Bioloogia uurimisvaldkonnad Sõnad bioloogia ja bioloog on abstraktsemad kui buss ja bussijuht. Me nimetame bussiks nii sellist sõidukit, kuhu mahub 7 reisijat, kui ka ülisuuri lõõtsaga või kahekordseid pikamaa-reisibusse.... Loe edasi 4942
Uurimismeetodid Inimest eristab teistest loomariikidest fakt, et tal on arenenud artikuleeritud kõne, mõistus ning mõtlemisvõime ja ta on loomult uudishimulik. Inimene ei piirdu üksnes äraelamise ja liigi... Loe edasi 2416
Teaduslik meetod Teaduslik meetod põhineb vaatluste või mõõtmiste teel saadud faktide kõrvutamisel ning nende põhjal hüpoteeside (Hüpotees on teaduslik oletus, mis baseerub inimkonna varasematel... Loe edasi 3327
Seente kasvatamine Dr Coller põdes kergekujulist arahnofoobiat ega käinud kuigi meelsasti pimedas keldris. Tuntud heliofiilina meeldis talle viibida värskes õhus. Dr Colleril oli plaanis oma vanaisa poolt... Loe edasi 3675
Äädikakärbsed Sabio oli tõsiselt tüdinenud vaagnasse asetatud puuviljade ümber tiirlevatest äädikakärbestest. Vaatamata sellele, et ta eemaldas kõikidelt õuntelt ja pirnidelt mädakolded, ei jätnud... Loe edasi 3203
Organismide koostis Elu tähendab eesti keeles nii kindlate eluprotsesside olemasolu kui ka neid kandvate elurite ehk organismide kogumit üksikutest rakkudest kogu elustiku ja biosfäärini. Eluritele on... Loe edasi 2809
Vesi organismis Vesi on äärmiselt põnev aine, mida võiks keemiku pilguga vaadelda nii happe kui ka aluse seisukohalt (H-OH), ent mis on tuntuim neutraalse lahustina. Füüsiku jaoks on olulised vee... Loe edasi 2612
Vesi rakus Ka raku tasandilt vaadatuna on vesi asendamatu: Vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. hüdrofiilsed ained (nt glükoos ja keedusool) lahustuvad vees hüdrofoobsed ained... Loe edasi 2608
Elemendid elurites Organismide koostises on ligi 80 erinevat elementi. Suurem hulk neist on esindatud väga väheses koguses ja mitmete ainete olulisust veel ei tunta (Parim viis mingi aine olulisuse uurimiseks oleks... Loe edasi 2641
Makroelemendid Meile kõige mõistetavam elur on inimene, mistõttu on järgnevalt näitena toodud elementide keskmised kogused umbes 70-kilogrammises inimeses. Hapnik O — omistatakse toiduga ja... Loe edasi 3032
Mesoelemendid Organismis leiduvad ioonid moodustavad oma hulga tõttu mesoelemendid. Järgnevas tabelis on toodud vastavate elementide keskmine hulk umbes 70-kilogrammises inimeses. Olulisemad ioonid on: Loe edasi 3243
Mikroelemendid Meedikud soovitavad meil süüa piisavas koguses värskeid puu- ja juurvilju, et organism saaks neist vajalikke vitamiine. Lisaks vitamiinidele sisaldub mitmekesises toidus ka piisaval hulgal... Loe edasi 2554
Lipiidid Lipiidide hulka kuuluvad väga mitmesuguse struktuuriga orgaanilise aine molekulid, mis enamasti koosnevad alkoholidest ja rasvhappejääkidest. Lipiidide hulka kuuluvad tõelised rasvad, õlid,... Loe edasi 4475
Valgud Erinevaid valke on looduses sisuliselt lõputult. Näiteks inimese rakkudes on leitud umbes pool miljonit erinevat valku. Igal valgumolekulil on üks kindel ülesanne. Valgud (ehk proteiinid) on... Loe edasi 6569
Süsivesikud Süsivesikud (ehk sahhariidid ehk glütsiidid ehk karbohüdraadid) on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Süsivesikud on looduses kõige enam levinud orgaanilised... Loe edasi 3431
RNA ja DNA RNA on lühend ribonukleiinhappe nimetusest. Tegemist on biopolümeeriga, mille monomeerideks on nukleotiidid. See on üheahelaline polünukleotiidide jada, mis on omavahel seotud fosfodiester... Loe edasi 6820
Rakk Rakk on kõikide elurite väikseim ehituslik ja talitluslik üksus. See on võimeline keskkonnaga suheldes iseseisvalt elamiseks vajalikku energiat ammutama, kasvama ning ise ennast taastootma. Rakku... Loe edasi 4283
Rakumembraan Rakumembraan on 6…10 nm paksune õhuke glükolipiididest ja fosfatiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht, mida valgusmikroskoobis näeb vaid hämuse joonena. Membraan eraldab rakku teda... Loe edasi 5224
Plastiidid Plastiidid on iseseisvad organellid taimedes ja protistided. Ümbritsetud eraldi membraaniga on neil iseseisev genoom ning nad paljunevad rakus pooldumise teel. Arengubioloogid on seisukohal, et elu... Loe edasi 3870
Vakuool Vakuool on küll paljude ainuraksete vee-elurite ning taimerakkudes esinev membraaniga muust tsütoplasmast eristuv osa, ent kuna see pole tavaline organell, nimetatakse seda organoidiks... Loe edasi 3634
Rakukest Rakukest esineb taime- ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest paikneb väljaspool rakumembraani ning annab rakule kindla kuju ja tugevuse. Rakukest koosneb tavaliselt... Loe edasi 3240
Rakk mikroskoobis Taimerakud mikroskoobis: Erinevad loomakoed mikroskoobis: Seenerakud mikroskoobis: Mikrofotod seente hüüfidest ja spooridest: Loe edasi 3893
Bakterid Bakterid on kõige väiksemad üherakulised elurid, kes suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda. Neil puudub tuum ning nende pärilik aine asub tsütoplasmas. Raku kuju järgi jaotatakse neid... Loe edasi 4354
Bakterhaigused Bakteritest on pigem kasu kui kahju. Vaid üksikud bakterid on tõvestavad. Mitmesuguseid haigusi (haiguseks nimetatakse organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälvet, mis põhjustab... Loe edasi 4664
Bakterite olulisus Bakterid on lagundajad, muutes aineringes surnud orgaanika anorgaanilisteks ühenditeks. Bakterite elutegevus tõstab mullaviljakust. Liblikõielistel taimedel ja... Loe edasi 3100
Aine- ja energiavahetus Ainevahetusele kulub alati energiat, nagu ka ainevahetuse käigus seda tekib. Ühe lausega pole võimalik seda keerulist protsessi kirjeldada. Ainevahetus ehk metabolism (tuleneb kreekakeelsest... Loe edasi 10969
ATP Erinevate rakkude ja elurite uurimine on näidanud, et meie planeedil esineva elu bioloogilise energia kandjaks on kindel aine – adenosiintrifosfaat ehk ATP, millele on üles ehitatud praktiliselt... Loe edasi 4106
Soojus Soojuskiirgus on üks põhilisi soojusülekande liike. See on elektromagnetilise kiirguse eraldumine keha temperatuuri tõttu. Soojuskiirguse energiavahetuse vastastikmõju iseloomustab järgmine... Loe edasi 2435
Rakuhingamine Rakku sattunud toitained lagundatakse katabolismi käigus bioloogilise oksüdatsiooni teel lihtsamateks ühenditeks ning vabaneb energia. Oksüdatsiooniprotsessi (oksüdatsioon on elektronide... Loe edasi 4747
Fotosüntees Fotosüntees (kreeka keeles tähendab «photo-» valgust ja «synthesis» ühendamist või liitmist) on selline looduses toimuv protsess, mille käigus fotoaktiivsete pigmentide (nt klorofüll)... Loe edasi 4399
Süsivesikute metabolism Et kõik süsivesikud muutuvad varem või hiljem glükoosiks, uuritakse tavaliselt looduskeskse süsivesiku glükoosi metabolismi. Loe edasi 2437
Rakutsükkel Rakutsükliks nimetatakse raku jagunemistsüklit ehk tema elukäiku ühest pooldumisest teiseni. Erinevate rakkude tsükkel on erineva pikkusega (näiteks lümfotsüütide tsükkel kestab aastaid,... Loe edasi 3794
Mitoos Enne mitoosi toimub DNA replikatsioon, järgneb DNA õigsuse kontroll. Replikatsioonil muutuvad kromosoomid kahekromatiidilisteks. Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, millega tagatakse... Loe edasi 4014
Meioos Meioos (kreeka k. «vähenemine») on raku jagunemise viis, mille käigus diploidsest somaatilisest eellasrakust tekib kahe järjestikuse jagunemise järel neli haploidse kromosoomistikuga... Loe edasi 9141
Aseksuaalne sigimine Suguta sigimine (nimetatakse ka aseksuaalseks või mittesuguliseks paljunemiseks või sigimiseks) on paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist. Suguta... Loe edasi 3326
Suguline sigimine Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine. Sugulise sigimise erijuhuks... Loe edasi 4855
Taimede paljunemine Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse... Loe edasi 4354
Partenogenees Partenogeneesi juhtumil hakkavad viljastamata munarakud arenema. Kui partenogenees on spontaanne (iseeneslik), siis viljastamata munadest arenevad tavaliselt mõlemast soost isendid.... Loe edasi 2576
Ontogenees Ontogeneesiks nimetatakse eluri arengut tema tekkest (viljastumisest või vanem-organismist eraldumise hetkest) kuni surmani. Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks: 1) sünnieelseks ehk... Loe edasi 2724
Hingamine Hingamiselundite liigid on kopsud (näiteks inimesel ja teistel imetajatel või ka lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel), õhusooned ehk trahheed (näiteks putukatel), lõpused (näiteks kaladel),... Loe edasi 7527
Rakuhingamine Rakuhingamine koosneb kolmest protsessist: glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Kokkuvõttes saab rakuhingamisel 6-süsinikulisest glükoosist 6 hapnikumolekuli abil... Loe edasi 11808
ADP ja ATP roll Rakuhingamiseks nimetatakse glükoosi lõplikku lagundamist, mille tulemusel saadakse energiat ja eraldub CO2. Rakuhingamine toimub mitokondris. Tekkinud energia salvestatakse ATP molekulidesse.... Loe edasi 9887
Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid Glükoosi täielik lagundamine vajab hapnikku. Ilma hapnikuta annab glükolüüs rakule oluliselt vähem energiat. Ilma hapnikuta saab toota vaid 2 ATP molekuli (hapniku olemasolul kuni 38 ATP-d),... Loe edasi 9988
