Tõenäosusteooria tekkimisest Tõenäosusteooria arengus on suurt rolli omanud õnnemängud. Esimene teadaolev tõenäosusi uuriv raamat on Gerolamo Cardano (1501-1576) "Liber de Ludo Aleae" ("Raamat õnnemängudest"), mis... Loe edasi 8363
Tõenäosusteooria põhimõisted Põhimõisted ja seosed nende vahel Lähtemõisteks on tõenäosusteoorias sündmus. Sündmused on näiteks täringuga kuue silma heitmine, eksamil hinde "5" saamine, lotopiletiga võitmine jms.... Loe edasi 8420
Permutatsioonid, kombinatsioonid, variatsioonid Permutatsioonid on n elemendilise hulga elementidest moodustatud n-elemendilised järjestatud osahulgad. Permutatsioonide arv leitakse valemiga Pn = n! Kirjutist n! loetakse - "n faktoriaalis" ja... Loe edasi 11845
Kombinatoorika kasutamine tõenäosuse arvutamisel Kombinatoorika põhireeglid Liitmise reegel - kui mingi elemendi A saab valida n erineval viisl ja elemendi B saab valida m erineval viisil, siis elemendi "kas A või B" saab valida m + n erineval... Loe edasi 5910
Sündmuse suhteline sagedus. Statistiline tõenäosus Absoluutne ja suhteline sagedus Buku saarel on 28 kirjaoskamatut inimest, kõrvalasuval Muku saarel aga 280 kirjaoskamatut. Mida me nende andmete kohta oskame öelda? Kas võib öelda, et Buku... Loe edasi 6737
Tõenäosuste liitmine ja korrutamine Liitmise reegel Korrutamise reeglid Allikas: Tõenäosuste liitmine ja korrutamine Loe edasi 6024
Täistõenäosuse valem Täistõenäosuse valem Sissejuhatus teemasse näite kaudu Näide täistõenäosuse valemi rakendamise kohta Allikas: Täistõenäosuse valem Loe edasi 6251
Bernoulli valem Bernoulli valem Kui sündmuse A tõenäosus igal katsel on p, siis tõenäosus, et n katse korral sündmus A toimuks k korda leitakse valemiga Pn,k = Cn,k · pk · qn−k, kus q = 1 − p.... Loe edasi 18094
Mida uurib statistika? Üldkogum ja valim. Andmete ettevalmistamine Mõisted Statistika - teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. Matemaatiline statistika on matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal... Loe edasi 4287
Variatsioonirida ja sagedustabel. Variatsioonirida ja sagedustabel. Klassid Ühe kooli gümnaasiumiastmes õppivate noormeeste jalanumbrid on: Selline arvude järjestus on statistiline rida. Kui järjestame saadud tulemused kasvavalt... Loe edasi 11420
Keskväärtus, mediaan ja mood Keskväärtus Tunnuse keskväärtuseks on tunnuste väärtuste aritmeetiline keskmine. Aritmeetiliseks keskmiseks nimetatakse tunnuste kõikide väärtuste summa ja objektide arvu jagatist, ... Loe edasi 22153
Hajuvusmõõdud Kuidas tekib hajumine? Olümpiamängude meeste 100 meetri jooksu eeljooksudes näidati aegasid alates 10,02 sekundist kuni 10,68 sekundini. Kolm neljandikku osavõtjatest said aja alla 10,40 sekundi... Loe edasi 4670
Juhusliku suuruse jaotus. Diskreetse jaotuse keskväärtus ja standardhälve Juhusliku suuruse jaotus Diskreetse suuruse keskväärtus ja standardhälve Allikas: äärtus_ja_standardhälve. Loe edasi 4744
Binoomjaotus Binoomjaotus Binoomjaotuse keskväärtus ja standardhälve Allikas: Binoomjaotus Loe edasi 6851
Normaaljaotus Normaaljaotuseks (ka Gaussi jaotuseks) nimetatakse matemaatikas pideva juhusliku suuruse X jaotust, mida iseloomustab tihedusfunktsioon kus on keskväärtus, mis iseloomustab jaotuse paiknemist... Loe edasi 8357
Lineaarne korrelatsioon, korrelatsiooniväli Korrelatsioonikordaja Korrelatsioon puudub Tänaval küsiti juhuslike inimeste käest nende suhtumist Mudaparteisse ja samal ajal mõõdeti ka õhutemperatuuri. Tõhusa uurimistöö tulemusena... Loe edasi 4280
Integraal Integreerimine koos oma pöördtehte diferentseerimisega on üks matemaatilise analüüsi baasmõistetest. Määratud integraal reaalmuutuja funktsioonist f(x) lõigul [a,b] on suurus mida võib... Loe edasi 17695
Algfunktsioon Liitmise pöördtehe ehk pöördoperatsioon on lahutamine, korrutamise pöördoperatsioon on jagamine, astendamise pöördoperatsioonid on juurimine või logaritmimine. Funktsioonidele saab... Loe edasi 10233
Määramata integraal Funktsiooni algfunktsiooni leidmist nimetatakse funktsiooni integreerimiseks. Integrare (lad. k) - taastama, täiendama. Integreerimine on seega funktsiooni diferentseerimise pöördoperatsioon. Loe:... Loe edasi 11685
Määramata integraali integreerimise põhivalemid Integreerimine on algfunktsioonide üldavaldise ehk määramata integraali leidmine. Järgnevalt on esitatud integreerimisvalemid, mida saab vajadusel välja trükkida Loe edasi 8103
Määramata integraali omadused 1. Konstandiga korrutatud funktsiooni integreerimine: 2. Summa või vahe integreerimine: Viimast valemit võib kasutada ka vastupidi. Näide: Allikas: Integraal/Omadused Omadus... Loe edasi 7245
Põhiintegraalide tabel Erinevate integraalide leidmiseks on abiks integraalide tabelid. Integraalide tabelites tähistavad tähed a, b ja n konstante. Tabeleid kasutatakse koos muutuja vahetuse ja ositi integreerimise... Loe edasi 8602
Asendusvõte Asendusvõtet nimetatakse ka muutujavahetuse võtteks. Sageli lihtsustub integreerimine, kui integreerimismuutuja asendada sobiva funktsiooniga või kui integreeritav avaldis või osa temast asendada... Loe edasi 6847
Ositi integreerimine Teiseks integreerimist lihtsustavaks võtteks on ositi integreerimise võte, mille eesmärgiks on uute muutujate sissetoomisega jõuda lihtsamate integreeritavate avaldisteni. Ositi integreerimise... Loe edasi 8838
Muutujate vahetuse meetod Juhul, kui antud integraal ei ole tabeliintegraal ning lihtsad teisendused ei vii tabeliintegraalile, tuleb integreerimiseks rakendada teisi meetodeid. Muutujate vahetus (ehk asendusvõte) on kõige... Loe edasi 5820
Määratud integraal Kui funktsioon f(x) on integreeruv lõigus [a;b], siis tema kõigi algfunktsioonide muudud, mis vastavad argumendi muudule =b - a, on võrdsed. Seda on kerge mõista geomeetrilise esituse kaudu.... Loe edasi 18163
Pindalade ligikaudne arvutamine Meile tuntud valemid pindala arvutamiseks on rakendatavad ainult teatud kindlatele kujunditele nagu kolmnurk, ristkülik, romb, trapets jne. Tasapinnalise kõverjoonega piiratud kujundi pindala... Loe edasi 4480
Kõvertrapets Täpsema tulemuse pindalast saaksime, kui oskaksime leida ka poolikute ruutude pindalasid. Kõiki pinnatükke saab tükeldada kõvertrapetsiteks. Täisnurkne trapets läheneb oma kujult... Loe edasi 4141
Kõvertrapets.Ristkülikute meetod Kõigepealt vaatame, kuidas leidis kõvertrapetsi pindala Archimedes (287 - 212 eKr). Ta uuris, kui suure osa ühikruudust eraldab parabool y = x2. Selleks jagas ta lõigu [0; b] võrdseteks osadeks.... Loe edasi 3104
Kõvertrapetsi pindala kui funktsioon Paigutame kõvertrapetsi sobivalt koordinaatteljestikku. Valime x-telje nii, et sellel asuks trapetsi alustega ristuv haar. Kõvertrapets on nüüd koordinaatteljestikus määratud, kui teame:... Loe edasi 3294
Kõvertrapetsi pindala arvutamine Definitsioon Kõiki einevate joontega piiratud kõvertrapetsi pindalasid saab leida valemiga: Näited: Leia sirgetega x = 2, x = 4, y = 0 ja y = x piiratud täisnurkse trapetsi pindala.... Loe edasi 18485
Kõvertrapets allpool x-telge Olgu antud pidev funktsioon f(x)<0 lõigus [a;b]. Järelikult Integreerides lõigus [a;b] funktsiooni f(x)<0, saame vastava (allpool x-telge asuva) kõvertrapetsi pindala vastandarvu. Seega... Loe edasi 4942
Mitmest osast koosnev pind Olgu meil vaja leida kõveraga f(x) ja x-teljega piiratud kujundi pindala lõigus [a;b]. Kui kõveral on selles lõigus nullkohti. siis koosneb vaadeldav kujund eraldiseisvatest osadest. Sel juhul... Loe edasi 3209
Pinnatükki piiravad kaks kõverat Olgu meil tarvis leida sellise kujundi pindala, mida piiravad kõverad f(x) ja g(x) ning sirged x = a ja x = b. Kui lõigus [a;b] on f(x) g(x), siis saame otsitava pindala leida kahe kõvertrapetsi... Loe edasi 3394
Ruumala arvutamine Definitsioon Integraali abil on võimalik leida mistahes keha ruumala, selleks on meil tarvis teada keha kõrgust h ja keha ristlõike pindala S(x) lõikekoha x funktsioonina, siis Vaadeldav keha... Loe edasi 4254
Pöördkeha ruumala Kui tegemist on pöördkehaga, siis tema ristlõikeks mistahes kohal on ring, kusjuures ringi raadius r = f(x) ja S(x) = r2 = [f(x)]2. Pöörelgu keha ümber x–telje ja asetsegu keha tasandite x... Loe edasi 6729
Silindri ruumala Tuletame silindri ruumala valemi. Asetsegu silinder tasandite x = 0 ja x = h vahel. Külgpind tekib sirge y = r pöörlemisel ümber x-telje. Seega silindri ruumala saab leida põhja pindala ja... Loe edasi 4505
Sisukord Matemaatika õhtuõpik Autorid: JUHAN ARU, KRISTJAN KORJUS, ELIS SAAR Sissejuhatus Matemaatika meie ümber Miks õppida matemaatikat? Kas matemaatika on raske? Innustuseks Keel ja põhimõisted... Loe edasi 12730
Matemaatika meie ümber Matemaatika meie ümber Kujutage ette, et istute hubases kohvikus ja vaatate linnatänavale. Kohv on ostetud, rehkendused kassa juures tehtud ja tundub, et matemaatika ongi tänaseks läbi. Siis aga... Loe edasi 8915
Miks õppida matemaatikat? Matemaatika arendab mõtlemist Kui tahad saada juristiks, on matemaatika abiks. Kõige selgemalt oma argumente üles ehitama – olgu nad kui pikad tahes – ning kõige kärmemalt teiste... Loe edasi 8133
Kas matemaatika on raske? Paljudele tundub, et matemaatika on raske – isegi ületamatult raske – ja et see raskus on midagi muud kui raskus endale pähe õppida keerulisi kunstnikunimesid, aastaarve, rodude viisi riikide... Loe edasi 8234
Innustuseks Õhtuõpiku väljaandmist toetasid 451 lahket hooandjat. Neist kõige innukamatel palusime ka selgitada, miks nad ikka meid nii lahkelt toetasid. Nii kogusime mõned isiklikud mõtisklused... Loe edasi 5184
Matemaatikute keel ja žanrid Matemaatikute keel ja žanrid Avades mõne matemaatikuõpiku, on esmane vaatepilt üsna segane: vähe sõnu, palju sümboleid, jooni ja skeeme ning mis kõige hullem, nad kõik on omavahel puseriti.... Loe edasi 6671
Muutuja Kuidas teile meeldiks, kui teil oleks rahatäht, millele kirjutatud väärtust saate kogu aeg muuta? Meeldiks? Siis meeldib teile ka muutuja mõiste ongi lihtsalt üks matemaatiline objekt, mille... Loe edasi 10296
Võrdus ja võrdsus Võrdsus on igapäevane mõiste. Räägitakse võrdsetest valikutest, võrdsetest võimalustest, võrdsetest vahetustest. Seega ei ole üllatav, et võrdsus kuulub ka matemaatiliste põhimõistete... Loe edasi 6923
Hulk Nagu igapäevakeeleski, tähendab ka matemaatikute jaoks hulk mingite objektide kogumit. Näiteks moodustavad hulga kõik kartulid kastrulis, kõik õpilased klassis või kõik kassid vanaema... Loe edasi 8896
Funktsioon Mida teha, kui on kakskümmend seitse sõpra ja kõigi nende sünnipäev on tarvis meeles pidada? Ei olegi eriti midagi vaja teha – tuleb lihtsalt lahti võtta arvuti või mõne suhtlusvõrgustiku... Loe edasi 20753
Arvhulgad Naturaalarvud Naturaalarvud on arvud, millega loendame õhtul lambaid: 1, 2, 3, 4, 5, 6, ... Neid kõiki korraga ehk nende hulka tähistatakse N-iga. Naturaalarvud on ilmselt kõige loomulikumad... Loe edasi 24601
Kuulsad arvud: pii ja e Mõnel arvul on matemaatikas päris omamoodi roll. Esimese näitena tulevad pähe näiteks arvud null ja üks. Null torkab silma, sest käitub korrutamisel ja liitmisel teistest erinevalt: korrutades... Loe edasi 7949
Arvu aste Arvu astmele on hea hiilides läheneda läbi analoogia korrutamisega. Mida tähendab korrutamine? Kirjutame välja kaks näidet: 3 · 3 = 3 + 3 + 3 5 · 6 = 5 + 5 + 5 + 5 + 5 + 5 Seega vähemalt... Loe edasi 47523
Arvu absoluutväärtus Joonistame arvtelje, lööme sinna naelaga keskele nulli, võtame nöörijupi ning tähistame kaks arvu a ja –a. Need arvud on nullpunktist samal kaugusel. Seda kaugust nullpunktist nimetatakse... Loe edasi 18300
Jada Arvujada mõistet võib selgitada pikkade sõnadega, aga alustame parem näidetega. paarisarvude jada ehk aritmeetiline jada vahega kaks suvaline lõplik üheksaliikmeline täisarvude jada lõpmatu... Loe edasi 35944
Vektor Kui eelmise peatüki lõpetasime väikese mõistatusega, siis seekord alustame väikese mõistatusega: mis on pildil? Tahtsite vastata nooled? Ei, matemaatiku, füüsiku ning hoolsa... Loe edasi 74760
Võrrand Võrrand aitab täpselt ja matemaatiliselt kirja panna teatavaid tingimusi. See on looduse ja ümbritseva kirjeldamise esimene etapp – maailma matemaatilistesse seostesse surumine. Oletame... Loe edasi 14077
Maatriks* Nägime, et kui ühe arvu asemel seada ritta mitu arvu, saame vektori. Aga miks peaks meil ainult üks rida arve olema? Meil võiks ju olla terve arvutabel!Tõepoolest, ka arvutabelid osutuvad... Loe edasi 10013
Võrrandi teisendamine ja lahendamine Enamasti on võrrandi kirjapanek alles esimene samm. Järgneb võrrandi lahendamine: see tähendab, et tahame leida kõik arvud, mis kõiki võrrandiga ette kirjutatud tingimusi õrrandi lahendamise... Loe edasi 31765
Võrrand ja geomeetria Mõni muutujarägastikuga võrrand võib alguses üsna eemaletõukav tunduda. Kuid ühte ilusti tõmmatud kõverat, mis väljendab sedasama võrrandit, on alati kaunis vaadata. Õnneks tuli... Loe edasi 10394
Võrratus Nagu nägime, võimaldab võrrand [lk 168] üsna täpselt ja arvuliselt tingimusi ja seoseid kirja panna. Mõnikord ei ole aga tingimused nii põhjalikud, et neid saaks võrrandiga kirja panna, ning... Loe edasi 23988
Absoluutväärtusega võrrand Meie eesmärk siin raamatus ei ole alati õpetada – õpetada oskavad palju paremini õpetajad ise – vaid pigem anda ideid, kuidas koolimatemaatikast mõelda. Seega üritame ka siin pisikeses... Loe edasi 12718
Proportsioonid ja kolmnurgad Siin peatükis läheneme trigonomeetriale eelajaloolisest vaatevinklist, vaadeldes trigonomeetriat kitsamalt kui õpetust seostest kolmnurkades ning laiemalt kui õpetust suhetest ja motivatsiooniks... Loe edasi 39326
Trigonomeetria ja perioodilised funktsioonid Eelmises peatükis jõudsime trigonomeetriliste funktsioonideni, uurides küljepikkuste suhteid täisnurkses kolmnurgas. Saadud funktsioone kasutasime edasi seoste leidmiseks suvalise kolmnurga... Loe edasi 9918
Trigonomeetrilised avaldised ja nende teisendamine Üks koolimatemaatikas enim tuska põhjustavaid teemasid on ilmselt trigonomeetriliste valemite teisendamine ja lihtsustamine. Antakse ette mingi järjestus sümboleid ja kästakse sellest teha... Loe edasi 34964
Kõik võngub* Harva on asjad tasakaalus, ikka kipuvad nad minema veidi paremaks ja siis jälle veidi halvemaks ja nii edasi. Füüsikud kirjeldavad sellist korduvat tasakaaluasendi ümber toimuvat pendeldamist... Loe edasi 5708
Polünoom Polünoom on üks keeruline võõrsõna, aga sellel ei maksa end heidutada lasta – hullemategi sõnade taga peitub vahel täiesti toredaid selle: näiteks trubaduur või seismoloog. Polünoomide... Loe edasi 8983
Eksponentsiaalfunktsioon Kui mõni pahaloomuline bakter on organismi jõudnud, ei pruugi sellest algul aimugi saada, sest iga bakteripere ei hakka kohe tramburaid korraldama, vaid ootab vahel veel päris mitmeid tunde. Miks... Loe edasi 8252
Logaritm Logaritm on eksponentsiaalfunktsiooni pöördfunktsioon [lk 69] ehk teisisõnu, kui järjest rakendada arvule 1000 kõigepealt eksponentsiaalfunktsiooni mingil alusel ning siis logaritmfunktsiooni... Loe edasi 31103
Piirväärtus ja pidevus Piirväärtustest räägitakse kooliprogrammis eelkõige jadade ja funktsioonide puhul. Näiteks jada liikmed muutuvad järjest väiksemaks ja lähenevad hoogsalt nullile. Tõepoolest: Sellisel juhul... Loe edasi 17398
Tuletis Rahvaarv on riigi seisukohalt tähtis näitaja – ta mõõdab mõne rahva suurust ja vägevust, meie puhul küll vist pigem väiksust ja haavatavust. Siin on viimase poole sajandi Eesti rahvaarvu... Loe edasi 26345
Integraal Pärast pikka talve on käes kevad, viskad suusad nurka ja asud rattaga ärkavat loodust avastama. Sõidad hoogsalt kodust eemale, kuid sooviksid siiski teada, kui kaugele oled jõudnud – jõudu... Loe edasi 8548
Integraal ja tuletis Pöördoperatsioonid on matemaatikas üsna levinud. Kõige lihtsam näide tulebki võibolla pööretest endast: kui pöörame oma joonist tasandil 90 kraadi päripäeva, siis teda seejärel 90 kraadi... Loe edasi 8798
Ümbermõõt, pindala ja ruumala Alustame väikese mõtisklusega teemal, mida üldse tähendab mõõtmine. Mida me täpselt teeme, kui igapäevaelus asju mõõdame? Üks võimalus on mõõtmisest mõelda kui teatavast võrdlusest... Loe edasi 71269
Permutatsioonid ja faktoriaal Permutatsioon Permutatsioon on lihtsalt mingite fikseeritud objektide kindel ülesrivistus. Näiteks on jalgpallimeeskonna täpne reastus hümni laulmise aegu üks võimalik põhikoosseisu... Loe edasi 8495
Kombinatsioonid ja variatsioonid Kui permutatsioonid olid seotud teatud objektide järjekorraga, siis kombinatsioonid ja variatsioonid on seotud objektide valikuga. Üks kombinatsioon on näiteks kodupeenralt südamekaaslasele... Loe edasi 24162
Tõenäosusteooria tähendus ja kasutamine Tõenäosus tundub lihtne ja intuitiivne mõiste. Ühe kindla sündmuse tõenäosus võiks tähendada täpselt seda, kui tihti see konkreetne sündmus juhtub võrreldes teiste, temaga konkureerivate... Loe edasi 9445
Tõenäosus ja intuitsioon Eelmises peatükis nägime, et tõenäosusteooriast mõtlemine ning tõenäosuslike kirjelduste ja vahendite kasutamine praktikas ei olegi alati nii lihtne, kui ainult täringute ja müntide baasil... Loe edasi 5578
