AJALOO ALGUS: INIMESE KUJUNEMINE 5 miljonit aastat tagasi - algas inimese kujunemise lugu ehk antropogenees. 3,6 miljonit aastat tagasi - kahel jalal kõndiv inimene (australopiteekused). 2 miljonit aastat tagasi - esimesed... Loe edasi 10912
AJALOOLISE AJA PERIOODID LÄÄNE-EUROOPA AJALOOLISE AJA JAOTUS ARHEOLOOGID kiviaeg pronksiaeg rauaaeg vanem e. paleoliitikum keskmine e. mesoliitikum noorem e. neoliitikum AJALOOLASED esiaeg ajalooline... Loe edasi 12174
Kiviaeg Eestis. Lühidalt Esimesed jäljed inimasustusest Eestis on Sindi lähedalt Pulli külast väljakaevatud leiud, mis on umbes 11 000 aastat vanad. Nimelt leiti sealt kivist ja luust tööriistu, leease ja mitmesuguseid... Loe edasi 3999
KERAAMIKA EESTIS KIVIAJAL Kammkeraamika Umbes 7000 aastat tagasi algas Eestis neoliitikum. Sel perioodil õppisid inimesed valmistama veekindlaid savinõusid, mille jäänused on arheoloogidele olnud oluliseks leiuks.... Loe edasi 7970
Pronksiaeg Eestis. Lühidalt Eestist leitud vanimad pronksesemed pärinevad ehk siis peetakse seda aega pronksiaja alguseks Eestis. Pronks on vase ja tina sulam ja kuna neid maake meie aladel ei leidunud, siis veeti neid sisse,... Loe edasi 3451
Rauaaeg Eestis. Lühidalt Kokkuleppeliselt on Eesti rauaaja alguseks 500 eKr, mil Eestisse hakkas jõudma esimesi raudesemeid. Mitu sajandit hiljem õpiti rauda sulatama kohalikust soomaagist. Rooma rauaajal levis raud veelgi... Loe edasi 5444
KATSED ALLUTADA EESTIT 10. sajandist pärinevad esimesed andmed Vene vürstide katsetest Eestis makse koguda. 1030 a. korraldas viikingitaustaga vürst Jaroslav Tark sõjaretke Eestisse vallutades Tartu ja nimetades selle... Loe edasi 2493
EESTI SUHTED LÄÄNEGA 12. sajandil olid eestlastel sõjakad suhted ka lääne suunal, mis läksid eriti teravaks lõpus. Kroonik Saxo Grammaticuse järgi korraldasid eestlased 1170 a. sõjakäigu Ölandile, kuid... Loe edasi 2760
EESTI JA KATOLIKU KIRIK Eesti sattus 10-11 sajandil kristlike riikide vahele, kuna Taani, Rootsi ja Venemaa olid vastu võtnud ristiusu. 1054 a. jagunes kristlus katoliikluseks ja õigeusuks. Seejärel püüdsid kristlikud... Loe edasi 3031
EESTLASED MUINASAJA LÕPUL Läti Henriku kroonika ehk Henriku Liivimaa kroonika kirjeldab alguse eestlasi ja nende eluolu ning Eesti äravallutamist. Muinaja lõpul elas Eestis 150 000-200 000 inimest. asustus tihenes ja... Loe edasi 4214
HALDUSJAOTUS JA LINNUSED Eesti jagunes maakondadeks, mis omakorda jagunesid kihelkondadeks. Suuremateks maakondadeks olid Saaremaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi, väiksemad olid Revala ja Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa,... Loe edasi 3513
MUINASUSUND JA MAAILMAPILT Eestlaste usundiks oli loodususund ehk animism. Usuliste tegevuste sisuks oli inimese ja looduse hea vahekorra tagamine. Ka teiste Euroopa rahvaste eelkristlikud usundid olid loodususundid. Erinevus... Loe edasi 4851
EUROOPA KESKAEG Keskaeg jääb antiikaja ja uusaja vahele ning selle alguseks peetakse Lääne-Rooma impeeriumi lagunemist 5 sajandil. KESKAJA AJALINE JAOTUS varakeskaeg kõrgkeskaeg hiliskeskaeg Loe edasi 4525
KIRIK KESKAJAL Keskajal määras ristiusk ideoloogilise raamistiku. Ristiusu peamised voolud olid rooma-katoliku kirik (katoliiklus) ja kreeka-katoliku kirik (õigeusk). 10. sajandil levis ristiusk Põhja-ja... Loe edasi 3719
ÜHISKOND KESKAJAL Tolleaegne ühiskond oli feodaalühiskond, mis jagunes seisusteks: vaimulikkond, aadlid, linnakodanikud ja talupojad. Kujunes välja püsiv sotsiaalne ja õiguslik korraldus ja üleeuroopaline... Loe edasi 3116
EUROOPA PIIRID KESKAJAL 9-11. sajandil ähvardasid Euroopat nii viikingite, ungarlaste kui ka araablaste sõ üritasid mongolid oma võimuala Euroopas suurendada, kuid see neil ei õnnestunud. Keskajal ja eriti selle lõpus... Loe edasi 2845
KESKAJA KULTUUR Keskaeg oli inimestele vaimse arengu aeg. Sellest ajast pärineb esimene põhiseadus Euroopas (Inglise Magna Charta 1215). Kujunema hakkasid teaduslikud mõtte-ja uurimisviisi alged. Kunstivooludena... Loe edasi 4199
RISTISÕDA LÄÄNEMERE LÕUNAKALDAL Baltikumi ristisõdade käivitamisel etendasid osa saksa kaupmeeste ja Põhja-Euroopa kristlike valitsejate huvid. Saksa kaupmeestel tekkisid Baltikumi suhtes kaubanduslikud huvid aga kristlikud... Loe edasi 3177
MUISTSE VABADUSVÕITLUSE ALGUS (1208-1215) 1208 a. saabusid Ugandisse sakslaste esindajad, kes nõudsid ugalastel käest saksa kaupmeestelt röövitud vara, kuid sellest keelduti. Suvel saatsid latgalite vanemad ja Võnnu orduvendade pealik... Loe edasi 2654
VÕITLUSED AASTATEL 1211-1212 Piiskop Albert parandas suhteid Polotskiga vähendades seega vaenlaste arvu. 1211 a. asusid sakslased suure väega piirama Viljandi linnust. Kuigi linnus oli tugevalt kindlustatud, olid sakslased... Loe edasi 2112
TURAIDA VAHERAHU Kuna eestlased, liivlased ja latgalid olid sõjast, näljast ja katkust kurnatud, alustati läbirääkimisi, mis lõppesid Turaida vaherahuga, millega peatati sõda kolmeks aastaks. Samas oli Turaida... Loe edasi 2227
UGALA JA SAKALA ALISTUMINE 1215 a. lõppes Turaida vaherahu ja liivlased ning latgalid tungisid viivitamatult Läänemaale ning laastasid seda rängalt. Teine ristisõdijate vägi tungis Sakalasse ning piiras sisse Lembitu... Loe edasi 2149
KOOSTÖÖ VENELASTEGA Eestlaste lüüasaamised sundisid neid otsima endale liitlasi ja võimalikeks liitlasteks kujunesid venelased, sest sakslaste pealetungid olid ka neid häirima hakanud. 1216 a. sõlmisid eestlased... Loe edasi 2157
MADISEPÄEVA LAHING 1217 a. valmistusid mõlemad pooled otsustavaks võitluseks. Lembitu algatusel üritati koguda kokku võimas ühisvägi ja samuti loodeti Vene abivägede peale. Madisepäevaks koguneski Navesti jõe... Loe edasi 3957
LINDANISA LAHING Hoolimata sellest, et ristisõdijad olid suutnud end Sakalas ja Ugandis kindlustada, oli suurem osa Eestist veel vaba. 1218 a. kutsus piiskop Albert appi Taani kuninga Valdemar II. 1219 a. saabus... Loe edasi 2864
EESTI MANDRIOSA VALLUTAMINE 1220 a. sekkusid Eesti lahingutesse ka rootslased, kui kevadsuvel saabus maale Rootsi vägi eesotsas kuningas Johan Sverkerssoniga. Rootslased alahindasid eestlasi ja jätsid Lihula linnusesse... Loe edasi 2665
1222 AASTA ÜLESTÕUS EESTIS saabusid Valdemar II juhtimisel Saaremaale taanlased, kes hakkasid sinna kivilinnust rajama. Kuninga lahkumise järel aga piirasid saarlased linnuse ümber ja sundisid taanlasi alistuma. Sellega... Loe edasi 3283
KAOTUSE PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED Eestlaste kaotuse olulisemaks põhjuseks oli Lääne-Euroopa kõrgem arengutase. Eesti ühiskonnas puudus keskvõim, mis oleks suutnud kogu maa vaenlase vastu ühendada. Mahajäämus oli ka... Loe edasi 2417
PAAVSTIRIIGI TEOSTAMISKATSE Euroopas möllasid poliitilised vastasseisud ja sisepoliitikat kujundas konflikt ilmaliku ja kirikliku võimu vahel. Paavstivõimu jaoks oli vastuvõetamatu, et ristiusustatud alad läheksid... Loe edasi 2336
FEODAALRIIKIDE TEKE 1236 a. sai Mõõgavendade Ordu Saule lahingus leedulastelt lüüa ning 1237 a. ühinesid selle jäänused Saksa Orduga. See ordu sai endale Liivi Ordu nimetuse. 1238 a. sõlmiti Liivi Ordu ja Taani... Loe edasi 3595
RISTISÕDADE LÕPP Eesti vallutamine ei lõpetanud ristisõdasid, sest ordu tähelepanu oli veel suunatud Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriikide vastu. 1240 a. vallutati ristisõdijate poolt Koporje Ingerimaal ning... Loe edasi 2702
VASTUOLUD VÕÕRVÕIMUDE VAHEL Ilmaliku ja vaimuliku võimu tülid jätkusid 1297 a. tekkis tüli ordu ja Riia linna vahel. Sõja algul purustati Riia ordulinnus, kuid ordu pani oma sõjalise jõu maksma ja järgnesid... Loe edasi 2055
EESTLASED VÕÕRVÕIMU ALL 13. SAJANDIL Maa vallutamise järel sõlmiti maakondadega lepingud, millega sätestati kaotajate kohustused ja mõningad õigused. Püsima jäi tavaõigus, kuigi kohtumõistmine talupoegade üle läks uute... Loe edasi 2746
EESTLASTE VASTUHAKK Pärast vabadusvõitluse lõppu püüdsid eestlased oma saatuse otsustamisel kaasa rääkida, eriti aktiivsed oldi Saaremaal. 1236 a. suutsid saarlased endid sakslaste võimu alt vabastada kasutades... Loe edasi 2560
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSU ALGUS 1320ndail aastail arvati, et Taani kuningas plaanib Harju-ja Virumaa Saksa ordule müüa. Harju-Viru vasallid olid muutunud väga võimsaks, kuna Taani kuningas asus kaugel eemal. 1315 a. said nad... Loe edasi 5652
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSU LAIENEMINE Juulis hakkasid mässama ka saarlased piirates sisse Pöide ordulinnuse ja neil õnnestus see alistada. Lõuna-Eestisse tungisid Vene väed, kuna ordumeister oli sealt lahkunud ning selle kaitseta... Loe edasi 2704
VANA-LIIVIMAA POLIITILINE JAGUNEMINE 1346 a. tekkinud Vana-Liivimaa jaotus püsis kuni 1561 aastani, mil Vana-Liivimaa lagunes. Liivi ordu suutis ennast oma valdustes tugevalt kehtestada ning ordu oli saanud suurimaks maavalitsejaks... Loe edasi 5472
SEISUSED VANA-LIIVIMAAL kujunenud seisuslik jaotus jäi Eestis püsima 16. sajandini. Maa valitsemisest võttis osa neli seisust. Neist esimese moodustas Riia peapiiskop koos kõrgvaimulikega. Teise seisuse moodustasid... Loe edasi 3597
MAJANDUS VANA-LIIVIMAAL Keskaega nimetatakse Vana-Liivimaal kuldseks perioodiks, kuna jõukus kasvas kogu maal, millest annab tunnistust rahvastiku kiire kasv. Muistse vabadusvõitluse lõpus oli rahvaarv 100 000 inimest,... Loe edasi 2524
PÕLLUMAJANDUS VANA-LIIVIMAAL Majanduse aluseks oli viljakasvatus. Lääne-Euroopas oli manufaktuuride arenemise tõttu suur nõudlus vilja järgi ning selle eest maksti hästi. Rehehoonetes suitsu käes kuivanud rukkis oli väga... Loe edasi 2407
HANSAKAUBANDUS VANA-LIIVIMAAL Hansa Liidu linnade kaudu käis aktiivne väliskaubandus. Hansa Liit tekkis järk-järgult ja oli linnade ja kaupmeeste ühendus, mis tegeles ühiselt oma varade turvamisega ning kaitses oma liikmete... Loe edasi 3949
IDAKAUBANDUS VANA-LIIVIMAAL Ühelt poolt käidi Venemaaga kaubanduslikult tihedalt läbi, kuid teiselt poolt tunnetati pidevat ohtu Venemaa poolt ja oldi mures, et kaubanduse kaudu jõuab sinna ka strateegilist kaupa. 1422 a.... Loe edasi 2388
LINNADE KUJUNEMINE KESKAJAL Tallinn, Narva ja Rakvere võtsid kasutusele Lüübeki linnaõiguse. Tartu, Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu said endale Riia õiguse. Vana-Pärnus ja Haapsalus kehtestati piiskopiõigus Saare-Lääne... Loe edasi 2867
LINNADE JUHTIMINE KESKAJAL Linnade elukorraldus oli olenemata erinevatest linnaõigustest suhteliselt sarnane. Kõrgeimaks võimuorganiks oli nõukogu ehk raad, kuhu kuulusid raehärrad ja bürgermeistrid. Rae suurus sõltus... Loe edasi 2700
TSUNFTID JA GILDID Keskaegsed käsitöölised ühinesid ametite kaupa tsunftidesse, mille siseelu kujundas rae poolt kirjutatud põhikiri ehk skraa. Tsunfti liikmeskond jagunes meistriteks, sellideks ja õpipoisteks... Loe edasi 5399
VANA-LIIVIMAA LINNADE VÄLISILME Linnad olid olulised kultuurikeskused. Suuremad linnad rajasid enda ümber kivist ringmüüri, väiksemad piirdusid muldvallide ja puidust piiretega. Vallide ümber kaevati vallikraavid ja rajati ka... Loe edasi 2668
POLIITIKA VANA-LIIVIMAAL Vana-Liivimaal oli rohkelt sisevõitlusi Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vahel, mille süvapõhjuseks oli hegemooniataotlus. Mõlemad tahtsid asuda Vana-Liivimaa juhtivale kohale, kellele teised... Loe edasi 2284
DAMEROW JA DANZIGI KONVERENTS teisel poolel jõudis ordu ja peapiiskopkonna vaenutsemine uuele tasemele, mil peapiiskopiks sai Fromhold von Vifhusen ja Tartu piiskopiks tema vend Johannes. Vastasseis ägenes veelgi sajandi... Loe edasi 3233
MAAPÄEVAD VANA-LIIVIMAAL Siiski oli kõigest hoolimata Vana-Liivimaal olemas ühtsustunne, mille avalduseks olid näiteks maapäevad, mida hakati pidama alguses. algusest olid Liivimaa vasallid korraldanud vastava... Loe edasi 2938
TALUPOEGADE JAGUNEMINE KESKAJAL Enamus eestlasi jäi ka linnade tekkides maarahvaks, põhiliselt põlluharijatest talupoegadeks. Maksustamiseks oli nii läänistatud kui läänistamata maa jaotatud vakusteks. 13. ja peeti eestlasi... Loe edasi 2816
MÕISAMAJANDUS JA PÄRISORJUS Muinasajal mõisate tekke algul tähendas mõis suuremat omaette talu. Hiljem omandas see teise tähenduse. Talupoegadele teotöö kohustuse panemisest sai alguse pärisorjastamise protsess. Vilja... Loe edasi 2934
ELUOLU MAAL Kuigi piirati talupoegade liikumisvabadust, siis lubati neil samas relva kanda, mis on aga vaba inimese tunnus. 1507 a. alles keelati lõplikult talupoegadel relvakandmine. Talud tootsid peamiselt... Loe edasi 2668
EESTLASED LINNADES Linnad vajasid töökäsi ja seetõttu ei tahetud eriti ka sinna põgenenud talupoegasid välja anda ( adratalu peremees või tema vanem poeg). Linnas said eestlased mõne madalama koha või siis... Loe edasi 2948
KATOLIIKLIK KULTUURIELU KESKAJAL Keskajal ühendas kogu Euroopat katoliiklus ja ladina keel ning sellel põhnes kultuurielu. Ladina keelt kasutati kirikutes, kloostreis, ülikoolides, kauplemisel, diplomaatias jne. Vana-Liivimaa ... Loe edasi 2727
TALURAHVA USUND 13. ja esines eestlaste seas veel vastuseisu ristiusule. On andmeid “ristimise mahapesemisest” ja “usust äralangemisest”. Lõpuks aga hakkas ristiusk eestlaste maailmapilti sisse sulama.... Loe edasi 2229
ARHITEKTUUR JA KUNST Ordu ja piiskopide valitsemisaegne sajand kuulub kunstiajalooliselt gootika ajajärku. Gooti stiil valitses nii arhitektuuris, maalis, skulptuuris kui ka rõ oli gooti arhitektuur. Gooti stiil oli... Loe edasi 4238
VANA-LIIVIMAA LÕPU ALGUS 16. sajandiks oli Euroopas alanud tsentraliseeritud võimuga rahvusriikide ajastu, Vana-Liivimaal aga nõrgenes kokkukuuluvustunne veelgi. 15. sajand möödus Liivimaal heades kaubandustingimustes,... Loe edasi 2078
USUPUHASTUSE ALGUS 16. sajandiks oli katoliku kirik jõudnud sügavasse kriisi, kuna usuellu tungisid üha tugevamalt sisse maised huvid. Kiriklikud ametikohad olid ostetavad ja vaimulikud pidasid armukesi. hakati... Loe edasi 2362
USUPUHASTUSE JÕUDMINE EESTISSE 1523 a. jõudis usupuhastus Tallinna ja Tartusse. Tartus õnnestus piiskop Johann Blankenfeldil sundida lahkuma Lutheri õpilane Hermann Marsow, kes siirdus Tallinna. Tallinna pingestunud olukord... Loe edasi 2140
USUPUHASTUS MAAL Kuna tol ajal arvati talupojad samausulisteks oma isandatega, siis seal kulges usupuhastus teistmoodi. 1525 a. maapäeval teatasid vasallid oma otsusest jääda katoliikluse poolele kuna 1524 a. oli... Loe edasi 2311
LIIVI SÕDA: VÄLISPOLIITILINE OLUKORD 16. saj. keskpaigaks oli Vana-Liivimaa oluliselt nõrgenenud ja tõmbas sellega ligi teisi riike. Kasvav heaolu oli kaotanud ka ohutunde ning ei pööratud tähelepanu oma kaitsevõimele. Läänemere... Loe edasi 2719
LIIVI SÕJA EELLUGU 1550 aastatel tekkis Vana-Liivimaal hirm idaohu vastu. 1554 a. said ordumeister ja Tartu piiskopi esindajad ülesandeks pikendada rahulepingut Venemaaga. Venemaa aga nõudis ühe tingimusena vene... Loe edasi 2513
VENEMAA RÜNNAK 22. jaanuaril 1558 a. tungisid Vene väed tatari khaani Šig-Alei juhtimisel Eestisse, kus rüüstati Virumaad ja Tartu piiskopkonda. Tegemist oli pigem rüüste-ja hirmutusretkega, et makstaks... Loe edasi 2318
LIIVI ORDU SÕJALINE HÄVING 1559 a. valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettlet, kes hakkas otsima raha ja sõjaväge, et vastu panna venelastele. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid... Loe edasi 2702
TALUPOEGADE ÜLESTÕUS Sõda oli talupoegadele raske ja neid koormati uute maksudega ning võeti sõjaväkke. Talupojad nägid sakslaste nõrkust ja hakkasid nende vastu välja astuma. 1560 a. septembris algas Lääne-ja... Loe edasi 2499
TALLINNA JA PÕHJA-EESTI ALISTUMINE ROOTSILE 1558 a. käisid Saaremaa talupojad Turus resideeruva Rootsi asevalitseja hertsog Johani juures kinnitades enda valmisolekut hakata Rootsi alamateks. Kui Rootsis tuli võimule Erik XIV, siis tegi ta... Loe edasi 2195
LIIVI SÕJA LÕPP 1569 a. ühinesid Poola ja Leedu ühisriigiks Rzeczpospolita. 1568 aastal oli toimunud võimupööre ka Rootsis, kus võimule tuli poolameelne Johan III. Poola-Rootsi suhted paranesid ning 1570 a.... Loe edasi 7580
POOLA VÕIM LÕUNA-EESTIS Tartu oli pikka aega olnud Moskva võimu all ja omas sidemeid Moskavaga. Poolakate kaugem eesmärk oli Venemaa allutamine Poolale ja katoliiklusele ning seetõttu sobis poolakatele see, et Tartu omab... Loe edasi 2672
ROOTSI VÕIM PÕHJA-EESTIS Tallinnas algas Rootsi aeg 1561 a. aga ülejäänut Põhja-Eestit hakkasid Rootslased valitsema alles pärast Pljussa vaherahu. Stockholm tunnistas algul vastumeelselt aadlike vanu õigusi, kuid kui... Loe edasi 2223
TAANI VÕIM SAAREMAAL Ka Saaremaal nõustus kuningavõim aadlike laialdaste õigustega ja sinna määrati kuninga asehaldur. Kuressaare piiskopilinnuse juurde tekkinud alev arenes väikelinnaks, mis teenis suurt tulu... Loe edasi 2157
POOLA-ROOTSI SÕJAD 1600 a. jõudsid kuningas Sigismund III ja hertsog Karli vahelised pinged vaenutegevuseni. Esimesed lahingud peeti Soomes ja Rootsis ning siis kandus sõda Eestisse. Esialgu oli tegu Rootsi... Loe edasi 4064
ÜLEMINEKUAJA KULTUUR Sõdade ajajärku Liivi sõjast kuni Poola-Rootsi sõdade lõpuni võib pidada üleminekuajaks, mis elu Vana-Liivimaal pea peale pööras. Nimelt algasid sõjad keskajal, kuid lõppesid alles... Loe edasi 2282
LIIVIMAA RISTISÕJA KRONOLOOGIA 1184 – liivlaste asualale Väina (Daugava) jõe suudmesse saabus Meinhard, kes asus eeldatavasti kokkuleppel liivlastega Ükskülas (liivi keeles Ikšķile) kirikutehitama 1186 – Meinhardi... Loe edasi 4169
11-13 SAJAND KRONOLOOGIA 11. sajand 1030 – Kiievi suurvürsti Jaroslav Targa sõjaretk eestlaste vastu ja Tarbatu vallutamine ning Jurjevi linnuse asutamine[13] 1032 – Raudvärava merelahing eestlaste ja Novgorodist... Loe edasi 4765
Mesopotaamia Mesopotaamia ajalugu, riigid ja ühiskond. Kristo Kõrgnurm Mesopotaamia religioon ja kultuur (Autor: Dagmar Seljamäe) Videod: Ancient Mesopotamia Loe edasi 3370
Egiptus Eelajalooline Egiptus Egiptuse alad asustasid kütid-korilased pleistotseenis. 10. aastatuhandel asendus küttide-korilaste kultuur põlluharijate-karjakasvatajate kultuuriga. Umbes aastal 8000 ... Loe edasi 7920
Eesti ajalugu: lühiülevaade Lühiülevaade Eesti ajaloost. Sobib kasutada juhul kui on vaja kiiret ülevaadet Eesti ajaloost! Loe edasi 5088
Eesti muinasaeg: lühiülevaade Eesti muinasaeg Eesti muinasaega kokkuvõttev slaidikogu Autor: Natalja Dovgan Eestlaste elu olu muinasajal Muinaseestlased Loe edasi 6291
Eesti ajalugu. Sisukord Eesti ajalugu Koostas Kursus 1. 9000 eKr–u. 1200. Esiajalugu Pronksiaeg Eestis Rauaaeg Eestis 2. U 1200–1558. Keskaeg Eestis Keskaeg Eestis. Allikad Keskaeg Eestis. Välisvallutus ja uue... Loe edasi 3832
Pronksiaeg Eestis Pronksiaeg Eestis Eesti arheoloogilises kronoloogias eristatakse vanema pronksiajana ajavahemikku 1800–1000 eKr. Just sel ajal hakati Eesti alal kasutama pronksist (vase ja tina sulamist)... Loe edasi 5088
Rauaaeg Eestis Rauaaeg Eestis Rauaajal muutusid rauast tera- ja tööriistad tavaliseks. Tegelikult olid eestlaste esivanemad esimesi raudesemeid näinud ja kasutanud juba pronksiajal; Eesti vanim teadaolev... Loe edasi 6428
Keskaeg Eestis. Allikad Eesti keskajaks võib pidada perioodi 13. sajandi algusest 16. sajandi teise pooleni, teisisõnu ristiusustamise algusest Liivi sõjani. See on ajavahemik, mida Lääne-Euroopa ajaloos käsitletakse... Loe edasi 2679
Keskaeg Eestis. Välisvallutus ja uue administratiivse jaotuse kujunemine Võrreldes mitmete teiste Läänemere ümbruse maadega, jõudis ristiusk Eestisse suhteliselt hilja. Oludes, kus kindla keskvõimuga riiklik korraldus polnud Eestis veel välja kujunenud, on põhjust... Loe edasi 2143
Keskaeg Eestis. Ristiusu õpetuse levik ja vaimulikud ordud Keskaaeg Eestis. Ristiusk Eestis Ristiusu õpetuse levik ja vaimulikud ordud Eestlased ristiti saksa ja taani preestrite poolt enamasti 13. sajandi teise ja kolmanda kümnendi jooksul. Sageli jagati... Loe edasi 3555
Keskaeg Eestis. Võõrvõimu kindlustumine. Uusasukate päritolu ja omavahelised suhted Keskaeg Eestis. Võõrvõimu kindlustumine. Uusasukate päritolu ja omavahelised suhted Uue võimu kindlustumine maapiirkondades oli aeganõudev. Tõenäoliselt piirdus see esialgu vaid kohaliku... Loe edasi 2445
Keskaeg Eestis. Vana-Liivimaa linnade teke ja kaubanduse areng Keskaeg Eestis. Vana-Liivimaa linnade teke ja kaubanduse areng Omaette probleem on linnade teke Vana-Liivimaal ja selle mõju kogu maa sotsiaalmajanduslikule ja poliitilisele olukorrale. Kuigi Eesti... Loe edasi 6677
Keskaeg Eestis. Vana-Liivimaa sisesündmused 14. sajandil. Jüriöö ülestõus Keskaeg Eestis. Vana-Liivimaa sisesündmused 14. sajandil. Jüriöö ülestõus 14. sajand on Eesti ajaloos kohalike maahärrade teravate omavaheliste hõõrumiste aeg. Peamiselt seisnes see Saksa... Loe edasi 2986
Keskaeg Eestis. Linnade edenemine 14.–15. sajandil. Kirikuelu linnades Keskaeg Eestis. Linnade edenemine 14.–15. sajandil. Kirikuelu linnades Hoolimata ülalloetletud probleemidest ja tagasilöökidest, mis puudutasid valdavat osa Liivimaast, arenesid linnad sel ajal... Loe edasi 4234
Keskaeg Eestis. Vana-Liivimaa siseolud 15. sajandil. Aadel, vaimulikud, talupojad Keskaeg Eestis. Vana-Liivimaa siseolud 15. sajandil. Aadel, vaimulikud, talupojad Kui 14. sajandil domineerisid Liivimaa võimude vahel suured erimeelsused, mis sageli arenesid relvastatud... Loe edasi 2441
Keskaeg Eestis. Usuelu keskaja lõpul. Reformatsioon Keskaeg Eestis. Usuelu keskaja lõpul. Reformatsioon 16. sajandi esimese poole olulisemateks märksõnadeks Liivimaa ajaloos on reformatsioon, suhted venelastega ning ordumeister Wolter von... Loe edasi 2966
Keskaeg Eestis. Hiliskeskaegne Vana-Liivimaa välispoliitilisel areenil. Suhted venelastega Keskaeg Eestis. Hiliskeskaegne Vana-Liivimaa välispoliitilisel areenil. Suhted venelastega Poliitilises elus pingestusid 15. sajandi lõpus ja 16. sajandi alguses suhted venelastega. See oli aeg,... Loe edasi 2333
Eesti keskaeg: lühiülevaade Keskaeg Eestis Lühikokkuvõte: Liivimaa ristisõda Muistne vabadusvõitlus Üleminek keskaega Jüriöö ülestõus Koostas: Madli-Maria Naulainen Üleminek keskaega saj lõpuks oli kogu... Loe edasi 8398
Rootsi aeg. Vana-Liivimaa suhted naaberriikidega Vana-Liivimaa suhted naaberriikidega rootsi ajal Rootsi aeg Euroopas oli 16. sajandi teine pool ja 17. sajand keskaegse seisusliku ühiskonnakorralduse lagunemise, absolutistlike rahvusriikide... Loe edasi 2742
13 000 eKr-1000 esiajalugu Eesti ajaloo kronoloogia Esiajalugu Eestis U 13 000–11 000 eKr Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr... Loe edasi 3911
1030-1208. Eesti teise aastatuhande alguses Eesti ajaloo kronoloogia Eesti teise aastatuhande alguses 1030 Jaroslav Targa sõjavägi vallutas Tarbatu (Tartu) linnuse ning Kagu-Eesti; eestlaste maksustamine; võimalikud ristiusu mõjud; Tartu... Loe edasi 3271
1208-1227. Muistne vabadusvõitlus Eesti ajaloo kronoloogia Muistne vabadusvõitlus (1208–27) 1208 Mõõgavendade Ordu sõjaretk Ugandisse koos ristitud lätlaste ja liivlastega, Otepää mahapõletamine; ugalaste ja sakalaste... Loe edasi 5146
1227–1343. võõrvõimu algussajand Eesti ajaloo kronoloogia Võõrvõimu algussajand (1227–1343) 1227 Mõõgavendade Ordu allutas Tallinna ja kogu Põhja-Eesti; Tallinn sai Riia linnaõiguse. 1237 Mõõgavendade Ordu ühines Saksa... Loe edasi 2906
1343–1345. Jüriöö ülestõus Jüriöö ülestõusu kronoloogia 1343, 23. aprill Harju ülestõusu algus; mõisate, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri põletamine, sakslaste tapmine; eestlased piirasid Tallinna; 4 vanema... Loe edasi 3857
1345–1558. Vana-Liivimaa Vana-Liivimaa 1345 Narva sai linna õigused; algas Maasi ordulinnuse ehitamine. 1346, 29. august Taani kuningas müüs 19 000 marga (400–500 kg hõbedat) eest Põhja-Eesti Saksa Ordule. 1396 Tartu... Loe edasi 3338
1558–1583. Vene-Liivimaa sõda Vene-Liivimaa sõda 1558, 22. jaanuar Vene vägi tungis põhjas Alutagusesse ja lõunas Vastseliina kaudu Tartu piiskopkonda, rüüsteretk kestis 3 nädalat. 11. mai Venelased vallutasid Narva. 6.... Loe edasi 5086
1583–1629. Rootsi, Poola ja Taani võimu all Rootsi, Poola ja Taani võimu all 1583 Tartus avati jesuiitidele gümnaasiumi tasemega kolleegium. 1584 Valga sai linna õigused. 1585 Pljussa vaherahu pikendati 1590. a-ni. 1590–95 Vene-Rootsi... Loe edasi 3200
1629–1710. Rootsi aeg Rootsi aeg (1629–1710) 1630 Tartus asutati Eesti esimene gümnaasium. 1631 Tartus asutati Eesti esimene trükikoda; asutati Tallinna gümnaasium (Eesti vanim keskkool, nüüd Gustav Adolfi... Loe edasi 4898
1700–1710. Põhjasõda Eestis Põhjasõda Eestis (1700–10) 1700 12. veebruar August II (Saksi) vägi tungis Liivimaale ja piiras maikuuni Riiat. 19. august Venemaa kuulutas Rootsile sõja. 22. september Vene sõjavägi jõudis... Loe edasi 4028
1710–1856. Vene aja algus Algas Vene aeg (1710–1918) 1718 Hakati ehitama Kadrioru lossi. 1721, 30. august Uusikaupunki rahu; Venemaa sai Rootsilt Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Kagu-Karjala. 1730. aastad Eestis (esialgu... Loe edasi 3965
1857–1880. Rahvusliku ärkamise aeg Eesti rahvuslik ärkamise aeg (1857–80) 1857 Eesti järjepideva ajakirjanduse algus (Perno Postimees); Kreenholmi Manufaktuuri asutamine. 1857–61 „Kalevipoja” ilmumine ÕES-i toimetistes.... Loe edasi 3719
1881–1904. Venestusaeg Venestusaeg (1881–1904) 1881, 15. märts Tsaar Aleksander II tapeti pommiatentaadiga; troonile tõusis Aleksander III, tagurlik ja šovinistlik valitseja. 19. juuni 17 Eesti seltsi märgukiri... Loe edasi 3413
1905.–1907. aasta revolutsioonist l maailmasõjani Eesti ajalugu 1905.–07. aasta revolutsioonist l maailmasõjani 1905 12. jaanuar Tallinnas algas üldstreik. suvi Ilmus Noor-Eesti I album, milles Gustav Suits esitas uue liikumise kreedo: „Olgem... Loe edasi 10027
1917–1918. revolutsiooniaasta, Eesti Vabariigi sünd ja Saksa okupatsioon Revolutsiooniaasta, Eesti Vabariigi sünd ja Saksa okupatsioon (1917–18) 1917 22. veebruar Asutati Tallinna Eesti Liit - Eesti seltside ülemaaline ühendus. 1. märts Tallinnas algas üldstreik.... Loe edasi 4105
Rootsi, Taani, Venemaa ja Poola-Leedu sõjad Eesti pärast Liivimaa suutis hoida vahekorda Moskva tsaarigiigiga stabiilsena 16. sajandi keskpaigani; sealtpeale hakkas Moskva tsaaririik järk-järgult tugevdama diplomaatilist survet. Viidates Kiievi-Vene... Loe edasi 3694
1918–1920. Eesti Vabadussõda 1918 28. november Vene vägi koos Eesti punaväelastega vallutas Narva. 29. november Eesti Töörahva Kommuuni - Eesti bolševike nukuvalitsuse - moodustamine; Eestis kuulutati välja üldine... Loe edasi 9669
Lihavõttemunade traditsioonid ja kombed Lihavõttemunad Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Kõige levinum lihavõttega seotud tava Euroopa maades ja ka Eestis on munade värvimine, kinkimine ja söömine. Varem oli... Loe edasi 4001
