Füüsika, 10. klass

*Sisukord. Sissejuhatus füüsikasse

Füüsika Füüsika. Sissejuhatus füüsikasse I KURSUS Autor: Enn Kirsman Sisukord Sissejuhatus füüsikasse Maailm. Loodus Loodusteadused Vaatleja Füüsikaline tunnetusprotsess Nähtavushorisont...

Loe edasi 10 tuh

*Sisukord. Mehaanika

Füüsika Füüsika. MEHAANIKA  II KURSUS Autor: Enn Kirsman Sisukord Mehaanika põhiülesanne Punktmass kui keha mudel  Koordinaadid. Taustsüsteem Trajektoor. Teepikkus. Nihe Kinemaatika...

Loe edasi 14 tuh

Maailm. Loodus

Maailm – kõik see, mis ümbritseb konkreetset inimest (meid) samamoodi nagu kõiki teisi inimesi. Maailmapilt – teadmiste süsteem, millega inimene tunnetab teda ümbritsevat maailma ja...

Loe edasi 5 tuh

Loodusteadused

Loodusteadused – teadused, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning suudavad pädevalt ennustada uute nähtuste olemasolu. Loodusteadused on geograafia...

Loe edasi 5 tuh

Vaatleja

Vaatleja – iga inimene, kes kogub infot looduse kohta oma meeleorganite (silmad, kõrvad, nina, keel jne) abil. Kuna iga vaatleja poolt kogutav info on subjektiivne ja unikaalne, on seetõttu igal...

Loe edasi 4 tuh

Füüsikaline tunnetusprotsess:

(1) Looduses leiab aset mingi vaadeldav sündmus => (2) Sündmust kirjeldav info (signaal) jõuab vaatlejani => (3) ning võetakse vastu erinevate retseptorite abil kus signaal muundatakse...

Loe edasi 5 tuh

Nähtavushorisont

Nähtavushorisont on piir, milleni vaatlejal (teadlastel) on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta. Eristatakse sisemist- ja välimist nähtavushorisonti....

Loe edasi 5 tuh

Füüsika põhieesmärk ja põhiülesanne

Füüsika ei kirjelda mitte loodust kui objektiivset reaalsust, vaid selle peegeldust (paljude)  vaatleja(te ühistes) kujutlustes. Füüsika põhieesmärk on saavutada parem (täpsem) vastavaus...

Loe edasi 4 tuh

Looduse struktuuritasemed

Looduse struktuuritasemeteks loetakse kokkuleppeliselt kolme taset: mikro-, makro- ja mega­maailma. Makromaailmas kehtivaid füüsikaseadusi saame uurida nägemismeelt kasutades vahetute katsete...

Loe edasi 4 tuh

Loodusteaduslik füüsika uurimismeetod

Meetod on reeglite ning nende rakendamisel kasutatavate võtete kogum, mis võimaldab saavutada teatud eesmärke. Loodusteaduslik meetodi (sageli nimetatud ka teaduslik meetodi) all mõistetakse...

Loe edasi 4 tuh

Vaatlus ja katse

Vaatlemine on loodusliku protsessi kohta info kogumine ilma sellesse sekkumata. Katse ehk eksperiment (paremal pildil) on olukord, kus loodusnähtus kutsutakse esile kunstlikult ning protsess toimub...

Loe edasi 5 tuh

Loodusteadusliku meetodi põhimõisted

Hüpotees on teaduslikult sõnastatud oletus kahe või enama loodusnähtuse omavahelise seose kohta, mille paikapidavust hakatakse uute sihipäraste vaatluste ja/või katsetega kontrollima. Vaatluste...

Loe edasi 3 tuh

Teaduslikud käsitlused

Loodusteadusliku käsitluse korral kasutatakse eelistatult kvalitatiivseid (mõõtmisi mitte eeldavaid) hinnanguid ning looduse uurimisel liigutakse üksikult üldisele (deduktiivne meetod),...

Loe edasi 2 tuh

Füüsikaline suurus. Mõõtmine

Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mingi omaduse kirjeldus, mida on võimalik väljendada arvuliselt. Füüsikalisi suurusi mõõdetakse vaatluste ja katsete käigus. Füüsikaline suurus...

Loe edasi 7 tuh

Otsene ja kaudne mõõtmine

Otseseks mõõtmiseks nimetatakse mõõt­mist, kus füüsikalist suurust võrreldakse etaloniga (mõõt­­ühikuga) vahetult. Otsese mõõtmise puhul loetakse mõõtmistulemus vastava mõõteriista...

Loe edasi 10 tuh

Mõõteriistad. Kalibreerimine

Nii otsestel kui ka kaudsetel mõõtmistel kasutatakse mõõtevahendeid (mõõteriistu) – need on kindlate omadustega tehnilised seadeldised, mida saab kasutada vastavate mõõtmiste sooritamiseks...

Loe edasi 4 tuh

Metroloogia. Mõõteseadus. Taatlemine

Loodus­teadus­likke mõõtmisi reguleerivat teadusharu nimetatakse metroloogiaks. Igapäevaelus aset leidvaid mõõtmisi reguleerib Riigikogu poolt 2004. aastal kehtestatud mõõteseadus, mille...

Loe edasi 4 tuh

Mõõtühikute süsteemid

Mõõtühikute süsteem on kokku lepitud põhiühikutest ning nendest tuletatud ühikutest moo­dus­ta­tud kogum, mida erinevad mõõtjad saavad teineteisest sõltumatult kasutada. Mõõtühikuid,...

Loe edasi 4 tuh

Rahvusvaheline Mõõtühikute Süsteem (SI)

Rahvusvaheline Mõõtühikute Süsteem (Systéme International d´unités ehk SI) on 1960. aastal ülemaailmselt eelistatuks tunnistatud mõõtühikute süsteem, mille põhiühikuteks on 1)...

Loe edasi 4 tuh

Tuletatud ühikud

Tuletatud ühikud on suuruste vaheliste seoste abil põhiühikuid kasutades saadud ühikud. Tuletatud ühiku seose saamiseks SI ühikutega, tuleb aluseks võtta vastava suuruse definitsioonvalem ning...

Loe edasi 5 tuh

Kordsed ühikud

SI on detsimaalne süsteem, kus suuremate ja väiksemate ühikute saamiseks kasutatakse kümnen­deesliiteid (kümne astmetega korrutamist). Põhiühikust vastav arv korda erinevaid ühikuid...

Loe edasi 7 tuh

SI põhiühikud

Pikkusühik meeter (1m) defineeriti 1790. aastalk kui 10-7 (kümnemiljondik) Pariisi läbiva meridiaani veerand­pik­kusest – see tähendab mõõdeti (hinnati ära) Maa ümbermõõt Pariisi kohal...

Loe edasi 4 tuh

Mõõteviga

Mõõteveaks nimetatakse mõõteväärtuse ja mõõdetud suuruse tõelise väärtuse vahet. Mida väiksem on mõõteviga, seda täpsem on mõõtmine. Kuna me ei saa põhimõtteliselt kunagi teada...

Loe edasi 4 tuh

Mõõtemääramatus. Usaldusnivoo

Mõõtemääramatus on (väga) paljude mõõtmiste mõõtevigadest statistiliste meetoditega saadud suurus, mis iseloomustab tõenäosuslikult mõõtesuuruse võimalike väärtuste vahemikku....

Loe edasi 4 tuh

A-tüüpi mõõtemääramatuse (juhusliku määramatuse) leidmine. Standardhälve

A-tüüpi mõõtemääramatuse arvutamisel kasutatakse matemaatilise statistika valemeid. (1) Kui sooritatakse kindel arv n mõõtmisi, mõõteväärtustega x1, x2, x3 … xn, siis väljendab...

Loe edasi 5 tuh

Määramatuse leidmine kaudsel mõõtmisel

Määramatuse leidmiseks kaudsel mõõtmisel: Mõõdetakse otseselt suuruse kaudseks mõõtmiseks (arvutamiseks) vajalikud suurused ning arvutatakse nende tõenäoliste suuruste abil mõõdetava...

Loe edasi 3 tuh

Mõõtmistulemuste kujutamine graafikul

Kui otsitakse seost kahe füüsikalise suuruse vahel, siis nimetatakse suurust, millele antakse vabalt va­litud väärtusi vabaks muutujaks ning suurust, mis muutub sõltuvalt vabamuutuja...

Loe edasi 3 tuh

Füüsikalise mudeli mõiste

Loodusteadustes nimetatakse üldiselt mudeliks loodusobjekti jäljendust, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks. Füüsikaline üldmudel on kõige üldisem...

Loe edasi 5 tuh

Ainelised mudelid

Ainelisi mudeleid kasutatakse siis, kui uuritav objekt on palja silmaga vaatlemiseks kas liiga väike või liiga suur. Ainelised mudelid kujutavad tavaliselt mikro- või megamaailma objekte. Neid...

Loe edasi 4 tuh

Abstraktsed mudelid

Juhul, kui loodusobjekti uuritakse ja kirjeldatakse mõtteliste kujutluste ning neid valjendavate matemaatiliste avaldiste abil, on tegemist abstraktse mudeliga. Abstraktne mudel on objekti...

Loe edasi 5 tuh

Aine ja väli kui füüsikalised üldmudelid

Füüsikalisteks objektideks võivad olla nii kehad – need on ainelised, osakestest koosnevad objektid kui ka väljad – need on objektid, mis mõjutavad kehi ning omavad energiat.

Loe edasi 4 tuh

Nähtuste mudelid: tabel, graafik, valem

Nähtused on aineliste objektidega toimuvad muutused. Füüsikalist nähtust kirjeldab nähtuse mudel, mida esitatakse kas tabeli, graafiku või valemina. Tabel koostatakse selliselt, et tema abil on...

Loe edasi 4 tuh

Füüsikalise objekti omadused

Füüsikalise üldmudeli loomiseks tuleb määratleda füüsikalise objekti omadused, mis on antud kontekstis olulised. Objektide omadused jagunevad nelja gruppi: (1) Nimelised omadused on omadused,...

Loe edasi 4 tuh

Skaalarid ja vektoriaalsed suurused

Looduse üldisi mudeleid, mis kirjeldavad füüsikaliste objektide mõõdetavaid omadusi, nimetatakse füüsikalisteks suurusteks, mis omakorda jagunevad skalaarseteks ja vektoriaalseteks suurusteks....

Loe edasi 5 tuh

Pikkus ja ruum kui füüsikalised üldmudelid

Nii pikkus kui ka ruum on enamlevinud füüsikalised üldmudelid. Pikkus on vaatleja kujutlus, mis tekib kehade omavahelisel võrdlemisel piki ühte sihti ehk mõõdet. Pikkuse abil ei saa võrrelda...

Loe edasi 3 tuh

Aeg kui füüsikaline üldmudel

Ruumis asuvad objektid (kehad) ei ole tavaliselt paigal, vaid nende asend teineteise suhtes muutub pidevalt – kehad liiguvad. Kehade liikumine on suhteline – liikumise kirjeldus sõltub taustkeha...

Loe edasi 4 tuh

Liikumise mudelid

Liikumised looduses võivad erineda mitmete tunnuste poolest. Erinevaid liikumisi on väga palju. Siiski piisab kõigi liikumiste kirjeldamiseks lõplikust arvust mudelitest, mida nimetatakse...

Loe edasi 4 tuh

Aine

Looduse kaks erinevalt käituvat põhivormi on aine ja väli. Aine all mõistetakse füüsikas kõike seda, millest koosnevad kehad. Ainelised objektid võtavad alati enda alla mingi ruumi, kuhu...

Loe edasi 4 tuh

Väli

Kaks keha võivad olla teineteisega vastastikmõjus kahel moel: läbi vahetu kokkupuute või siis läbi vahendaja. Vahendajaks võib olla kolmas aineline objekt (mingi kolmas keha) või hoopis väli....

Loe edasi 3 tuh

Jõud

Jõud F iseloomustab vastastikmõju tugevust või ägedust. Jõud on vektoriaalne suurus, mistõttu me peame joonistel alati näitama vastava vektori pikkust ja suunda. Jõud nende kehade vahel,...

Loe edasi 5 tuh

Väljade liigid

Looduses eksisteerib nelja tüüpi välju: (1) GRAVITATSIOONIVÄLI, mis mõjub kõigi massi omavate kehade vahel, ükskõik kui suur on kehade vaheline kaugus, avaldub eranditult kehade vahelises...

Loe edasi 2 tuh

Liikumisseadused (Newtoni seadused)

Ka kõikvõimalikud füüsika- jt loodusseadused on üldmudelid. Näiteks keha liikumisoleku muutumist kirjeldavad kolm loodusseadust – Newtoni seadust: (I) Iga keha säilitab oma oleku kas...

Loe edasi 6 tuh

Avatud ja suletud kehade süsteemid

Meid ümbritsevad kehad mõjutavad teineteist vastastikku jõududega (Newtoni III seadus). Omavahel mingil viisil vastastikmõjus olevate kehade hulka nimetatakse kehade süsteemiks. Kehade...

Loe edasi 4 tuh

Seisund ja protsess. Töö ja energia

Füüsika objektideks on ka loodusnähtused, mille juures eristatakse kahte mõistet – seisund ja protsess. Seisund ehk olek iseloomustab objekti või mitmest objektist koosnevat süsteemi ühel...

Loe edasi 3 tuh

Võimsus. Kasutegur

Võimsus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab töö tegemiseks kuluvat aega ehk siis seda kui palju aega kulub, et süsteem läheks ühest energeetilisest olekust teise. Sisuliselt näitab...

Loe edasi 4 tuh

Põhjuslikkus

Kaks sündmust on põhjuslikult seotud juhul, kui ühe sündmuse ehk põhjuse toimumine toob teatava vältimatusega kaasa teise sündmuse ehk tagajärje. Vaatleja seisukohalt võime kahte sündmust...

Loe edasi 4 tuh

Atomistlik printsiip

Atomistliku printsiibi kohaselt ei saa ainet (kehi) lõputult väiksemateks osadeks jagada nii, et saadud osadel säiliksid kõik jagatava terviku omadused. Meid ümbritsevad kehad koosnevad...

Loe edasi 6 tuh

Energia miinimumi printsiip

Energia miinimumi printsiibi kohaselt kulgevad kõik iseeneslikud ehk mitte välismõjust tingitud protsessid alati energia kahanemise suunas. Kui me soovime mingile ühele objektile anda suurt...

Loe edasi 4 tuh

Tõrjutusprintsiip

Tõrjutusprintsiip makromaailmas tähendab seda, et kaks ainelist objekti ei saa korraga paikneda samas ruumiosas. Analoogiline printsiip kehtib ka mikromaailmas: kaks identset elementaarosakest  ei...

Loe edasi 3 tuh

Superpositsiooniprintsiip

Printsiipi, mille kohaselt väljad üksteist ei sega ja nende mõjud vektoriaalselt liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks. Seega kui ühes ja samas ruumipunktis on korraga mitu...

Loe edasi 4 tuh

Absoluutkiiruse printsiip

Absoluutkiiruse printsiibi kohaselt on olemas suurim võimalik kiirus ehk absoluutkiirus, millega levib väli ainelise objekti suhtes. Selle kiiruse arvväärtus on võrdne valguse kiirusega vaakumis...

Loe edasi 6 tuh

Relatiivsusprintsiip

Relatiivsusprintsiibi kohaselt on kõik vaatlusandmed suhtelised. Füüsikaliste suuruste väärtused, välja arvatud absoluutkiirus, on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinevad ning...

Loe edasi 3 tuh

Massi ja energia ekvivalentsuse printsiip

Mass on aineliste objektide üldkoguse mõõduks, nende kõige üldisemaks olemasolu väljendavaks suuruseks. Väljaliste objektide olemasolu ning mingi kindel kogus välja avaldub vaatleja...

Loe edasi 3 tuh

Mehaanika põhiülesanne

Mehaanika on füüsika haru, mis uurib liikumist, selle olemust ning muutumise põhjusi. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Mehaanika on võimalik jaotada kolme...

Loe edasi 5 tuh

Punktmass kui keha mudel

Punktmass on üks enamlevinud füüsika üldmudelitest. Punktmassina kirjeldatakse keha, mille mõõt­med võib antud liikumisoleku juures arvesse võtmata jätta – keha mass kujutatakse...

Loe edasi 5 tuh

KOORDINAADID. TAUSTSÜSTEEM

Koordinaatide abil määratakse mistahes keha või punkti asukoht ruumis. Tavaliselt kasutatakse keha asukoha määramiseks rist­koor­di­naatide süsteemi, mis moodustub kolmest omavahel ristuvast...

Loe edasi 5 tuh

TRAJEKTOOR. TEEPIKKUS. NIHE

Joont, mida mööda keha liigub nimetatakse trajektooriks. Läbitud trajektoorilõigu pikkust nimetatakse teepikkuseks ehk läbitud teeks. Vektorit, mis ühendab keha liikumise alguspunkti liikumise...

Loe edasi 6 tuh

KINEMAATIKA

Kinemaatika on mehaanika haru, mis uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis süvenemata liikumise põh­jus­tesse.

Loe edasi 4 tuh

MEHAANILINE LIIKUMINE

Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine aja jooksul teiste kehade suhtes. Mehaaniline liikumine on pidev nii ajas kui ruumis see tähendab, et liikumine võtab alati aega ja keha peab läbima...

Loe edasi 5 tuh

MEHAANILISE LIIKUMISE LIIGID

Liikumist, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt, nimetatakse kulgliikumiseks. Kulgliikumise kirjeldamisel kasutatakse keha (kui kuju ja mõõtmetega objekti) asemel punktmassi....

Loe edasi 5 tuh

KIIRUS

Kiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha poolt ajaühikus sooritatavat nihet (või läbitavat teepikkust): kus  on keha poolt sooritatud nihe (asukoha muutus ruumis  ning  ja  on...

Loe edasi 4 tuh

KESKMINE KIIRUS

Keskmise kiiruse leidmiseks tuleb keha poolt läbitud kogunihe (koguteepikkus) jagada kogu teeloleku ajaga: Keskmine kiirus iseloomustab keha poolt terve liikumise kestel ajaühikus keskmiselt...

Loe edasi 4 tuh

HETKKIIRUS

Hetkkiiruse leidmiseks tuleb valida võimalikult lühike ajahetk, mille jooksul keha kiirus muutuda ei jõua ning kus keha liikumist võib lugeda ühtlaseks ja sirgjooneliseks. Hetkkiiruse suund (vt...

Loe edasi 5 tuh

LIIKUMISE SUHTELISUS

Kuna keha liikumist kirjeldatakse alati teis(t)e keha(de) suhtes, siis on keha liikumine (kiirus) erinevate kehade suhtes erinev. Selle pärast öeldaksegi, et keha liikumine on suhteline. Erandiks...

Loe edasi 5 tuh

KIIRUSTE LIITMINE

Kui keha liigub mingis taustsüsteemis kiirusega ja see taustsüsteem liigub mingi teise taustsüsteemi suhtes kiirusega , siis keha kiirus teises taustsüsteemis avaldub: NB! Kui keha ja...

Loe edasi 4 tuh

KEHADE SUHTELINE KIIRUS

Kui üks keha liigub mingis taustsüsteemis kiirusega ja teine keha liigub sama taustsüsteemi suhtes kiirusega , siis esimese keha kiirus teise suhtes avaldub: NB! Kui kehad liiguvad...

Loe edasi 4 tuh

LIIKUMISVÕRRAND – KIIRUSE JA LÄBITUD TEEPIKKUSE SÕLTUVUS AJAST

Kui keha liigub punktist A punkti B, siis kirjeldab keha asukoha muutumist nihkevektor , mis avaldub keha asu­kohavektorite ja muu­duna: Nihkevektori koordinaadid Δsx ja Δsy iseloomustavad seda...

Loe edasi 5 tuh

LIIKUMISVÕRRAND ÜHTLASEL SIRGJOONELISEL LIIKUMISEL

Liikumisvõrrand on vektorvõrrand, mis kirjeldab keha asukoha muutumist ajas: kus (tasandil) - keha asukohavektor (asukoht) suvaliselt ajahetkel t, - keha asukoht (kohavektor) vaatluse alghetkel ja...

Loe edasi 4 tuh

LIIKUMISGRAAFIK ÜHTLASEL SIRGJOONELISEL LIIKUMISEL

Liikumisvõrrandist saadavat graafikut, kus aeg on vabamuutujaks ning keha asukoht (asukoha koordinaat) seotud muutujaks nimetatakse liikumisgraafikuks. Ühtlaselt sirgjooneliselt liikuva keha...

Loe edasi 5 tuh

ÜHTLASELT MUUTUV LIIKUMINE. KIIRENDUS

Kui keha läbiv mistahes võrdsetes ajavahemikes mittevõrdsed teepikkused, nimetatakse liikumist mitte­üht­laseks liikumiseks. Mitteühtlase liikumise erivormiks on ühtlaselt muutuv liikumine....

Loe edasi 11 tuh

Kiiruse võrrand ühtlaselt muutuval liikumisel

Kiiruse võrrand on vektorvõrrand, mis kirjeldab keha kiiruse muutumist ajas: kus (tasandil) - keha kiirusvektor (kiirus) suvaliselt ajahetkel t, - keha kiirus  vaatluse alghetkel (algkiirus) ja -...

Loe edasi 7 tuh

KIIRUSE GRAAFIK JA LÄBITUD TEEPIKKUS/NIHE

Liikugu keha ajavahemikul Δt=t2-t1 ühtlase kiirusega v0x. Sellise liikumise korral on keha kiiruse võrrand, vx=v0x, sest ühtlasel liikumisel ax=0 ja  vx=v0x ning selle kiiruse graafikuks on...

Loe edasi 4 tuh

Nihe ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel

Leiame graafilise integreerimise meetodi abil valemi nihke leidmiseks ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel. Kiiruse võrrand ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel on: Vaatleme...

Loe edasi 4 tuh

Liikumisvõrrand ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel

Liikumisvõrrand on vektorvõrrand, mis kirjeldab keha asukoha muutumist ajas: kus sirgel - keha asukohavektor (asukoht) suvaliselt ajahetkel t, - keha asukoht (kohavektor) vaatluse alghetkel ja -...

Loe edasi 4 tuh

Liikumisgraafik ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel

Liikumisvõrrandist saadavat graafikut, kus aeg on vabamuutujaks ning keha asukoht (asukoha koordinaat) seotud muutujaks nimetatakse liikumisgraafikuks. Ühtlaselt muutuvalt sirgjooneliselt liikuva...

Loe edasi 4 tuh

Vaba langemine. Vaba langemise kiirendus

Kõige tüüpilisemaks (muutumatu) kiirendusega liikumise näiteks on kehade vaba langemine. Juba XVII sajandil tõestas Galileo Galilei, et kõik kehad, kui neid miski ei takista, langevad maapinna...

Loe edasi 9 tuh

Kiiruse ja kõrguse sõltuvus ajast vertikaalsel liikumisel

Kõik kehad, mis liiguvad vertikaalsihis – see tähendab suunaga Maapinnalt üles või alla – ja neile ei mõju ühtegi teist jõudu peale Maa raskusjõu (gravitatsiooni), liiguvad ühtlaselt...

Loe edasi 3 tuh

Erisihiliste liikumiste sõltumatus

Kuna kiirus ja kiirendus on mõlemad vektorid, siis on võimalik nad (samuti neid sisaldavad avaldised) jagada mooduliteks (komponentideks, koordinaatideks), kasutades selleks põhikooli...

Loe edasi 4 tuh

Dünaamika

Dünaamika on mehaanika haru, mis tegeleb liikumise põhjuste selgitamisega – kuidas liikumine tekib ning kuidas see erinevate mõjude tagajärjel muutub.

Loe edasi 4 tuh

Kulgliikumise dünaamika. Newtoni seadused

Keha liikumisoleku muutumist kirjeldavad kolm loodusseadust – Newtoni seadust: (I) Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale...

Loe edasi 3 tuh

Newtoni I seadus

Newtoni I seadus on tuntud ka kui inertsiseadus, mis sätestab, et keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud...

Loe edasi 4 tuh

Liikumishulk (impulss)

Newton võttis keha liikumisoleku kirjeldamiseks kasutusele mõiste liikumishulk (kasutatakse ka mõistet impulss): kus p – liikumishulk, m – keha mass; v – keha kiirus (m/s) Liikumishulga...

Loe edasi 4 tuh

Mass

Keha mass on füüsikaline suurus, mis klassikalises mehaanikas iseloomustab keha omadust säilitada tema liikumsiolekut vastastikmõjus teiste kehadega, seepärast öeldakse ka, et keha mass on keha...

Loe edasi 7 tuh

Newtoni II seadus. Jõud

Keha kiirus muutub, kui temale mõjuvad teised kehad. Jõud on füüsikaline suurus, mis ise­loo­mus­tab keha liikumisoleku muutust ajas: kus Δp=p2-p1=m(v2-v1) – on keha liikumisoleku muutus...

Loe edasi 5 tuh

Newtoni III seadus

Newtoni III seaduse kohaselt mõjutavad kaks teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised ehk valemina: Tähistades jõu, millega I keha mõjutab II: – ning jõu,...

Loe edasi 5 tuh

Jõudude vektoriaalne liitmine. Resultantjõud

Kui keha on samaaegselt vastastikmõjus mitme kehaga, siis võrdub tema liikumise kiirendus nende kehade poolt põhjustatud kiirenduste, millega keha liiguks teiste kehade mõjude puudumisel,...

Loe edasi 10 tuh

Keskkonna takistusjõu tekkemehhanism

Kehad ei ole vastastikmõjus ainult omavahel vaid ka ümbritseva keskkonnaga. Seega mõjutab keskkond temas asuvaid (liikuvaid) kehi takistusjõuga, mis avaldab mõju kehade liikumisele. Takistusjõu...

Loe edasi 4 tuh

Gravitatsioonijõud. Gravitatsiooniseadus

Gravitatsiooniline vastastikmõju esineb kõikide massi omavate osakeste (vahel) ning avaldub alati kehade vahelise tõmbumisena. Kahe keha vahel mõjuv gravitatsioonijõud on võrdeline kehade...

Loe edasi 8 tuh

Raske ja inertne mass

Mehaanikas on suurusel „mass“ kaks olemuslikku tähendust. Ühest küljest on keha mass füüsikaliseks suuruseks, mis iseloomustab keha inertsust. Mida suurem on keha mass, seda raskem on tema...

Loe edasi 5 tuh

Raskusjõud. Vaba langemise kiirendus

Raskusjõud on gravitatsioonilise vastastikmõju avaldumisvorm, kus üheks graviteeruvaks kehaks on Maa (või mõni teine planeet või taevakeha). Maa poolt kehale massiga m avaldatava raskusjõu...

Loe edasi 7 tuh

Keha kaal. Kaalutus

Jõudu, millega keha mõjutab alust millel ta lebab või riputusvahendit, mille külge on ta kinnitatud, nimetatakse keha kaaluks.   Keha kaal on oma olemuselt elastsusjõud, mis tekib aluses...

Loe edasi 10 tuh

Rõhumisjõud. Toereaktsioon. Rõhk

Rõhumisjõuks nimetatakse jõudu, millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga. Jõudu, millega teine keha tulenevalt Newtoni III seadusest rõhumisjõu tõttu vastu mõjutab,...

Loe edasi 8 tuh

Deformatsioon. Deformatsiooni liigid. Elastsusjõud

Liikumisi, mille korral muutuvad keha punktide omavahelised kaugused, nimetatakse keha kuju muutumiseks ehk deformatsiooniks. Deformatsioon tekib reeglina nii, et keha mingi tahk fikseeritakse ja...

Loe edasi 7 tuh

Hooke’i seadus. Jäikustegur

Hooke’i seaduse kohaselt on kehas (tõmbe- või survedeformatsioonil) tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooniga so keha joonmõõtmete muutusega: kus F – kehas survel/tõmbel...

Loe edasi 12 tuh

Hõõrdejõud ja hõõrdetegur

Kui kaks keha on kokkupuutes ning nad püüavad teineteise suhtes liikuda, tekib nende vahel hõõrdejõud, mis takistab nende kehade liikumist. Ka hõõrdejõud on elektromagnetilise olemusega –...

Loe edasi 20 tuh

Tiirlemine ja pöörlemine

Pöörlemine ehk rotatsioon on liikumise liik, mille korral kehas leidub punkte, mis ise ei liigu. Need punktid moodustavad pöörlemistelje. Keha kõik teised punktid liiguvad ümber...

Loe edasi 7 tuh

Kiirus ühtlasel ringjoonelisel liikumisel

Ühtlaseks ringjooneliseks liikumiseks nimetatakse lii­ku­mist, kus keha liigub ringjoonelisel trajek­too­ril ning tema kiiruse mooduli väärtus (joonkiirus) ajas ei muu­tu. v1 = v2 = v3 = v4 =...

Loe edasi 4 tuh

Kiirendus ühtlasel ringjoonelisel liikumisel

Kui keha liigub ühtlase joonkiirusega mööda ringjoone kaart,  liigub ta ometigi kiirendusega, sest keha kiiruse suund pidevalt muutub. Saab näidata, et ühtlaselt ja ringjooneliselt liikuva keha...

Loe edasi 4 tuh

Orbitaalliikumine. Kepleri seadused

Kui anda Maapinnalt üles tõstetud kehale mingi­su­gune horisondi sihiline algkiirus, siis kukub ta ta­va­li­selt mõne aja pärast maha. Keha lendab seda kau­ge­male, mida suurem on tema...

Loe edasi 4 tuh

Võnkumine kui perioodiline liikumine

Mehhaanikas nimetatakse võnkumisteks sellist liikumist, mis kordub kindlate ajavahemike tagant täpselt või ligikaudselt. Võnkumiste tekkimiseks peavad olema täidetud kolm tingimust: (1)...

Loe edasi 4 tuh

Hälve. Amplituud

Tasakaaluasendiks nimetatakse pendli asendit, kus kehale mõjuvad jõud on tasakaalustatud. Tasa­kaa­luasendis seisab keha kas paigal või liigub inertsist tulenevalt maksimaalse kiirusega. Hälve...

Loe edasi 5 tuh

Võnkeperiood, -sagedus, -faas

Võnkeperiood – aeg, mis kulub kehal ühe täisvõnke tegemiseks Võnkesagedus iseloomustab keha poolt ajaühikus sooritatavate võngete arvu Kus T – võnkeperiood, Δt – võnkumisaeg, N –...

Loe edasi 7 tuh

Hälbe sõltuvus ajast. Harmooniline võnkumine

Kui võnkliikumise hälvet on faasi (ϕ) ja amplituudi (A) kaudu võimalik kirjeldada valemiga ning faas on seotud võnkumise ringsageduse ja vaatlushetkega (t) siis öeldakse, et tegu on...

Loe edasi 6 tuh

Pendel

Pendel on füüsikaline mudel, mis kirjeldab raskusjõu mõjul võnkuvat keha. Lihtsaim pendel on venimatu niidi või kerge varda otsa riputatud massiivne keha. Kui seda keha saab käsitada...

Loe edasi 4 tuh

Vedrupendel

Ka vedru külge kinnitatud raskuse (vedrupendel) liikumine peale seda kui raskus viiakse tasakaaluasendist välja on harmooniline võnkumine. Vedrupendli võnkeperiood sõltub ei sõltu võnkumiste...

Loe edasi 3 tuh

Energia muundumine võnkumisel

Kui võnkuda saav süsteem tasakaalust välja viia, suu­re­neb selle süsteemi me­haa­niline (potent­siaal­ne) energia süsteemiga teh­ta­va töö arvelt. Amplituudasendis on tao­lise...

Loe edasi 4 tuh

Resonants

Kui tekitada süsteemis perioo­di­liselt muutuva välisjõu mõjul võnkumine, siis hakkab võn­ku­miste amplituud aja kulgemisel kasvama kuni saavutab teatud aja möödudes mingisuguse...

Loe edasi 6 tuh

Lained

Elastseks keskkonnaks nimetatakse sellist keskkonda, mille osakesed on üksteisega vastastikkuses mõjus. Kui mõjutada mingit elastse keskkonna osakest, siis kandub see häiritus tänu osakeste...

Loe edasi 3 tuh

Piki- ja ristlained

Laineid liigitatakse selle põhjal milline on osakeste võnkesiht võrreldes laine levimise sihiga: Kui osakesed võnguvad laine levimise sihis, siis nimetatakse lainet pikilaineks. Heli (hääl) on...

Loe edasi 9 tuh

Lainefront. Kera- ja tasalained

Võnkumine, nagu mistahes muugi liikumine, ei saa keskkonnas levida hetkega vaid selleks kulub mingi aeg. Piiri, kuhu keskkonna häiritus esimese laine näol jõudnud on, nimetatakse lainefrondiks....

Loe edasi 4 tuh

Seisulaine

Lainetuse eriliseks vormiks on seisulaine. Seisulaine korral võngub iga keskkonna punkt temale omase amplituudiga ja võnkumise levimist keskkonnas ei toimu.   VIDEO: Seisulaine

Loe edasi 3 tuh

Lainet iseloomustavad suurused

Kuna laine kujutab endast võnkumiste levimist, siis kasutatakse nende kirjeldamisel peamiselt samu suurusi, mida võnkumistegi korral: Hälve (x) – keskkonna osakese (ka laineosake) kaugus...

Loe edasi 3 tuh

Lainete sirgjooneline levimine

Mõttelist joont, mis kirjeldab lainega kaasneva energia levimist, nimetatakse kiireks. Kiir on igas ruumipunktis risti laine­fron­diga. Ühtlases keskkonnas on kiired suunatud sirgjooned –...

Loe edasi 3 tuh

Vari

Homogeenses keskkonnas levib laine sirgjooneliselt – seega tekib tema teele jääva tõkke taha piir­kond, kus lainetust ei ole. Seda piirkonda nimetatakse varjuks.

Loe edasi 3 tuh

Huygensi printsiip

Huygensi printsiibi kohaselt on iga keskkonnapunkt, milleni antud hetkel lained on jõudnud, ise elementaarlainete allikaks. Kõikide elementaarlainete mähispind ongi järgnevale ajahetkele vastav...

Loe edasi 4 tuh

Lainete peegeldumine

Jõudes kahe keskkonna lahutuspinnale, muudab laine seal oma levimise suunda. Kui laine pöördub la­hu­tuspinnalt tagasi algsesse ehk lähtekeskkonda, nime­ta­tak­se seda nähtust lainete...

Loe edasi 5 tuh

Lainete murdumine

Kui lained jõuavad kahe keskkonna lahutuspinnale, muudavad nad seal oma levimissuunda. Kui lained lähevad läbi lahutuspinna teise keskkonda, nimetatakse seda nähtust lainete murdumiseks....

Loe edasi 3 tuh

Lainete interferents

On kindlaks tehtud, et (absoluutselt) elastsete kehade korral ei mõjuta tõmbe- või surve­de­for­mat­sioon ühes suunas kehade elastseid omadusi teistes suundades – seetõttu ei avalda laine...

Loe edasi 7 tuh

Lainete difraktsioon

Kui laine levimise teele ette jääva tõkke mõõtmed on samas suurusjärgus laine lainepikkusega, eirab laine tõkkel oma sirgjoonelist levimist ning kandub tõkke taha – seda nähtust...

Loe edasi 4 tuh

Lainete polarisatsioon

Kui lainete peegeldumine, murdumine, interferents ja difraktsioon leiavad aset nii piki- kui ristlainetega, siis ristlainetel on veel üks omadus, mis pikilainetel puudub – polarisatsioon....

Loe edasi 3 tuh

Doppleri efekt

Doppleri efektist nimetatakse nähtust, kus liikuva laineallika poolt tekitatava laine sagedus sõltub laineallika liikumisest vastuvõtja suhtes: kus f – vastu võetav sagedus; f0 – allika poolt...

Loe edasi 7 tuh

Liikumishulga (impulsi) jäävuse seadus

Liikumishulk (impulss) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha liikumisolekut: kus p – liikumishulk, m – mass, kiirus Kui keha liikumishulk ajas muutub, liigub see keha kiirendusega, mida...

Loe edasi 9 tuh

Põrgete liigid

Liikumishulga jäävuse seaduse rakendamisel puutume kokku kehade põrgete erinevate liikidega: Absoluutselt elastseks kehade põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus kehad pärast põrget liiguvad...

Loe edasi 3 tuh

Reaktiivliikumine

Reaktiivliikumiseks nimetatakse füüsikas ja teh­ni­kas sellist liikumist, mida põhjustab kehast eemale lendav (keha)osa, milleks on enamasti kehast suu­re kiirusega väljuvad gaasid....

Loe edasi 5 tuh

Ideaalse gaasi rõhk

Ideaalne gaas on reaalse gaasi lihtsustatud mudel kus: (1) gaasimolekulid loetakse punktmassideks; (2) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed; (3) molekulide vahel puudub...

Loe edasi 6 tuh

Töö. Energia

Füüsika objektideks on ka loodusnähtused, mille juures eristatakse kahte mõistet – seisund ja protsess. Seisund ehk olek iseloomustab objekti või mitmest objektist koosnevat süsteemi ühel...

Loe edasi 3 tuh

Mehaaniline töö. Võimsus

Kui keha liigub mingisuguse jõu mõjul selle jõu sihis, siis öeldakse, et see jõud teeb keha liigutamiseks mehaanilist tööd kus A – mehaaniline töö, F – keha liigutav jõud, s – jõu...

Loe edasi 6 tuh

Mehaaniline energia

Füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha (või kehade süsteemi) võimet teha mehaanilist tööd, nimetatakse selle keha (süsteemi) mehaaniliseks energiaks. Kui keha või süsteemi mehaaniline...

Loe edasi 4 tuh

Kineetiline energia

Selleks, et muuta keha liikumisolekut (kiirust), peab sellele kehale mõjuma jõud – järelikult keha liikumisoleku muutmiseks tehakse mehaanilist tööd. Füüsikalist suurust, mis iseloomustab...

Loe edasi 3 tuh

Kineetilise energia muutumine ja mehaaniline töö

Kui keha kineetiline energia muutub, on see märk sellest, et tehakse (keha teeb) mehaanilist tööd. Kui keha kineetiline energia suureneb, teevad kehaga tööd välisjõud: Kui keha kineetiline...

Loe edasi 3 tuh

Potentsiaalne energia

Selleks, et muuta ühe keha asendit teise suhtes (või ka keha kuju), peab sellele kehale mõjuma mingisugune jõud, mis keha liigutab. Füüsikalist suurust, mis iseloomustab kehade vastastikkuse...

Loe edasi 3 tuh

Potentsiaalse energia muutumine ja mehaaniline töö

Samuti kui keha kineetilise energia muutus, on ka potentsiaalse energia muutumine märk sellest, et kehaga tehakse (keha teeb) mehaanilist tööd. Kui keha potentsiaalne energia väheneb, teevad...

Loe edasi 3 tuh

Raskusjõu potentsiaalne energia

Selleks, et tõsta maapinnal asuvat keha, mille mass on m kõrgusele h, tuleb kehale rakendada jõud, mis on arvuliselt võrdne kehale mõjuva raskusjõuga, aga suunalt sellega vastupidine. F=-mg...

Loe edasi 3 tuh

Elastsusjõu potentsiaalne energia

Kui kehale mõjub deformeeriv jõud ning keha pikkus selle tulemusena muutub, siis teeb keha deformeeriv jõud tööd kehas tekkiva elastsusjõu ületamiseks. Kui lugeda deformeerimata keha...

Loe edasi 4 tuh

Mehaanilise energia jäävuse seadus

Keha (süsteemi) mehaaniliseks koguenergiaks nimetatakse keha(de) kineetiliste ja potentsiaalsete energiate summat. Süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv suurus. See tähendab, et keha...

Loe edasi 4 tuh

Mehaanilise energia muundumine teisteks energia liikideks

Lisaks mehaanilisele liikumisele tegeleb füüsika veel paljude teiste loodusnähtustega – soojus­näh­tustega, valgusnähtustega, helinähtustega, elektri- ja magnetnähtustega jne. Kõik...

Loe edasi 6 tuh

Pöördliikumine ja jõud

Kehale mõjuva jõu pöörav toime ei sõltu mitte ainult jõu suurusest vaid ka jõu suunast ning rakenduspunktist. Punkti, kuhu mõjub keha pöörav jõud, nimetatakse jõu rakenduspunktiks. Jõuga...

Loe edasi 6 tuh

Pöörlemisteljega keha tasakaal

Pöörlemistelge omav keha on tasakaalus (puudub väline jõumoment) kui temale mõjuvate jõumo­mentide summa on võrdne nulliga: kus F1, F2, F3, … FN on kehale mõjuvad jõud õlgadega vastavalt...

Loe edasi 3 tuh

Impulsimoment

Keha rigjoonelise liikumise korral kasutatakse keha liikumisoleku kirjeldamiseks lisaks keha liikumshulgale (p=mv) ka tema impulsimomenti. Kui keha, mille mass on m liigub jääva joonkiirusega v...

Loe edasi 6 tuh

Impulsimomendi jäävuse seadus

Pöördliikumisel kehtib impulsimomendi jäävuse seadus, mille kohaselt kui ringliikumises olevale (tiirlevale või pöörlevale) kehale ei mõju välist jõumomenti, on keha impulsimoment jääv...

Loe edasi 4 tuh

Kordsete ühikute teisendamisjuhend

Kus A – mõõtarv (koos kümne astmetega), xü – antud ühik: 1 xü = 10xü (1ü –suuruse põhiühik); yü – küsitud ühik: 1 yü = 10yü 1. Milline on mõõtarv ? 2. Mitu korda erineb...

Loe edasi 5 tuh

Veaarvutus

Mõõtmiste aritmeetiline keskmine: kus x ̅=Xt – mõõdetud suuruse aritmeetiline keskmine (mõõtmistulemuse tõenäoline väärtus), x1, x2, … xN – mõõdetud suuruse x väärtused 1, 2 …...

Loe edasi 4 tuh

Tehted vektoritega

Vektori koordinaadid: ax - vektori x-koordinaat (projektsioon), ay - vektori y-koordinaat (projektsioon), Ax, Ay – alguspunkti koordinaadid, Bx, By – lõpp-punkti koordinaadid; a – vektori...

Loe edasi 14 tuh

Newtoni seadused

Newtoni II seadus (liikumishulga muutus): kus  kehale mõjuv jõud (N)  – liikumishulga ehk impulssi muutus st:  - liikumishulga lõppväärtus,  – liikumishulga algväärtus (kõik kg•m/s...

Loe edasi 8 tuh

Relativistlikud efektid

Aja dilatatsioon: kus t – ajavahemik mõõdetuna süsteemis mille suhtes toimub liikumine, t0 – ajavahemik süsteemis, mille suhtes vaatleja ei liigu nn omaaeg (mõlemad s), v – taustsüsteemi...

Loe edasi 3 tuh

Massi ja energia ekvivalentsus

kus E – keha koguenergia (J), m – keha mass (kg), c = 3•108 m/s – absoluutkiirus

Loe edasi 3 tuh

Kinemaatika

Kiirus ühtlasel liikumisel: kus v – kiirus (m/s), s – läbitud teepikkus (m), Δt – ajavahemik (s) Keskmine kiirus mitteühtlasel liikumisel: kus Vkeskm – keskmine kiirus (m/s), Skogu –...

Loe edasi 41 tuh

Dünaamika

Liikumishulk (impulss): kus – liikumishulk ehk impulss (kg•m/s või ka kg•m•s-1); m – keha mass (kg); – keha kiirus (m/s) Newtoni II seadus (liikumishulga muutus): kus - kehale mõjuv...

Loe edasi 25 tuh

Võnkumised ja lained

Võnkumiste periood: kus T – võnkeperiood (s); Δt – ajavahemik (s); N – täisvõngete arv (-) Võnkumiste sagedus: kus f – võnkesagedus (Hz või s-1); Δt – ajavahemik (s); N –...

Loe edasi 24 tuh

Jäävusseadused

Liikumishulk (impulss): kus – liikumishulk ehk impulss (kg•m/s või ka kg•m•s-1); m – keha mass (kg); – keha kiirus(m/s) Liikumishulga jäävuse seadus: kus - I keha liikumishulk enne...

Loe edasi 8 tuh

SI ühikud

Loe edasi 6 tuh

SI ühikuid suurendavad/vähendavad eesliited

Loe edasi 7 tuh

Füüsikalised konstandid

Loe edasi 8 tuh

Tuletatud mõõtühikud, millele on antud oma nimetus

1 radiaan (1 rad) on kesknurk, millele vastav kaarepikkus võrdub ringjoone raadiusega 1 steradiaan (1 sr) on tipuga kera keskmesse toetuv ruuminurk, mis eraldab kera pinnal raadiuse ruuduga võrdse...

Loe edasi 6 tuh

Süsteemivälised mõõtühikud

Pikkus Mass Aeg Pindala Ruumala Kiirus Jõud Töö, energia Võimsus Rõhk Magnetvoog Magnetinduktsioon

Loe edasi 8 tuh

Päikesesüsteemi planeetide võrdlus

Päikese tiirlemisperiood ümber Galaktika keskme – galaktika-aasta Päikese pöörlemisperiood on antud ekvaatoril Kuu kaugus on antud Maast mõõdetuna      

Loe edasi 5 tuh