Formation and evolution of the Solar System Maa tekkimine leidis aset umbes 4,5... Loe edasi 11241
Litosfäär Laamtektoonika teooria mõtles välja Alfred Wegener, Wegener on tuntud peamiselt mandrite triivi (Verschiebung der Kontinente) hüpoteesi püstitajana. Wegeneri, nagu ka paljusid teisi enne teda,... Loe edasi 7495
Maa siseehitus Ookeaniline maakoor on õhuke, kuni 20 km paksune ja asub ookeanide all. Koosneb happelistest kivimitest ja seda tekib pidevalt juurde laamade lahknemise kohtades, nt Atlandi ookeani keskahelikus.... Loe edasi 3608
Litosfääri elemendid, mineraalid ja kivimid Mineraalid on keemilise ühendid tahkes olekus, olles moodustunud kristalliseerumise teel. Loe lisaks: Mineraal Kivim on mitme mineraali tahke segu, võib sisaldada organismide... Loe edasi 4931
Litosfääri laamtektoonika Ookeanide põhjas paikevad maailma võimsamad mäestikud nn keskmäestik kogupikkusega 75 000 km ja keskmise kõrgusega 4,5 km. Ookeaniliste laamade lahknemine toimub nt Atlandi ookeani põhjas,... Loe edasi 6054
Vulkaanid Kustunud, suikunud, aktiivsed, selliselt jaotatakse tegevuse järgi vulkaane. Vulkaanid paiknevad laamade servaaladel. Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige: 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3.... Loe edasi 11809
Maavärinad Maavärina kolle, kese, pikilained, ristlained, epitsenter, seismilised lained. Maavärinad on suurimad hävingut põhjustavad loodusnähtused. Maavärin on maapinna lühiajaline ja äkiline... Loe edasi 6017
Nõlvaprotsessid Varisemine toimub kui on tegu pudeda materjaliga, nt liiv, Taevaskoja Emalätte koopa sissevarisemine. Enne: Pärast: Libisemine toimub savipinnal kui pealmine kiht on raskem ja vett täis, nt Sauga... Loe edasi 2692
Atmosfäär Maakera gaasilist välimist kesta, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga, nimetatakse õhkkonnaks ehk atmosfääriks. Kui maakeral puuduks gaasiline kest, siis ei saaks eksisteerida elu. Atmosfäär... Loe edasi 7802
Atmosfääri koostis ja ehitus Õhkkond on gaaside segu, mida saab jaotada kuivaks puhtaks õhuks, veeauruks ja aerosoolideks. Puhtas õhus on maapinna läheduses 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 4% veeauru; 0,93% argooni ja 0,03%... Loe edasi 14769
Kiirgusbilanss Kiirguse lainepikkus sõltub kiirgava keha temperatuurist. Päikese pinnal on 6000 kraadi C, seetõttu on see lühilainekiirgus. Maa pinna temperatuur on madal võrreldes Päikesega, siis Maalt... Loe edasi 5483
Õhuringlus Maa tiirlemisest ümber Päikese on tingitud aastaaegade vaheldumine, kuna telg on kaldu, siis saavad erinevad laiused erineva koguse päikesekiirgust. Kui põhjapoolus on suunatud Päikese poole,... Loe edasi 9184
Õhumassid, frondid ja tsüklonid Atmosfäärifrondid: soe ja külm Tsüklonid ja antitsüklonid kujunevad õhurõhu erinevuste tõttu. Tsüklon on madalrõhualaga õhukeeris, mille äärealal puhuvad tuuled põhjapoolkeral... Loe edasi 10403
Õhu saastumine Õhku saastavad ained on tuhk, tahm, aerosoolid, metaan, süsihappegaas satuvad õhku vulkaanidest, fossiilsete kütuste põletamisel, tööstusest, kaevandamisest, põllumajandusest. Happevihma... Loe edasi 5594
Hüdrosfäär Mõiste: hüdrosfäär on Maad ümbritsev ebaühtlaselt jaotunud veekiht, mis asub Maa tahke koore ja atmosfääri vahel ning osaliselt nende sees. Hüdrosfäär tekkis tõenäoliselt Arhaikumi algul... Loe edasi 5229
Veeringe Maal Vesi on pidevas liikumises aurumise kaudu päikeseenergia abil. Veeringe on vee pidev ja korduv liikumine põhilistes Maa sfäärides ja nende vahel. Päikese energia toimel vesi aurustub ja kandub... Loe edasi 7414
Maailmameri Ookeanivees on lahustunud erinevaid soolasid, mis pärinevad murenenud kivimitest, mida ookeanidesse kandnud jõed väga pika aja jooksul. Peamised ioonid: Atlandi ookean saab jõgedest (Kongo,... Loe edasi 4712
Liustikud pinnavormide kujundajatena Võimsad kulutuspinnavormid tekivad lisaks vooluvetele ka liustike tegevuse tulemusena igilume ja –jää leviku aladel. Polaaraladel ja mäestikes langeb rohkem lund kui ära sulab, siis tekib... Loe edasi 4226
Rannaprotsessid Väga intensiivselt kulutatakse pinnamoodi maismaa ja mere vahelisel kitsal alal, mida nimetatakse rannikuks. Kui seista vee ja maismaa piiril, siis nähtav ala ongi rannik. Ala, kuhu ulatuvad tormi-... Loe edasi 12581
Pedosfäär Mullateadus on noor teadus ja seotud põllumajanduse arenguga. Saakide suurendamiseks peab teadma, milline on mulla koostis ja ainete sisaldus selles. Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida... Loe edasi 3786
Mulla teke Mullatekke etapid: kivimkeha murenemine, murendile asuvad lihtsamad taimed, juured murendavad kivimit, ladestub orgaaniline aine, kujunevad mullahorisondid. Skeem: Mineraliseerumine ehk mulla... Loe edasi 6905
Maailma mullad Mullas toimuvad protsessid: Huumuse kuhjumine ehk akumulatsioon, Lääne-Eestis on sellise tekkega rähk- ja loopealsed mullad. Suurima huumuse hulgaga on mustmullad preerias ja stepis.' Loe... Loe edasi 4422
Muld kui ressurss, muldade kaitse Muldade degradatsioon ja hävimine on põhjustatud inimese poolt ja jaotatakse: erosiooniks, deflatsiooniks, füüsikaliseks ja keemiliseks kahjustumiseks. Muldade erosioon saab alguse tugevast... Loe edasi 3812
Bioomid ja aineringe Biosfäär on Maa sfäär, kus esineb elu. Siia kuuluvad kõik organismid ja veel lagundamata orgaaniline aine, siin toimub orgaanilise aine süntees ja lagundamine. Biosfääri ulatus on u 40 km, 15... Loe edasi 9137
Sisukord Matemaatika õhtuõpik Autorid: JUHAN ARU, KRISTJAN KORJUS, ELIS SAAR Sissejuhatus Matemaatika meie ümber Miks õppida matemaatikat? Kas matemaatika on raske? Innustuseks Keel ja põhimõisted... Loe edasi 12189
Matemaatika meie ümber Matemaatika meie ümber Kujutage ette, et istute hubases kohvikus ja vaatate linnatänavale. Kohv on ostetud, rehkendused kassa juures tehtud ja tundub, et matemaatika ongi tänaseks läbi. Siis aga... Loe edasi 8476
Miks õppida matemaatikat? Matemaatika arendab mõtlemist Kui tahad saada juristiks, on matemaatika abiks. Kõige selgemalt oma argumente üles ehitama – olgu nad kui pikad tahes – ning kõige kärmemalt teiste... Loe edasi 7715
Kas matemaatika on raske? Paljudele tundub, et matemaatika on raske – isegi ületamatult raske – ja et see raskus on midagi muud kui raskus endale pähe õppida keerulisi kunstnikunimesid, aastaarve, rodude viisi riikide... Loe edasi 7885
Innustuseks Õhtuõpiku väljaandmist toetasid 451 lahket hooandjat. Neist kõige innukamatel palusime ka selgitada, miks nad ikka meid nii lahkelt toetasid. Nii kogusime mõned isiklikud mõtisklused... Loe edasi 4882
Matemaatikute keel ja žanrid Matemaatikute keel ja žanrid Avades mõne matemaatikuõpiku, on esmane vaatepilt üsna segane: vähe sõnu, palju sümboleid, jooni ja skeeme ning mis kõige hullem, nad kõik on omavahel puseriti.... Loe edasi 6378
Muutuja Kuidas teile meeldiks, kui teil oleks rahatäht, millele kirjutatud väärtust saate kogu aeg muuta? Meeldiks? Siis meeldib teile ka muutuja mõiste ongi lihtsalt üks matemaatiline objekt, mille... Loe edasi 9657
Võrdus ja võrdsus Võrdsus on igapäevane mõiste. Räägitakse võrdsetest valikutest, võrdsetest võimalustest, võrdsetest vahetustest. Seega ei ole üllatav, et võrdsus kuulub ka matemaatiliste põhimõistete... Loe edasi 6562
Hulk Nagu igapäevakeeleski, tähendab ka matemaatikute jaoks hulk mingite objektide kogumit. Näiteks moodustavad hulga kõik kartulid kastrulis, kõik õpilased klassis või kõik kassid vanaema... Loe edasi 8187
Funktsioon Mida teha, kui on kakskümmend seitse sõpra ja kõigi nende sünnipäev on tarvis meeles pidada? Ei olegi eriti midagi vaja teha – tuleb lihtsalt lahti võtta arvuti või mõne suhtlusvõrgustiku... Loe edasi 19710
Arvhulgad Naturaalarvud Naturaalarvud on arvud, millega loendame õhtul lambaid: 1, 2, 3, 4, 5, 6, ... Neid kõiki korraga ehk nende hulka tähistatakse N-iga. Naturaalarvud on ilmselt kõige loomulikumad... Loe edasi 23018
Kuulsad arvud: pii ja e Mõnel arvul on matemaatikas päris omamoodi roll. Esimese näitena tulevad pähe näiteks arvud null ja üks. Null torkab silma, sest käitub korrutamisel ja liitmisel teistest erinevalt: korrutades... Loe edasi 7557
Arvu aste Arvu astmele on hea hiilides läheneda läbi analoogia korrutamisega. Mida tähendab korrutamine? Kirjutame välja kaks näidet: 3 · 3 = 3 + 3 + 3 5 · 6 = 5 + 5 + 5 + 5 + 5 + 5 Seega vähemalt... Loe edasi 45083
Arvu absoluutväärtus Joonistame arvtelje, lööme sinna naelaga keskele nulli, võtame nöörijupi ning tähistame kaks arvu a ja –a. Need arvud on nullpunktist samal kaugusel. Seda kaugust nullpunktist nimetatakse... Loe edasi 17263
Jada Arvujada mõistet võib selgitada pikkade sõnadega, aga alustame parem näidetega. paarisarvude jada ehk aritmeetiline jada vahega kaks suvaline lõplik üheksaliikmeline täisarvude jada lõpmatu... Loe edasi 35050
Vektor Kui eelmise peatüki lõpetasime väikese mõistatusega, siis seekord alustame väikese mõistatusega: mis on pildil? Tahtsite vastata nooled? Ei, matemaatiku, füüsiku ning hoolsa... Loe edasi 72031
Kordsete ühikute teisendamisjuhend Kus A – mõõtarv (koos kümne astmetega), xü – antud ühik: 1 xü = 10xü (1ü –suuruse põhiühik); yü – küsitud ühik: 1 yü = 10yü 1. Milline on mõõtarv ? 2. Mitu korda erineb... Loe edasi 4781
Veaarvutus Mõõtmiste aritmeetiline keskmine: kus x ̅=Xt – mõõdetud suuruse aritmeetiline keskmine (mõõtmistulemuse tõenäoline väärtus), x1, x2, … xN – mõõdetud suuruse x väärtused 1, 2 …... Loe edasi 3586
Tehted vektoritega Vektori koordinaadid: ax - vektori x-koordinaat (projektsioon), ay - vektori y-koordinaat (projektsioon), Ax, Ay – alguspunkti koordinaadid, Bx, By – lõpp-punkti koordinaadid; a – vektori... Loe edasi 12488
Newtoni seadused Newtoni II seadus (liikumishulga muutus): kus kehale mõjuv jõud (N) – liikumishulga ehk impulssi muutus st: - liikumishulga lõppväärtus, – liikumishulga algväärtus (kõik kg•m/s... Loe edasi 6603
Relativistlikud efektid Aja dilatatsioon: kus t – ajavahemik mõõdetuna süsteemis mille suhtes toimub liikumine, t0 – ajavahemik süsteemis, mille suhtes vaatleja ei liigu nn omaaeg (mõlemad s), v – taustsüsteemi... Loe edasi 3083
Massi ja energia ekvivalentsus kus E – keha koguenergia (J), m – keha mass (kg), c = 3•108 m/s – absoluutkiirus Loe edasi 3076
Kinemaatika Kiirus ühtlasel liikumisel: kus v – kiirus (m/s), s – läbitud teepikkus (m), Δt – ajavahemik (s) Keskmine kiirus mitteühtlasel liikumisel: kus Vkeskm – keskmine kiirus (m/s), Skogu –... Loe edasi 33843
Dünaamika Liikumishulk (impulss): kus – liikumishulk ehk impulss (kg•m/s või ka kg•m•s-1); m – keha mass (kg); – keha kiirus (m/s) Newtoni II seadus (liikumishulga muutus): kus - kehale mõjuv... Loe edasi 21334
Võnkumised ja lained Võnkumiste periood: kus T – võnkeperiood (s); Δt – ajavahemik (s); N – täisvõngete arv (-) Võnkumiste sagedus: kus f – võnkesagedus (Hz või s-1); Δt – ajavahemik (s); N –... Loe edasi 20561
Jäävusseadused Liikumishulk (impulss): kus – liikumishulk ehk impulss (kg•m/s või ka kg•m•s-1); m – keha mass (kg); – keha kiirus(m/s) Liikumishulga jäävuse seadus: kus - I keha liikumishulk enne... Loe edasi 7028
Tuletatud mõõtühikud, millele on antud oma nimetus 1 radiaan (1 rad) on kesknurk, millele vastav kaarepikkus võrdub ringjoone raadiusega 1 steradiaan (1 sr) on tipuga kera keskmesse toetuv ruuminurk, mis eraldab kera pinnal raadiuse ruuduga võrdse... Loe edasi 5142
Süsteemivälised mõõtühikud Pikkus Mass Aeg Pindala Ruumala Kiirus Jõud Töö, energia Võimsus Rõhk Magnetvoog Magnetinduktsioon Loe edasi 6911
Päikesesüsteemi planeetide võrdlus Päikese tiirlemisperiood ümber Galaktika keskme – galaktika-aasta Päikese pöörlemisperiood on antud ekvaatoril Kuu kaugus on antud Maast mõõdetuna Loe edasi 4449
Võrrand Võrrand aitab täpselt ja matemaatiliselt kirja panna teatavaid tingimusi. See on looduse ja ümbritseva kirjeldamise esimene etapp – maailma matemaatilistesse seostesse surumine. Oletame... Loe edasi 13375
Maatriks* Nägime, et kui ühe arvu asemel seada ritta mitu arvu, saame vektori. Aga miks peaks meil ainult üks rida arve olema? Meil võiks ju olla terve arvutabel!Tõepoolest, ka arvutabelid osutuvad... Loe edasi 9502
Võrrandi teisendamine ja lahendamine Enamasti on võrrandi kirjapanek alles esimene samm. Järgneb võrrandi lahendamine: see tähendab, et tahame leida kõik arvud, mis kõiki võrrandiga ette kirjutatud tingimusi õrrandi lahendamise... Loe edasi 30444
Võrrand ja geomeetria Mõni muutujarägastikuga võrrand võib alguses üsna eemaletõukav tunduda. Kuid ühte ilusti tõmmatud kõverat, mis väljendab sedasama võrrandit, on alati kaunis vaadata. Õnneks tuli... Loe edasi 9962
Võrratus Nagu nägime, võimaldab võrrand [lk 168] üsna täpselt ja arvuliselt tingimusi ja seoseid kirja panna. Mõnikord ei ole aga tingimused nii põhjalikud, et neid saaks võrrandiga kirja panna, ning... Loe edasi 22926
Absoluutväärtusega võrrand Meie eesmärk siin raamatus ei ole alati õpetada – õpetada oskavad palju paremini õpetajad ise – vaid pigem anda ideid, kuidas koolimatemaatikast mõelda. Seega üritame ka siin pisikeses... Loe edasi 11952
Proportsioonid ja kolmnurgad Siin peatükis läheneme trigonomeetriale eelajaloolisest vaatevinklist, vaadeldes trigonomeetriat kitsamalt kui õpetust seostest kolmnurkades ning laiemalt kui õpetust suhetest ja motivatsiooniks... Loe edasi 38224
Trigonomeetria ja perioodilised funktsioonid Eelmises peatükis jõudsime trigonomeetriliste funktsioonideni, uurides küljepikkuste suhteid täisnurkses kolmnurgas. Saadud funktsioone kasutasime edasi seoste leidmiseks suvalise kolmnurga... Loe edasi 9637
Trigonomeetrilised avaldised ja nende teisendamine Üks koolimatemaatikas enim tuska põhjustavaid teemasid on ilmselt trigonomeetriliste valemite teisendamine ja lihtsustamine. Antakse ette mingi järjestus sümboleid ja kästakse sellest teha... Loe edasi 33865
Kõik võngub* Harva on asjad tasakaalus, ikka kipuvad nad minema veidi paremaks ja siis jälle veidi halvemaks ja nii edasi. Füüsikud kirjeldavad sellist korduvat tasakaaluasendi ümber toimuvat pendeldamist... Loe edasi 5534
Polünoom Polünoom on üks keeruline võõrsõna, aga sellel ei maksa end heidutada lasta – hullemategi sõnade taga peitub vahel täiesti toredaid selle: näiteks trubaduur või seismoloog. Polünoomide... Loe edasi 8517
Eksponentsiaalfunktsioon Kui mõni pahaloomuline bakter on organismi jõudnud, ei pruugi sellest algul aimugi saada, sest iga bakteripere ei hakka kohe tramburaid korraldama, vaid ootab vahel veel päris mitmeid tunde. Miks... Loe edasi 7864
Logaritm Logaritm on eksponentsiaalfunktsiooni pöördfunktsioon [lk 69] ehk teisisõnu, kui järjest rakendada arvule 1000 kõigepealt eksponentsiaalfunktsiooni mingil alusel ning siis logaritmfunktsiooni... Loe edasi 30306
Piirväärtus ja pidevus Piirväärtustest räägitakse kooliprogrammis eelkõige jadade ja funktsioonide puhul. Näiteks jada liikmed muutuvad järjest väiksemaks ja lähenevad hoogsalt nullile. Tõepoolest: Sellisel juhul... Loe edasi 16731
Tuletis Rahvaarv on riigi seisukohalt tähtis näitaja – ta mõõdab mõne rahva suurust ja vägevust, meie puhul küll vist pigem väiksust ja haavatavust. Siin on viimase poole sajandi Eesti rahvaarvu... Loe edasi 25092
Integraal Pärast pikka talve on käes kevad, viskad suusad nurka ja asud rattaga ärkavat loodust avastama. Sõidad hoogsalt kodust eemale, kuid sooviksid siiski teada, kui kaugele oled jõudnud – jõudu... Loe edasi 8186
Integraal ja tuletis Pöördoperatsioonid on matemaatikas üsna levinud. Kõige lihtsam näide tulebki võibolla pööretest endast: kui pöörame oma joonist tasandil 90 kraadi päripäeva, siis teda seejärel 90 kraadi... Loe edasi 8116
Ümbermõõt, pindala ja ruumala Alustame väikese mõtisklusega teemal, mida üldse tähendab mõõtmine. Mida me täpselt teeme, kui igapäevaelus asju mõõdame? Üks võimalus on mõõtmisest mõelda kui teatavast võrdlusest... Loe edasi 69721
Permutatsioonid ja faktoriaal Permutatsioon Permutatsioon on lihtsalt mingite fikseeritud objektide kindel ülesrivistus. Näiteks on jalgpallimeeskonna täpne reastus hümni laulmise aegu üks võimalik põhikoosseisu... Loe edasi 8050
Kombinatsioonid ja variatsioonid Kui permutatsioonid olid seotud teatud objektide järjekorraga, siis kombinatsioonid ja variatsioonid on seotud objektide valikuga. Üks kombinatsioon on näiteks kodupeenralt südamekaaslasele... Loe edasi 22762
Tõenäosusteooria tähendus ja kasutamine Tõenäosus tundub lihtne ja intuitiivne mõiste. Ühe kindla sündmuse tõenäosus võiks tähendada täpselt seda, kui tihti see konkreetne sündmus juhtub võrreldes teiste, temaga konkureerivate... Loe edasi 8729
Tõenäosus ja intuitsioon Eelmises peatükis nägime, et tõenäosusteooriast mõtlemine ning tõenäosuslike kirjelduste ja vahendite kasutamine praktikas ei olegi alati nii lihtne, kui ainult täringute ja müntide baasil... Loe edasi 5333
Eesti keel 10.klass Esitlus eesti keele kohta: Eesti keele häälikusüsteem Võõrhäälikud ja –tähed Silp Rõhk Sõna välde Vormiõpetus Vormimoodustuse mehhanismid Tüvevahelduse liigid Tüvevokaal... Loe edasi 8195
Mesopotaamia Mesopotaamia ajalugu, riigid ja ühiskond. Kristo Kõrgnurm Mesopotaamia religioon ja kultuur (Autor: Dagmar Seljamäe) Videod: Ancient Mesopotamia Loe edasi 3453
Egiptus Eelajalooline Egiptus Egiptuse alad asustasid kütid-korilased pleistotseenis. 10. aastatuhandel asendus küttide-korilaste kultuur põlluharijate-karjakasvatajate kultuuriga. Umbes aastal 8000 ... Loe edasi 8076
Algustäht. Kohanimed Kohanimed: Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [ tänav mäejalal], kaar (kaarjas tänav või tee) jt). Nt riigid,... Loe edasi 5697
Sisukord VENE KEELE GRAMMATIKA Koostas: Autorid: MEIST EESTI JA VENE KEELE KÕRVUTAV GRAMMATIKA VENE TÄHESTIK. АЛФАВИТ. ÕIGEKIRI ehk ORTOGRAAFIA (ОРФОГРАФИЯ) SOOKATEGOORIA.... Loe edasi 9455
EESTI JA VENE KEELE KÕRVUTAV GRAMMATIKA VENE KEELE GRAMMATIKA Sissejuhatuseks Käesolev materjal on mõeldud abiks kõigile, kes soovivad õppida ja omandada vene keelt, saades selles raskes, kuid huvitavas töös tuge oma emakeelest.... Loe edasi 8016
TÄHESTIK. АЛФАВИТ. Vene keele tähestik Vene tähestikus on 33 tähte: 10 täishäälikut (а, о, э, у, ы, и, е, ё, ю, я), 21 kaashäälikut ja 2 tähte, millel puudub häälikuline väljendus (ь, ъ). Osa... Loe edasi 67320
ÕIGEKIRI ehk ORTOGRAAFIA (ОРФОГРАФИЯ) Vene keele õigekirja aluseks on võetud MORFEEM ehk SÕNA OSA. Et õigesti kirjutada, peab teadma, millistest osadest sõna koosneb, millised on seosed erinevate sõnade vahel, kuidas neid sõnu... Loe edasi 15231
SOOKATEGOORIA. КАТЕГОРИЯ РОДА. Vene keeles liigitatakse nimisõna (substantiiv) grammatilise soo järgi kolme rühma. Eesti keeles sookategooria PUUDUB, kuid bioloogilist sugu on võimalik väljendada kas 1) leksikaalselt... Loe edasi 11317
SOO TUNNUSED VENE KEELES I RÜHM Meessoost sõnad – слова мужского рода – м.р. (algvorm мужской род) – sõnalõpp tugev kaashäälik – ДОМ, КЛАСС, НОЖ,... Loe edasi 30667
Nimisõna ainsuses NIMISÕNAD, MIDA VENE KEELES KASUTATAKSE AINULT AINSUSES (singularia tantum) ERANDID: 1. Минеральные воды – mineraalveed, linn Venemaal 2. Золотые пески – kuldsed... Loe edasi 5185
Asesõna – местоимение Oma tähenduselt jagunevad asesõnad: личные isikulised, притяжательные omastavad, указательные näitavad, jt. Isikuline asesõna – личное... Loe edasi 19800
Omadussõna. Имя прилагательное Omadussõna vastab küsimusele missugune? Omadussõnad muutuvad ainsuses vastavalt soole ning käändele, mitmuses – ainult käändele, sest kõigis kolmes soos on ühesugused lõpud ... Loe edasi 11141
ÜHILDUMINE ehk согласование Sõnade sooline kuuluvus väljendub kõige paremini ÜHILDUMISES OMADUSSÕNAGA. ÜHILDUMINE ehk согласование Kõige lihtsam seletus sellele grammatilisele mõistele oleks: olulisem on... Loe edasi 10753
Arvsõna. Числительное Количественное числительное. Põhiarvsõna. 0 ноль 1 один 2 два 3 три 4 четыре 5 пять 6 шесть 7 семь 8 восемь 9 ... Loe edasi 13085
Järgarvud. Порядковое числительное Järgarvud. Порядковое числительное Alates 11-st moodustatakse järgarvsõnad niimoodi: -ый -ая Ь – -ое -ые Liitjärgarvsõnades on ainult... Loe edasi 12184
TEGUSÕNA. Глагол Tegusõ Infinitiiv on tegusõna algvorm, mille lõpus on tavaliselt -ть (работать töötama, читать lugema, есть sööma), harvem -ТИ (идти minema, найти leidma,... Loe edasi 16929
Tegusõna minevikus TEGUSÕNA „OLEMA“. MINEVIK Это было вчера. See oli eile. NB! Asesõnade я mina ja ты sina juurde kuuluv minevikuvorm sõltub sellest, kes see я või ты on.... Loe edasi 7852
Tegusõna aspekt TEGUSÕNA: ASPEKT. Vene keeles on ühel tegusõnal kaks algvormi: kestva tegevuse infinitiiv (несовершенный вид) ja lõpetatud tegevuse infinitiiv (совершенный вид).... Loe edasi 8398
Tegusõna tulevikus TEGUSÕNA „OLEMA“. TULEVIK. Tulevikuvormi moodustamine vene keeles on üsna keeruline. прошлое minevik - вчера eile настоящее olevik - сегодня täna будущее... Loe edasi 4156
Partitiiv Eesti keele partitiiv e OSASTAV kääne ja vene keele ВИНИТЕЛЬНЫЙ падеж omavad nii ühtivaid kui ka erinevaid funktsioone. Probleem on siin selles, et eesti keeles on... Loe edasi 5036
Määrsõna. Наречие MÄÄRSÕNA. Наречие. Какой человек работает? Missugune inimene töötab? Хороший человек. Hea inimene. Как человек работает? Kuidas... Loe edasi 10292
Käänded KÄÄNDEKATEGOORIA 2 Eelnevast selgus, et kahe keele käänete vahel seoseid otsida ei olegi eriti mõtet. Keeled on väga erinevad ning otsida abi oma emakeelest, võib tingida veel suuremaid... Loe edasi 33037
Seesütlev. Предложный (о ком? о чём? где?) Предложный (о ком? о чём? где?) – eesti keeles vastab sellele üldjoontes SEESÜTLEV kääne ehk inessiiv, kuid ka alalütlev kääne ehk adessiiv. Koolisõnavaras on... Loe edasi 11557
Alaleütlev. Дательный падеж Järgmiseks käändeks, mida vaatleme läbi kahe keele, on vene keele kolmas kääne Дательный падеж, mis üldjuhul vastab eesti keeles allatiivile e alaleütlevale, kuid nagu tavaks,... Loe edasi 12920
Kaasaütlev. Творительный Vene keele Творительный (кем? чем? с кем? с чем?) käändele vastab eesti keeles KAASAÜTLEV kääne (kellega? millega?) – KOMITATIIV Eesti kaasaütlev kääne = omastav... Loe edasi 13849
Palatalisatsioon PALATALISATSIOON on kaashääliku peenendus ja seda esineb nii eesti kui ka vene keeles. Kui eesti keeles palataliseerub vaid konsonant (kaashäälik): t, l, n, s ja seda vaid i ja j ees (nimi,... Loe edasi 4533
Genitiiv Genitiiv Sugu Nimetav Genitiiv Genitiivi lõpp Naissugu сестра сестры ы/и песня песни жизнь жизни Meessugu дом дома а/я учитель учителя... Loe edasi 5762
Tsitaatsõnad Tsitaatsõnad on otse võõrkeelest võetud sõnad. Tsitaatsõnu kirjutatakse võõrkeelsel kujul, trükiteksti puhul kirjutatakse need kaldkirjas e kursiivis, käsitsi kirjutades tuleb tõmmata alla... Loe edasi 4807
Eesti ajalugu: lühiülevaade Lühiülevaade Eesti ajaloost. Sobib kasutada juhul kui on vaja kiiret ülevaadet Eesti ajaloost! Loe edasi 5194
Eesti muinasaeg: lühiülevaade Eesti muinasaeg Eesti muinasaega kokkuvõttev slaidikogu Autor: Natalja Dovgan Eestlaste elu olu muinasajal Muinaseestlased Loe edasi 6477
Eesti ajalugu. Sisukord Eesti ajalugu Koostas Kursus 1. 9000 eKr–u. 1200. Esiajalugu Pronksiaeg Eestis Rauaaeg Eestis 2. U 1200–1558. Keskaeg Eestis Keskaeg Eestis. Allikad Keskaeg Eestis. Välisvallutus ja uue... Loe edasi 3921
Pronksiaeg Eestis Pronksiaeg Eestis Eesti arheoloogilises kronoloogias eristatakse vanema pronksiajana ajavahemikku 1800–1000 eKr. Just sel ajal hakati Eesti alal kasutama pronksist (vase ja tina sulamist)... Loe edasi 5171
Rauaaeg Eestis Rauaaeg Eestis Rauaajal muutusid rauast tera- ja tööriistad tavaliseks. Tegelikult olid eestlaste esivanemad esimesi raudesemeid näinud ja kasutanud juba pronksiajal; Eesti vanim teadaolev... Loe edasi 6551
Keskaeg Eestis. Allikad Eesti keskajaks võib pidada perioodi 13. sajandi algusest 16. sajandi teise pooleni, teisisõnu ristiusustamise algusest Liivi sõjani. See on ajavahemik, mida Lääne-Euroopa ajaloos käsitletakse... Loe edasi 2729
Keskaeg Eestis. Välisvallutus ja uue administratiivse jaotuse kujunemine Võrreldes mitmete teiste Läänemere ümbruse maadega, jõudis ristiusk Eestisse suhteliselt hilja. Oludes, kus kindla keskvõimuga riiklik korraldus polnud Eestis veel välja kujunenud, on põhjust... Loe edasi 2188
Keskaeg Eestis. Ristiusu õpetuse levik ja vaimulikud ordud Keskaaeg Eestis. Ristiusk Eestis Ristiusu õpetuse levik ja vaimulikud ordud Eestlased ristiti saksa ja taani preestrite poolt enamasti 13. sajandi teise ja kolmanda kümnendi jooksul. Sageli jagati... Loe edasi 3658
Keskaeg Eestis. Võõrvõimu kindlustumine. Uusasukate päritolu ja omavahelised suhted Keskaeg Eestis. Võõrvõimu kindlustumine. Uusasukate päritolu ja omavahelised suhted Uue võimu kindlustumine maapiirkondades oli aeganõudev. Tõenäoliselt piirdus see esialgu vaid kohaliku... Loe edasi 2485
Keskaeg Eestis. Vana-Liivimaa linnade teke ja kaubanduse areng Keskaeg Eestis. Vana-Liivimaa linnade teke ja kaubanduse areng Omaette probleem on linnade teke Vana-Liivimaal ja selle mõju kogu maa sotsiaalmajanduslikule ja poliitilisele olukorrale. Kuigi Eesti... Loe edasi 6824
Keskaeg Eestis. Vana-Liivimaa sisesündmused 14. sajandil. Jüriöö ülestõus Keskaeg Eestis. Vana-Liivimaa sisesündmused 14. sajandil. Jüriöö ülestõus 14. sajand on Eesti ajaloos kohalike maahärrade teravate omavaheliste hõõrumiste aeg. Peamiselt seisnes see Saksa... Loe edasi 3095
Keskaeg Eestis. Linnade edenemine 14.–15. sajandil. Kirikuelu linnades Keskaeg Eestis. Linnade edenemine 14.–15. sajandil. Kirikuelu linnades Hoolimata ülalloetletud probleemidest ja tagasilöökidest, mis puudutasid valdavat osa Liivimaast, arenesid linnad sel ajal... Loe edasi 4312
Keskaeg Eestis. Vana-Liivimaa siseolud 15. sajandil. Aadel, vaimulikud, talupojad Keskaeg Eestis. Vana-Liivimaa siseolud 15. sajandil. Aadel, vaimulikud, talupojad Kui 14. sajandil domineerisid Liivimaa võimude vahel suured erimeelsused, mis sageli arenesid relvastatud... Loe edasi 2505
Keskaeg Eestis. Usuelu keskaja lõpul. Reformatsioon Keskaeg Eestis. Usuelu keskaja lõpul. Reformatsioon 16. sajandi esimese poole olulisemateks märksõnadeks Liivimaa ajaloos on reformatsioon, suhted venelastega ning ordumeister Wolter von... Loe edasi 3054
Keskaeg Eestis. Hiliskeskaegne Vana-Liivimaa välispoliitilisel areenil. Suhted venelastega Keskaeg Eestis. Hiliskeskaegne Vana-Liivimaa välispoliitilisel areenil. Suhted venelastega Poliitilises elus pingestusid 15. sajandi lõpus ja 16. sajandi alguses suhted venelastega. See oli aeg,... Loe edasi 2406
Eesti keskaeg: lühiülevaade Keskaeg Eestis Lühikokkuvõte: Liivimaa ristisõda Muistne vabadusvõitlus Üleminek keskaega Jüriöö ülestõus Koostas: Madli-Maria Naulainen Üleminek keskaega saj lõpuks oli kogu... Loe edasi 8737
Rootsi aeg. Vana-Liivimaa suhted naaberriikidega Vana-Liivimaa suhted naaberriikidega rootsi ajal Rootsi aeg Euroopas oli 16. sajandi teine pool ja 17. sajand keskaegse seisusliku ühiskonnakorralduse lagunemise, absolutistlike rahvusriikide... Loe edasi 2802
13 000 eKr-1000 esiajalugu Eesti ajaloo kronoloogia Esiajalugu Eestis U 13 000–11 000 eKr Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr... Loe edasi 3993
1030-1208. Eesti teise aastatuhande alguses Eesti ajaloo kronoloogia Eesti teise aastatuhande alguses 1030 Jaroslav Targa sõjavägi vallutas Tarbatu (Tartu) linnuse ning Kagu-Eesti; eestlaste maksustamine; võimalikud ristiusu mõjud; Tartu... Loe edasi 3359
1208-1227. Muistne vabadusvõitlus Eesti ajaloo kronoloogia Muistne vabadusvõitlus (1208–27) 1208 Mõõgavendade Ordu sõjaretk Ugandisse koos ristitud lätlaste ja liivlastega, Otepää mahapõletamine; ugalaste ja sakalaste... Loe edasi 5286
1227–1343. võõrvõimu algussajand Eesti ajaloo kronoloogia Võõrvõimu algussajand (1227–1343) 1227 Mõõgavendade Ordu allutas Tallinna ja kogu Põhja-Eesti; Tallinn sai Riia linnaõiguse. 1237 Mõõgavendade Ordu ühines Saksa... Loe edasi 2994
1343–1345. Jüriöö ülestõus Jüriöö ülestõusu kronoloogia 1343, 23. aprill Harju ülestõusu algus; mõisate, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri põletamine, sakslaste tapmine; eestlased piirasid Tallinna; 4 vanema... Loe edasi 3965
1345–1558. Vana-Liivimaa Vana-Liivimaa 1345 Narva sai linna õigused; algas Maasi ordulinnuse ehitamine. 1346, 29. august Taani kuningas müüs 19 000 marga (400–500 kg hõbedat) eest Põhja-Eesti Saksa Ordule. 1396 Tartu... Loe edasi 3451
1558–1583. Vene-Liivimaa sõda Vene-Liivimaa sõda 1558, 22. jaanuar Vene vägi tungis põhjas Alutagusesse ja lõunas Vastseliina kaudu Tartu piiskopkonda, rüüsteretk kestis 3 nädalat. 11. mai Venelased vallutasid Narva. 6.... Loe edasi 5226
1583–1629. Rootsi, Poola ja Taani võimu all Rootsi, Poola ja Taani võimu all 1583 Tartus avati jesuiitidele gümnaasiumi tasemega kolleegium. 1584 Valga sai linna õigused. 1585 Pljussa vaherahu pikendati 1590. a-ni. 1590–95 Vene-Rootsi... Loe edasi 3321
1629–1710. Rootsi aeg Rootsi aeg (1629–1710) 1630 Tartus asutati Eesti esimene gümnaasium. 1631 Tartus asutati Eesti esimene trükikoda; asutati Tallinna gümnaasium (Eesti vanim keskkool, nüüd Gustav Adolfi... Loe edasi 5007
1700–1710. Põhjasõda Eestis Põhjasõda Eestis (1700–10) 1700 12. veebruar August II (Saksi) vägi tungis Liivimaale ja piiras maikuuni Riiat. 19. august Venemaa kuulutas Rootsile sõja. 22. september Vene sõjavägi jõudis... Loe edasi 4217
1710–1856. Vene aja algus Algas Vene aeg (1710–1918) 1718 Hakati ehitama Kadrioru lossi. 1721, 30. august Uusikaupunki rahu; Venemaa sai Rootsilt Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Kagu-Karjala. 1730. aastad Eestis (esialgu... Loe edasi 4091
1857–1880. Rahvusliku ärkamise aeg Eesti rahvuslik ärkamise aeg (1857–80) 1857 Eesti järjepideva ajakirjanduse algus (Perno Postimees); Kreenholmi Manufaktuuri asutamine. 1857–61 „Kalevipoja” ilmumine ÕES-i toimetistes.... Loe edasi 3800
1881–1904. Venestusaeg Venestusaeg (1881–1904) 1881, 15. märts Tsaar Aleksander II tapeti pommiatentaadiga; troonile tõusis Aleksander III, tagurlik ja šovinistlik valitseja. 19. juuni 17 Eesti seltsi märgukiri... Loe edasi 3527
1905.–1907. aasta revolutsioonist l maailmasõjani Eesti ajalugu 1905.–07. aasta revolutsioonist l maailmasõjani 1905 12. jaanuar Tallinnas algas üldstreik. suvi Ilmus Noor-Eesti I album, milles Gustav Suits esitas uue liikumise kreedo: „Olgem... Loe edasi 10148
1917–1918. revolutsiooniaasta, Eesti Vabariigi sünd ja Saksa okupatsioon Revolutsiooniaasta, Eesti Vabariigi sünd ja Saksa okupatsioon (1917–18) 1917 22. veebruar Asutati Tallinna Eesti Liit - Eesti seltside ülemaaline ühendus. 1. märts Tallinnas algas üldstreik.... Loe edasi 4227
Sõna välde Sõna välde oleneb sõna sisehäälikute vältest: Sõna on I vältes, kui kõik tema sisehäälikud on I vältes, st kui sisehäälikuteks on lühike vokaal ja sellele järgnev konsonant. (vilu,... Loe edasi 12839
Rootsi, Taani, Venemaa ja Poola-Leedu sõjad Eesti pärast Liivimaa suutis hoida vahekorda Moskva tsaarigiigiga stabiilsena 16. sajandi keskpaigani; sealtpeale hakkas Moskva tsaaririik järk-järgult tugevdama diplomaatilist survet. Viidates Kiievi-Vene... Loe edasi 3778
1918–1920. Eesti Vabadussõda 1918 28. november Vene vägi koos Eesti punaväelastega vallutas Narva. 29. november Eesti Töörahva Kommuuni - Eesti bolševike nukuvalitsuse - moodustamine; Eestis kuulutati välja üldine... Loe edasi 9809
Maailma suurima pindalaga linn Maailma suurima pindalaga linn asub Sise-Mongoolias (ehk siis Hiina poole peal), selle nimeks on Hulunbuir. Linna ametlikuks pindalaks on 263 953 ruutkilomeetrit, rahvaarvuks aga 2,5 miljonit.... Loe edasi 5891
Riigid rahvaarvu järgi Maailma riikide loend rahvaarvu järgi hõlmab iseseisvaid riike ja sõltuvaid territooriume. Andmed pärinevad viimastest rahvaloendustest või iga riigi viimasest ametlikust hinnangust, selle... Loe edasi 6001
Barokkmuusika Sissejuhatus barokkmuusikasse Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika,... Loe edasi 10524
Lihavõttemunade traditsioonid ja kombed Lihavõttemunad Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Kõige levinum lihavõttega seotud tava Euroopa maades ja ka Eestis on munade värvimine, kinkimine ja söömine. Varem oli... Loe edasi 4083
Ninahäälik Ninahäälikud ehk nasaalid on häälikud, mille tekitamisel on pehme suulagi madalal ja õhk väljub läbi nina. Suuõõs käitub küll resonaatorina, kuid õhu väljapääs on takistatud... Loe edasi 2296
Häälikud Häälikud on kõne üksteisele järgnevad üksused ehk segmentaalüksused, mis moodustatakse häälduselundite abil. Kopsudest väljahingatav õhuvool läbib kõri, milles paiknevad häälekurrud... Loe edasi 3013
Kõnekujundid Kõnekujundid EPITEET – kaunistav või kirjeldav täiendsõna, mis väljendab põhisõna omadust. Epiteet võib olla nii omadussõnaline, nimisõnaline, tegusõnaline, määrsõnaline, nt ... Loe edasi 10987
Lausekujundid RETOORILINE KÜSIMUS – küsimuse vormis esitatud kinnitava või eitava sisuga lause, nt Kas olen hull? Ei, tõesti mitte? RETOORILINE PÖÖRDUMINE – tundeline pöördumine loodusnähtuste,... Loe edasi 2316
Metafoor Metafoor on sõna või väljendi kasutus uudses sarnasuse või analoogia alusel ülekantud tähenduses, varjatud võrdlus. Nt nägude meri, kivikõrb ‘tänapäeva uuslinn’, peatänav on... Loe edasi 10336
LÜHENDAMINE. Üldkasutatavaid lühendeid Lühendit läheb tarvis tekstis sagedaste sõnade lühendamiseks. Nii on siinses raamatus sage sõna näiteks, mida on otstarbekas lühendada nt. Pealegi paistab ta tekstis hästi välja... Loe edasi 4833
Eesti õigekiri. Täheortograafia põhimõtted Õigekirjareeglid on enamasti kokkuleppelised. Kuigi eesti keeles kirjutatakse suhteliselt häälduspäraselt, rakendatakse häälduspärase põhiprintsiibi kõrval traditsiooni- ja... Loe edasi 3440
Hääliku pikkuse õigekiri Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest. Lühike häälik kirjutatakse ühe ( nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid - kasse). Sageli tekib... Loe edasi 2883
Sulghäälikute õigekiri Sulghäälikud ehk klusiilid (g, b, d, k, p, t) on helitud häälikud ja esinevad nii sõna algul, keskel kui lõpus. Sõna alguse sulghäälikut ei saa häälduse järgi kirjutada, mõnikord...