Füüsikalised ja keemilised uurimismeetodid Aine omadused sõltuvad aine ehitusest, mistõttu aine omaduste mõistmiseks on vaja teada, milline on aine ehitus ning millistest osakestest aine koosneb. Keemilised uurimismeetodid põhinevad aine... Loe edasi 6560
Aatomi ehitus Aatomi osakesed Aatom koosneb aatomituumast ning elektronkattest. Aatomituum omakorda koosneb prootonitest ja neutronitest. Prooton on positiivse laenguga osake ning neutron on laenguta osake.... Loe edasi 54185
Aatomi elektronkate Kuna keemilistes protsessides aatomituum ei muutu, vaid nendes osalevad elektronid, siis seetõttu ongi elektronkatte ehitus keema seisukohalt väga oluline. Elektronid paiknevad ümber aatomituuma... Loe edasi 37118
Perioodilisustabel Keemilised elemendid on paigutatud perioodilisustabelisse aatomnumbri kasvamise järjekorras, kusjuures ühesuguste omaduste elemendid on samas tulbas (rühmas). Järjenumber näitab prootonite arvu... Loe edasi 38799
Keemiline side Keemiline side on aineosakeste (aatomid, ioonid) vastastikmõju, mille tulemusena tekivad uued osakesed – ioonid, molekulid või kristallid. Aatomid moodustavad keemilist sidet, kuna uued... Loe edasi 10206
Kovalentne side Kovalentne side esineb aatomituumade vahel, mis jagavad üht või mitut ühist elektronpaari. Kovalentne side esineb kahe sama või erineva mittemetalli aatomite vahel. Kahe sama elementi aatomite... Loe edasi 27053
Iooniline side Aatomitest tekivad ioonid siis, kui aatom liidab või loovutab elektrone. Kui aatom loovutab elektrone, tekib temast positiivse laenguga ioon – katioon. Kui aatom liidab elektrone, tekib temast... Loe edasi 15497
Metalliline side Metalliline side esineb metallides ning on tingitud sellest, et vadad elektronid seovad metalli ioone ning aatomeid omavahel. Metalliline side esineb metallides ainult vedelas ja tahkes olekus. Kõik... Loe edasi 10582
Vesinikside Vesinikside on enamasti molekulide vaheline side, mis tekib positiivselt laetud vesiniku ning negatiivselt laetud aatomi vahelise elektrostaatilise tõmbumise tulemusena. Vesinikside saab esineda... Loe edasi 12394
Keemilise reaktsiooni aktiveerimisenergia, aktiivsed põrked Aktiveerimisenergia on vähim energia, mis tuleb anda reageerivate ainete osakestele, et nende vahel toimuks keemiline reaktsioon. Keemilised reaktsioonid saavad toimuda ainult siis, kui... Loe edasi 7231
Ekso- ja endotermilised reaktsioonid Keemiliste reaktsioonide käigus toimub alati energia eraldumine või neeldumine. Neid reaktsioone, mille käigus energia eraldub nimetatakse eksotermilisteks reaktsioonideks ning neid reaktsioone,... Loe edasi 23034
Keemilise reaktsiooni kiirus Keemilise reaktsiooni kiiruse all mõeldakse seda, kui kiiresti muutub ainete kontsentratsioon reaktsiooni käigus. Reaktsiooni kiirust võib väljendada lähteainete kontsentratsiooni vähenemisena... Loe edasi 15252
Keemiline tasakaal ja selle nihkumine Tasakaalulisteks reaktsioonideks (pöördreaktsioonideks) nimetatakse neid reaktsioone, mis lõpuni ei kulge, vaid reaktsiooni segusse jäävad alati nii lähteained kui saadused. Tasakaalulised... Loe edasi 16327
Ainete lahustumisprotsess Ainete lahustumisel vedelikes (peamiselt vees) toimub aineosakeste seostumine vedeliku (vee) osakestega. Kuna peamiseks lahustiks, mida lahuste valmistamisel kasutatakse on vesi, siis on kõik... Loe edasi 7144
Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid Aineid võib elektrijuhtivuse alusel jagada kahte suurde rühma – elektrolüüdid ning mitteelektrolüüdid. Elektrolüüdid on ained, mis vesilahustes või sulas olekus juhivad elektrit.... Loe edasi 11607
Hapete ja aluste protolüütiline teooria Hapete ja aluste definitsioone ning teooriaid on mitmeid. Kõige lihtsam happe ja aluse definitsioon on, et hape on aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone ning alus on aine, mis annab... Loe edasi 8915
Molaarne kontsentratsioon Molaarne kontsentratsioon (tähis - c) näitab seda, mitu mooli ainet on ühes ruumalaühikus lahuses. Enamasti kasutatakse ruumalaühikuna liitrit ning molaarse kontsentratsiooni ühik on mol/dm3,... Loe edasi 12084
Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes Ioonidevahelised reaktsioonid toimuvad vesilahusteks, kui reageerivates aineteks on elektrolüüdid. Elektrolüüdid on ained, mis annavad vesilahusesse ioone ning mis lahustes või sulatatud olekus... Loe edasi 14546
Keskkond hüdrolüüsuva soola lahuses, pH Soolade hüdrolüüsiks nimetatakse soolade lagunemist vee toimeil. Hüdrolüüsil soolad dissotseeruvad ning tekkinud ioonid on vastastikmõjus vee molekulidega. Soolade vesilahuste keskkond võib... Loe edasi 9674
Metallid ja nende ühendid igapäevaelus ja looduses Looduses leidub metalle mineraalide koostis, kuid ka lihtainena. Lihtainena leidub peamiselt väärismetalle – kuld ja hõbe. Kõige levinum metall looduses on alumiinium, talle järgnevad raud,... Loe edasi 5901
Metallide füüsikalised omadused Enamikele metallidele on iseloomulikeks omadusteks hea soojus- ja elektrijuhtivus, plastilisus, suur tihedus, kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, metalne läige ning hõbevalge värvus. Need... Loe edasi 11864
Metallide keemilised omadused Metallide keemilised omadused sõltuvad metalli aatomiehitusest. Ühiseks omaduseks on see, et lihtainena käituvad kõik metallid redutseerijatena – metallid loovutavad elektrone. Kõik metallid... Loe edasi 9089
Metallide saamine maagist Metalle toodetakse redutseerides neid metalli maakidest. Metalli maagid on mineraalid (enamasti metallioksiidid või metallisoolad), millest toodetakse metalle. Metallide tootmisega tegelevat... Loe edasi 10345
Korrosioon Korrosiooniks nimetatakse metallide ja nende sulamite hävimist väliskeskkonna toimel. Eristatakse kahte liiki korrosiooni – keemilist ja elektrokeemilist korrosiooni. Keemiline korrosioon on... Loe edasi 12658
Elektrolüüs Elektrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni elektrivoolu toimel. Elektrolüüsi läbiviimiseks paigutatakse elektrolüüsi nõusse kaks elektroodi – anood (+) ja katood (-), mis on... Loe edasi 16031
Keemilised vooluallikad Keemilistes vooluallikates muudetakse keemilise reaktsiooni energia elektrienergiaks. Elektrivool tekib, kui elektronid (laetud osakesed) suunatult liiguvad, seega saab redoksreaktsioone panna käima... Loe edasi 8752
Reaktsiooni saagis Sünteesides keemilisi aineid, esinevad reaktsioonis alati kaod – reaktsioon ei kulge lõpuni, osa aineid jääb nõude külge jne. Seda, kui palju ainet saadakse reaktsiooni käigus kätte... Loe edasi 6851
Leelismetallid Leelismetallid on IA rühma metallid. Nimetus tuleneb sellest, et veega reageerides moodustavad nad leeliseid (vees lahustuvaid aluseid). Leelismetallid on väga aktiivsed metallid. Kuna metallilised... Loe edasi 7922
IIA rühma metallid Sellesse rühma kuuluvad leelismuldmetallid – kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Lisaks neile metallidele kuuluvad IIA rühma veel magneesium ja berüllium. Oma omaduste poolest erineb... Loe edasi 4718
IIIA rühma metallid IIIA rühma kuulub lisaks metallidele ka üks mittemetall (boor), mida antud teemas ei käsitleta. Metallilised omadused IIIA rühmas suurenevalt rühmas ülevalt alla liikudes. Erandlikuks metalliks... Loe edasi 3452
B rühmade metallid B-rühma metallid erinevad A rühma metallidest selle poolest, et neil on osaliselt elektronidega täitunud ka eelviimase kihi d-alakiht, kus nad võivad elektrone loovutada. See tingib B-rühma... Loe edasi 11637
