Ülevaade mittemetallidest Meile teadaolevaid mittemetalle on kokku 23, mis moodustab kõikidest tuntud elementidest ainult viiendiku. Levinumad mittemetallid, millega me igapäevaselt kokku puutume on süsinik, vesinik,... Loe edasi 9313
Mittemetallide keemiliste omaduste võrdlus Mittemetallidel on väga erinevad keemilised omadused, mistõttu ei saa rääkida üldiselt mittemetallide omadustest. Enamus mittemetalle võivad käitud keemilistes reaktsioonides nii... Loe edasi 4372
Vesinik Ülevaade Vesinik on kõige lihtsama aatomiehitusega element. Vesiniku aatomi tuumas on ainult üks prooton, mille ümber tiirleb üks elektron. Lihtainena esineb vesinik dimeerina (H2) ning kahe... Loe edasi 15961
Halogeenid Üldine Halogeenid on VIIA rühma elemendid – fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Looduses neid elemente lihtainena ei leidu, kuna nad on väga aktiivsed (vähesel määral võib esineda kloori... Loe edasi 13774
Hapnik Üldine Hapnik on Maal kõige levinum keemiline element, mida leidub nii maakoores, veekogudes kui õhus. Õhus leidub hapnik lihtainena, moodustades õhu koostisest 21% ruumala järgi. Puhast... Loe edasi 10945
Väävel Üldine Looduses leidub väävlit nii lihtainena, kui ühendites. Ühendites esineb väävel enamasti sulfiididena (FeS2, püriit) või sulfaatidega (CaSO4·2H2O, kips). Lihtainena esineb väävel... Loe edasi 14887
Lämmastik Üldine Lämmastik on õhu peamine koostisosa (lämmastiku on õhus ruumalaliselt 78%). Lämmastik on normaaltingimustel inertne, värvusetu gaas sulamistemperatuuriga -196 oC. Kuna lämmastik on... Loe edasi 9708
Fosfor Üldine Fosfor on Maal üpriski levinud element. Teda leidub nii mineraalidena maakoores, kui ka eluslooduse koostises. Mineraalidena leiavad kõige suuremat kasutust fosforiit ja apatiit, mida... Loe edasi 10483
Väärisgaasid Väärisgaasid asuvad perioodilisustabeli VIIIA rühmas ning tänu oma elektronkatte ehitusele (neil on väliskihis 8 elektroni) on nad väga stabiilsed ning moodustavad ainult üksikuid ühendeid... Loe edasi 6086
Süsinikuühendite struktuur ja selle kujutamise viisid Süsinikuühendite struktuur Süsinik võib moodustada väga palju erinevaid ühendeid, kuna süsinik-süsinik kovalentne side on väga püsiv ning seetõttu saavad tekkida erineva pikkuse ja kujuga... Loe edasi 16787
Isomeeria Isomeerideks nimetatakse aineid, millel on sama elementkoostis, kuid erinev struktuur. Näiteks vastab valemile C5H12 kolm erinevat struktuuri ning neid kolme ainet nimetatakse omavahel isomeerideks.... Loe edasi 14590
Alkaanid. Küllastunud süsivesinikud Süsivesinikeks nimetatakse aineid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Kõige lihtsamad süsivesinikud on alkaanid – süsivesinikud, kus esinevad ainult üksiksidemed. Kõige... Loe edasi 34554
Alkeenid ja alküünid. Küllastumata süsivesinikud Küllastumata süsivesinikud on süsiniku ja vesiniku ühendid, kus süsinike vahel esineb kaksik- või kolmikside. Kaksiksidemega süsivesinikke nimetatakse alkeenideks ning kolmiksidemega... Loe edasi 21391
Areenid Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on ühendid, mis sisaldavad benseeniringi. Benseeniring on kuuest süsinikust koosnev tsükkel, kus süsinike vahel on 1,5 kordsed sidemed. Benseeniringi võib... Loe edasi 8301
Asendatud alkaanid Asendatud alkaanideks nimetatakse ühendeid, kus küllastunud süsivesinikes on üks või mitu vesiniku aatomit asendatud mõne teise elemendi (halogeen, hapnik, lämmastik) aatomitega. Teiste... Loe edasi 15532
Aldehüüdid Aldehüüdid on ühendid, mis sisaldavad ahela otsas karbonüülset hapnikku (hapnikku, mis on süsinikuga seotud kaksiksidemega). Aldehüüdide tunnusrühm näeb välja järgmine: Aldehüüdide... Loe edasi 10397
Karboksüülhapped Karboksüülhapped on ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Karbonüülrühm on selline rühm, kus ühe süsiniku juures on karbonüülne hapnik (kaksiksidemega hapnik) ning alkoholi rühm... Loe edasi 17609
Estrid. Amiidid Estrid on karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, milles on karboksüülhappe –OH rühm asendatud –OR rühmaga, kus R tähistab süsinikuahelat. Amiidid nagu estridki, on karboksüülhapete... Loe edasi 13126
Polükondensatsioon Polükondensatsioon on paljude hüdroksühapete omavaheline ühinemine, mille käigus tekib polümeer. Kuna hüdroksühape sisaldab nii alkoholi rühma, kui ka karboksüülhappe rühma, siis saab ta... Loe edasi 5207
Rasvad Rasvad on glütserooli (propaan-1,2,3-triool) ja rasvhappe estrid. Rasvhapped on hargnemata ahelaga karboksüülhapped, milles on enamasti 16 või 18 süsinikku. Mõningates rasvhapetes võib esineda... Loe edasi 8541
Sahhariidid Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille üldkuju võib kirja panna järgmiselt Cn(H2O)m. Sahhariidide struktuuris on alati mitu –OH rühma ning karbonüülrühm. Sahhariidid... Loe edasi 18300
Valgud Valgud on polümeerid, mis koosnevad peamiselt kodeeritud aminohapete jääkidest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega. Need valgus, mis koosnevad ainult aminohappejääkidest on lihtvalgud ning... Loe edasi 8552
Bioloogia uurimisvaldkonnad Sõnad bioloogia ja bioloog on abstraktsemad kui buss ja bussijuht. Me nimetame bussiks nii sellist sõidukit, kuhu mahub 7 reisijat, kui ka ülisuuri lõõtsaga või kahekordseid pikamaa-reisibusse.... Loe edasi 5279
Uurimismeetodid Inimest eristab teistest loomariikidest fakt, et tal on arenenud artikuleeritud kõne, mõistus ning mõtlemisvõime ja ta on loomult uudishimulik. Inimene ei piirdu üksnes äraelamise ja liigi... Loe edasi 2531
Teaduslik meetod Teaduslik meetod põhineb vaatluste või mõõtmiste teel saadud faktide kõrvutamisel ning nende põhjal hüpoteeside (Hüpotees on teaduslik oletus, mis baseerub inimkonna varasematel... Loe edasi 3515
Seente kasvatamine Dr Coller põdes kergekujulist arahnofoobiat ega käinud kuigi meelsasti pimedas keldris. Tuntud heliofiilina meeldis talle viibida värskes õhus. Dr Colleril oli plaanis oma vanaisa poolt... Loe edasi 4034
Äädikakärbsed Sabio oli tõsiselt tüdinenud vaagnasse asetatud puuviljade ümber tiirlevatest äädikakärbestest. Vaatamata sellele, et ta eemaldas kõikidelt õuntelt ja pirnidelt mädakolded, ei jätnud... Loe edasi 3525
Organismide koostis Elu tähendab eesti keeles nii kindlate eluprotsesside olemasolu kui ka neid kandvate elurite ehk organismide kogumit üksikutest rakkudest kogu elustiku ja biosfäärini. Eluritele on... Loe edasi 2986
Vesi organismis Vesi on äärmiselt põnev aine, mida võiks keemiku pilguga vaadelda nii happe kui ka aluse seisukohalt (H-OH), ent mis on tuntuim neutraalse lahustina. Füüsiku jaoks on olulised vee... Loe edasi 2861
Vesi rakus Ka raku tasandilt vaadatuna on vesi asendamatu: Vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. hüdrofiilsed ained (nt glükoos ja keedusool) lahustuvad vees hüdrofoobsed ained... Loe edasi 2880
Elemendid elurites Organismide koostises on ligi 80 erinevat elementi. Suurem hulk neist on esindatud väga väheses koguses ja mitmete ainete olulisust veel ei tunta (Parim viis mingi aine olulisuse uurimiseks oleks... Loe edasi 2852
Makroelemendid Meile kõige mõistetavam elur on inimene, mistõttu on järgnevalt näitena toodud elementide keskmised kogused umbes 70-kilogrammises inimeses. Hapnik O — omistatakse toiduga ja... Loe edasi 3206
Mesoelemendid Organismis leiduvad ioonid moodustavad oma hulga tõttu mesoelemendid. Järgnevas tabelis on toodud vastavate elementide keskmine hulk umbes 70-kilogrammises inimeses. Olulisemad ioonid on: Loe edasi 3411
Mikroelemendid Meedikud soovitavad meil süüa piisavas koguses värskeid puu- ja juurvilju, et organism saaks neist vajalikke vitamiine. Lisaks vitamiinidele sisaldub mitmekesises toidus ka piisaval hulgal... Loe edasi 2682
Lipiidid Lipiidide hulka kuuluvad väga mitmesuguse struktuuriga orgaanilise aine molekulid, mis enamasti koosnevad alkoholidest ja rasvhappejääkidest. Lipiidide hulka kuuluvad tõelised rasvad, õlid,... Loe edasi 4837
Valgud Erinevaid valke on looduses sisuliselt lõputult. Näiteks inimese rakkudes on leitud umbes pool miljonit erinevat valku. Igal valgumolekulil on üks kindel ülesanne. Valgud (ehk proteiinid) on... Loe edasi 7056
Süsivesikud Süsivesikud (ehk sahhariidid ehk glütsiidid ehk karbohüdraadid) on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Süsivesikud on looduses kõige enam levinud orgaanilised... Loe edasi 3739
RNA ja DNA RNA on lühend ribonukleiinhappe nimetusest. Tegemist on biopolümeeriga, mille monomeerideks on nukleotiidid. See on üheahelaline polünukleotiidide jada, mis on omavahel seotud fosfodiester... Loe edasi 7400
Rakk Rakk on kõikide elurite väikseim ehituslik ja talitluslik üksus. See on võimeline keskkonnaga suheldes iseseisvalt elamiseks vajalikku energiat ammutama, kasvama ning ise ennast taastootma. Rakku... Loe edasi 4583
Rakumembraan Rakumembraan on 6…10 nm paksune õhuke glükolipiididest ja fosfatiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht, mida valgusmikroskoobis näeb vaid hämuse joonena. Membraan eraldab rakku teda... Loe edasi 5609
Plastiidid Plastiidid on iseseisvad organellid taimedes ja protistided. Ümbritsetud eraldi membraaniga on neil iseseisev genoom ning nad paljunevad rakus pooldumise teel. Arengubioloogid on seisukohal, et elu... Loe edasi 4129
Vakuool Vakuool on küll paljude ainuraksete vee-elurite ning taimerakkudes esinev membraaniga muust tsütoplasmast eristuv osa, ent kuna see pole tavaline organell, nimetatakse seda organoidiks... Loe edasi 3912
Rakukest Rakukest esineb taime- ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest paikneb väljaspool rakumembraani ning annab rakule kindla kuju ja tugevuse. Rakukest koosneb tavaliselt... Loe edasi 3489
Rakk mikroskoobis Taimerakud mikroskoobis: Erinevad loomakoed mikroskoobis: Seenerakud mikroskoobis: Mikrofotod seente hüüfidest ja spooridest: Loe edasi 4171
Bakterid Bakterid on kõige väiksemad üherakulised elurid, kes suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda. Neil puudub tuum ning nende pärilik aine asub tsütoplasmas. Raku kuju järgi jaotatakse neid... Loe edasi 4690
Bakterhaigused Bakteritest on pigem kasu kui kahju. Vaid üksikud bakterid on tõvestavad. Mitmesuguseid haigusi (haiguseks nimetatakse organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälvet, mis põhjustab... Loe edasi 5041
Bakterite olulisus Bakterid on lagundajad, muutes aineringes surnud orgaanika anorgaanilisteks ühenditeks. Bakterite elutegevus tõstab mullaviljakust. Liblikõielistel taimedel ja... Loe edasi 3305
Aine- ja energiavahetus Ainevahetusele kulub alati energiat, nagu ka ainevahetuse käigus seda tekib. Ühe lausega pole võimalik seda keerulist protsessi kirjeldada. Ainevahetus ehk metabolism (tuleneb kreekakeelsest... Loe edasi 12134
ATP Erinevate rakkude ja elurite uurimine on näidanud, et meie planeedil esineva elu bioloogilise energia kandjaks on kindel aine – adenosiintrifosfaat ehk ATP, millele on üles ehitatud praktiliselt... Loe edasi 4454
Soojus Soojuskiirgus on üks põhilisi soojusülekande liike. See on elektromagnetilise kiirguse eraldumine keha temperatuuri tõttu. Soojuskiirguse energiavahetuse vastastikmõju iseloomustab järgmine... Loe edasi 2560
Rakuhingamine Rakku sattunud toitained lagundatakse katabolismi käigus bioloogilise oksüdatsiooni teel lihtsamateks ühenditeks ning vabaneb energia. Oksüdatsiooniprotsessi (oksüdatsioon on elektronide... Loe edasi 5021
Fotosüntees Fotosüntees (kreeka keeles tähendab «photo-» valgust ja «synthesis» ühendamist või liitmist) on selline looduses toimuv protsess, mille käigus fotoaktiivsete pigmentide (nt klorofüll)... Loe edasi 4777
Süsivesikute metabolism Et kõik süsivesikud muutuvad varem või hiljem glükoosiks, uuritakse tavaliselt looduskeskse süsivesiku glükoosi metabolismi. Loe edasi 2616
Rakutsükkel Rakutsükliks nimetatakse raku jagunemistsüklit ehk tema elukäiku ühest pooldumisest teiseni. Erinevate rakkude tsükkel on erineva pikkusega (näiteks lümfotsüütide tsükkel kestab aastaid,... Loe edasi 4191
Mitoos Enne mitoosi toimub DNA replikatsioon, järgneb DNA õigsuse kontroll. Replikatsioonil muutuvad kromosoomid kahekromatiidilisteks. Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, millega tagatakse... Loe edasi 4230
Meioos Meioos (kreeka k. «vähenemine») on raku jagunemise viis, mille käigus diploidsest somaatilisest eellasrakust tekib kahe järjestikuse jagunemise järel neli haploidse kromosoomistikuga... Loe edasi 9629
Aseksuaalne sigimine Suguta sigimine (nimetatakse ka aseksuaalseks või mittesuguliseks paljunemiseks või sigimiseks) on paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist. Suguta... Loe edasi 3583
Suguline sigimine Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine. Sugulise sigimise erijuhuks... Loe edasi 5128
Taimede paljunemine Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse... Loe edasi 4585
Partenogenees Partenogeneesi juhtumil hakkavad viljastamata munarakud arenema. Kui partenogenees on spontaanne (iseeneslik), siis viljastamata munadest arenevad tavaliselt mõlemast soost isendid.... Loe edasi 2801
Ontogenees Ontogeneesiks nimetatakse eluri arengut tema tekkest (viljastumisest või vanem-organismist eraldumise hetkest) kuni surmani. Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks: 1) sünnieelseks ehk... Loe edasi 2979
KLASSITSISM Üldine kunstiline huvi klassitsismi vastu tuli Pompei varemete avastamisega 1748. aastal, mis pani kirjanikud, maalikunstnikud ja skulptorid jäljendama Kreeka ja Rooma eeskujusid. Heliloojad olid... Loe edasi 6415
ROMANTISM Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.–1830. aastail klassitsismi asemele,... Loe edasi 9122
Impressionism Impressionism on lõpu () vool, mis sai alguse Prantsuse maalikunstist (Impressioon „Tõusev päike“ Monet). Monetil oli ka mõttekaaslasi (Renoir, Manet jne). Mõte oli see, et väljuks kuivast... Loe edasi 6014
Hilisromantism Hilisromantism on kõrgromantismi järellainetus, mis oli eriti tugev Austrias ja Saksamaal. Wagner on suureks mõjuks hilisromantismile. Selle ajastu muusika iseloomulikud jooned: hiigelkoosseisud,... Loe edasi 5059
Neoklassitsism Klassitsismsi vormi ja rütmi juurde tagasipöördumine. Tekeaeg: esimese maailmasõja järgses Euroopas. Eeskujuks: Viini klassikud paljudele. Neoklassitsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme,... Loe edasi 6756
Edvard Grieg (1843-1907) Edvard Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Tema kujunemist mõjutasid nii kodumaa kui ka taani rahvusliku kunsti eest võitlevad muusikud, eriti Griegi sõber Nordraak. Nemad ergutasid... Loe edasi 3759
Pjotr Tšaikovski (1840 – 1893) Kõige kuulsam ja populaarsem 19. saj. vene helilooja. Tshaikovski oli üks Peterburi konservatooriumi esimestest lõpetajatest ja Moskva konservatooriumi üks esimesi õppejõude. Peale kümmet... Loe edasi 5863
Ferenc (Franz) Liszt (1811-1886) Ajastu suurim ja hiilgavaim klaverigeenius Liszt tõotas klaveriga teha seda, mida viiuliga oli teinud Paganini. Liszt sündis Ungaris ja on hiljem elanud Prantsusmaal ja Saksamaal. Liszti noorus oli... Loe edasi 4052
Frederyk Chopin (1810-1849) Esimesed kakskümmend aastat (1810-1830) kujutavad helilooja õnnelikku elu kodumaal. Teine üheksateist aastat (1830-1849) täis sisemisi vastuolusid, hingelist rahulolematust ja pettumusi... Loe edasi 3365
Giuseppe Verdi Giuseppe Fortunino Francesco Verdi süvdis 10. oktoobril 1813. Kui Verdi oli saanud kaheteistkümneseks, läks ta tööle Bussetosse kaupmees Barezzi juurde, keda ta ise on nimetanud oma teiseks... Loe edasi 5932
Richard Wagner 1813-1883 Saksa helilooja Richard Wagnerit tuntakse muusikaajaloos: a)heliloojana,ooperireformaatorina; b)dirigendina; c) muusikakirjanikuna, libretistina, teatriteoreetikuna. Kõigil kolmel alal on ta jätnud... Loe edasi 3745
Claude Debussy (1862-1918) Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim. Varases nooruses oli ta Francki ja Wagneri mõju all. Ta on võitnud kantaadiga „Kadunud poeg“ Rooma auhinna. 1885-1887. täiendas ta ennast... Loe edasi 4779
Maurice Ravel (1875-1937) Peamised žanrid: orkestrimuusika (orkestriteosed) ja virtuooslik klaverimuusika. Teosed: *orkestrimuusikasümfoonilised süidid: „Hispaania rapsoodia“, „Hane-ema“ (hiljem selle põhjal... Loe edasi 3944
Eesti muusikaelu 20. sajandi esimesel poolel 19 ja 20 sajandi vahetus teeb sisse selged vahed professionaalsete ja mitteprofessionaalsete muusikute vahel. Professionaalid tulevad enamasti läbi Peterburi konservatooriumi – algul oreli-,... Loe edasi 3369
Rudolf Tobias - Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873 Käinas, Hiiumaal. Muusikat hakkas talle õpetama esialgu isa, kes oli ametilt köster ja kes tegeles ka orelite ehitusega ning parandas ja häälestas... Loe edasi 2509
Artur Kapp - Artur Kapp oli Eesti üks esimesi professionaalseid heliloojaid ja XX sajandi esimesel poolel mõjuka muusikakoolkonna rajaja. Tunnustatud heliloojad olid ka tema poeg Eugen Kapp (1908–1996) ja... Loe edasi 3309
EESTI HELILOOJAD Eesti heliloojate andmebaas internetis: A Aarne, Els ( - ) Aav, Evald ( - ) Aavik, Juhan ( - ) Aimla, Siim () Aints, Tauno () Amor, Mari () Ardna, Priit ( - ) Arro, Edgar ( - ) Auster,... Loe edasi 5547
Nurkade trigonomeetrilised väärtused ja funktsioonid Trigonomeetrias mõistetakse nurga all nurga suurust, nurga mõõtarvu. Seetõttu on otstarbekas kujutada nurka kui kiire pöörde suurust ümber oma alguspunkti. ... Loe edasi 10216
Siinus ja koosinusteoreemid Siinusteoreem Siinusteoreem on seos kolmnurga külgede ja nurkade vahel. Selle järgi on kolmnurga suurima külje vastas ka suurim nurk. Täpsemalt öeldes on kolmnurga kõigi külgede suhe... Loe edasi 36848
Taandamisvalemid Taandamisvalemiteks nimetatakse valemeid, mis võimaldavad mistahes nurga trigonomeetriliste funktsioonide väärtuste leidmise taandada terav- nurga trigonomeetriliste funktsioonide väärtuste... Loe edasi 8662
Arkusfunktsioonid Arkusfunktsioonid ehk tsüklomeetrilised funktsioonid on trigonomeetriliste funktsioonide pöördfunktsioonid. Arkusfunktsioonid on mitmesed funktsioonid. Arkusfunktsioonid on arkussiinus,... Loe edasi 4342
Trigonomeetrilised võrrandid Trigonomeetrilisteks võrranditeks nimetatakse võrrandeid, kus tundmatu on trigonomeetrilise funktsiooni argumendis. Keerukamate trigonomeetriliste võrrandite puhul teisendatakse tundmatut... Loe edasi 6688
Elektrivool Elektrivooluks nimetatakse vabade laetud osakeste korrapärast (suunatud) liikumist. Elektrivoolu tekkimiseks peab olema täidetud kaks tingimust: peavad olemas olema vabalt liikuda saavad laenguga... Loe edasi 5342
Juhid. Dielektrikud. Pooljuhid Selliseid laetud osakesi, mis ei ole seotud ühegi konkreetse molekuli või aatomiga ning saavad vabalt liikuda kogu keha ulatuses, nimetatakse vabadeks laengukandjateks. Aineid, milles on vabu... Loe edasi 3813
Pinge Füüsikalist suurust, mis iseloomustab väljajõudude poolt laengu ühest punktist teise liigutamisel tehtavat tööd, nimetatakse pingeks: kus U – pinge, A – väljajõudude (nimetatud ka kui... Loe edasi 3065
Ohm’i seadus. Takistus. Juhtivus Seose kahe elektrivoolu iseloomustava füüsikalise suuruse – pinge ja vooltugevuse avastas 1827. aastal saksa kooliõpetaja, füüsika ja matemaatik Georg Simon Ohm, mistõttu teatakse vastavat... Loe edasi 7165
Jada- ja rööpühendus Tarbijaid (elektrijuhte) võib vooluahelasse ühendada kas jadamisi või rööbiti. Jadaahela tunnuseks on see, et selles ei esine hargnemisi – eelmise juhi lõpp on ühendatud järgmise algusega.... Loe edasi 14567
Galvanomeeter Galvanomeeter on analoogmõõteriist määramaks elektrivoolu olemasolu, suurust ja suunda elektrijuhis. Galvanomeetriga on võimalik kindlaks teha ka väga nõrga voolu olemasolu juhis.... Loe edasi 3291
Ampermeeter. Voolutugevuse mõõtmine Ampermeeter on galvanomeeter, mis on kohaldatud voolutugevuse mõõtmiseks. Ampermeetri eripäraks on tema võime lasta peaaegu takistuseta läbi elektrivoolu – seepärast ei tohi ampermeetrit... Loe edasi 5464
Voltmeeter. Pinge mõõtmine Voltmeeter on galvanomeeter, mis on kohaldatud pinge mõõtmiseks. Voltmeetri eripäraks on tema võime peaaegu üldse mitte endast elektrivoolu läbi lasta. Voltmeeter ühendatakse nende punktide... Loe edasi 3730
Multimeeter Ampermeeter ja voltmeeter on monofunktsionaalsed mõõteriistad, mis on mõeldud kindlas vahemikus vastavalt voolutugevuse ja pinge mõõtmiseks. Tänapäeval leiab elektrimõõtmistes laialdast... Loe edasi 2842
Elektrivoolu töö ja võimsus Laetud osakeste suunatud liikumisel teevad elektrivälja jõud laengute liigutamiseks tööd – seda tööd nimetataksegi elektrivoolu tööks ning on avaldatav erinevate elektrivälja ja/või voolu... Loe edasi 8089
Joule’ – Lenz’i seadus Kui vooluahelas ei ole liikuvaid juhte ega esine ainete keemilist muundumist, siis elektrivoolu poolt tehtava töö arvelt juht ainult soojeneb st tema siseenergia suureneb: Kui juhi siseenergia... Loe edasi 4007
Vooluallikad. Vooluallika elektromotoorjõud Et juhis saaks tekkida pikemaajalisem elektrivool, tuleb juhis tekitada ja hoida elektrivälja (pinget juhi otstel) pikema aja jooksul. Vooluallikad on seadeldised, mis on mõeldud elektrivälja... Loe edasi 6660
Vooluallika sisetakistus. Ohm’i seadus suletud vooluringi kohta Vaatleme suletud vooluringis esinevate jõudude poolt tehtavat kogutööd - vooluallikast väljaspool teevad tööd elektrijõud, vooluallika sees aga kõrvaljõud. Seega võime öelda, et... Loe edasi 6626
Elektrivool metallides Metallides on vabadeks laengukandjateks vabad- ehk valentselektronid. Elektrivälja sattudes hakkavad vabad elektronid liikuma elektrivälja jõujoontele vastupidises suunas. Elektrivoolu suunaks... Loe edasi 3685
Elektrivool elektrolüütides Vedelikke, milles leidub vabu laengukandjaid nimetatakse elektrolüütideks. Elektrolüütideks on soolade, hapete ja leeliste vesilahused ning vastavad ained vedelas (sulas) olekus.... Loe edasi 3484
Voolutugevus metallides ja elektrolüütides Metallides, kus vabadeks laengukandjateks on elektronid, saab voolutugevust kirjeldada juhti läbivate elektronide suunatud liikumise kaudu: kus I – voolutugevus (A); q0 – laengukandja... Loe edasi 2198
Elektrivool gaasides Gaasid on üldjuhul dielektrikus st neis ei leidu vabu laengukandjaid. Selleks, et gaasis saaks tekkida elektrivool, tuleb sinna vabad laengukandjad tekitada – gaas tuleb ioniseerida. Olukorda, kus... Loe edasi 5138
Elektrivool pooljuhtides Pooljuhtideks nimetatakse materjale, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhtidel, kuid parem kui dielektrikutel. Nende peamine erinevus metallidega on see, et kui metallide eritakistus... Loe edasi 4616
Lisandjuhtivus pooljuhtides Lisades ränile (või mõnele teisele XIV rühma pooljuhtelemendile, näiteks germaaniumile Ge) väikeses koguses mõne XV rühma elemendi aatomeid (näiteks antimoni Sb), kusjuures piisab vaid... Loe edasi 2994
pn-siire Pooljuhtkristalli, mille üks osa sisaldab doonor-, teine aga aktseptorlisandit nimetatakse pn-siirdeks. Kirjeldatud olukorra tekkimise järel algab lisandjuhtide kontaktpiirkonnas intensiivne... Loe edasi 3772
Valgusdiood Valgusdiood on pn-siirdega pooljuhtdiood, mis muundab elektrienergiat nähtavaks valguseks, samuti optiliseks kiirguseks spektri infrapunases või ultravioletses osas. Valgusdioodi nimetatakse ka... Loe edasi 3122
Fotodiood Fotodiood (ka ventiil-fotoelement või fotorakk) on pooljuhtdiood, mille elektrilised omadused sõltuvad tema pn-siirdele langevast nähtavast valgusest, samuti ultraviolett- või... Loe edasi 3358
Vahelduvvool kui laengukandjate sundvõnkumine Nähtust kus perioodiliselt (või peaaegu perioodiliselt) muutuvad elektromagnetvälja iseloomustavad suurused (elektrilaeng, elektrivälja tugevus, pinge, voolutugevus, magnetinduktsioon, magnetvoog... Loe edasi 2639
Generaator. Elektrijaamad Seadeldist, mis muudab mehaanilise liikumise tänu elektromagnetilise induktsiooni nähtusele vahelduvvooluks nimetatakse elektrigeneraatoriks. Lihtsaim generaator ehk dünamo koosnebki püsi- või... Loe edasi 4878
Elektrimootor Ampere’i seadusest on teada, et vooluga juhtmele mõjub magnetväljas jõud, mis on tingitud sellest, et juhis sisalduvatele liikuvatele laetud osakestele mõjuvad Lorentz’i jõud. Tänu... Loe edasi 5712
Trafo Elektrijaamade generaatorid toodavad väga suure voolutugevusega elektrivoolu, mille ülekandmisel tarbijani oleks keeruline ja kallis sest (1) väga tugev elektrivool vajab transportimiseks väga... Loe edasi 7418
Elektrienergia ülekanne Elektrijaamades genereeritakse tavaliselt elektromotoorjõudu, mille väärtuseks on 10kV. Kuna jaamade generaatorite võimsused ulatuvad megavattidesse, siis võib selle elektromotoorjõuga kaasnev... Loe edasi 3634
Vahelduvvooluvõrk. Faas ja neutraal Vahelduvvooluga töötavad tarbijad ühendatakse enamasti vooluahelasse rööbiti. Ka elektrijaamad, kus vahelduvvoolu toodetakse on vooluahelasse ühendatud rööbiti – nii ei tekita voolu... Loe edasi 4246
Elektriohutus Euroopa Liidus kasutusel olevad tarbijate pistikud omavad (ja neile vastavad pesad sisaldavad) lisaks faasi- ja neutraalklemmile veel ka kolmandat klemmi/juhet, mida nimetatakse maanduseks. Läbi... Loe edasi 2678
Takistus vahelduvvooluahelas Vahelduvvooluahelas esineb olemuslikult kolme eriliiki elektritakistust: (1) aktiivtakistust, (2) induktiivtakistust ning (3) mahtuvustakistust Aktiivtakistuseks (R või XR) nimetatakse... Loe edasi 4058
Faasinihe pinge ja voolutugevuse vahel Kui vahelduvpinge muutub harmooniliselt: kus U – pinge hetkväärtus, Um=BSω – pinge maksimumväärtus (amplituudväärtus), siis muutub harmooniliselt ka voolutugevus ahelas, millele... Loe edasi 4570
Ohm’i seadus vahelduvvooluahelas Kui aktiiv-, induktiiv- või mahtuvustakistusele on rakendatud muutuvpinge, siis on voolutugevus ahelas arvutatav valemist: kus I – voolutugevus ahelas, U – pinge ahela otstel ning X – ahela... Loe edasi 2813
Vahelduvvoolu võimsus. Efektiivväärtused Vahelduvvoolu võimsust (nagu ka alalisvoolu oma) arvutatakse valemist: kus, N – võimsus, U – pinge, I – voolutugevus. Ohm’i seadusest tulenevalt (I=U/R => U = IR) saab valemile anda... Loe edasi 5318
Elekromagnetlained (kordamine) Kui mingis ruumipunktis tekib muutuv elektriväli (või ka magnetväli), siis põhjustab see muutuva magnetvälja (elektrivälja) tekkimise selle punkti vahetus ümbruses. See omakorda põhjustab oma... Loe edasi 3767
Mikrofon. Kõlar Hääleks (heliks) nimetatakse õhus (või muus keskkonnas) levivaid pikilaineid, mille võnkesagedus jääb vahemikku 20 … 20 000 Hz. Häälelained, kui ei ole just tegemist väga valju (suure... Loe edasi 2832
Raadioside Tänapäeval kasutatakse häälega seonduva info edastamiseks peamiselt elektromagnetlaineid, mis leiavad laialdast rakendamist eelkõige seetõttu, et nad levivad ülikiiresti (ca 3∙108 m/s) ning... Loe edasi 2253
Antennid Elektromagnetvõnkumised muudetakse ühes avatud võnkeringis – saatjas (saateantennis) – elektromagnetlaineks ning teises, samale sagedusele (lainepikkusele) häälestatud avatud võnkeringis... Loe edasi 2979
Moduleeritud võnkumised ja lained Põhimõtteliselt on võimalik ühendada mikrofon saatjaga ning muundada mikrofonivoolule vastavad elektromagnetvõnkumised kohe ka elektromagnetlaineks, kuid kuna taoliselt otsemuundatud lainete... Loe edasi 2437
FM-lainete levimiskaugus Kuidas arvutada FM lainete vastuvõtu kaugust? Teades saatja-antenni kõrgust Maapinnast ning Maa raadiust R (R≈6400 km =6,4∙106m), on võimalik leida Phytagorase teoreemi kasutades täisnurkse... Loe edasi 2647
Radarid Radar (varem ka RADAR - inglise keeles radio detection and ranging - raadioasukoha ja -kauguse määramine) on raadioseireseadeldis ehk raadiolokaator, mis toimib raadiolainete levimise põhimõttel... Loe edasi 2433
Globaalne punktiseire (GPS) Üleilmne asukoha määramise süsteem ehk globaalne punktiseire (lühend GPS tuleb ingliskeelsest väljendist Global Positioning System) on satelliitnavigatsiooni süsteem. GPS-süsteem võimaldab... Loe edasi 2902
Kehade siseehitus. Ainehulk Juba XIX sajandi alguses näitas inglise teadlane John Dalton, et loodusnähtuste paljusid seaduspärasusi saab põhjendada, kasutades ettekujutust aatomitest ja molekulidest. Molekuliks nimetatakse... Loe edasi 2034
Ainehulk. Mass. Tihedus Ainehulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ainekoguses sisalduvate molekulide arvu. Ainehulga mõõtühikuks on 1 mool (1 mol). Mool on SI põhiühik! 1 mool on selline ainehulk, milles... Loe edasi 5084
Molekulaarteooria põhiseisukohad Molekulaarteooria aluseks on kolm põhiväidet: ained koosnevad osakestest (molekulidest); need osakesed liiguvad kaootiliselt (lakkamatult ja korrapäratult); osakesed mõjutavad üksteist tõmbe-... Loe edasi 2520
Ideaalgaas ja reaalgaas Ideaalne gaas ehk ideaalgaas on reaalse gaasi lihtsustatud mudel kus: (1) gaasimolekulid loetakse punktmassideks; (2) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed ning (3) molekulide... Loe edasi 5654
Siseenergia. Soojusenergia Kuna kehad koosnevad molekulidest (või aatomitest), mis on pidevas ja lakkamatus soojusliikumises ning mis mõjutavad vastastikku üksteist. Soojusliikumise tõttu omavad molekulid kineetilist... Loe edasi 2682
Temperatuur kui soojusenergia mõõt Temperatuur on füüsikaline suurus, mis on kehas sisalduva soojusenergia peamiseks mõõduks – mida kõrgem on keha temperatuur, seda suurem on tema koostisosakeste kineetiline energia – seda... Loe edasi 2878
Temperatuuriskaalad Tavaliselt kasutatakse temperatuuri mõõtmiseks kehade soojuspaisumist – so omadust, kus keha ruumala muutus on võrdeline keha temperatuuri muutusega. Ruumala muutumise põhjuseks on osakeste... Loe edasi 2621
Põllumajandus ja toiduainetetööstus Põllumajandus on materiaalse tootmise viis, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ja mitmekesist toorainet tööstuse jaoks. Loe lisaks põllumajandus: Argiculture Inimkonna ajaloo... Loe edasi 3863
Maailma toiduprobleemid Toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus või ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv, haritava maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine (looduskatastroofid),... Loe edasi 7064
Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid Põllumajandusega tegelemise võimalikkuse määravad looduslikud tegurid. Maailmas on iga elaniku kohta 2 ha maismaad, kuid kolmandik sellest on kõrbed ja veerandi sellest katab igijää. ... Loe edasi 6334
Põllumajandusliku tootmise tüübid ja põllumajanduse spetsialiseerumine Varaagraarne tootmisviis - korilus (praegu ~10 milj. inimest Aasias ja Aafrikas elab nii) oli 10 000 aastat tagasi eluviisiks. Sellele järgnes loomade kodustamine (kits, lammas), põlluharimise... Loe edasi 7185
Põllumajanduslik tootmine eri loodusoludes, agroklimaatilised vöötmed Arktilises kliimas on põllumajandusega võimatu tegeleda, sest pole taimekasvuks sobivaid tingimusi. Lähisarktilise kliimaga aladel karjatatakse tundraaladel põhjapõtru, maapind on sügavalt... Loe edasi 3961
Põllumajanduse mõju keskkonnale Alepõllundusega algas metsade hävitamine parasvöötmes. Loe lisaks alepõllundus: Alepõllundus Slash-and-burn Ka praegu on suur surve metsadele lähistroopikas ja troopikas, suurtel aladel Aasias... Loe edasi 4832
Vesi ja veekogudega seotud probleemid Egiptuses elab ~80 milj inimest. Enamus on koondunud Niiluse jõe orgu, mis on suurim oaas maailmas. Vee olemasolu sõltub sesoonsetest sademetest ning Assuani paisust ja Nasseri järvest. Iraagi ~30... Loe edasi 3948
Maailma kalandus ja vesiviljelus Kalandus koosneb kahest poolest: kalade ja muude veeorganismide püügist maailmamerest ja siseveekogudest ning kalade jt veeorganismide kasvatamisest. Tänapäeval räägitakse vesiviljelusest ehk... Loe edasi 6734
Maavarade ammutamine šelfialadel Maailmamere madalas rannikuvööndis asub 9/10 maailma kalavarudest ja naftast. Inimesele kasutatav suurim biomass asub: naftavarude paiknemise kaart: naftavarude ja ökoloogiliselt tähtsate alade... Loe edasi 3549
Maailmamere reostumine ning kalavarude vähenemine Maailmameres on hinnanguliselt umbes 6 tonni biomassi iga maakera elaniku kohta, kuid see on peamiselt planktoni kujul. Kalu arvatakse olevad biomassist 1%, kuid kõik pole söödavad. Kõige rohkem... Loe edasi 5206
Rahvusvahelised lepped maailmamere ja selle elustiku kasutamisel Rahvusvahelised organisatsioonid NAFO – Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon reguleerivad ning kontrollivad püügipiirkondi ja püügikvoote. NEAFC – Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon reguleerib... Loe edasi 2962
Erineva veerežiimiga jõed Jõgede veerežiim sõltub valgala kliimatingimistest, pinnaehitusest, muld- ja taimkattest ning maakasutusest. Nendest kõige tähtsamad on kliimategurid, millest sõltuvad veetaseme aastased... Loe edasi 5957
Üleujutused ja jõgede hääbumine Parasvöötmes ja mussoonkliimaga aladel voolavad jõed lammorgudes, suurvee ajal ujutatakse need alad üle. Kuival ajal on jõe lammiosa kuiv. Üleujutustega kantakse lammile juurde... Loe edasi 3158
Põhjavee kujunemine ning põhjavee taseme muutumine Põhjaveeks nimetatakse maakoore kivimite ja setete poorides, lõhedes jm tühikutes olevat vett. Maakoore poorsetes kivimites liigub vesi suhteliselt vabalt ja selliseid kihte nimetatakse... Loe edasi 5161
Põhjavee kasutamine, reostumine ja kaitse Joomiseks saab inimene kasutada suhteliselt kergesti kättesaadavat magedat vett. Selleks saab kasutada jõgede, järvede või põhjavett, mida eelnevalt uuritakse ja vajadusel puhastatakse. Aasta... Loe edasi 4556
Niisutuspõllumajandus Troopikavöötmes on väga vähe pilvi ja see on suurima maapinnale langeva päikesekiirguse aastasummaga piirkond (kuni 11 000 kraadi C). Siin kasvatatakse peamiselt datlipalme, kohvipuid ja... Loe edasi 3897
Metsade hävimine ja selle põhjused Mets on taastuv loodusvara, mille globaalne funktsioon on biomassi moodustamine ja atmosfääri koostise reguleerimine. Viimase kahe sajandis jooksul on metsade pindala vähenenud maakeral ligi kaks... Loe edasi 4766
Ekvatoriaalsed vihmametsad ja nende majandamine Mitmerindelised ja eriti liigirikkad on ekvaatoriümbruse metsad. Taimestiku laotus: Ekvatoriaalne vihmamets peidab endas pooli maailma looma- ja taimeliike, kusjuures paljud liigid on veel... Loe edasi 5144
Parasvöötme okasmetsad ja nende majandamine Metsaraiet tehes jaotatakse puit töönduslikuks ja tarbepuiduks. Puidul on hindamatud omadused, sest see materjal on kergesti töödeldav, samas halb soojusjuht. Töönduslik on ümarpuit, nt palk,... Loe edasi 3997
Taim- ja muldkatte kujunemise tingimused okasmetsa ning vihmametsa vööndis Taiga- ehk okasmetsavöönd on noor loodusvöönd, kuna tekkis viimase 10 000 aasta jooksul pärast viimast mandrijäätumist. Nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas hõlmab see ulatuslikke... Loe edasi 3409
Metsade säästlik majandamine ja kaitse Eestis on kehtestatud metsakaitse eeskirjad, kus nt pole lubatud alla 100-aastaste männikute, alla 80-aastaste kuusikute ja alla 70-aastaste kaasikute lageraie. Metsa kaitsmisel on oluline koht... Loe edasi 3711
Maailma energiaprobleemid Energiamajandus põhineb 5 peamisel energiaallikal: nafta, maagaas, tahke kütus, hüdro- ja tuumaenergia. Alternatiivsete energiate osatähtsus on maailma maastaabis 1%. Üle poole maailma... Loe edasi 4106
Energiaressursid ja maailma energiamajandus Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energiat sisaldavate materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise ning kauplemisega. Loe lisaks:... Loe edasi 4383
Nüüdisaegsed tehnoloogiad energiamajanduses Tänapäeval on alternatiivenergiate kasutamine väga soositud, kuid ikkagi kallis tehnoloogiliste vahendajate tõttu (tuulegeneraatorite rootorid, päikesepaneelide ehitus). Taastuvenergia... Loe edasi 2957
Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid Fossiilsete kütuste kasutamisega kaasnevad ohud, millest olulisem on tahkete kütuste põletamisel tekkiv õhusaaste. Suurtel elektrijaamadel on tahmapüüdurid ja kasvuhoonegaaside jaoks filtrid.... Loe edasi 5021
Ideaalse gaasi rõhk Ideaalse gaasi molekulid põrkuvad anuma seintega, nende liikumishulk (impulss) muutub ning seetõttu mõjutavad gaasimolekulid seina mingi jõuga. Rõhk iseloomustab jõu (mida gaasimolekulid... Loe edasi 3396
Mikro ja makroparameetrid Gaasides toimuvaid protsesse on ideaalgaasi mudeli abil võimalik kirjeldada mikrokäsitluses – see tähendab arvestades gaasimolekulide tasandil toimuvaid nähtusi. Füüsikalisi suurusi, mis... Loe edasi 4435
Ideaalgaasi olekuvõrrand Mikrokäsitluses kirjeldab gaasides toimuvat näiteks ideaalse gaasi rõhu valem: kus: p – ideaalse gaasi poolt anuma seintele avaldatav rõhk, n – molekulide kontsentratsioon n=N/V (N- osakeste... Loe edasi 6191
Isoprotsessid Selliseid protsesse, kus lisaks ideaalse gaasi kogusele jääb muutumatuks veel mõni gaasi makroparameetritest, nimetatakse isoprotsessideks. Isoprotsessi käigus võib muutumatuks võib jääda (1)... Loe edasi 4241
Isotermiline protsess Kui protsessi käigus ei muutu ideaalse gaasi temperatuur, nimetatakse seda isotermiliseks protsessiks. Kuna protsessi käigus jääb temperatuur samaks ehk T1 = TN, siis võtab isotermilist... Loe edasi 8559
Isobaariline protsess Protsessi, mille käigus jääb muutumatuks gaasi rõhk, nimetatakse isobaariliseks protsessiks. Kuna protsessi käigus ei muutu gaasi rõhk ehk p1 = pN, siis avaldub isobaarilise protsessi korral... Loe edasi 5104
Isohooriline protsess Protsessi, mille käigus jääb muutumatuks gaasi rõhk, nimetatakse isohooriliseks protsessiks. Kuna protsessi käigus ei muutu gaasi ruumala ehk V1 = VN, siis avaldub isohoorilise protsessi... Loe edasi 4396
Soojusenergia muutmise viisid (mehaaniline töö ja soojusülekanne) Kehad koosnevad molekulidest, mis on pidevas soojusliikumises ning mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega. Kui keha (osake) liigub, siis omab ta kineetilist energiat. Kui keha (osake) on... Loe edasi 2338
Soojusülekanne. Soojusülekande liigid Olukorda, kus kaks keha omavahel soojusenergiat vahetavad nimetatakse soojusülekandeks. Soojusülekandel antakse energiat alati kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale.... Loe edasi 5245
Otsene soojusvahetus Kui kaks erineva temperatuuriga keha on omavahe vahetus kokkupuutes, toimub soojusenergia üleminek kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale otsese soojusvahetuse ehk... Loe edasi 3554
Konvektsioon Konvektsioon, on soojusülekande vorm, mille korral antakse energiat vedeliku/gaasi ühelt osalt teisele tänu sellele, et osakesed liiguvad vedeliku/gaasi kuumematest osadest külmematesse. Koos... Loe edasi 3001
Soojuskiirgus Soojuskiirgus on elekromagnetlaine, mis tekib kehades nende koostisosakeste ergastamisel teiste soojusliikumises olevate osakeste toimel. Kuumad kehad kaotavad tänu sellele, et nad kiirgavad... Loe edasi 2218
Soojushulk Soojusenergia hulka, mille keha soojusülekandel saab või kaotab, nimetatakse soojushulgaks. Kui keha saab soojust ehk tema siseenergia suureneb, siis loetakse soojushulk positiivseks. Kui keha... Loe edasi 6123
Termodünaamika I printsiip Kehade süsteemi, millesse kuuluvate kehade vahel toimuvad soojuslikud ja mehaanilised protsessid ning mis pole vastastikmõjus süsteemiväliste kehadega, nimetatakse isoleeritud termodünaamiliseks... Loe edasi 3259
Ideaalse gaasi poolt tehtav töö Uurime, millest sõltub ideaalgaasi poolt tehtava töö suurus. Asugu ideaalne gaas kolviga, mille põhjapindala on S suletud silindris. Asetame kolvile koormise, mille mass on m. Arvutame kui suur... Loe edasi 3707
Termodünaamika I printsiip ja isoprotsessid Milline gaasiga toimuv soojuslik protsess on gaasi töö seisukohalt kõige kasulikum? Kui gaas teeb tööd, siis muutub tema siseenergia, gaasi siseenergiat võib muuta ka soojusülekanne (kui gaas... Loe edasi 2915
Adiabaatiline protsess Sellist protsessi, mis toimub isoleeritud süsteemis kus gaasile ei anta ega ka võeta soojust ning tööd tehakse gaasi siseenergia arvelt nimetatakse adiabaatiliseks protsessiks. Adiabaatilise... Loe edasi 3669
Soojusmasina tööpõhimõte Soojusmasin ka termodünaamiline mootor on seadeldis, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasinate töö põhineb tsüklilistel protsessidel. Tavaliselt on soojusmasinates... Loe edasi 4060
Soojusmasina kasutegur Soojusmasinas ei saa põhimõtteliselt muundada tööks kogu töötava keha siseenergiat. Soojusmasina poolt tehtav töö (A’) sõltub soojendilt saadava (Q1) ja jahutile antavate (Q2)... Loe edasi 3000
Auruturbiin Auruturbiin on soojusmasin, milles muundatakse kiiresti voolava aine (veeauru või muu gaasi - näiteks tuule, aga ka vee või mõne teise vedeliku) kineetiline energia mehaaniliseks... Loe edasi 3707
Aurumasin Aurumasin on soojusmasin, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud soojusenergia mehaaniliseks energiaks. Iga aurumasina juurde kuulub kindlasti ka aurukatel või boiler, kus vesi aetakse keema... Loe edasi 3887
Sisepõlemismootor Sisepõlemismootor on soojusjõumasin, milles keemiline energia muundub mehaaniliseks energiaks kütuse põlemisel mootoris endas. Just see asjaolu on sisepõlemismootorite peamiseks eeliseks... Loe edasi 5599
Reaktiivmootor Reaktiivmootor on soojusmasin, mis töötab kiiresti voolava gaasi- või vedelikujoa (reaktiivjuga) tekitatud reaktiivjõu tõttu. Eristatakse turbiin- ja otsevoolu reaktiivmootoreid.... Loe edasi 3293
Inimene kui soojusmasin Inimene, nagu ka kõik ülejäänud elusorganismid vajavad toimimiseks „kütust“ – toitu – mis erinevate biokeemiliste protsesside käigus erinevat liiki energiateks muundatakse. Seega... Loe edasi 3249
Kord ja korratus Vaatleme nähtust kus 1kg massiga keha, mis liigub kiirusega 10 m/s, peatub hõõrdumise tõttu. Selle protsessi käigus läheb keha kineetiline energia 50J, mis meie kehal on protsessi alguses... Loe edasi 1967
Protsesside pööratavus Küllap olete tähele pannud, et looduses iseeneslikult toimuvad protsessid on (erinevalt juuresolevates tagurpidivideotes nähtavast) alati pöördumatud: klaas puruneb põrandale kukkudes... Loe edasi 2311
Energia ülekanne. Energia kvaliteet Nagu me oleme näinud, liigub soojusenergia alati soojemalt kehalt külmemale. Sellel nähtusel põhines soojusmasinate töö. Joonisel (nn Sankey diagrammil) on proportsionaalselt noolte laiusega... Loe edasi 3338
Entroopia Selleks, et kirjeldada süsteemi korratuse kasvu ja/või protsesside käigus süsteemis aset leidvat energia kvaliteedi langust, on kasutusele võetud süsteemi karakteristik – entroopia. Entroopia... Loe edasi 6442
Termodünaamika II printsiip Termodünaamika II printsiibi kohaselt: saab suletud süsteemis toimuvates soojuslikes protsessides entroopia ainult kasvada. Termodünaamika II printsiip on empiiriline loodusseadus. See tähendab,... Loe edasi 3057
Entroopia ja elu ilmus Erwin Schrödinger’i raamat „Mis on elu?”. Selles raamatus on põhirõhk entroopia mõiste üle arutlustel elusmaailma protsessides. Toome siin vabas tõlkes väljavõtte sellest... Loe edasi 3830
Taastuv ja taastumatu energia Inimkonna areng on toimunud käsikäes energia tarbimise kasvuga. Kui alginimestel oli kasutada ainult Päikeselt saadud energia ning hinnanguliselt moodustas nende välistest (Päikesest) allikatest... Loe edasi 2842
Energeetika alused ning tööstuslikud energiaallikad Kõige kiiremini suureneb inimkonna vajadus elektrienergia järele. Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades kasutades selleks peamiselt Faraday poolt avastatud elektromagnetilise induktsiooni... Loe edasi 2705
Hüdroelektrijaam Hüdroelektrijaamades muundatakse elektrienergiaks üles paisutatud vee potentsiaalne energia. Hüdroelektrijaama tähtsaimaks tunnuseks on paisu ehk tammi olemasolu. Tammi taha koguneb vesi. Mida... Loe edasi 4181
Tuulegeneraator Tuuleelektrijaamad (tuulegeneraatorid) toodavad elektrienergiat voolavate õhuvoolude – tuule – kineetilisest energiast. Tuulegeneraatori tähtsaimad koostisosad on rootor koos sellele kinnitatud... Loe edasi 3358
Laineelektrijaam Laineelektrijaamades muundatakse elektrienergiaks ookeanilainete energia. Käesoleval ajahetkel on tegemist veel katsetusjärgus olevate tehnoloogiatega. Üheks võimalikuks mooduseks muundada... Loe edasi 2365
Loodete elektrijaam Looded on taevakeha, antud juhul Maa, kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha, antud juhul Kuu, gravitatsiooniline külgetõmme. Enamasti peetakse loodete all silmas Maa ning... Loe edasi 3531
Soojuselektrijaam Soojuselektrijaamas muundatakse elektrienergiaks kütuse põlemisel vabanenud soojusenergia. Soojuselektrijaamas muundatakse koldes kütuse siseenergia kütuse keemilisel põlemisel soojusenergiaks.... Loe edasi 4427
Päikeseelektrijaam Tegelikult on enamus Maal kasutatavast energiast pärit Päikeselt – nii taastuvate kui taastumatute kütuste siseenergia on neis salvestunud Päikese energia, Päikesest on põhjustatud Maal... Loe edasi 2479
Tuumaelektrijaamad Tuumaelektrijaamades muundatakse elektrienergiaks raskete uraanituumade lõhustumisel vabanevat seoseenergiat. Tuumad koosnevad prootonitest ja neutronitest, neid hoiavad tuumas koos tuumajõud. On... Loe edasi 4018
Geotermaalelektrijaamad Liikudes Maa pinnalt Maa tuuma poole, suureneb temperatuur keskmiselt 30°C iga tuuma suunas liigutud kilomeetri kohta. Nii valitseb umbes 3km sügavusel Maa sees umbes 100°C temperatuur.... Loe edasi 3172
Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Kõneledes kasvuhooneefektist ja kliima soojenemisest, peame esmalt lähemalt uurima nende põhjustajat – soojuskiirgust. Soojuskiirguse võimsus ja spekter 19. sajandil avastati, et kõik kehad,... Loe edasi 4895
Elektriväli ja magnetväli Elektrilaengu jäävuse seadus: kus q1, q2, … qN – süsteemis sisalduvate kehade elektrilaengud (nende summa on süsteemi kogulaeng) mingi protsessi alguses ja q’1, q’2, … q’N –... Loe edasi 10667
Elektromagnetväli Lorentz’i jõud (magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud): F - laetud osakesele mõjuv jõud (N), v – osakese kiirus (m/s), q – osakese laeng (C), α - nurk positiivse osakese... Loe edasi 4391
Elektromagnetlained Suletud võnkeringis tekkivate elektromagnetiliste vabavõnkumiste periood: kus T – vabavõnkumiste periood (s), L – (induktiivpooli) induktiivsus (H), C – (kondensaatori) mahtuvus (F). Footoni... Loe edasi 3509
Valguse ja aine vastastikmõju Valguse peegeldumisseadus: α - valguse langemisnurk, β - valguse peegeldumisnurk (kas rad või °) Valguse murdumisseadus: kus v1 - valguse kiirus lähtekeskkonnas, v2 - valguse kiirus... Loe edasi 2772
Elektrivool Ohmi seadus: kus I – voolutugevus (A); U – pinge (V), R – takistus (Ω), G – elektrijuhtivus (S) Takistuse/juhtivuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja materjalist: kus ρ (roo) – materjali... Loe edasi 10886
Elektromagnetismi rakendused Magnetvoo, pinge ja voolutugevuse muutused vahelduvvooluahelas: kus U – pinge hetkväärtus, Um=BSω – pinge maksimumväärtus – amplituudväärtus – (mõlemad V). Valem rakendub juhul kui... Loe edasi 4527
Soojusnähtused Ainehulk: kus ϑ – ainehulk, N molekulide arv kehas, NA=6,02∙1023 mol-1 – Avogadro arv Molekulmass: kus M – molekulmass (ühikuta), m0 - aine molekuli mass (kg); - süsinik-12 aatomi mass... Loe edasi 3259
Termodünaamika alused Soojushulk keha soojenemisel/jahtumisel: kus Q – soojushulk (J), m – keha mass (kg) ning ΔT = T2 – T1 – temperatuuri muutus (T2 ja T1 on soojusülekande käigus soojenenud/jahtunud keha... Loe edasi 3911
Energeetika alused ja põhiprobleemid Hüdroelektrijaama võimsus: kus N – jaama võimsus (W), ΔEp – paisutatud vee potentsiaalse energia muutus (J), Δt – jaama töötamise aeg (s); ρ – vee tihedus (1000 kg/m3); ΔV – läbi... Loe edasi 2962
Hingamine Hingamiselundite liigid on kopsud (näiteks inimesel ja teistel imetajatel või ka lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel), õhusooned ehk trahheed (näiteks putukatel), lõpused (näiteks kaladel),... Loe edasi 8170
Rakuhingamine Rakuhingamine koosneb kolmest protsessist: glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Kokkuvõttes saab rakuhingamisel 6-süsinikulisest glükoosist 6 hapnikumolekuli abil... Loe edasi 13347
Tuletatud mõõtühikud, millele on antud oma nimetus 1 radiaan (1 rad) on kesknurk, millele vastav kaarepikkus võrdub ringjoone raadiusega 1 steradiaan (1 sr) on tipuga kera keskmesse toetuv ruuminurk, mis eraldab kera pinnal raadiuse ruuduga võrdse... Loe edasi 4949
Süsteemivälised mõõtühikud Pikkus Mass Aeg Pindala Ruumala Kiirus Jõud Töö, energia Võimsus Rõhk Magnetvoog Magnetinduktsioon Loe edasi 6514
Päikesesüsteemi planeetide võrdlus Päikese tiirlemisperiood ümber Galaktika keskme – galaktika-aasta Päikese pöörlemisperiood on antud ekvaatoril Kuu kaugus on antud Maast mõõdetuna Loe edasi 4286
ADP ja ATP roll Rakuhingamiseks nimetatakse glükoosi lõplikku lagundamist, mille tulemusel saadakse energiat ja eraldub CO2. Rakuhingamine toimub mitokondris. Tekkinud energia salvestatakse ATP molekulidesse.... Loe edasi 10981
Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid Glükoosi täielik lagundamine vajab hapnikku. Ilma hapnikuta annab glükolüüs rakule oluliselt vähem energiat. Ilma hapnikuta saab toota vaid 2 ATP molekuli (hapniku olemasolul kuni 38 ATP-d),... Loe edasi 11256
Sisukord Füüsika Elektromagnetism Autor: Enn Kirsman Elektriväli ja magnetväli Elektrilaeng. Punktlaeng. Positiivsed ja negatiivsed laengud. Elementaarlaeng. Laengu ühikud. Kehade laadumismehhanism.... Loe edasi 4318
Elektrilaeng. Punktlaeng Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha omadust astuda teiste kehadega elektromagnetilisse vastastikmõjusse. Kehade elektriseerimiseks on kaks viisi: (1) Kehad elektriseeruvad... Loe edasi 6048
Positiivsed ja negatiivsed laengud Kuna elektrilaengut omavad kehad võivad omavahel nii tõukuda kui ka tõmbuda, siis järeldub sellest, et looduses eksisteerib kahte liiki elektrilaenguid. Laenguid liigitatakse... Loe edasi 3717
Elementaarlaeng Kõik kehad koosnevad aatomitest. Aatomid koosnevad positiivse laenguga aatomituumast ja seda ümbritsevast negatiivse laenguga elektronkattest. Aatomituum sisaldab vähima võimaliku positiivset... Loe edasi 4244
Laengu ühikud Elektrilaengu suurust mõõdetakse kulonites (1C) Laengu ühik defineeritakse fundamentaalühikute - elektrivoolu tugevuse- ja ajaühiku kaudu: kui voolutugevus juhis on 1A, siis läbib igas sekundis... Loe edasi 3274
Kehade laadumismehhanism Selleks, et keha omandaks elektrilaengu, tuleb muuta kehas sisalduvate elektronide arvu. Kehale negatiivse elektrilaengu andmiseks tuleb suurendada elektronide arvu kehas, positiivse elektrilaengu... Loe edasi 2616
Laengu jäävuse seadus Elektriliselt isoleerituks nimetatakse sellist süsteemi, kus laengute hulk iseenesest ei muutu Elektriliselt isoleeritud süsteemis on elektrilaeng jääv suurus kus q1, q2, … qN –... Loe edasi 4219
Coulomb’i seadus Punktlaengute vahel võivad mõjuda nii tõmbe- kui tõukejõud, nende elektriliste jõudude suurus määratakse Coulomb’i seadusega, mille kohaselt: kaks punktlaengut mõjutavad teineteist... Loe edasi 11063
Otsene ja vahendatud vastastikmõju Kehade vaheline vastastikmõju võib olla vahetu ... so vastastikmõjus olevad kehad on omavahel vahetus kokkupuutes või toimuda läbi vahendaja. Vastastikmõju vahendajaks on kas: mingi kolmas keha... Loe edasi 2498
Elektromagnetväli kui elektromagnetjõudude vahendaja Elektrilise vastastikmõju vahendajaks so kuloniliste jõudude tekkepõhjuseks on elektriväli. Rangelt võttes on küll tegu elektromagnetvälja avaldumisvormiga olukorras, kus välja tekitav... Loe edasi 2887
Elektrivälja tugevus Elektriväli kirjeldab, kuidas igal ajahetkel mingis ruumipunktis (väljapunktis) elektriliselt laetud testlaengut mõjutatakse – elektriväli on vektorväli, mida kirjeldatakse laetud keha... Loe edasi 5312
Punktlaengu elektrivälja tugevus Kasutades Coulomb’i seadust ning elektrivälja tugevuse definitsioonvalemit, saame punktlaengu elektrivälja tugevuse valemiks (vaakumis): kus E – elektrivälja tugevus, q0 – välja... Loe edasi 3201
Välja visualiseerimine: välja jõujoon ja ekvipotentsiaalpind Elektromagnetväli (ka elektri- ja magnetväli eraldi võetuna) pole ühegi meie meeleorganiga tajutavad – väli avaldub tema mõjus laetud osakestele. Väljade kirjeldamiseks kasutatakse... Loe edasi 2602
Elektrivälja jõujooned Elektrivälja jõujooned on mõttelised jooned, mille igas punktis on elektrivälja tugevus suunatud pikki selle joone puutujat Loe edasi 3909
Punktlaengu elektriväli Elektrivälja jõujooned on jooned, mille igas punktis on elektrivälja tugevuse vektor selle joone puutujaks. Elektrivälja jõujoonte joonestamiseks kasutame positiivset proovilaengut tuvastades... Loe edasi 2214
Laengupaari elektriväli Elektrivälja jõujooned on jooned, mille igas punktis on elektrivälja tugevuse vektor selle joone puutujaks. Elektrivälja jõujoonte joonestamiseks kasutame positiivset proovilaengut tuvastades... Loe edasi 4554
Elektriväli kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel. Homogeenne väli Ka laetud plaatide vahelist elektrivälja joonestame positiivsele proovilaengule mõjuvate jõudude abil. Saab näidata, erinimeliselt laetud paralleelsete plaatide vahelise välja korral ei sõltu... Loe edasi 3356
Töö laengu liigitamisel elektriväljas Juhul kui mingisugune keha sooritab mingisuguse jõu mõjul nihke, öeldakse, et keha liigutamisel tehakse mehaanilist tööd. Tehtud töö hulk on arvutatav valemist: kus A – jõu poolt keha... Loe edasi 3139
Elektrivälja potentsiaalne energia Väljas asuva keha potentsiaalne energia iseloomustab sellele kehale mõjuvate väljajõudude võimet teha keha liigutamisel tööd, kusjuures väljajõudude poolt tehtav töö on võrdne... Loe edasi 3400
Potentsiaal Kui elektrivälja potentsiaalne energia sõltub ka välja asetatud elektrilaengu suurusest, siis suurust, mis iseloomustab elektrivälja konkreetsesse väljapunkti asetatud ühikulise positiivse... Loe edasi 3335
Pinge Füüsikalist suurust, mis iseloomustab väljajõudude poolt laengu ühest punktist teise liigutamisel tehtavat tööd, nimetatakse pingeks: kus U – pinge, A – väljajõudude töö ning q –... Loe edasi 2762
Elektronvolt Tööd, mis on võrdne elektrijõu poolt elementaarlaengu (e=1,6∙10-19C) ühest homogeense elektrivälja punktist teise liigutamisel tehtavaga tööga kui nende punktide vaheline pinge... Loe edasi 2745
Juhid. Dielektrikud. Pooljuhid Selliseid laetud osakesi, mis ei ole seotud ühegi konkreetse molekuli või aatomiga ning saavad vabalt liikuda kogu keha ulatuses, nimetatakse vabadeks laengukandjateks. Aineid, milles on vabu... Loe edasi 2154
Elektrivool Elektrivooluks nimetatakse vabade laetud osakeste korrapärast (suunatud) liikumist. Elektrivoolu tekkimiseks peab olema täidetud kaks tingimust: peavad olemas olema vabalt liikuda saavad laenguga... Loe edasi 2730
Elektrivool metallides Metallides on vabadeks laengukandjateks vabad- ehk valentselektronid. Elektrivälja sattudes hakkavad vabad elektronid liikuma elektrivälja jõujoontele vastupidises suunas. Elektrivoolu... Loe edasi 2466
Elektrivool elektrolüütides Vedelikke, milles leidub vabu laengukandjaid nimetatakse elektrolüütideks. Elektrolüütideks on soolade, hapete ja leeliste vesilahused ning vastavad ained vedelas (sulas) olekus.... Loe edasi 2589
Elektrivool gaasides Gaasid on üldjuhul dielektrikus st neis ei leidu vabu laengukandjaid. Selleks, et gaasis saaks tekkida elektrivool, tuleb sinna vabad laengukandjad tekitada – gaas tuleb ioniseerida.... Loe edasi 3238
Voolutugevus metallides ja elektrolüütides Metallides, kus vabadeks laengukandjateks on elektronid, saab voolutugevust kirjeldada juhti läbivate elektronide suunatud liikumise kaudu: kus I – voolutugevus (A); q0 – laengukandja... Loe edasi 1962
Ørstedi ja Ampere’i katsed Taani teadlane Hans Christian Ørsted (mõnikord kirjutatakse ka kui Oersted) uuris elektrivoolu ja püsimagneti (magnetnõela) vahelist vastastikmõju ning avastas 1820-del aastatel, et vooluga juhe... Loe edasi 4591
Magnetväli Magnetväli on füüsikaline üldmudel sellest, kuidas toimub vastastikmõju liikuvate elektrilaengute ja/või magnetiliste omadustega ainete vahel. Magnetvälja igas konkreetses punktis on... Loe edasi 2890
Aine mõju magnetväljale Laengute vahel mõjuva jõu suurus sõltub keskkonnast, milles osakesed asetsevad – vaakumis on vastastikmõju kõige tugevam, teistes keskkondades on samade laengute vastastikmõju –... Loe edasi 2892
Aine magneetumine. Püsimagnet. Magnetnõel Aine magneetumine on põhjustatud temas sisalduvate elektronide magnetilistest omadustest. Elektron sarnaneb oma omaduselt ringvoolule või pöörlevale laetud kerale – seetõttu ümbritseb teda... Loe edasi 3407
Magnetvälja jõujooned. Pöörisväli Magnetvälja, nagu elektriväljagi võib kujutada graafiliselt jõujoonte abil. Magnetvälja jõujoonteks nimetatakse mõttelisi jooni, mille puutuja suund igas punktis ühtib magnetinduktsiooni... Loe edasi 3425
Sirgmagneti jõujooned Magnetvälja jõujoonte joonestamiseks saame kasutada magnetnõelu. Kuna magnetinduktsiooni vektori suund ühtib magnetnõela põhja-lõuna suunaga, siis kasutame magnetnõela... Loe edasi 4122
Ampere’i seadus. Magnetinduktsioon Ampere’ sõnastas seaduspärasuse, mille abil on võimalik kirjeldada vooluga juhtmele mistahes magnetväljas mõjuva jõu suurust: vooluga juhtmele mõjuv jõud (F) on võrdeline juhet läbiva... Loe edasi 12739
Sirgvoolu magnetväli Sirgvoolu magnetvälja jõujooned on kontsentrilised ringjooned, mille keskpunktiks on juhe, milles elektrivool kulgeb. Kuna väljajooned on suunatud kinnised kõverad, siis saab nende suunda... Loe edasi 3760
Vooluga pooli magnetväli. Homogeenne magnetväli Homogeenseks väljaks nimetatakse välja, kus välja intensiivsust (tugevust) iseloomustav vektoriaalne suurus on igal pool ühesugune – vektori pikkus (moodul) ja suund on kõikjal ühesugused.... Loe edasi 4223
Liikuvale laetud osakesele mõjuv magnetjõud – Lorentz’i jõud Leiame ühele magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuva jõu – Lorentz’i jõu suuruse. Selleks asendame Ampere’i seadusesse kus F – vooluga juhtmele mõjuv jõud, B – välja... Loe edasi 4622
Magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele indutseeritav pinge Elektrijuhid olid kehad, mis sisaldasid vabu laenguid – selliseid osakesi, mis saavad kogu juhi ruumala ulatuses vabalt liikuda. Normaaltingimustel on positiivseid ja negatiivseid laenguid... Loe edasi 2810
Faraday katsed – elektromagnetilise induktsiooni nähtus Elektromagnetilise induktsiooni nähtuse avastas 1831. aastal briti teadlane Michael Faraday, kes teades Ørstedi ning Ampere’i katsetest tulenenud elektrivoolu ja magnetnähtuste vahelist seost,... Loe edasi 6052
Pööriselektriväli. Elektromotoorjõud Elektrivälja jõujooned on mõttelised jooned, mille igas punktis on elektrivälja tugevus suunatud pikki selle joone puutujat. Laengute poolt tekitatava välja jõujooned algavad positiivsel... Loe edasi 2596
Magnetvoo mõiste Elektromagnetilise induktsiooni täpsemaks kirjeldamiseks tuleb kasutusele võtta uus füüsikaline suurus – magnetvoog. Magnetvoog iseloomustab millisel määral läbivad magnetvälja... Loe edasi 3499
Faraday induktsiooniseadus Induktsiooni elektromotoorjõu suurus määratakse Faraday induktsiooniseadusega: elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud sõltub sellest kui kiiresti muutub kontuuri läbiv... Loe edasi 4737
Lenz’i reegel Induktsiooni elektromotoorjõu suund määratakse Lenz’i reegliga: induktsiooni elektromotoorjõu suund on selline, et tekkiva induktsioonvoolu poolt tekitatav magnetvoog püüab takistada teda... Loe edasi 4324
Kondensaator Kondensaator on keha, mille põhiomadus on mahtuvus ehk võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ka energiat. Lihtsaim kondensaator koosneb kahest metallplaadist, mida... Loe edasi 4084
Mahtuvus Kehade võime “siduda” endaga laengut on väga erinev – ühte kehasse “mahub” rohkem laengut kui teise. Rangemalt võttes on mahtuvuse puhul tegemist alati (vähemalt) kahe keha vahelise... Loe edasi 3611
Kondensaatorpatareid Kondensaatoreid tähistatakse elektriskeemidel sümboliga: Nagu skeemitähiselt näha, katkestab kondensaator alalisvooluahela, sest plaatide vahel on dielektrik! Kondensaatorid leiavad laialdast... Loe edasi 2485
Kondensaatori energia Kondensaatoris tuleb laengute eraldamiseks teha tööd – tänu sellele suureneb plaatidest koosneva süsteemi potentsiaalne energia. Sama suur energia vabaneb kondensaatori tühjenemisel tööna:... Loe edasi 2822
Eneseinduktsiooni nähtus. Induktiivpool Elektromagnetilise induktsiooni nähtus esineb alati, kui muutub juhtmekontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. Mõnikord võib elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõu tekkimiseks... Loe edasi 4043
Induktiivsus Füüsikalist suurust, mis iseloomustab elektrijuhi suutlikust tekitada magnetvoogu ja endainduktsiooni elektromotoorjõudu, nimetatakse induktiivsuseks. Juhis tekkiva endainduktsiooni... Loe edasi 3637
Vooluga pooli energia Nägime, et endainduktsiooni nähtuse tõttu tekib poolis toimuva voolutugevuse muutuse tõttu endainduktsiooni elektromotoorjõud. Magnetvälja energia muundub selle protsessi käigus... Loe edasi 1979
Endainduktsiooni magnetvoog Endainduktsioon on elektromagnetilise induktsiooni erijuht, järelikult peavad nende valemites kirjeldatud eneseinduktsiooni elektromotoorjõud (εei) ja elektromagnetilise induktsiooni (εi)... Loe edasi 2659
Elektromagnetväli Oleme näidanud, et ajas muutuv elektriväli põhjustab magnetvälja tekkimise (Ampere’i katsed) ning et ajas muutuv magnetväli põhjustab elektrivälja tekkimise (Faraday katsed). Šoti füüsik... Loe edasi 2807
Elektromagnetvälja energia Elektrivälja olemasolu ruumis, on elektrijõudude tekkimise eelduseks. Samaväärne on ka väide, et elektrilaeng omab elektriväljas energiat. Nägime, et laetud kondensaator omab energiat: kus A... Loe edasi 2827
Elektromagnetilised võnkumised Mehaanikas käsitlesime võnkumisi perioodilise ehk kindla ajavahemiku tagant korduva liikumisega tasakaaluasendi ümber. Mehaanilise võnkumise põhjustab kehale mõjuv tasakaaluasendi poole... Loe edasi 2727
Suletud võnkering Elektromagnetilised vabavõnkumised tekivad mahtuvust (kondensaator, C) ja induktiivsust (raudsüdamikuga pool, L) sisaldavas vooluahelas – võnkeringis. Elektromagnetilised vabavõnkumised... Loe edasi 2459
Elektromagnetlaine mõiste Mehaanikas nimetati laineks keskkonnas levivaid võnkumisi. Laine tekkimise eeldusteks oli elastse keskkonna olemasolu ning selles keskkonnas aset leidev võnkumine. Kui mingis ruumipunktis tekib... Loe edasi 2677
Elektromagnetlaine ristlainelisus Saab näidata, et ruumis levivad elektri- ja magnetväljad on risti nii teineteisega kui ka nende levimissuunaga – seepärast öeldaksegi, et elektromagnetlaine on ristlaine Elektromagnetlaine... Loe edasi 2369
Elektromagnetlainete tekkimine. Avatud võnkering Elektromagnetlainete tekkimiseks on tarvis mingis ruumi punktis kutsuda esile elektri- või magnetvälja perioodiline muutumine – see tähendab, peab esinema elektromagnetvõnkumine. Suletud... Loe edasi 3816
Elektromagnetlainete skaala Sõltuvalt lainega edasikantavast energiahulgast (laine sagedusest/lainepikkusest) liigitatakse elektromagnetlained alaliikideks: madalsageduslained raadiolained optiline kiirgus (mis omakorda... Loe edasi 3999
Elektromagnetlainete kiirus, lainepikkus ja sagedus Kõik elektromagnetlained levivad ruumis ühesuguse kiirusega – absoluutkiirusega (c=3,0∙108m/s). Laine lainepikkus (λ) ja sagedus (f) on teineteisega pöördvõrdelised: Loe edasi 3230
Elektromagnetlainete amplituud ja intensiivsus Elektromagnetlaine amplituud on seotud lainekomponendiks oleva elektri- ja magnetväljade intensiivsuse muutumisega ajas. Kirjeldagu elektri ja magnetvälja muutumist elektromagnetlaines... Loe edasi 2644
Elektromagnetlainete difraktsioon, interferents ja polarisatsioon Elektromagnetlainetele on omased samad nähtused kui mehaanilistele lainetele. Difraktsioon on laine kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest ning kandumine tõkke taha. Difraktsioon on... Loe edasi 2556
Optika – õpetus valguse tekkimisest, levimisest ja kadumisest Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus jääb vahemikku 380 … 760nm. On kindlaks tehtud, et erineva sagedusega/lainepikkusega valguslained tekitavad silmas erineva värviaistingu.... Loe edasi 3210
Valguse difraktsioon, interferents ja polarisatsioon Kuna valgus on elektromagnetlaine, siis on lainelisusega seletatavad nähtused nagu difraktsioon, interferents ja polarisatsioon jälgitavad ka valguse korral. Valguse difraktsioon – kõrvale... Loe edasi 5664
Valguse dualism ja dualismiprintsiip looduses Kuni elektromagnetlainete avastamiseni 19. sajandil valitses füüsikute-loodusteadlaste hulgas Newtoni poolt sõnastatud arusaamine, et valgus on eriliste valgusosakeste – korpusklite – voog.... Loe edasi 4353
Footon. Footoni energia Planck näitas teoreetiliselt, et ühe sellise energiaportsu - kvandi energia sõltub ainult kiiratava valguse sagedusest: kus E – kvandi energia; f – kiiratava valguse sagedus ning... Loe edasi 3429
Valguskiir. Valguse sirgjooneline levimine Valgus levib ruumis lõpliku kiirusega – valgusallika „süttimisest“ kuni tema jõudmiseni mingisse ruumipunkti kulub mingi ajavahemik. Valguse kiirus vaakumis (ka õhus) on 300 000 km/s.... Loe edasi 2850
Valgusvihk Igapäevaelus saame jälgida mitte valguskiiri, mis on mõttelised jooned, vaid valgusvihkusid, mis oma olemuselt kujutavad paljudest valguskiirtest koosnevaid kimpe. Valguskiirte asetus vihus... Loe edasi 1968
Vari Kui valguse teele jääb valgust mitte läbilaskev keha, siis valguse sirgjoonelise levimise tõttu ei pääse valgus tema taha ning sinna tekib piirkond, kus valgusenergiat ei ole (või on oluliselt... Loe edasi 1988
Valguse peegeldumine. Peegeldumisseadus Valgus levib ühtlases keskkonnas sirgjooneliselt, kuid jõudes kahe keskkonna lahutuspinnale, muudab valgus sellel oma levimise suunda. Kui valgus jätkab peale levimissuuna muutust levimist samas... Loe edasi 3530
Peeglid. Kujutised Peegel on sileda ja tugevasti valgust peegeldava pinnaga keha, mis tekitab esemetest, sealhulgas valgusallikatest optilisi kujutisi. Punkti, kus peale peegeldumist lõikuvad peegeldunud... Loe edasi 2243
Kiirte käik peeglites Valguse peegeldumist peegelpindadel kirjeldatakse valguse peegeldumise seaduse abil. Printsiip, et langemis ja peegeldumisnurk on alati võrdsed, kehtib igasuguse kujuga pindade puhul. Tasapeeglile... Loe edasi 2064
Valguse murdumine Homogeenses keskkonnas levib valgus ühtlase kiirusega ja sirgjooneliselt. Jõudes kahe keskkonna lahutuspiirile, muutub seal nii valguse kiirus kui ka suund – sirgest valguskiirest saab murdjoon... Loe edasi 2243
Murdumisseadus Valguse murdumisel kehtib murdumisseadus: (1) valguse langemisnurga ja murdumisnurga siinused suhtuvad teineteisesse nagu lainete levimise kiirused vastavates keskkondades: (2) langev kiir,... Loe edasi 3839
Valguse dispersioon. Murdumisnäitaja seos valguse kiirusega Vaakumis (peaaegu ka õhus) liiguvad igasuguse lainepikkusega elektromagnetlained sama kiirusega – 300 000 km/s. Sattudes vaakumist erinevasse keskkonda ilmneb, et erineva... Loe edasi 3270
Läätsed Läätsed on sfääriliste (kumerate ja nõgusate pindadega piiratud läbipaistvad kehad), mille absoluutne murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna omast. Sõltuvalt välispindade kujust,... Loe edasi 2674
Kiirte käik läätsedes Koondav lääts: (1) Kiir, mis langeb läätsele paralleelselt optilise peateljega murdub peatelje poole ning läbib läätse fookuse. (2) Kiir, mis langeb läätse keskpunkti, läheb läätsest... Loe edasi 2385
Kujutiste konstrueerimine peeglites ja läätsedes. Punkti kujutise konstrueerimiseks peame joonestama vähemalt kahe punktist lähtuva kiire käigud arvestades peegeldumis- ja/või murdumisseadusi. Kuna oleme näinud, et teatavate kiirte käik... Loe edasi 2218
Läätse valem Valemit, mis seob omavahel eseme kauguse (a), kujutise kauguse (k) ning läätse fookuskauguse (f) omavahel, nimetatakse (õhukese) läätse valemiks: Kõigi kiirte lõikepunktide kaugusi mõõdetuna... Loe edasi 3875
Läätse suurendus Läätse suurendus (s) iseloomustab mitu korda erinevad kujutise joonmõõtmed – näiteks kujutise pikkus ekraanil (H) eseme joonmõõtmete suurusest – näiteks eseme pikkusest (h) Saab näidata,... Loe edasi 2673
Valguse kiirgumine ja neeldumine Valguse kiirgumise ja neeldumise kirjeldamiseks, peame mõistma aatomi siseehituse eripära. Aatomi energia on määratud tuuma ja elektronide vastastikmõju energiatega. Siinjuures tuleb rõhutada,... Loe edasi 3160
Valguse spektrid Spekter iseloomustab kiiratava (või ka neelatava) valguse intensiivsuse jaotumist lainepikkuste (või sageduste) järgi. Eristatakse kahte liiki spektreid: (1) PIDEVSPEKTRID, mida kiirgavad kõik... Loe edasi 2636
Spektraalanalüüs Valgus tekib aatomites (täpsemalt tekitavad valgust aatomite väliskihi elektronid) – järelikult on võimalik keha poolt kiiratavat valgust uurides saada infot aatomite ja aine ehituse kohta.... Loe edasi 2726
Soojuskiirgus ja luminestsents Soojuskiirguseks nimetatakse aatomite poolt kiiratavat elektromagnetkiirgust, kus aatomite ergastamine toimub soojusenergia arvelt. Mida kõrgem on aine temperatuur, seda kiiremini aineosakesed... Loe edasi 2504
Aritmeetiline jada Aritmeetilise jada üldliikme valem on kus d on jada vahe ja n jada liikmete arv. Aritmeetilise jada esimese n liikme summa valem on Teades, et an = a1 + d(n – 1), võime eelnevale... Loe edasi 48520
Geomeetriline jada Geomeetrilise jada üldliige avaldub kujul kus a1 on geomeetrilise jada esimene liige ja q jada tegur. Jada teguri leidmine: olgu antud geomeetriline jada a1, a2, ... , an, siis Geomeetrilise... Loe edasi 42044
Jada piirväärtus Et jada piirväärtust arvutada, on vaja tunda piirväärtuse omadusi: Peale nende on jada piirväärtusel järgmised aritmeetiliste tehetega seotud omadused. TEST Leia jada piirväärtus. Test nr1... Loe edasi 6120
Funktsiooni piirväärtuse arvutamine siis kehtivad järgmised valemid: Allikas. Ülesanded lahendustega - 11. klass. Jadad. Funktsiooni ja jada piirväärtus Loe edasi 7400
Trigonomeetria valemid Trigonomeetriliste funktsioonide väärtuste tabel Trigonomeetria põhivalemid Negatiivse nurga trigonomeetrilised funktsioonid Trigonomeetriliste funktsioonide väärtuste märgid Nurga suurus... Loe edasi 50890
