Maailma rahvaarv ja selle muutumine Rahvaarvu, rahvastiku koostist, selle muutumist uurib demograafia ehk rahvastikuteadus. Inimeste arvu kasvu on tuhandeid aastaid pidurdanud katkud, sõjad, nälg, loodusõnnetused. Põllumajanduse... Loe edasi 11378
Rahvastiku paiknemine ja tihedus Rahvastik paikneb maakeral väga ebaühtlaselt, asustamata on u 15% maismaast, samas pool rahvastikust elab vaid 5% maismaast. Keskmine rahvastikutihedus oli 47 in/km2 . 90% rahvastikust elab... Loe edasi 10747
Rahvastiku loomulik iive, sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Sündimuse ja suremuse vahe ehk loomulik iive näitab rahvaarvu juurdekasvu või vähenemist. Rahvaarvu muutmist mõjutavad ka rändeprotsessid. Loomulikku iivet mõjutavad majanduslikud,... Loe edasi 5308
Rahvastiku struktuur Rahvastiku vanuseline koosseis. Keskmine eluiga on pikenenud, antiikajal oli see 25, keskajal 30 ja praegu 70 aastat. Keskmine elu iga läbi aja: elasid inimesed 30 riigis keskmiselt üle 80 aasta... Loe edasi 4920
Demograafiline siire Demograafiline siire on üleminek rahvastiku arengus suure sündimuse ja suremusega etapist demograafilise plahvatuse kaudu väikese suremuse ja sündimusega ning rahvastiku vananemise staadiumi.... Loe edasi 10292
Rände põhjused ja liigitamine, rände tagajärjed Ränne on üldmõiste, mis tähendab metsloomade, rändlindude või inimeste liikumist ühest kohast teise toidu või paremate elutingimuste otsingul. Loomade ränne: Inimeste ränne: Tänapäeval on... Loe edasi 8291
Peamised rändevood maakeral Rahvastiku ränne sai hoo sisse tööstuse arenguga, demograafilise siirde teise etapi saabumisega. Rahvusvahelise rände esimene laine algas rahvastiku kiire kasvuga Euroopas alates. Neli sajandit... Loe edasi 5618
Pagulasprobleemid maailmas Kui inimesed peavad kodumaa jätma tagakiusamise, vägivalla või sõja tõttu, siis neid nimetatakse pagulasteks. ÜRO tegeleb pagulaste probleemidega, sest kodumaa kaitsele need inimesed loota ei... Loe edasi 3959
Rahvastikupoliitika Rahvaarvu dünaamika ja paiknemise säilitamiseks või muutmiseks rakendatakse rahvastikupoliitikat. Selle töötab välja riigi valitsus, kes arvestab poliitiliste parteide ja ühiskondlike... Loe edasi 3736
Rahvastikupoliitika Filipiinidel ja Brasiilias Rahvuspoliitika sõltub riigis valitsevast religioonist ja selle mõjust ühiskonnale. Rahvastikuprotsesse ja neid reguleerivaid seadusi mõjutavad väga tugevalt islam ja katoliiklus. Filipiinidel... Loe edasi 4053
Asustuse areng ja asulate paiknemist mõjutavad tegurid Asulate ja eelkõige linnade areng on soodustanud oskuste ja teadmiste levikut. Asulate ajalooline kujunemine ja areng peegeldab ühiskonna ning kultuuri progressi. Maa- ja linnarahvastiku... Loe edasi 6716
Linnad ja maa-asulad enam arenenud ja vähem arenenud maades Maakera 200 riigist on 80 riigis ülekaalus maarahvastik, kokku on 20 miljonit maa-asulat. Maailma maarahvastiku % 1970, 1980, 1990, 2000, 2011 Allikas Maarahvastiku ülekaaluga riikidest pooled... Loe edasi 3844
Linnastumise kulg maailmas Linnastumise saab jagada etappideks vaadeldes viimast paarisada aastat. I etapp 18. sajandi lõpust ja 19. sajandil Siis toimus kiire linnastumine Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Külad kasvasid... Loe edasi 5183
Linnade sisestruktuur ja selle muutumine Linn kui organism muutub ajas. Suurimad muutused toimuvad kiiresti siis kui järgmised valitsejad on teist usku kui linna rajajad. Nt Konstantinoopolist sai Istanbul, bütsantsi kultuur asendus... Loe edasi 5718
Linnastumisega kaasnevad probleemid Arenenud riikides kasvatab linnastumist immigratsioon, vähem arenenud riikides aga loomulik iive ja siseränne. Probleemid arenenud riikides. Probleeme saab jaotada majanduslikeks, sotsiaalseteks ja... Loe edasi 8724
Linnakeskkonna planeerimine Juba 4-5000 at osati planeerida Hiina ja India linnades tänavatevõrku, kanalisatsiooni ja veevarustust. Linnaplaneerimise isaks loetakse Hippodamost Mileetosest: , kes linnade sisestruktuuri... Loe edasi 3462
Slummid Sõna slumm pärineb Inglismaalt Londonist, kus töölised elasid tehaste lähedal armetutes kortermajades ülerahvastatud elamispinnal väga vaeselt. ÜRO järgi on slumm elurajoon, kus üle poole... Loe edasi 4914
Muutused maailmamajanduses lõpus muutus poliitiline kaart varasema ajaga võrreldes põhjalikult. lagunes nn raudne eesriie, lõhuti Berliini müür ja idapoolsed riigid said plaanimajanduse asemel hakata turumajanduse... Loe edasi 3164
Muutused majanduse struktuuris ja tööhõives Kõigi maailma riikide majandusi ja nende omavahelisi seoseid maailmaturul nimetatakse maailmamajanduseks. Majanduse arengu analüüsis kasutatakse üldisi rahalisi näitajaid – RKT ja SKT.... Loe edasi 5291
Rahvusvahelised firmad Rahvusvahelised ehk hargmaised firmad on sellised ettevõtted, mis tegutsevad kahes või rohkemas riigis. Nt Coca-Cola Company on paljude tütarettevõtetega maailmas laiali, kuid peakorter on... Loe edasi 8625
Autotööstus Autotööstus on uus majandusharu, mis on sajandi jooksul ülikiirelt arenenud nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Autotööstus parandab riigi mainet, Mis on hea General Motorsile, on hea kogu... Loe edasi 6228
Transpordi areng ja mõju maailmamajandusele Majanduse toimimise eelduseks on hea transpordikorraldus. Enne raudtee arengut said inimesed kaupu vedada maismaal ainult veoloomade abil (eesel, hobune jt). Pikim kaubatee oli nn Siiditee: Veonduse... Loe edasi 6722
Turismi areng, roll riigi majanduses ja mõju keskkonnale Turism on aktiivse puhkuse vorm, mis on seotud inimeste majandusliku heaoluga. Turismist kui majandusharust saame rääkida alles teisest poolest. Välisturistide arv kasvas kuni 27 korda... Loe edasi 6774
Rahvusvaheline kaubandus Kaubandus kujunes välja juba varaagraarühiskonnas. Kaubavahetus: Kaubandus on nii kohalik kui riikidevaheline. Rooma kaubavõrk 180 pKr.: Väliskaubandus on ühe riigi kaupade ja teenuste... Loe edasi 5065
Õiglane kaubandus Õiglane kaubandus ehk inglise keeles fairtrade, tähendab vähem arenenud riikide kaupadele pakkuda turul paremaid tingimusi. Õiglase kaubanduse süsteemis kaubeldakse nn arengumaade toodetega, nt... Loe edasi 3318
Riikide arengutase ja selle mõõtmine Riikide sotsiaalset ja majanduslikku arengutaset on keeruline analüüsida. Elektritoomise koguhulk ei ole võrreldav, mõõtes aga energiahulka inimese kohta, saame riike omavahel võrrelda. Samuti... Loe edasi 6647
Agraar-, tööstus- ja infoühiskonna rahvastik, majandus ja ruumiline korraldus Inimkonna ajalugu oleks nagu vaesuse ajalugu, aastatuhandeid said rikkust nautida vaid ülikud. Alles hakkas inimeste elujärg ja majanduslik kindlustatus parenema Euroopas, Põhja-Ameerikas,... Loe edasi 9204
Üleilmastumine ja maailmamajanduse areng Üleilmastumine ehk globaliseerumine on tähtis märksõna, mis mõjutab inimese kõiki peamisi eluvaldkondi. lõpus oli kogu maakera nagu üks suur küla, tekkinud oli tänu inimeste, teenuste,... Loe edasi 9009
Inglismaa – tööstusühiskonna häll sai maailmas liidripositsiooni Inglismaa, sest hakkas üle minema tööstusühiskonnale. Kuidas sai see võimalikuks? Inglismaa oli saareriik ja kujundas ühtse tollipiiranguteta majandusruumi.... Loe edasi 3446
Geograafia areng ja uurimisvaldkonnad Ekspeditsioonid Geograafias on maade uurimine ekspeditsioonide abil väga vana meetod. Vanad egiptlased tegid uurimisretki Aafrikasse juba 5000 at, hiilgeaeg oli , suurte maadeavastuste ajal. Kaart,... Loe edasi 3850
Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias Geograafia infosüsteemid ehk GIS aitab ruumilisi andmeid mõista. See on suurepärane abivahend arvutis andmete töötlemisel ja info edastamisel, mida kasutatakse objektide, sündmuste, protsesside... Loe edasi 3533
Maa kui süsteem Süsteemi mõiste. Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum on süsteem. Maa süsteem: Objektid on süsteemi algosad. Süsteemi iseloomustatakse tema osade omaduste, hulga, paigutuse ja... Loe edasi 4100
Maa sfäärid kui süsteemid Maa kui süsteem on Päikesesüsteemi alamsüsteem, elementideks on kihid ehk sfäärid. Päikesesüsteem: Interaktiivne lehekülg Päikesesüsteemi kohta: Maa tervikuna on suletud süsteem.... Loe edasi 15852
Maa energiasüsteem Energia liigid ja nende avaldumine looduses. Energiavoog läbi süsteemide allub termodünaamika seadustele, mis on loodusseadused ja kehtivad alati ja igal pool. Energia jäävuse seadus, entroopia... Loe edasi 6686
Maa teke ja areng Päikesesüsteem on tekkinud umbes teke 15 miljardit aastat tagasi, seda toetab nn Suure Paugu teooria. Lisa lugemine:Formation and evolution of the Solar System Maa tekkimine leidis aset umbes 4,5... Loe edasi 11360
Litosfäär Laamtektoonika teooria mõtles välja Alfred Wegener, Wegener on tuntud peamiselt mandrite triivi (Verschiebung der Kontinente) hüpoteesi püstitajana. Wegeneri, nagu ka paljusid teisi enne teda,... Loe edasi 7556
Maa siseehitus Ookeaniline maakoor on õhuke, kuni 20 km paksune ja asub ookeanide all. Koosneb happelistest kivimitest ja seda tekib pidevalt juurde laamade lahknemise kohtades, nt Atlandi ookeani keskahelikus.... Loe edasi 3679
Litosfääri elemendid, mineraalid ja kivimid Mineraalid on keemilise ühendid tahkes olekus, olles moodustunud kristalliseerumise teel. Loe lisaks: Mineraal Kivim on mitme mineraali tahke segu, võib sisaldada organismide... Loe edasi 4982
Litosfääri laamtektoonika Ookeanide põhjas paikevad maailma võimsamad mäestikud nn keskmäestik kogupikkusega 75 000 km ja keskmise kõrgusega 4,5 km. Ookeaniliste laamade lahknemine toimub nt Atlandi ookeani põhjas,... Loe edasi 6173
Vulkaanid Kustunud, suikunud, aktiivsed, selliselt jaotatakse tegevuse järgi vulkaane. Vulkaanid paiknevad laamade servaaladel. Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige: 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3.... Loe edasi 11912
Maavärinad Maavärina kolle, kese, pikilained, ristlained, epitsenter, seismilised lained. Maavärinad on suurimad hävingut põhjustavad loodusnähtused. Maavärin on maapinna lühiajaline ja äkiline... Loe edasi 6117
Nõlvaprotsessid Varisemine toimub kui on tegu pudeda materjaliga, nt liiv, Taevaskoja Emalätte koopa sissevarisemine. Enne: Pärast: Libisemine toimub savipinnal kui pealmine kiht on raskem ja vett täis, nt Sauga... Loe edasi 2735
Atmosfäär Maakera gaasilist välimist kesta, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga, nimetatakse õhkkonnaks ehk atmosfääriks. Kui maakeral puuduks gaasiline kest, siis ei saaks eksisteerida elu. Atmosfäär... Loe edasi 7941
Atmosfääri koostis ja ehitus Õhkkond on gaaside segu, mida saab jaotada kuivaks puhtaks õhuks, veeauruks ja aerosoolideks. Puhtas õhus on maapinna läheduses 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 4% veeauru; 0,93% argooni ja 0,03%... Loe edasi 14939
Kiirgusbilanss Kiirguse lainepikkus sõltub kiirgava keha temperatuurist. Päikese pinnal on 6000 kraadi C, seetõttu on see lühilainekiirgus. Maa pinna temperatuur on madal võrreldes Päikesega, siis Maalt... Loe edasi 5542
Õhuringlus Maa tiirlemisest ümber Päikese on tingitud aastaaegade vaheldumine, kuna telg on kaldu, siis saavad erinevad laiused erineva koguse päikesekiirgust. Kui põhjapoolus on suunatud Päikese poole,... Loe edasi 9274
Õhumassid, frondid ja tsüklonid Atmosfäärifrondid: soe ja külm Tsüklonid ja antitsüklonid kujunevad õhurõhu erinevuste tõttu. Tsüklon on madalrõhualaga õhukeeris, mille äärealal puhuvad tuuled põhjapoolkeral... Loe edasi 10524
Õhu saastumine Õhku saastavad ained on tuhk, tahm, aerosoolid, metaan, süsihappegaas satuvad õhku vulkaanidest, fossiilsete kütuste põletamisel, tööstusest, kaevandamisest, põllumajandusest. Happevihma... Loe edasi 5633
Hüdrosfäär Mõiste: hüdrosfäär on Maad ümbritsev ebaühtlaselt jaotunud veekiht, mis asub Maa tahke koore ja atmosfääri vahel ning osaliselt nende sees. Hüdrosfäär tekkis tõenäoliselt Arhaikumi algul... Loe edasi 5377
Veeringe Maal Vesi on pidevas liikumises aurumise kaudu päikeseenergia abil. Veeringe on vee pidev ja korduv liikumine põhilistes Maa sfäärides ja nende vahel. Päikese energia toimel vesi aurustub ja kandub... Loe edasi 7503
Maailmameri Ookeanivees on lahustunud erinevaid soolasid, mis pärinevad murenenud kivimitest, mida ookeanidesse kandnud jõed väga pika aja jooksul. Peamised ioonid: Atlandi ookean saab jõgedest (Kongo,... Loe edasi 4827
Liustikud pinnavormide kujundajatena Võimsad kulutuspinnavormid tekivad lisaks vooluvetele ka liustike tegevuse tulemusena igilume ja –jää leviku aladel. Polaaraladel ja mäestikes langeb rohkem lund kui ära sulab, siis tekib... Loe edasi 4271
Rannaprotsessid Väga intensiivselt kulutatakse pinnamoodi maismaa ja mere vahelisel kitsal alal, mida nimetatakse rannikuks. Kui seista vee ja maismaa piiril, siis nähtav ala ongi rannik. Ala, kuhu ulatuvad tormi-... Loe edasi 12651
Pedosfäär Mullateadus on noor teadus ja seotud põllumajanduse arenguga. Saakide suurendamiseks peab teadma, milline on mulla koostis ja ainete sisaldus selles. Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida... Loe edasi 3881
Mulla teke Mullatekke etapid: kivimkeha murenemine, murendile asuvad lihtsamad taimed, juured murendavad kivimit, ladestub orgaaniline aine, kujunevad mullahorisondid. Skeem: Mineraliseerumine ehk mulla... Loe edasi 6979
Maailma mullad Mullas toimuvad protsessid: Huumuse kuhjumine ehk akumulatsioon, Lääne-Eestis on sellise tekkega rähk- ja loopealsed mullad. Suurima huumuse hulgaga on mustmullad preerias ja stepis.' Loe... Loe edasi 4491
Muld kui ressurss, muldade kaitse Muldade degradatsioon ja hävimine on põhjustatud inimese poolt ja jaotatakse: erosiooniks, deflatsiooniks, füüsikaliseks ja keemiliseks kahjustumiseks. Muldade erosioon saab alguse tugevast... Loe edasi 3868
Bioomid ja aineringe Biosfäär on Maa sfäär, kus esineb elu. Siia kuuluvad kõik organismid ja veel lagundamata orgaaniline aine, siin toimub orgaanilise aine süntees ja lagundamine. Biosfääri ulatus on u 40 km, 15... Loe edasi 9264
Maailma suurima pindalaga linn Maailma suurima pindalaga linn asub Sise-Mongoolias (ehk siis Hiina poole peal), selle nimeks on Hulunbuir. Linna ametlikuks pindalaks on 263 953 ruutkilomeetrit, rahvaarvuks aga 2,5 miljonit.... Loe edasi 5952
Riigid rahvaarvu järgi Maailma riikide loend rahvaarvu järgi hõlmab iseseisvaid riike ja sõltuvaid territooriume. Andmed pärinevad viimastest rahvaloendustest või iga riigi viimasest ametlikust hinnangust, selle... Loe edasi 6187
