Geograafia, 10. klass

Maailma rahvaarv ja selle muutumine

Rahvaarvu, rahvastiku koostist, selle muutumist uurib demograafia ehk rahvastikuteadus. Inimeste arvu kasvu on tuhandeid aastaid pidurdanud katkud, sõjad, nälg, loodusõnnetused. Põllumajanduse...

Loe edasi 13 tuh

Rahvastiku paiknemine ja tihedus

Rahvastik paikneb maakeral väga ebaühtlaselt, asustamata on u 15% maismaast, samas pool rahvastikust elab vaid 5% maismaast. Keskmine rahvastikutihedus oli 47 in/km2 . 90% rahvastikust elab...

Loe edasi 12 tuh

Rahvastiku loomulik iive, sündimust ja suremust mõjutavad tegurid

Sündimuse ja suremuse vahe ehk loomulik iive näitab rahvaarvu juurdekasvu või vähenemist. Rahvaarvu muutmist mõjutavad ka rändeprotsessid. Loomulikku iivet mõjutavad majanduslikud,...

Loe edasi 6 tuh

Rahvastiku struktuur

Rahvastiku vanuseline koosseis. Keskmine eluiga on pikenenud, antiikajal oli see 25, keskajal 30 ja praegu 70 aastat. Keskmine elu iga läbi aja: elasid inimesed 30 riigis keskmiselt üle 80 aasta...

Loe edasi 5 tuh

Demograafiline siire

Demograafiline siire on üleminek rahvastiku arengus suure sündimuse ja suremusega etapist demograafilise plahvatuse kaudu väikese suremuse ja sündimusega ning rahvastiku vananemise staadiumi....

Loe edasi 12 tuh

Rände põhjused ja liigitamine, rände tagajärjed

Ränne on üldmõiste, mis tähendab metsloomade, rändlindude või inimeste liikumist ühest kohast teise toidu või paremate elutingimuste otsingul. Loomade ränne: Inimeste ränne: Tänapäeval on...

Loe edasi 9 tuh

Peamised rändevood maakeral

Rahvastiku ränne sai hoo sisse tööstuse arenguga, demograafilise siirde teise etapi saabumisega. Rahvusvahelise rände esimene laine algas rahvastiku kiire kasvuga Euroopas alates. Neli sajandit...

Loe edasi 7 tuh

Pagulasprobleemid maailmas

Kui inimesed peavad kodumaa jätma tagakiusamise, vägivalla või sõja tõttu, siis neid nimetatakse pagulasteks. ÜRO tegeleb pagulaste probleemidega, sest kodumaa kaitsele need inimesed loota ei...

Loe edasi 4 tuh

Rahvastikupoliitika

Rahvaarvu dünaamika ja paiknemise säilitamiseks või muutmiseks rakendatakse rahvastikupoliitikat. Selle töötab välja riigi valitsus, kes arvestab poliitiliste parteide ja ühiskondlike...

Loe edasi 4 tuh

Rahvastikupoliitika Filipiinidel ja Brasiilias

Rahvuspoliitika sõltub riigis valitsevast religioonist ja selle mõjust ühiskonnale. Rahvastikuprotsesse ja neid reguleerivaid seadusi mõjutavad väga tugevalt islam ja katoliiklus. Filipiinidel...

Loe edasi 5 tuh

Asustuse areng ja asulate paiknemist mõjutavad tegurid

Asulate ja eelkõige linnade areng on soodustanud oskuste ja teadmiste levikut. Asulate ajalooline kujunemine ja areng peegeldab ühiskonna ning kultuuri progressi. Maa- ja linnarahvastiku...

Loe edasi 8 tuh

Linnad ja maa-asulad enam arenenud ja vähem arenenud maades

Maakera 200 riigist on 80 riigis ülekaalus maarahvastik, kokku on 20 miljonit maa-asulat. Maailma maarahvastiku % 1970, 1980, 1990, 2000, 2011 Allikas Maarahvastiku ülekaaluga riikidest pooled...

Loe edasi 4 tuh

Linnastumise kulg maailmas

Linnastumise saab jagada etappideks vaadeldes viimast paarisada aastat. I etapp 18. sajandi lõpust ja 19. sajandil Siis toimus kiire linnastumine Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Külad kasvasid...

Loe edasi 6 tuh

Linnade sisestruktuur ja selle muutumine

Linn kui organism muutub ajas. Suurimad muutused toimuvad kiiresti siis kui järgmised valitsejad on teist usku kui linna rajajad. Nt Konstantinoopolist sai Istanbul, bütsantsi kultuur asendus...

Loe edasi 6 tuh

Linnastumisega kaasnevad probleemid

Arenenud riikides kasvatab linnastumist immigratsioon, vähem arenenud riikides aga loomulik iive ja siseränne. Probleemid arenenud riikides. Probleeme saab jaotada majanduslikeks, sotsiaalseteks ja...

Loe edasi 10 tuh

Linnakeskkonna planeerimine

Juba 4-5000 at osati planeerida Hiina ja India linnades tänavatevõrku, kanalisatsiooni ja veevarustust. Linnaplaneerimise isaks loetakse Hippodamost Mileetosest: , kes linnade sisestruktuuri...

Loe edasi 4 tuh

Slummid

Sõna slumm pärineb Inglismaalt Londonist, kus töölised elasid tehaste lähedal armetutes kortermajades ülerahvastatud elamispinnal väga vaeselt. ÜRO järgi on slumm elurajoon, kus üle poole...

Loe edasi 6 tuh

Muutused maailmamajanduses

lõpus muutus poliitiline kaart varasema ajaga võrreldes põhjalikult. lagunes nn raudne eesriie, lõhuti Berliini müür ja idapoolsed riigid said plaanimajanduse asemel hakata turumajanduse...

Loe edasi 4 tuh

Muutused majanduse struktuuris ja tööhõives

Kõigi maailma riikide majandusi ja nende omavahelisi seoseid maailmaturul nimetatakse maailmamajanduseks. Majanduse arengu analüüsis kasutatakse üldisi rahalisi näitajaid – RKT ja SKT....

Loe edasi 6 tuh

Rahvusvahelised firmad

Rahvusvahelised ehk hargmaised firmad on sellised ettevõtted, mis tegutsevad kahes või rohkemas riigis. Nt Coca-Cola Company on paljude tütarettevõtetega maailmas laiali, kuid peakorter on...

Loe edasi 10 tuh

Autotööstus

Autotööstus on uus majandusharu, mis on sajandi jooksul ülikiirelt arenenud nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Autotööstus parandab riigi mainet, Mis on hea General Motorsile, on hea kogu...

Loe edasi 7 tuh

Transpordi areng ja mõju maailmamajandusele

Majanduse toimimise eelduseks on hea transpordikorraldus. Enne raudtee arengut said inimesed kaupu vedada maismaal ainult veoloomade abil (eesel, hobune jt). Pikim kaubatee oli nn Siiditee: Veonduse...

Loe edasi 7 tuh

Turismi areng, roll riigi majanduses ja mõju keskkonnale

Turism on aktiivse puhkuse vorm, mis on seotud inimeste majandusliku heaoluga. Turismist kui majandusharust saame rääkida alles teisest poolest. Välisturistide arv kasvas kuni 27 korda...

Loe edasi 7 tuh

Rahvusvaheline kaubandus

Kaubandus kujunes välja juba varaagraarühiskonnas. Kaubavahetus:   Kaubandus on nii kohalik kui riikidevaheline. Rooma kaubavõrk 180 pKr.: Väliskaubandus on ühe riigi kaupade ja teenuste...

Loe edasi 6 tuh

Õiglane kaubandus

Õiglane kaubandus ehk inglise keeles fairtrade, tähendab vähem arenenud riikide kaupadele pakkuda turul paremaid tingimusi. Õiglase kaubanduse süsteemis kaubeldakse nn arengumaade toodetega, nt...

Loe edasi 4 tuh

Riikide arengutase ja selle mõõtmine

Riikide sotsiaalset ja majanduslikku arengutaset on keeruline analüüsida. Elektritoomise koguhulk ei ole võrreldav, mõõtes aga energiahulka inimese kohta, saame riike omavahel võrrelda. Samuti...

Loe edasi 7 tuh

Agraar-, tööstus- ja infoühiskonna rahvastik, majandus ja ruumiline korraldus

Inimkonna ajalugu oleks nagu vaesuse ajalugu, aastatuhandeid said rikkust nautida vaid ülikud. Alles hakkas inimeste elujärg ja majanduslik kindlustatus parenema Euroopas, Põhja-Ameerikas,...

Loe edasi 10 tuh

Üleilmastumine ja maailmamajanduse areng

Üleilmastumine ehk globaliseerumine on tähtis märksõna, mis mõjutab inimese kõiki peamisi eluvaldkondi. lõpus oli kogu maakera nagu üks suur küla, tekkinud oli tänu inimeste, teenuste,...

Loe edasi 10 tuh

Inglismaa – tööstusühiskonna häll

sai maailmas liidripositsiooni Inglismaa, sest hakkas üle minema tööstusühiskonnale. Kuidas sai see võimalikuks? Inglismaa oli saareriik ja kujundas ühtse tollipiiranguteta majandusruumi....

Loe edasi 4 tuh

Geograafia areng ja uurimisvaldkonnad

Ekspeditsioonid Geograafias on maade uurimine ekspeditsioonide abil väga vana meetod. Vanad egiptlased tegid uurimisretki Aafrikasse juba 5000 at, hiilgeaeg oli , suurte maadeavastuste ajal. Kaart,...

Loe edasi 4 tuh

Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias

Geograafia infosüsteemid ehk GIS aitab ruumilisi andmeid mõista. See on suurepärane abivahend arvutis andmete töötlemisel ja info edastamisel, mida kasutatakse objektide, sündmuste, protsesside...

Loe edasi 4 tuh

Maa kui süsteem

Süsteemi mõiste. Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum on süsteem. Maa süsteem: Objektid on süsteemi algosad. Süsteemi iseloomustatakse tema osade omaduste, hulga, paigutuse ja...

Loe edasi 5 tuh

Maa sfäärid kui süsteemid

Maa kui süsteem on Päikesesüsteemi alamsüsteem, elementideks on kihid ehk sfäärid. Päikesesüsteem: Interaktiivne lehekülg Päikesesüsteemi kohta: Maa tervikuna on suletud süsteem....

Loe edasi 18 tuh

Maa energiasüsteem

Energia liigid ja nende avaldumine looduses. Energiavoog läbi süsteemide allub termodünaamika seadustele, mis on loodusseadused ja kehtivad alati ja igal pool. Energia jäävuse seadus, entroopia...

Loe edasi 7 tuh

Maa teke ja areng

Päikesesüsteem on tekkinud umbes teke 15 miljardit aastat tagasi, seda toetab nn Suure Paugu teooria. Lisa lugemine:Formation and evolution of the Solar System Maa tekkimine leidis aset umbes 4,5...

Loe edasi 13 tuh

Litosfäär

Laamtektoonika teooria mõtles välja Alfred Wegener, Wegener on tuntud peamiselt mandrite triivi (Verschiebung der Kontinente) hüpoteesi püstitajana. Wegeneri, nagu ka paljusid teisi enne teda,...

Loe edasi 9 tuh

Maa siseehitus

Ookeaniline maakoor on õhuke, kuni 20 km paksune ja asub ookeanide all. Koosneb happelistest kivimitest ja seda tekib pidevalt juurde laamade lahknemise kohtades, nt Atlandi ookeani keskahelikus....

Loe edasi 4 tuh

Litosfääri elemendid, mineraalid ja kivimid

Mineraalid on keemilise ühendid tahkes olekus, olles moodustunud kristalliseerumise teel.       Loe lisaks: Mineraal Kivim on mitme mineraali tahke segu, võib sisaldada organismide...

Loe edasi 6 tuh

Litosfääri laamtektoonika

Ookeanide põhjas paikevad maailma võimsamad mäestikud nn keskmäestik kogupikkusega 75 000 km ja keskmise kõrgusega 4,5 km. Ookeaniliste laamade lahknemine toimub nt Atlandi ookeani põhjas,...

Loe edasi 7 tuh

Vulkaanid

Kustunud, suikunud, aktiivsed, selliselt jaotatakse tegevuse järgi vulkaane. Vulkaanid paiknevad laamade servaaladel. Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige: 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3....

Loe edasi 14 tuh

Maavärinad

Maavärina kolle, kese, pikilained, ristlained, epitsenter, seismilised lained. Maavärinad on suurimad hävingut põhjustavad loodusnähtused. Maavärin on maapinna lühiajaline ja äkiline...

Loe edasi 7 tuh

Nõlvaprotsessid

Varisemine toimub kui on tegu pudeda materjaliga, nt liiv, Taevaskoja Emalätte koopa sissevarisemine. Enne: Pärast: Libisemine toimub savipinnal kui pealmine kiht on raskem ja vett täis, nt Sauga...

Loe edasi 3 tuh

Atmosfäär

Maakera gaasilist välimist kesta, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga, nimetatakse õhkkonnaks ehk atmosfääriks. Kui maakeral puuduks gaasiline kest, siis ei saaks eksisteerida elu. Atmosfäär...

Loe edasi 9 tuh

Atmosfääri koostis ja ehitus

Õhkkond on gaaside segu, mida saab jaotada kuivaks puhtaks õhuks, veeauruks ja aerosoolideks. Puhtas õhus on maapinna läheduses 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 4% veeauru; 0,93% argooni ja 0,03%...

Loe edasi 17 tuh

Kiirgusbilanss

Kiirguse lainepikkus sõltub kiirgava keha temperatuurist. Päikese pinnal on 6000 kraadi C, seetõttu on see lühilainekiirgus. Maa pinna temperatuur on madal võrreldes Päikesega, siis Maalt...

Loe edasi 6 tuh

Õhuringlus

Maa tiirlemisest ümber Päikese on tingitud aastaaegade vaheldumine, kuna telg on kaldu, siis saavad erinevad laiused erineva koguse päikesekiirgust. Kui põhjapoolus on suunatud Päikese poole,...

Loe edasi 11 tuh

Õhumassid, frondid ja tsüklonid

Atmosfäärifrondid: soe ja külm Tsüklonid ja antitsüklonid kujunevad õhurõhu erinevuste tõttu. Tsüklon on madalrõhualaga õhukeeris, mille äärealal puhuvad tuuled põhjapoolkeral...

Loe edasi 12 tuh

Õhu saastumine

Õhku saastavad ained on tuhk, tahm, aerosoolid, metaan, süsihappegaas satuvad õhku vulkaanidest, fossiilsete kütuste põletamisel, tööstusest, kaevandamisest, põllumajandusest. Happevihma...

Loe edasi 6 tuh

Hüdrosfäär

Mõiste: hüdrosfäär on Maad ümbritsev ebaühtlaselt jaotunud veekiht, mis asub Maa tahke koore ja atmosfääri vahel ning osaliselt nende sees. Hüdrosfäär tekkis tõenäoliselt Arhaikumi algul...

Loe edasi 6 tuh

Veeringe Maal

Vesi on pidevas liikumises aurumise kaudu päikeseenergia abil. Veeringe on vee pidev ja korduv liikumine põhilistes Maa sfäärides ja nende vahel. Päikese energia toimel vesi aurustub ja kandub...

Loe edasi 9 tuh

Maailmameri

Ookeanivees on lahustunud erinevaid soolasid, mis pärinevad murenenud kivimitest, mida ookeanidesse kandnud jõed väga pika aja jooksul. Peamised ioonid: Atlandi ookean saab jõgedest (Kongo,...

Loe edasi 5 tuh

Liustikud pinnavormide kujundajatena

Võimsad kulutuspinnavormid tekivad lisaks vooluvetele ka liustike tegevuse tulemusena igilume ja –jää leviku aladel. Polaaraladel ja mäestikes langeb rohkem lund kui ära sulab, siis tekib...

Loe edasi 5 tuh

Rannaprotsessid

Väga intensiivselt kulutatakse pinnamoodi maismaa ja mere vahelisel kitsal alal, mida nimetatakse rannikuks. Kui seista vee ja maismaa piiril, siis nähtav ala ongi rannik. Ala, kuhu ulatuvad tormi-...

Loe edasi 13 tuh

Pedosfäär

Mullateadus on noor teadus ja seotud põllumajanduse arenguga. Saakide suurendamiseks peab teadma, milline on mulla koostis ja ainete sisaldus selles. Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida...

Loe edasi 4 tuh

Mulla teke

Mullatekke etapid: kivimkeha murenemine, murendile asuvad lihtsamad taimed, juured murendavad kivimit, ladestub orgaaniline aine, kujunevad mullahorisondid. Skeem: Mineraliseerumine ehk mulla...

Loe edasi 8 tuh

Maailma mullad

Mullas toimuvad protsessid: Huumuse kuhjumine ehk akumulatsioon, Lääne-Eestis on sellise tekkega rähk- ja loopealsed mullad. Suurima huumuse hulgaga on mustmullad preerias ja stepis.' Loe...

Loe edasi 5 tuh

Muld kui ressurss, muldade kaitse

Muldade degradatsioon ja hävimine on põhjustatud inimese poolt ja jaotatakse: erosiooniks, deflatsiooniks, füüsikaliseks ja keemiliseks kahjustumiseks. Muldade erosioon saab alguse tugevast...

Loe edasi 4 tuh

Bioomid ja aineringe

Biosfäär on Maa sfäär, kus esineb elu. Siia kuuluvad kõik organismid ja veel lagundamata orgaaniline aine, siin toimub orgaanilise aine süntees ja lagundamine. Biosfääri ulatus on u 40 km, 15...

Loe edasi 10 tuh

Maailma suurima pindalaga linn

Maailma suurima pindalaga linn asub  Sise-Mongoolias (ehk siis Hiina poole peal), selle nimeks on Hulunbuir. Linna ametlikuks pindalaks on 263 953 ruutkilomeetrit, rahvaarvuks aga 2,5 miljonit....

Loe edasi 7 tuh

Riigid rahvaarvu järgi

Maailma riikide loend rahvaarvu järgi hõlmab iseseisvaid riike ja sõltuvaid territooriume. Andmed pärinevad viimastest rahvaloendustest või iga riigi viimasest ametlikust hinnangust, selle...

Loe edasi 8 tuh