*Sisukord. Sissejuhatus füüsikasse Füüsika Füüsika. Sissejuhatus füüsikasse I KURSUS Autor: Enn Kirsman Sisukord Sissejuhatus füüsikasse Maailm. Loodus Loodusteadused Vaatleja Füüsikaline tunnetusprotsess Nähtavushorisont... Loe edasi 8236
*Sisukord. Mehaanika Füüsika Füüsika. MEHAANIKA II KURSUS Autor: Enn Kirsman Sisukord Mehaanika põhiülesanne Punktmass kui keha mudel Koordinaadid. Taustsüsteem Trajektoor. Teepikkus. Nihe Kinemaatika... Loe edasi 11341
Maailm. Loodus Maailm – kõik see, mis ümbritseb konkreetset inimest (meid) samamoodi nagu kõiki teisi inimesi. Maailmapilt – teadmiste süsteem, millega inimene tunnetab teda ümbritsevat maailma ja... Loe edasi 4177
Loodusteadused Loodusteadused – teadused, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning suudavad pädevalt ennustada uute nähtuste olemasolu. Loodusteadused on geograafia... Loe edasi 3952
Vaatleja Vaatleja – iga inimene, kes kogub infot looduse kohta oma meeleorganite (silmad, kõrvad, nina, keel jne) abil. Kuna iga vaatleja poolt kogutav info on subjektiivne ja unikaalne, on seetõttu igal... Loe edasi 2851
Füüsikaline tunnetusprotsess: (1) Looduses leiab aset mingi vaadeldav sündmus => (2) Sündmust kirjeldav info (signaal) jõuab vaatlejani => (3) ning võetakse vastu erinevate retseptorite abil kus signaal muundatakse... Loe edasi 3905
Nähtavushorisont Nähtavushorisont on piir, milleni vaatlejal (teadlastel) on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta. Eristatakse sisemist- ja välimist nähtavushorisonti.... Loe edasi 3739
Füüsika põhieesmärk ja põhiülesanne Füüsika ei kirjelda mitte loodust kui objektiivset reaalsust, vaid selle peegeldust (paljude) vaatleja(te ühistes) kujutlustes. Füüsika põhieesmärk on saavutada parem (täpsem) vastavaus... Loe edasi 3432
Looduse struktuuritasemed Looduse struktuuritasemeteks loetakse kokkuleppeliselt kolme taset: mikro-, makro- ja megamaailma. Makromaailmas kehtivaid füüsikaseadusi saame uurida nägemismeelt kasutades vahetute katsete... Loe edasi 3548
Loodusteaduslik füüsika uurimismeetod Meetod on reeglite ning nende rakendamisel kasutatavate võtete kogum, mis võimaldab saavutada teatud eesmärke. Loodusteaduslik meetodi (sageli nimetatud ka teaduslik meetodi) all mõistetakse... Loe edasi 3380
Vaatlus ja katse Vaatlemine on loodusliku protsessi kohta info kogumine ilma sellesse sekkumata. Katse ehk eksperiment (paremal pildil) on olukord, kus loodusnähtus kutsutakse esile kunstlikult ning protsess toimub... Loe edasi 3717
Loodusteadusliku meetodi põhimõisted Hüpotees on teaduslikult sõnastatud oletus kahe või enama loodusnähtuse omavahelise seose kohta, mille paikapidavust hakatakse uute sihipäraste vaatluste ja/või katsetega kontrollima. Vaatluste... Loe edasi 2455
Teaduslikud käsitlused Loodusteadusliku käsitluse korral kasutatakse eelistatult kvalitatiivseid (mõõtmisi mitte eeldavaid) hinnanguid ning looduse uurimisel liigutakse üksikult üldisele (deduktiivne meetod),... Loe edasi 2062
Füüsikaline suurus. Mõõtmine Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mingi omaduse kirjeldus, mida on võimalik väljendada arvuliselt. Füüsikalisi suurusi mõõdetakse vaatluste ja katsete käigus. Füüsikaline suurus... Loe edasi 5344
Otsene ja kaudne mõõtmine Otseseks mõõtmiseks nimetatakse mõõtmist, kus füüsikalist suurust võrreldakse etaloniga (mõõtühikuga) vahetult. Otsese mõõtmise puhul loetakse mõõtmistulemus vastava mõõteriista... Loe edasi 8481
Mõõteriistad. Kalibreerimine Nii otsestel kui ka kaudsetel mõõtmistel kasutatakse mõõtevahendeid (mõõteriistu) – need on kindlate omadustega tehnilised seadeldised, mida saab kasutada vastavate mõõtmiste sooritamiseks... Loe edasi 2990
Metroloogia. Mõõteseadus. Taatlemine Loodusteaduslikke mõõtmisi reguleerivat teadusharu nimetatakse metroloogiaks. Igapäevaelus aset leidvaid mõõtmisi reguleerib Riigikogu poolt 2004. aastal kehtestatud mõõteseadus, mille... Loe edasi 3115
Mõõtühikute süsteemid Mõõtühikute süsteem on kokku lepitud põhiühikutest ning nendest tuletatud ühikutest moodustatud kogum, mida erinevad mõõtjad saavad teineteisest sõltumatult kasutada. Mõõtühikuid,... Loe edasi 3811
Rahvusvaheline Mõõtühikute Süsteem (SI) Rahvusvaheline Mõõtühikute Süsteem (Systéme International d´unités ehk SI) on 1960. aastal ülemaailmselt eelistatuks tunnistatud mõõtühikute süsteem, mille põhiühikuteks on 1)... Loe edasi 3108
Tuletatud ühikud Tuletatud ühikud on suuruste vaheliste seoste abil põhiühikuid kasutades saadud ühikud. Tuletatud ühiku seose saamiseks SI ühikutega, tuleb aluseks võtta vastava suuruse definitsioonvalem ning... Loe edasi 4021
Kordsed ühikud SI on detsimaalne süsteem, kus suuremate ja väiksemate ühikute saamiseks kasutatakse kümnendeesliiteid (kümne astmetega korrutamist). Põhiühikust vastav arv korda erinevaid ühikuid... Loe edasi 6144
SI põhiühikud Pikkusühik meeter (1m) defineeriti 1790. aastalk kui 10-7 (kümnemiljondik) Pariisi läbiva meridiaani veerandpikkusest – see tähendab mõõdeti (hinnati ära) Maa ümbermõõt Pariisi kohal... Loe edasi 3041
Mõõteviga Mõõteveaks nimetatakse mõõteväärtuse ja mõõdetud suuruse tõelise väärtuse vahet. Mida väiksem on mõõteviga, seda täpsem on mõõtmine. Kuna me ei saa põhimõtteliselt kunagi teada... Loe edasi 2887
Mõõtemääramatus. Usaldusnivoo Mõõtemääramatus on (väga) paljude mõõtmiste mõõtevigadest statistiliste meetoditega saadud suurus, mis iseloomustab tõenäosuslikult mõõtesuuruse võimalike väärtuste vahemikku.... Loe edasi 3314
A-tüüpi mõõtemääramatuse (juhusliku määramatuse) leidmine. Standardhälve A-tüüpi mõõtemääramatuse arvutamisel kasutatakse matemaatilise statistika valemeid. (1) Kui sooritatakse kindel arv n mõõtmisi, mõõteväärtustega x1, x2, x3 … xn, siis väljendab... Loe edasi 4279
Määramatuse leidmine kaudsel mõõtmisel Määramatuse leidmiseks kaudsel mõõtmisel: Mõõdetakse otseselt suuruse kaudseks mõõtmiseks (arvutamiseks) vajalikud suurused ning arvutatakse nende tõenäoliste suuruste abil mõõdetava... Loe edasi 2720
Mõõtmistulemuste kujutamine graafikul Kui otsitakse seost kahe füüsikalise suuruse vahel, siis nimetatakse suurust, millele antakse vabalt valitud väärtusi vabaks muutujaks ning suurust, mis muutub sõltuvalt vabamuutuja... Loe edasi 2761
Füüsikalise mudeli mõiste Loodusteadustes nimetatakse üldiselt mudeliks loodusobjekti jäljendust, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks. Füüsikaline üldmudel on kõige üldisem... Loe edasi 3528
Ainelised mudelid Ainelisi mudeleid kasutatakse siis, kui uuritav objekt on palja silmaga vaatlemiseks kas liiga väike või liiga suur. Ainelised mudelid kujutavad tavaliselt mikro- või megamaailma objekte. Neid... Loe edasi 3185
Abstraktsed mudelid Juhul, kui loodusobjekti uuritakse ja kirjeldatakse mõtteliste kujutluste ning neid valjendavate matemaatiliste avaldiste abil, on tegemist abstraktse mudeliga. Abstraktne mudel on objekti... Loe edasi 3674
Aine ja väli kui füüsikalised üldmudelid Füüsikalisteks objektideks võivad olla nii kehad – need on ainelised, osakestest koosnevad objektid kui ka väljad – need on objektid, mis mõjutavad kehi ning omavad energiat. Loe edasi 3316
Nähtuste mudelid: tabel, graafik, valem Nähtused on aineliste objektidega toimuvad muutused. Füüsikalist nähtust kirjeldab nähtuse mudel, mida esitatakse kas tabeli, graafiku või valemina. Tabel koostatakse selliselt, et tema abil on... Loe edasi 3403
Füüsikalise objekti omadused Füüsikalise üldmudeli loomiseks tuleb määratleda füüsikalise objekti omadused, mis on antud kontekstis olulised. Objektide omadused jagunevad nelja gruppi: (1) Nimelised omadused on omadused,... Loe edasi 2813
Skaalarid ja vektoriaalsed suurused Looduse üldisi mudeleid, mis kirjeldavad füüsikaliste objektide mõõdetavaid omadusi, nimetatakse füüsikalisteks suurusteks, mis omakorda jagunevad skalaarseteks ja vektoriaalseteks suurusteks.... Loe edasi 3985
Pikkus ja ruum kui füüsikalised üldmudelid Nii pikkus kui ka ruum on enamlevinud füüsikalised üldmudelid. Pikkus on vaatleja kujutlus, mis tekib kehade omavahelisel võrdlemisel piki ühte sihti ehk mõõdet. Pikkuse abil ei saa võrrelda... Loe edasi 2424
Aeg kui füüsikaline üldmudel Ruumis asuvad objektid (kehad) ei ole tavaliselt paigal, vaid nende asend teineteise suhtes muutub pidevalt – kehad liiguvad. Kehade liikumine on suhteline – liikumise kirjeldus sõltub taustkeha... Loe edasi 3281
Liikumise mudelid Liikumised looduses võivad erineda mitmete tunnuste poolest. Erinevaid liikumisi on väga palju. Siiski piisab kõigi liikumiste kirjeldamiseks lõplikust arvust mudelitest, mida nimetatakse... Loe edasi 3002
Aine Looduse kaks erinevalt käituvat põhivormi on aine ja väli. Aine all mõistetakse füüsikas kõike seda, millest koosnevad kehad. Ainelised objektid võtavad alati enda alla mingi ruumi, kuhu... Loe edasi 3509
Väli Kaks keha võivad olla teineteisega vastastikmõjus kahel moel: läbi vahetu kokkupuute või siis läbi vahendaja. Vahendajaks võib olla kolmas aineline objekt (mingi kolmas keha) või hoopis väli.... Loe edasi 2274
Jõud Jõud F iseloomustab vastastikmõju tugevust või ägedust. Jõud on vektoriaalne suurus, mistõttu me peame joonistel alati näitama vastava vektori pikkust ja suunda. Jõud nende kehade vahel,... Loe edasi 4013
Väljade liigid Looduses eksisteerib nelja tüüpi välju: (1) GRAVITATSIOONIVÄLI, mis mõjub kõigi massi omavate kehade vahel, ükskõik kui suur on kehade vaheline kaugus, avaldub eranditult kehade vahelises... Loe edasi 2094
Liikumisseadused (Newtoni seadused) Ka kõikvõimalikud füüsika- jt loodusseadused on üldmudelid. Näiteks keha liikumisoleku muutumist kirjeldavad kolm loodusseadust – Newtoni seadust: (I) Iga keha säilitab oma oleku kas... Loe edasi 5086
Avatud ja suletud kehade süsteemid Meid ümbritsevad kehad mõjutavad teineteist vastastikku jõududega (Newtoni III seadus). Omavahel mingil viisil vastastikmõjus olevate kehade hulka nimetatakse kehade süsteemiks. Kehade... Loe edasi 3433
Seisund ja protsess. Töö ja energia Füüsika objektideks on ka loodusnähtused, mille juures eristatakse kahte mõistet – seisund ja protsess. Seisund ehk olek iseloomustab objekti või mitmest objektist koosnevat süsteemi ühel... Loe edasi 2649
Võimsus. Kasutegur Võimsus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab töö tegemiseks kuluvat aega ehk siis seda kui palju aega kulub, et süsteem läheks ühest energeetilisest olekust teise. Sisuliselt näitab... Loe edasi 3847
Põhjuslikkus Kaks sündmust on põhjuslikult seotud juhul, kui ühe sündmuse ehk põhjuse toimumine toob teatava vältimatusega kaasa teise sündmuse ehk tagajärje. Vaatleja seisukohalt võime kahte sündmust... Loe edasi 3342
Atomistlik printsiip Atomistliku printsiibi kohaselt ei saa ainet (kehi) lõputult väiksemateks osadeks jagada nii, et saadud osadel säiliksid kõik jagatava terviku omadused. Meid ümbritsevad kehad koosnevad... Loe edasi 4596
Energia miinimumi printsiip Energia miinimumi printsiibi kohaselt kulgevad kõik iseeneslikud ehk mitte välismõjust tingitud protsessid alati energia kahanemise suunas. Kui me soovime mingile ühele objektile anda suurt... Loe edasi 3352
Tõrjutusprintsiip Tõrjutusprintsiip makromaailmas tähendab seda, et kaks ainelist objekti ei saa korraga paikneda samas ruumiosas. Analoogiline printsiip kehtib ka mikromaailmas: kaks identset elementaarosakest ei... Loe edasi 2468
Superpositsiooniprintsiip Printsiipi, mille kohaselt väljad üksteist ei sega ja nende mõjud vektoriaalselt liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks. Seega kui ühes ja samas ruumipunktis on korraga mitu... Loe edasi 3370
Absoluutkiiruse printsiip Absoluutkiiruse printsiibi kohaselt on olemas suurim võimalik kiirus ehk absoluutkiirus, millega levib väli ainelise objekti suhtes. Selle kiiruse arvväärtus on võrdne valguse kiirusega vaakumis... Loe edasi 4847
Relatiivsusprintsiip Relatiivsusprintsiibi kohaselt on kõik vaatlusandmed suhtelised. Füüsikaliste suuruste väärtused, välja arvatud absoluutkiirus, on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinevad ning... Loe edasi 2722
Massi ja energia ekvivalentsuse printsiip Mass on aineliste objektide üldkoguse mõõduks, nende kõige üldisemaks olemasolu väljendavaks suuruseks. Väljaliste objektide olemasolu ning mingi kindel kogus välja avaldub vaatleja... Loe edasi 2591
Mehaanika põhiülesanne Mehaanika on füüsika haru, mis uurib liikumist, selle olemust ning muutumise põhjusi. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Mehaanika on võimalik jaotada kolme... Loe edasi 4248
Punktmass kui keha mudel Punktmass on üks enamlevinud füüsika üldmudelitest. Punktmassina kirjeldatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumisoleku juures arvesse võtmata jätta – keha mass kujutatakse... Loe edasi 4156
KOORDINAADID. TAUSTSÜSTEEM Koordinaatide abil määratakse mistahes keha või punkti asukoht ruumis. Tavaliselt kasutatakse keha asukoha määramiseks ristkoordinaatide süsteemi, mis moodustub kolmest omavahel ristuvast... Loe edasi 3904
TRAJEKTOOR. TEEPIKKUS. NIHE Joont, mida mööda keha liigub nimetatakse trajektooriks. Läbitud trajektoorilõigu pikkust nimetatakse teepikkuseks ehk läbitud teeks. Vektorit, mis ühendab keha liikumise alguspunkti liikumise... Loe edasi 4801
KINEMAATIKA Kinemaatika on mehaanika haru, mis uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis süvenemata liikumise põhjustesse. Loe edasi 3591
MEHAANILINE LIIKUMINE Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine aja jooksul teiste kehade suhtes. Mehaaniline liikumine on pidev nii ajas kui ruumis see tähendab, et liikumine võtab alati aega ja keha peab läbima... Loe edasi 3800
MEHAANILISE LIIKUMISE LIIGID Liikumist, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt, nimetatakse kulgliikumiseks. Kulgliikumise kirjeldamisel kasutatakse keha (kui kuju ja mõõtmetega objekti) asemel punktmassi.... Loe edasi 4232
KIIRUS Kiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha poolt ajaühikus sooritatavat nihet (või läbitavat teepikkust): kus on keha poolt sooritatud nihe (asukoha muutus ruumis ning ja on... Loe edasi 3629
KESKMINE KIIRUS Keskmise kiiruse leidmiseks tuleb keha poolt läbitud kogunihe (koguteepikkus) jagada kogu teeloleku ajaga: Keskmine kiirus iseloomustab keha poolt terve liikumise kestel ajaühikus keskmiselt... Loe edasi 3399
HETKKIIRUS Hetkkiiruse leidmiseks tuleb valida võimalikult lühike ajahetk, mille jooksul keha kiirus muutuda ei jõua ning kus keha liikumist võib lugeda ühtlaseks ja sirgjooneliseks. Hetkkiiruse suund (vt... Loe edasi 3991
LIIKUMISE SUHTELISUS Kuna keha liikumist kirjeldatakse alati teis(t)e keha(de) suhtes, siis on keha liikumine (kiirus) erinevate kehade suhtes erinev. Selle pärast öeldaksegi, et keha liikumine on suhteline. Erandiks... Loe edasi 3909
KIIRUSTE LIITMINE Kui keha liigub mingis taustsüsteemis kiirusega ja see taustsüsteem liigub mingi teise taustsüsteemi suhtes kiirusega , siis keha kiirus teises taustsüsteemis avaldub: NB! Kui keha ja... Loe edasi 3026
KEHADE SUHTELINE KIIRUS Kui üks keha liigub mingis taustsüsteemis kiirusega ja teine keha liigub sama taustsüsteemi suhtes kiirusega , siis esimese keha kiirus teise suhtes avaldub: NB! Kui kehad liiguvad... Loe edasi 2940
LIIKUMISVÕRRAND – KIIRUSE JA LÄBITUD TEEPIKKUSE SÕLTUVUS AJAST Kui keha liigub punktist A punkti B, siis kirjeldab keha asukoha muutumist nihkevektor , mis avaldub keha asukohavektorite ja muuduna: Nihkevektori koordinaadid Δsx ja Δsy iseloomustavad seda... Loe edasi 4003
LIIKUMISVÕRRAND ÜHTLASEL SIRGJOONELISEL LIIKUMISEL Liikumisvõrrand on vektorvõrrand, mis kirjeldab keha asukoha muutumist ajas: kus (tasandil) - keha asukohavektor (asukoht) suvaliselt ajahetkel t, - keha asukoht (kohavektor) vaatluse alghetkel ja... Loe edasi 3226
LIIKUMISGRAAFIK ÜHTLASEL SIRGJOONELISEL LIIKUMISEL Liikumisvõrrandist saadavat graafikut, kus aeg on vabamuutujaks ning keha asukoht (asukoha koordinaat) seotud muutujaks nimetatakse liikumisgraafikuks. Ühtlaselt sirgjooneliselt liikuva keha... Loe edasi 3796
ÜHTLASELT MUUTUV LIIKUMINE. KIIRENDUS Kui keha läbiv mistahes võrdsetes ajavahemikes mittevõrdsed teepikkused, nimetatakse liikumist mitteühtlaseks liikumiseks. Mitteühtlase liikumise erivormiks on ühtlaselt muutuv liikumine.... Loe edasi 9400
Kiiruse võrrand ühtlaselt muutuval liikumisel Kiiruse võrrand on vektorvõrrand, mis kirjeldab keha kiiruse muutumist ajas: kus (tasandil) - keha kiirusvektor (kiirus) suvaliselt ajahetkel t, - keha kiirus vaatluse alghetkel (algkiirus) ja -... Loe edasi 6195
KIIRUSE GRAAFIK JA LÄBITUD TEEPIKKUS/NIHE Liikugu keha ajavahemikul Δt=t2-t1 ühtlase kiirusega v0x. Sellise liikumise korral on keha kiiruse võrrand, vx=v0x, sest ühtlasel liikumisel ax=0 ja vx=v0x ning selle kiiruse graafikuks on... Loe edasi 3609
Nihe ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel Leiame graafilise integreerimise meetodi abil valemi nihke leidmiseks ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel. Kiiruse võrrand ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel on: Vaatleme... Loe edasi 2814
Liikumisvõrrand ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel Liikumisvõrrand on vektorvõrrand, mis kirjeldab keha asukoha muutumist ajas: kus sirgel - keha asukohavektor (asukoht) suvaliselt ajahetkel t, - keha asukoht (kohavektor) vaatluse alghetkel ja -... Loe edasi 3679
Liikumisgraafik ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel Liikumisvõrrandist saadavat graafikut, kus aeg on vabamuutujaks ning keha asukoht (asukoha koordinaat) seotud muutujaks nimetatakse liikumisgraafikuks. Ühtlaselt muutuvalt sirgjooneliselt liikuva... Loe edasi 3135
Vaba langemine. Vaba langemise kiirendus Kõige tüüpilisemaks (muutumatu) kiirendusega liikumise näiteks on kehade vaba langemine. Juba XVII sajandil tõestas Galileo Galilei, et kõik kehad, kui neid miski ei takista, langevad maapinna... Loe edasi 7984
Kiiruse ja kõrguse sõltuvus ajast vertikaalsel liikumisel Kõik kehad, mis liiguvad vertikaalsihis – see tähendab suunaga Maapinnalt üles või alla – ja neile ei mõju ühtegi teist jõudu peale Maa raskusjõu (gravitatsiooni), liiguvad ühtlaselt... Loe edasi 2972
Erisihiliste liikumiste sõltumatus Kuna kiirus ja kiirendus on mõlemad vektorid, siis on võimalik nad (samuti neid sisaldavad avaldised) jagada mooduliteks (komponentideks, koordinaatideks), kasutades selleks põhikooli... Loe edasi 3380
Dünaamika Dünaamika on mehaanika haru, mis tegeleb liikumise põhjuste selgitamisega – kuidas liikumine tekib ning kuidas see erinevate mõjude tagajärjel muutub. Loe edasi 3410
Kulgliikumise dünaamika. Newtoni seadused Keha liikumisoleku muutumist kirjeldavad kolm loodusseadust – Newtoni seadust: (I) Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale... Loe edasi 2857
Newtoni I seadus Newtoni I seadus on tuntud ka kui inertsiseadus, mis sätestab, et keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud... Loe edasi 3230
Liikumishulk (impulss) Newton võttis keha liikumisoleku kirjeldamiseks kasutusele mõiste liikumishulk (kasutatakse ka mõistet impulss): kus p – liikumishulk, m – keha mass; v – keha kiirus (m/s) Liikumishulga... Loe edasi 3564
Mass Keha mass on füüsikaline suurus, mis klassikalises mehaanikas iseloomustab keha omadust säilitada tema liikumsiolekut vastastikmõjus teiste kehadega, seepärast öeldakse ka, et keha mass on keha... Loe edasi 5281
Newtoni II seadus. Jõud Keha kiirus muutub, kui temale mõjuvad teised kehad. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha liikumisoleku muutust ajas: kus Δp=p2-p1=m(v2-v1) – on keha liikumisoleku muutus... Loe edasi 4608
Newtoni III seadus Newtoni III seaduse kohaselt mõjutavad kaks teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised ehk valemina: Tähistades jõu, millega I keha mõjutab II: – ning jõu,... Loe edasi 4116
Jõudude vektoriaalne liitmine. Resultantjõud Kui keha on samaaegselt vastastikmõjus mitme kehaga, siis võrdub tema liikumise kiirendus nende kehade poolt põhjustatud kiirenduste, millega keha liiguks teiste kehade mõjude puudumisel,... Loe edasi 7495
Keskkonna takistusjõu tekkemehhanism Kehad ei ole vastastikmõjus ainult omavahel vaid ka ümbritseva keskkonnaga. Seega mõjutab keskkond temas asuvaid (liikuvaid) kehi takistusjõuga, mis avaldab mõju kehade liikumisele. Takistusjõu... Loe edasi 3276
Gravitatsioonijõud. Gravitatsiooniseadus Gravitatsiooniline vastastikmõju esineb kõikide massi omavate osakeste (vahel) ning avaldub alati kehade vahelise tõmbumisena. Kahe keha vahel mõjuv gravitatsioonijõud on võrdeline kehade... Loe edasi 6706
Raske ja inertne mass Mehaanikas on suurusel „mass“ kaks olemuslikku tähendust. Ühest küljest on keha mass füüsikaliseks suuruseks, mis iseloomustab keha inertsust. Mida suurem on keha mass, seda raskem on tema... Loe edasi 3925
Raskusjõud. Vaba langemise kiirendus Raskusjõud on gravitatsioonilise vastastikmõju avaldumisvorm, kus üheks graviteeruvaks kehaks on Maa (või mõni teine planeet või taevakeha). Maa poolt kehale massiga m avaldatava raskusjõu... Loe edasi 5581
Keha kaal. Kaalutus Jõudu, millega keha mõjutab alust millel ta lebab või riputusvahendit, mille külge on ta kinnitatud, nimetatakse keha kaaluks. Keha kaal on oma olemuselt elastsusjõud, mis tekib aluses... Loe edasi 8208
Rõhumisjõud. Toereaktsioon. Rõhk Rõhumisjõuks nimetatakse jõudu, millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga. Jõudu, millega teine keha tulenevalt Newtoni III seadusest rõhumisjõu tõttu vastu mõjutab,... Loe edasi 6360
Deformatsioon. Deformatsiooni liigid. Elastsusjõud Liikumisi, mille korral muutuvad keha punktide omavahelised kaugused, nimetatakse keha kuju muutumiseks ehk deformatsiooniks. Deformatsioon tekib reeglina nii, et keha mingi tahk fikseeritakse ja... Loe edasi 5763
Hooke’i seadus. Jäikustegur Hooke’i seaduse kohaselt on kehas (tõmbe- või survedeformatsioonil) tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooniga so keha joonmõõtmete muutusega: kus F – kehas survel/tõmbel... Loe edasi 8981
Hõõrdejõud ja hõõrdetegur Kui kaks keha on kokkupuutes ning nad püüavad teineteise suhtes liikuda, tekib nende vahel hõõrdejõud, mis takistab nende kehade liikumist. Ka hõõrdejõud on elektromagnetilise olemusega –... Loe edasi 15841
Tiirlemine ja pöörlemine Pöörlemine ehk rotatsioon on liikumise liik, mille korral kehas leidub punkte, mis ise ei liigu. Need punktid moodustavad pöörlemistelje. Keha kõik teised punktid liiguvad ümber... Loe edasi 5216
Kiirus ühtlasel ringjoonelisel liikumisel Ühtlaseks ringjooneliseks liikumiseks nimetatakse liikumist, kus keha liigub ringjoonelisel trajektooril ning tema kiiruse mooduli väärtus (joonkiirus) ajas ei muutu. v1 = v2 = v3 = v4 =... Loe edasi 3504
Kiirendus ühtlasel ringjoonelisel liikumisel Kui keha liigub ühtlase joonkiirusega mööda ringjoone kaart, liigub ta ometigi kiirendusega, sest keha kiiruse suund pidevalt muutub. Saab näidata, et ühtlaselt ja ringjooneliselt liikuva keha... Loe edasi 3429
Orbitaalliikumine. Kepleri seadused Kui anda Maapinnalt üles tõstetud kehale mingisugune horisondi sihiline algkiirus, siis kukub ta tavaliselt mõne aja pärast maha. Keha lendab seda kaugemale, mida suurem on tema... Loe edasi 3031
Võnkumine kui perioodiline liikumine Mehhaanikas nimetatakse võnkumisteks sellist liikumist, mis kordub kindlate ajavahemike tagant täpselt või ligikaudselt. Võnkumiste tekkimiseks peavad olema täidetud kolm tingimust: (1)... Loe edasi 3338
Hälve. Amplituud Tasakaaluasendiks nimetatakse pendli asendit, kus kehale mõjuvad jõud on tasakaalustatud. Tasakaaluasendis seisab keha kas paigal või liigub inertsist tulenevalt maksimaalse kiirusega. Hälve... Loe edasi 4237
Võnkeperiood, -sagedus, -faas Võnkeperiood – aeg, mis kulub kehal ühe täisvõnke tegemiseks Võnkesagedus iseloomustab keha poolt ajaühikus sooritatavate võngete arvu Kus T – võnkeperiood, Δt – võnkumisaeg, N –... Loe edasi 6251
Hälbe sõltuvus ajast. Harmooniline võnkumine Kui võnkliikumise hälvet on faasi (ϕ) ja amplituudi (A) kaudu võimalik kirjeldada valemiga ning faas on seotud võnkumise ringsageduse ja vaatlushetkega (t) siis öeldakse, et tegu on... Loe edasi 4745
Pendel Pendel on füüsikaline mudel, mis kirjeldab raskusjõu mõjul võnkuvat keha. Lihtsaim pendel on venimatu niidi või kerge varda otsa riputatud massiivne keha. Kui seda keha saab käsitada... Loe edasi 3820
Vedrupendel Ka vedru külge kinnitatud raskuse (vedrupendel) liikumine peale seda kui raskus viiakse tasakaaluasendist välja on harmooniline võnkumine. Vedrupendli võnkeperiood sõltub ei sõltu võnkumiste... Loe edasi 2601
Energia muundumine võnkumisel Kui võnkuda saav süsteem tasakaalust välja viia, suureneb selle süsteemi mehaaniline (potentsiaalne) energia süsteemiga tehtava töö arvelt. Amplituudasendis on taolise... Loe edasi 2981
Resonants Kui tekitada süsteemis perioodiliselt muutuva välisjõu mõjul võnkumine, siis hakkab võnkumiste amplituud aja kulgemisel kasvama kuni saavutab teatud aja möödudes mingisuguse... Loe edasi 4876
Lained Elastseks keskkonnaks nimetatakse sellist keskkonda, mille osakesed on üksteisega vastastikkuses mõjus. Kui mõjutada mingit elastse keskkonna osakest, siis kandub see häiritus tänu osakeste... Loe edasi 2631
Piki- ja ristlained Laineid liigitatakse selle põhjal milline on osakeste võnkesiht võrreldes laine levimise sihiga: Kui osakesed võnguvad laine levimise sihis, siis nimetatakse lainet pikilaineks. Heli (hääl) on... Loe edasi 7827
Lainefront. Kera- ja tasalained Võnkumine, nagu mistahes muugi liikumine, ei saa keskkonnas levida hetkega vaid selleks kulub mingi aeg. Piiri, kuhu keskkonna häiritus esimese laine näol jõudnud on, nimetatakse lainefrondiks.... Loe edasi 3649
Seisulaine Lainetuse eriliseks vormiks on seisulaine. Seisulaine korral võngub iga keskkonna punkt temale omase amplituudiga ja võnkumise levimist keskkonnas ei toimu. VIDEO: Seisulaine Loe edasi 2932
Lainet iseloomustavad suurused Kuna laine kujutab endast võnkumiste levimist, siis kasutatakse nende kirjeldamisel peamiselt samu suurusi, mida võnkumistegi korral: Hälve (x) – keskkonna osakese (ka laineosake) kaugus... Loe edasi 2539
Lainete sirgjooneline levimine Mõttelist joont, mis kirjeldab lainega kaasneva energia levimist, nimetatakse kiireks. Kiir on igas ruumipunktis risti lainefrondiga. Ühtlases keskkonnas on kiired suunatud sirgjooned –... Loe edasi 2197
Vari Homogeenses keskkonnas levib laine sirgjooneliselt – seega tekib tema teele jääva tõkke taha piirkond, kus lainetust ei ole. Seda piirkonda nimetatakse varjuks. Loe edasi 2163
Huygensi printsiip Huygensi printsiibi kohaselt on iga keskkonnapunkt, milleni antud hetkel lained on jõudnud, ise elementaarlainete allikaks. Kõikide elementaarlainete mähispind ongi järgnevale ajahetkele vastav... Loe edasi 3237
Lainete peegeldumine Jõudes kahe keskkonna lahutuspinnale, muudab laine seal oma levimise suunda. Kui laine pöördub lahutuspinnalt tagasi algsesse ehk lähtekeskkonda, nimetatakse seda nähtust lainete... Loe edasi 3964
Lainete murdumine Kui lained jõuavad kahe keskkonna lahutuspinnale, muudavad nad seal oma levimissuunda. Kui lained lähevad läbi lahutuspinna teise keskkonda, nimetatakse seda nähtust lainete murdumiseks.... Loe edasi 2805
Lainete interferents On kindlaks tehtud, et (absoluutselt) elastsete kehade korral ei mõjuta tõmbe- või survedeformatsioon ühes suunas kehade elastseid omadusi teistes suundades – seetõttu ei avalda laine... Loe edasi 6224
Lainete difraktsioon Kui laine levimise teele ette jääva tõkke mõõtmed on samas suurusjärgus laine lainepikkusega, eirab laine tõkkel oma sirgjoonelist levimist ning kandub tõkke taha – seda nähtust... Loe edasi 3015
Lainete polarisatsioon Kui lainete peegeldumine, murdumine, interferents ja difraktsioon leiavad aset nii piki- kui ristlainetega, siis ristlainetel on veel üks omadus, mis pikilainetel puudub – polarisatsioon.... Loe edasi 2702
Doppleri efekt Doppleri efektist nimetatakse nähtust, kus liikuva laineallika poolt tekitatava laine sagedus sõltub laineallika liikumisest vastuvõtja suhtes: kus f – vastu võetav sagedus; f0 – allika poolt... Loe edasi 6299
Liikumishulga (impulsi) jäävuse seadus Liikumishulk (impulss) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha liikumisolekut: kus p – liikumishulk, m – mass, kiirus Kui keha liikumishulk ajas muutub, liigub see keha kiirendusega, mida... Loe edasi 7066
Põrgete liigid Liikumishulga jäävuse seaduse rakendamisel puutume kokku kehade põrgete erinevate liikidega: Absoluutselt elastseks kehade põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus kehad pärast põrget liiguvad... Loe edasi 2249
Reaktiivliikumine Reaktiivliikumiseks nimetatakse füüsikas ja tehnikas sellist liikumist, mida põhjustab kehast eemale lendav (keha)osa, milleks on enamasti kehast suure kiirusega väljuvad gaasid.... Loe edasi 4346
Ideaalse gaasi rõhk Ideaalne gaas on reaalse gaasi lihtsustatud mudel kus: (1) gaasimolekulid loetakse punktmassideks; (2) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed; (3) molekulide vahel puudub... Loe edasi 4995
Töö. Energia Füüsika objektideks on ka loodusnähtused, mille juures eristatakse kahte mõistet – seisund ja protsess. Seisund ehk olek iseloomustab objekti või mitmest objektist koosnevat süsteemi ühel... Loe edasi 2442
Mehaaniline töö. Võimsus Kui keha liigub mingisuguse jõu mõjul selle jõu sihis, siis öeldakse, et see jõud teeb keha liigutamiseks mehaanilist tööd kus A – mehaaniline töö, F – keha liigutav jõud, s – jõu... Loe edasi 5082
Mehaaniline energia Füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha (või kehade süsteemi) võimet teha mehaanilist tööd, nimetatakse selle keha (süsteemi) mehaaniliseks energiaks. Kui keha või süsteemi mehaaniline... Loe edasi 3168
Kineetiline energia Selleks, et muuta keha liikumisolekut (kiirust), peab sellele kehale mõjuma jõud – järelikult keha liikumisoleku muutmiseks tehakse mehaanilist tööd. Füüsikalist suurust, mis iseloomustab... Loe edasi 2488
Kineetilise energia muutumine ja mehaaniline töö Kui keha kineetiline energia muutub, on see märk sellest, et tehakse (keha teeb) mehaanilist tööd. Kui keha kineetiline energia suureneb, teevad kehaga tööd välisjõud: Kui keha kineetiline... Loe edasi 2942
Potentsiaalne energia Selleks, et muuta ühe keha asendit teise suhtes (või ka keha kuju), peab sellele kehale mõjuma mingisugune jõud, mis keha liigutab. Füüsikalist suurust, mis iseloomustab kehade vastastikkuse... Loe edasi 2358
Potentsiaalse energia muutumine ja mehaaniline töö Samuti kui keha kineetilise energia muutus, on ka potentsiaalse energia muutumine märk sellest, et kehaga tehakse (keha teeb) mehaanilist tööd. Kui keha potentsiaalne energia väheneb, teevad... Loe edasi 2508
Raskusjõu potentsiaalne energia Selleks, et tõsta maapinnal asuvat keha, mille mass on m kõrgusele h, tuleb kehale rakendada jõud, mis on arvuliselt võrdne kehale mõjuva raskusjõuga, aga suunalt sellega vastupidine. F=-mg... Loe edasi 2694
Elastsusjõu potentsiaalne energia Kui kehale mõjub deformeeriv jõud ning keha pikkus selle tulemusena muutub, siis teeb keha deformeeriv jõud tööd kehas tekkiva elastsusjõu ületamiseks. Kui lugeda deformeerimata keha... Loe edasi 2823
Mehaanilise energia jäävuse seadus Keha (süsteemi) mehaaniliseks koguenergiaks nimetatakse keha(de) kineetiliste ja potentsiaalsete energiate summat. Süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv suurus. See tähendab, et keha... Loe edasi 3365
Mehaanilise energia muundumine teisteks energia liikideks Lisaks mehaanilisele liikumisele tegeleb füüsika veel paljude teiste loodusnähtustega – soojusnähtustega, valgusnähtustega, helinähtustega, elektri- ja magnetnähtustega jne. Kõik... Loe edasi 4747
Pöördliikumine ja jõud Kehale mõjuva jõu pöörav toime ei sõltu mitte ainult jõu suurusest vaid ka jõu suunast ning rakenduspunktist. Punkti, kuhu mõjub keha pöörav jõud, nimetatakse jõu rakenduspunktiks. Jõuga... Loe edasi 5054
Pöörlemisteljega keha tasakaal Pöörlemistelge omav keha on tasakaalus (puudub väline jõumoment) kui temale mõjuvate jõumomentide summa on võrdne nulliga: kus F1, F2, F3, … FN on kehale mõjuvad jõud õlgadega vastavalt... Loe edasi 2580
Impulsimoment Keha rigjoonelise liikumise korral kasutatakse keha liikumisoleku kirjeldamiseks lisaks keha liikumshulgale (p=mv) ka tema impulsimomenti. Kui keha, mille mass on m liigub jääva joonkiirusega v... Loe edasi 4743
Impulsimomendi jäävuse seadus Pöördliikumisel kehtib impulsimomendi jäävuse seadus, mille kohaselt kui ringliikumises olevale (tiirlevale või pöörlevale) kehale ei mõju välist jõumomenti, on keha impulsimoment jääv... Loe edasi 3572
Kordsete ühikute teisendamisjuhend Kus A – mõõtarv (koos kümne astmetega), xü – antud ühik: 1 xü = 10xü (1ü –suuruse põhiühik); yü – küsitud ühik: 1 yü = 10yü 1. Milline on mõõtarv ? 2. Mitu korda erineb... Loe edasi 4721
Veaarvutus Mõõtmiste aritmeetiline keskmine: kus x ̅=Xt – mõõdetud suuruse aritmeetiline keskmine (mõõtmistulemuse tõenäoline väärtus), x1, x2, … xN – mõõdetud suuruse x väärtused 1, 2 …... Loe edasi 3479
Tehted vektoritega Vektori koordinaadid: ax - vektori x-koordinaat (projektsioon), ay - vektori y-koordinaat (projektsioon), Ax, Ay – alguspunkti koordinaadid, Bx, By – lõpp-punkti koordinaadid; a – vektori... Loe edasi 11839
Newtoni seadused Newtoni II seadus (liikumishulga muutus): kus kehale mõjuv jõud (N) – liikumishulga ehk impulssi muutus st: - liikumishulga lõppväärtus, – liikumishulga algväärtus (kõik kg•m/s... Loe edasi 6335
Relativistlikud efektid Aja dilatatsioon: kus t – ajavahemik mõõdetuna süsteemis mille suhtes toimub liikumine, t0 – ajavahemik süsteemis, mille suhtes vaatleja ei liigu nn omaaeg (mõlemad s), v – taustsüsteemi... Loe edasi 3002
Massi ja energia ekvivalentsus kus E – keha koguenergia (J), m – keha mass (kg), c = 3•108 m/s – absoluutkiirus Loe edasi 2962
Kinemaatika Kiirus ühtlasel liikumisel: kus v – kiirus (m/s), s – läbitud teepikkus (m), Δt – ajavahemik (s) Keskmine kiirus mitteühtlasel liikumisel: kus Vkeskm – keskmine kiirus (m/s), Skogu –... Loe edasi 32066
Dünaamika Liikumishulk (impulss): kus – liikumishulk ehk impulss (kg•m/s või ka kg•m•s-1); m – keha mass (kg); – keha kiirus (m/s) Newtoni II seadus (liikumishulga muutus): kus - kehale mõjuv... Loe edasi 19858
Võnkumised ja lained Võnkumiste periood: kus T – võnkeperiood (s); Δt – ajavahemik (s); N – täisvõngete arv (-) Võnkumiste sagedus: kus f – võnkesagedus (Hz või s-1); Δt – ajavahemik (s); N –... Loe edasi 19585
Jäävusseadused Liikumishulk (impulss): kus – liikumishulk ehk impulss (kg•m/s või ka kg•m•s-1); m – keha mass (kg); – keha kiirus(m/s) Liikumishulga jäävuse seadus: kus - I keha liikumishulk enne... Loe edasi 6661
Tuletatud mõõtühikud, millele on antud oma nimetus 1 radiaan (1 rad) on kesknurk, millele vastav kaarepikkus võrdub ringjoone raadiusega 1 steradiaan (1 sr) on tipuga kera keskmesse toetuv ruuminurk, mis eraldab kera pinnal raadiuse ruuduga võrdse... Loe edasi 4949
Süsteemivälised mõõtühikud Pikkus Mass Aeg Pindala Ruumala Kiirus Jõud Töö, energia Võimsus Rõhk Magnetvoog Magnetinduktsioon Loe edasi 6514
Päikesesüsteemi planeetide võrdlus Päikese tiirlemisperiood ümber Galaktika keskme – galaktika-aasta Päikese pöörlemisperiood on antud ekvaatoril Kuu kaugus on antud Maast mõõdetuna Loe edasi 4286
