Ülevaade mittemetallidest Meile teadaolevaid mittemetalle on kokku 23, mis moodustab kõikidest tuntud elementidest ainult viiendiku. Levinumad mittemetallid, millega me igapäevaselt kokku puutume on süsinik, vesinik,... Loe edasi 10265
Mittemetallide keemiliste omaduste võrdlus Mittemetallidel on väga erinevad keemilised omadused, mistõttu ei saa rääkida üldiselt mittemetallide omadustest. Enamus mittemetalle võivad käitud keemilistes reaktsioonides nii... Loe edasi 4670
Vesinik Ülevaade Vesinik on kõige lihtsama aatomiehitusega element. Vesiniku aatomi tuumas on ainult üks prooton, mille ümber tiirleb üks elektron. Lihtainena esineb vesinik dimeerina (H2) ning kahe... Loe edasi 17577
Halogeenid Üldine Halogeenid on VIIA rühma elemendid – fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Looduses neid elemente lihtainena ei leidu, kuna nad on väga aktiivsed (vähesel määral võib esineda kloori... Loe edasi 14988
Hapnik Üldine Hapnik on Maal kõige levinum keemiline element, mida leidub nii maakoores, veekogudes kui õhus. Õhus leidub hapnik lihtainena, moodustades õhu koostisest 21% ruumala järgi. Puhast... Loe edasi 12344
Väävel Üldine Looduses leidub väävlit nii lihtainena, kui ühendites. Ühendites esineb väävel enamasti sulfiididena (FeS2, püriit) või sulfaatidega (CaSO4·2H2O, kips). Lihtainena esineb väävel... Loe edasi 16447
Lämmastik Üldine Lämmastik on õhu peamine koostisosa (lämmastiku on õhus ruumalaliselt 78%). Lämmastik on normaaltingimustel inertne, värvusetu gaas sulamistemperatuuriga -196 oC. Kuna lämmastik on... Loe edasi 10865
Fosfor Üldine Fosfor on Maal üpriski levinud element. Teda leidub nii mineraalidena maakoores, kui ka eluslooduse koostises. Mineraalidena leiavad kõige suuremat kasutust fosforiit ja apatiit, mida... Loe edasi 11613
Väärisgaasid Väärisgaasid asuvad perioodilisustabeli VIIIA rühmas ning tänu oma elektronkatte ehitusele (neil on väliskihis 8 elektroni) on nad väga stabiilsed ning moodustavad ainult üksikuid ühendeid... Loe edasi 6775
Süsinikuühendite struktuur ja selle kujutamise viisid Süsinikuühendite struktuur Süsinik võib moodustada väga palju erinevaid ühendeid, kuna süsinik-süsinik kovalentne side on väga püsiv ning seetõttu saavad tekkida erineva pikkuse ja kujuga... Loe edasi 18221
Isomeeria Isomeerideks nimetatakse aineid, millel on sama elementkoostis, kuid erinev struktuur. Näiteks vastab valemile C5H12 kolm erinevat struktuuri ning neid kolme ainet nimetatakse omavahel isomeerideks.... Loe edasi 15927
Alkaanid. Küllastunud süsivesinikud Süsivesinikeks nimetatakse aineid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Kõige lihtsamad süsivesinikud on alkaanid – süsivesinikud, kus esinevad ainult üksiksidemed. Kõige... Loe edasi 37390
Alkeenid ja alküünid. Küllastumata süsivesinikud Küllastumata süsivesinikud on süsiniku ja vesiniku ühendid, kus süsinike vahel esineb kaksik- või kolmikside. Kaksiksidemega süsivesinikke nimetatakse alkeenideks ning kolmiksidemega... Loe edasi 23357
Areenid Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on ühendid, mis sisaldavad benseeniringi. Benseeniring on kuuest süsinikust koosnev tsükkel, kus süsinike vahel on 1,5 kordsed sidemed. Benseeniringi võib... Loe edasi 9289
Asendatud alkaanid Asendatud alkaanideks nimetatakse ühendeid, kus küllastunud süsivesinikes on üks või mitu vesiniku aatomit asendatud mõne teise elemendi (halogeen, hapnik, lämmastik) aatomitega. Teiste... Loe edasi 16923
Aldehüüdid Aldehüüdid on ühendid, mis sisaldavad ahela otsas karbonüülset hapnikku (hapnikku, mis on süsinikuga seotud kaksiksidemega). Aldehüüdide tunnusrühm näeb välja järgmine: Aldehüüdide... Loe edasi 11581
Karboksüülhapped Karboksüülhapped on ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Karbonüülrühm on selline rühm, kus ühe süsiniku juures on karbonüülne hapnik (kaksiksidemega hapnik) ning alkoholi rühm... Loe edasi 19837
Estrid. Amiidid Estrid on karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, milles on karboksüülhappe –OH rühm asendatud –OR rühmaga, kus R tähistab süsinikuahelat. Amiidid nagu estridki, on karboksüülhapete... Loe edasi 14348
Polükondensatsioon Polükondensatsioon on paljude hüdroksühapete omavaheline ühinemine, mille käigus tekib polümeer. Kuna hüdroksühape sisaldab nii alkoholi rühma, kui ka karboksüülhappe rühma, siis saab ta... Loe edasi 5589
Rasvad Rasvad on glütserooli (propaan-1,2,3-triool) ja rasvhappe estrid. Rasvhapped on hargnemata ahelaga karboksüülhapped, milles on enamasti 16 või 18 süsinikku. Mõningates rasvhapetes võib esineda... Loe edasi 9464
Sahhariidid Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille üldkuju võib kirja panna järgmiselt Cn(H2O)m. Sahhariidide struktuuris on alati mitu –OH rühma ning karbonüülrühm. Sahhariidid... Loe edasi 20248
Valgud Valgud on polümeerid, mis koosnevad peamiselt kodeeritud aminohapete jääkidest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega. Need valgus, mis koosnevad ainult aminohappejääkidest on lihtvalgud ning... Loe edasi 9277
