Bioloogia uurimisvaldkonnad Sõnad bioloogia ja bioloog on abstraktsemad kui buss ja bussijuht. Me nimetame bussiks nii sellist sõidukit, kuhu mahub 7 reisijat, kui ka ülisuuri lõõtsaga või kahekordseid pikamaa-reisibusse.... Loe edasi 5012
Uurimismeetodid Inimest eristab teistest loomariikidest fakt, et tal on arenenud artikuleeritud kõne, mõistus ning mõtlemisvõime ja ta on loomult uudishimulik. Inimene ei piirdu üksnes äraelamise ja liigi... Loe edasi 2421
Teaduslik meetod Teaduslik meetod põhineb vaatluste või mõõtmiste teel saadud faktide kõrvutamisel ning nende põhjal hüpoteeside (Hüpotees on teaduslik oletus, mis baseerub inimkonna varasematel... Loe edasi 3342
Seente kasvatamine Dr Coller põdes kergekujulist arahnofoobiat ega käinud kuigi meelsasti pimedas keldris. Tuntud heliofiilina meeldis talle viibida värskes õhus. Dr Colleril oli plaanis oma vanaisa poolt... Loe edasi 3781
Äädikakärbsed Sabio oli tõsiselt tüdinenud vaagnasse asetatud puuviljade ümber tiirlevatest äädikakärbestest. Vaatamata sellele, et ta eemaldas kõikidelt õuntelt ja pirnidelt mädakolded, ei jätnud... Loe edasi 3287
Organismide koostis Elu tähendab eesti keeles nii kindlate eluprotsesside olemasolu kui ka neid kandvate elurite ehk organismide kogumit üksikutest rakkudest kogu elustiku ja biosfäärini. Eluritele on... Loe edasi 2827
Vesi organismis Vesi on äärmiselt põnev aine, mida võiks keemiku pilguga vaadelda nii happe kui ka aluse seisukohalt (H-OH), ent mis on tuntuim neutraalse lahustina. Füüsiku jaoks on olulised vee... Loe edasi 2732
Vesi rakus Ka raku tasandilt vaadatuna on vesi asendamatu: Vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. hüdrofiilsed ained (nt glükoos ja keedusool) lahustuvad vees hüdrofoobsed ained... Loe edasi 2625
Elemendid elurites Organismide koostises on ligi 80 erinevat elementi. Suurem hulk neist on esindatud väga väheses koguses ja mitmete ainete olulisust veel ei tunta (Parim viis mingi aine olulisuse uurimiseks oleks... Loe edasi 2648
Makroelemendid Meile kõige mõistetavam elur on inimene, mistõttu on järgnevalt näitena toodud elementide keskmised kogused umbes 70-kilogrammises inimeses. Hapnik O — omistatakse toiduga ja... Loe edasi 3047
Mesoelemendid Organismis leiduvad ioonid moodustavad oma hulga tõttu mesoelemendid. Järgnevas tabelis on toodud vastavate elementide keskmine hulk umbes 70-kilogrammises inimeses. Olulisemad ioonid on: Loe edasi 3259
Mikroelemendid Meedikud soovitavad meil süüa piisavas koguses värskeid puu- ja juurvilju, et organism saaks neist vajalikke vitamiine. Lisaks vitamiinidele sisaldub mitmekesises toidus ka piisaval hulgal... Loe edasi 2564
Lipiidid Lipiidide hulka kuuluvad väga mitmesuguse struktuuriga orgaanilise aine molekulid, mis enamasti koosnevad alkoholidest ja rasvhappejääkidest. Lipiidide hulka kuuluvad tõelised rasvad, õlid,... Loe edasi 4500
Valgud Erinevaid valke on looduses sisuliselt lõputult. Näiteks inimese rakkudes on leitud umbes pool miljonit erinevat valku. Igal valgumolekulil on üks kindel ülesanne. Valgud (ehk proteiinid) on... Loe edasi 6601
Süsivesikud Süsivesikud (ehk sahhariidid ehk glütsiidid ehk karbohüdraadid) on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Süsivesikud on looduses kõige enam levinud orgaanilised... Loe edasi 3448
RNA ja DNA RNA on lühend ribonukleiinhappe nimetusest. Tegemist on biopolümeeriga, mille monomeerideks on nukleotiidid. See on üheahelaline polünukleotiidide jada, mis on omavahel seotud fosfodiester... Loe edasi 6847
Rakk Rakk on kõikide elurite väikseim ehituslik ja talitluslik üksus. See on võimeline keskkonnaga suheldes iseseisvalt elamiseks vajalikku energiat ammutama, kasvama ning ise ennast taastootma. Rakku... Loe edasi 4304
Rakumembraan Rakumembraan on 6…10 nm paksune õhuke glükolipiididest ja fosfatiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht, mida valgusmikroskoobis näeb vaid hämuse joonena. Membraan eraldab rakku teda... Loe edasi 5250
Plastiidid Plastiidid on iseseisvad organellid taimedes ja protistided. Ümbritsetud eraldi membraaniga on neil iseseisev genoom ning nad paljunevad rakus pooldumise teel. Arengubioloogid on seisukohal, et elu... Loe edasi 3889
Vakuool Vakuool on küll paljude ainuraksete vee-elurite ning taimerakkudes esinev membraaniga muust tsütoplasmast eristuv osa, ent kuna see pole tavaline organell, nimetatakse seda organoidiks... Loe edasi 3644
Rakukest Rakukest esineb taime- ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest paikneb väljaspool rakumembraani ning annab rakule kindla kuju ja tugevuse. Rakukest koosneb tavaliselt... Loe edasi 3260
Rakk mikroskoobis Taimerakud mikroskoobis: Erinevad loomakoed mikroskoobis: Seenerakud mikroskoobis: Mikrofotod seente hüüfidest ja spooridest: Loe edasi 3901
Bakterid Bakterid on kõige väiksemad üherakulised elurid, kes suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda. Neil puudub tuum ning nende pärilik aine asub tsütoplasmas. Raku kuju järgi jaotatakse neid... Loe edasi 4367
Bakterhaigused Bakteritest on pigem kasu kui kahju. Vaid üksikud bakterid on tõvestavad. Mitmesuguseid haigusi (haiguseks nimetatakse organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälvet, mis põhjustab... Loe edasi 4684
Bakterite olulisus Bakterid on lagundajad, muutes aineringes surnud orgaanika anorgaanilisteks ühenditeks. Bakterite elutegevus tõstab mullaviljakust. Liblikõielistel taimedel ja... Loe edasi 3111
Aine- ja energiavahetus Ainevahetusele kulub alati energiat, nagu ka ainevahetuse käigus seda tekib. Ühe lausega pole võimalik seda keerulist protsessi kirjeldada. Ainevahetus ehk metabolism (tuleneb kreekakeelsest... Loe edasi 11047
ATP Erinevate rakkude ja elurite uurimine on näidanud, et meie planeedil esineva elu bioloogilise energia kandjaks on kindel aine – adenosiintrifosfaat ehk ATP, millele on üles ehitatud praktiliselt... Loe edasi 4126
Soojus Soojuskiirgus on üks põhilisi soojusülekande liike. See on elektromagnetilise kiirguse eraldumine keha temperatuuri tõttu. Soojuskiirguse energiavahetuse vastastikmõju iseloomustab järgmine... Loe edasi 2449
Rakuhingamine Rakku sattunud toitained lagundatakse katabolismi käigus bioloogilise oksüdatsiooni teel lihtsamateks ühenditeks ning vabaneb energia. Oksüdatsiooniprotsessi (oksüdatsioon on elektronide... Loe edasi 4762
Fotosüntees Fotosüntees (kreeka keeles tähendab «photo-» valgust ja «synthesis» ühendamist või liitmist) on selline looduses toimuv protsess, mille käigus fotoaktiivsete pigmentide (nt klorofüll)... Loe edasi 4421
Süsivesikute metabolism Et kõik süsivesikud muutuvad varem või hiljem glükoosiks, uuritakse tavaliselt looduskeskse süsivesiku glükoosi metabolismi. Loe edasi 2444
Rakutsükkel Rakutsükliks nimetatakse raku jagunemistsüklit ehk tema elukäiku ühest pooldumisest teiseni. Erinevate rakkude tsükkel on erineva pikkusega (näiteks lümfotsüütide tsükkel kestab aastaid,... Loe edasi 3813
Mitoos Enne mitoosi toimub DNA replikatsioon, järgneb DNA õigsuse kontroll. Replikatsioonil muutuvad kromosoomid kahekromatiidilisteks. Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, millega tagatakse... Loe edasi 4034
Meioos Meioos (kreeka k. «vähenemine») on raku jagunemise viis, mille käigus diploidsest somaatilisest eellasrakust tekib kahe järjestikuse jagunemise järel neli haploidse kromosoomistikuga... Loe edasi 9163
Aseksuaalne sigimine Suguta sigimine (nimetatakse ka aseksuaalseks või mittesuguliseks paljunemiseks või sigimiseks) on paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist. Suguta... Loe edasi 3334
Suguline sigimine Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine. Sugulise sigimise erijuhuks... Loe edasi 4870
Taimede paljunemine Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse... Loe edasi 4362
Partenogenees Partenogeneesi juhtumil hakkavad viljastamata munarakud arenema. Kui partenogenees on spontaanne (iseeneslik), siis viljastamata munadest arenevad tavaliselt mõlemast soost isendid.... Loe edasi 2586
Ontogenees Ontogeneesiks nimetatakse eluri arengut tema tekkest (viljastumisest või vanem-organismist eraldumise hetkest) kuni surmani. Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks: 1) sünnieelseks ehk... Loe edasi 2740
Hingamine Hingamiselundite liigid on kopsud (näiteks inimesel ja teistel imetajatel või ka lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel), õhusooned ehk trahheed (näiteks putukatel), lõpused (näiteks kaladel),... Loe edasi 7563
Rakuhingamine Rakuhingamine koosneb kolmest protsessist: glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Kokkuvõttes saab rakuhingamisel 6-süsinikulisest glükoosist 6 hapnikumolekuli abil... Loe edasi 11870
ADP ja ATP roll Rakuhingamiseks nimetatakse glükoosi lõplikku lagundamist, mille tulemusel saadakse energiat ja eraldub CO2. Rakuhingamine toimub mitokondris. Tekkinud energia salvestatakse ATP molekulidesse.... Loe edasi 9923
Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid Glükoosi täielik lagundamine vajab hapnikku. Ilma hapnikuta annab glükolüüs rakule oluliselt vähem energiat. Ilma hapnikuta saab toota vaid 2 ATP molekuli (hapniku olemasolul kuni 38 ATP-d),... Loe edasi 10026
