12. klass

DNA replikatsioon

DNA kujutab endast üht hiidpikka molekuli. Kahekromatiidne kromosoom koosneb kahest molekulist. Replikatsiooniks nimetatakse raku jagunemise-eelset DNA ahela kahekordistumist. Replikatsioon toimub...

Loe edasi 8521

DNA transkriptsioon

Transkriptsioon on komplementaarse RNA molekuli süntees DNA ühe ahela alusel. RNA sünteesil osaleb ensüüm RNA-polümeraas, mis ühtlasi kontrollib ka ahela õigsust. RNA polümeraas seondub DNA...

Loe edasi 5487

Translatsioon

Translatsioon on peamine osa valgusünteesist, selle käigus sünteesitakse aminohapetest polüpeptiidahel. Valgusünteesiks on vajalikud ribosoomid (rRNA), infokandja mRNA, mis määrab valgu...

Loe edasi 6919

Geenide avaldumine

Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on organismi geneetilise info avaldumise protsess. Selle käigus avaldub geenides sisalduv pärilik materjal RNA või valguna. Geeniekspressiooni algprodukt on...

Loe edasi 11105

Viirused

Viirused (tuleneb ladinakeelsest sõnast virus, mis tähendab «mürk». Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks) on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel...

Loe edasi 5927

Mendeli seadused

Mendeli esimene seadus ehk ühetaolisusseadus. Ristates kahte homosügootset isendit on esimene järglaspõlvkonna isendid geneetiliselt sarnased (ühesugused). Mendeli teine seadus ehk...

Loe edasi 10364

Inimese sugu

Inimese soo määravad sugukromosoomid. Kui inimese sugurakkudes on kokku 23 paari kromosoome, siis 22 on ühesugused autosoomid. Naistel on igas keharakus kaks homoloogilist X-kromosoomi, meestel...

Loe edasi 4425

Bioevolutsioon

Evolutsioon on süsteemi pöördumatu areng keerukamaks ja mitmekesisemaks. Paljunemine ehk endasarnaste järglaste andmine on üks elu omadusi. Selleks on vajalik pärilikkuse info kandjaid (DNA),...

Loe edasi 4796

Looduslik valik

Looduslikuks valikuks nimetatakse genotüüpide diferentseeritud paljunemist. See tähendab, et loodusliku valikuga on tegu parajasti siis, kui populatsioonis mingi geneetilise tunnuse poolest...

Loe edasi 3996

Stabiliseeriv valik

Stabiliseeriva valiku korral liigid säilivad, kohastumused (Kohastumus on eluri anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena...

Loe edasi 3975

Lõhestav valik

Lõhestav valik toimub aeglaselt, kuid võib viia uute liikide tekkeni, eriti kui seda toetab geograafiline isolatsioon. Lõhestava valiku heaks näiteks on Galápagose vindid. Mõnikord aga säilib...

Loe edasi 3442

Suunav valik

Suunav valik võib toimuda keskkonnatingimuste muutumise tõttu ning selle tagajärjel tõusevad esile uute genotüüpidega isendid. Suunaval valikul toimub mingite alleelide kindlasuunaline...

Loe edasi 3680

Ökoloogia põhitõed

Ökoloogia kui teaduse mõiste võeti kasutusele 1869. aastal (saksa bioloog, loodusteadlane ja filosoof Ernst Haeckel elas aastail 1834–1919, defineerides sõna oekologie kui looma suhet tema...

Loe edasi 8814

Keskkonnakaitse

Asulate keskkonda kujundab inimene. Mida rohkem on asulas elanikke, seda rohkem mõjutavad nad sealseid elureid. Inimese lähedal leitakse nii elupaiku kui ka toitu. Suur osa maapinnast on asulas...

Loe edasi 3200

Prügila

Kaasaegsed prügilad erinevad varasematest: veel paar inimpõlvkonda tagasi ei osatud prügiga teha muud kui seda ladustada. Täna osatakse prügi sorteerida, suurt osa taaskasutusele võtta või...

Loe edasi 2816

Õhusaaste

Tööstusettevõtted, katlamajad, elektrijaamad paiskavad iga päev õhku miljoneid  tonne kahjulikke ühendeid. Sobivate tuulte ja õhuvoolude olemasolu korral võib korstnast väljuv atmosfääri...

Loe edasi 3194

Veesaaste

       Igasugused heitveed sisaldavad rohkesti lämmastiku ja fosfori soolasid.        Lisaks neile on olemas ka mitmesuguseid raskemetallide ioone ja mitmesuguseid mürgiseid ühendeid....

Loe edasi 3062

Kasvuhooneefekt

      Õhus tekkinud süsihappegaas ei võimalda Maal tekkinud soojusel maailmaruumi tagasi peegelduda ja sellega võib kaasneda Maa kliima globaalne soojenemine.       Lisaks...

Loe edasi 3961

Tõenäosusteooria tekkimisest

Tõenäosusteooria arengus on suurt rolli omanud õnnemängud. Esimene teadaolev tõenäosusi uuriv raamat on Gerolamo Cardano (1501-1576) "Liber de Ludo Aleae" ("Raamat õnnemängudest"), mis...

Loe edasi 7479

Tõenäosusteooria põhimõisted

Põhimõisted ja seosed nende vahel Lähtemõisteks on tõenäosusteoorias sündmus. Sündmused on näiteks täringuga kuue silma heitmine, eksamil hinde "5" saamine, lotopiletiga võitmine jms....

Loe edasi 7653

Permutatsioonid, kombinatsioonid, variatsioonid

Permutatsioonid on n elemendilise hulga elementidest moodustatud n-elemen­dilised järjestatud osahulgad. Permutatsioonide arv leitakse valemiga Pn = n! Kirjutist n! loetakse - "n faktoriaalis" ja...

Loe edasi 9983

Kombinatoorika kasutamine tõenäosuse arvutamisel

Kombinatoorika põhireeglid Liitmise reegel - kui mingi elemendi A saab valida n erineval viisl ja elemendi B saab valida m erineval viisil, siis elemendi "kas A või B" saab valida m + n erineval...

Loe edasi 5187

Sündmuse suhteline sagedus. Statistiline tõenäosus

Absoluutne ja suhteline sagedus  Buku saarel on 28 kirjaoskamatut inimest, kõrvalasuval Muku saarel aga 280 kirjaoskamatut. Mida me nende andmete kohta oskame öelda? Kas võib öelda, et Buku...

Loe edasi 5554

Tõenäosuste liitmine ja korrutamine

Liitmise reegel     Korrutamise reeglid       Allikas: Tõenäosuste liitmine ja korrutamine  

Loe edasi 5253

Täistõenäosuse valem

Täistõenäosuse valem   Sissejuhatus teemasse näite kaudu   Näide täistõenäosuse valemi rakendamise kohta   Allikas: Täistõenäosuse valem  

Loe edasi 5524

Bernoulli valem

Bernoulli valem Kui sündmuse A tõenäosus igal katsel on p, siis tõenäosus, et n katse korral sündmus A toimuks k korda leitakse valemiga Pn,k = Cn,k · pk · qn−k, kus q = 1 −  p....

Loe edasi 13822

Mida uurib statistika? Üldkogum ja valim. Andmete ettevalmistamine

Mõisted   Statistika - teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. Matemaatiline statistika on matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal...

Loe edasi 3872

Variatsioonirida ja sagedustabel.

Variatsioonirida ja sagedustabel. Klassid Ühe kooli gümnaasiumiastmes õppivate noormeeste jalanumbrid on: Selline arvude järjestus on statistiline rida. Kui järjestame saadud tulemused kasvavalt...

Loe edasi 9412

Keskväärtus, mediaan ja mood

Keskväärtus Tunnuse keskväärtuseks on tunnuste väärtuste aritmeetiline keskmine. Aritmeetiliseks keskmiseks nimetatakse tunnuste kõikide väärtuste summa ja objektide arvu jagatist,  ...

Loe edasi 16542

Hajuvusmõõdud

Kuidas tekib hajumine? Olümpiamängude meeste 100 meetri jooksu eeljooksudes näidati aegasid alates 10,02 sekundist kuni 10,68 sekundini. Kolm neljandikku osavõtjatest said aja alla 10,40 sekundi...

Loe edasi 4024

Juhusliku suuruse jaotus. Diskreetse jaotuse keskväärtus ja standardhälve

Juhusliku suuruse jaotus     Diskreetse suuruse keskväärtus ja standardhälve   Allikas: äärtus_ja_standardhälve.

Loe edasi 4101

Binoomjaotus

Binoomjaotus     Binoomjaotuse keskväärtus ja standardhälve     Allikas: Binoomjaotus  

Loe edasi 5974

Normaaljaotus

Normaaljaotuseks (ka Gaussi jaotuseks) nimetatakse matemaatikas pideva juhusliku suuruse X jaotust, mida iseloomustab tihedusfunktsioon kus  on keskväärtus, mis iseloomustab jaotuse paiknemist...

Loe edasi 7487

Lineaarne korrelatsioon, korrelatsiooniväli

Korrelatsioonikordaja   Korrelatsioon puudub Tänaval küsiti juhuslike inimeste käest nende suhtumist Mudaparteisse ja samal ajal mõõdeti ka õhutemperatuuri. Tõhusa uurimistöö tulemusena...

Loe edasi 3676

Integraal

Integreerimine koos oma pöördtehte diferentseerimisega on üks matemaatilise analüüsi baasmõistetest. Määratud integraal reaalmuutuja funktsioonist f(x) lõigul [a,b] on suurus mida võib...

Loe edasi 16645

Algfunktsioon

  Liitmise pöördtehe ehk pöördoperatsioon on lahutamine, korrutamise pöördoperatsioon on jagamine, astendamise pöördoperatsioonid on juurimine või logaritmimine. Funktsioonidele saab...

Loe edasi 8870

Määramata integraal

Funktsiooni algfunktsiooni leidmist nimetatakse funktsiooni integreerimiseks. Integrare (lad. k) - taastama, täiendama. Integreerimine on seega funktsiooni diferentseerimise pöördoperatsioon. Loe:...

Loe edasi 10307

Määramata integraali integreerimise põhivalemid

Integreerimine on algfunktsioonide üldavaldise ehk määramata integraali leidmine. Järgnevalt on esitatud integreerimisvalemid, mida saab vajadusel välja trükkida

Loe edasi 7484

Määramata integraali omadused

1. Konstandiga korrutatud funktsiooni integreerimine:   2. Summa või vahe integreerimine: Viimast valemit võib kasutada ka vastupidi.   Näide: Allikas: Integraal/Omadused   Omadus...

Loe edasi 6463

Põhiintegraalide tabel

Erinevate integraalide leidmiseks on abiks integraalide tabelid. Integraalide tabelites tähistavad tähed a, b ja n konstante. Tabeleid kasutatakse koos muutuja vahetuse ja ositi integreerimise...

Loe edasi 7897

Asendusvõte

Asendusvõtet nimetatakse ka muutujavahetuse võtteks. Sageli lihtsustub integreerimine, kui integreerimismuutuja asendada sobiva funktsiooniga või kui integreeritav avaldis või osa temast asendada...

Loe edasi 6002

Ositi integreerimine

Teiseks integreerimist lihtsustavaks võtteks on ositi integreerimise võte, mille eesmärgiks on uute muutujate sissetoomisega jõuda lihtsamate integreeritavate avaldisteni. Ositi integreerimise...

Loe edasi 8049

Muutujate vahetuse meetod

Juhul, kui antud integraal ei ole tabeliintegraal ning lihtsad teisendused ei vii tabeliintegraalile, tuleb integreerimiseks rakendada teisi meetodeid. Muutujate vahetus (ehk asendusvõte) on kõige...

Loe edasi 5231

Määratud integraal

Kui funktsioon f(x) on integreeruv lõigus [a;b], siis tema kõigi algfunktsioonide muudud, mis vastavad argumendi muudule  =b - a, on võrdsed. Seda on kerge mõista geomeetrilise esituse kaudu....

Loe edasi 14753

Pindalade ligikaudne arvutamine

Meile tuntud valemid pindala arvutamiseks on rakendatavad ainult teatud kindlatele kujunditele nagu kolmnurk, ristkülik, romb, trapets jne. Tasapinnalise kõverjoonega piiratud kujundi pindala...

Loe edasi 4072

Kõvertrapets

Täpsema tulemuse pindalast saaksime, kui oskaksime leida ka poolikute ruutude pindalasid. Kõiki pinnatükke saab tükeldada kõvertrapetsiteks. Täisnurkne trapets läheneb oma kujult...

Loe edasi 3815

Kõvertrapets.Ristkülikute meetod

Kõigepealt vaatame, kuidas leidis kõvertrapetsi pindala Archimedes (287 - 212 eKr). Ta uuris, kui suure osa ühikruudust eraldab parabool y = x2. Selleks jagas ta lõigu [0; b] võrdseteks osadeks....

Loe edasi 2800

Kõvertrapetsi pindala kui funktsioon

Paigutame kõvertrapetsi sobivalt koordinaatteljestikku. Valime x-telje nii, et sellel asuks trapetsi alustega ristuv haar. Kõvertrapets on nüüd koordinaatteljestikus määratud, kui teame:...

Loe edasi 2979

Kõvertrapetsi pindala arvutamine

Definitsioon   Kõiki einevate joontega piiratud kõvertrapetsi pindalasid saab leida valemiga:   Näited: Leia sirgetega x = 2, x = 4, y = 0 ja y = x piiratud täisnurkse trapetsi pindala....

Loe edasi 15901

Kõvertrapets allpool x-telge

Olgu antud pidev funktsioon f(x)<0 lõigus [a;b]. Järelikult Integreerides lõigus [a;b] funktsiooni f(x)<0, saame vastava (allpool x-telge asuva) kõvertrapetsi pindala vastandarvu. Seega...

Loe edasi 4399

Mitmest osast koosnev pind

Olgu meil vaja leida kõveraga f(x) ja x-teljega piiratud kujundi pindala lõigus [a;b]. Kui kõveral on selles lõigus nullkohti. siis koosneb vaadeldav kujund eraldiseisvatest osadest. Sel juhul...

Loe edasi 2889

Pinnatükki piiravad kaks kõverat

Olgu meil tarvis leida sellise kujundi pindala, mida piiravad kõverad f(x) ja g(x) ning sirged x = a ja x = b. Kui lõigus [a;b] on f(x)  g(x), siis saame otsitava pindala leida kahe kõvertrapetsi...

Loe edasi 2926

Ruumala arvutamine

Definitsioon Integraali abil on võimalik leida mistahes keha ruumala, selleks on meil tarvis teada keha kõrgust h ja keha ristlõike pindala S(x) lõikekoha x funktsioonina, siis Vaadeldav keha...

Loe edasi 3781

Pöördkeha ruumala

Kui tegemist on pöördkehaga, siis tema ristlõikeks mistahes kohal on ring, kusjuures ringi raadius r = f(x) ja S(x) =  r2 = [f(x)]2. Pöörelgu keha ümber x–telje ja asetsegu keha tasandite x...

Loe edasi 5723

Silindri ruumala

Tuletame silindri ruumala valemi. Asetsegu silinder tasandite x = 0 ja x = h vahel. Külgpind tekib sirge y = r pöörlemisel ümber x-telje. Seega silindri ruumala saab leida põhja pindala ja...

Loe edasi 4075

Maailm Esimese maailmasõja eel. Suurriikide arengujooni: poliitiliste süsteemide erinevused, Venemaa.

kujunesid välja peamised poliitilised ideoloogiad: konservatiivid, kes esindasid eeskätt jõukama kihi ning võimul olijate huve ning seadsid sihiks senise poliitilise ja majandusliku olukorra...

Loe edasi 7193

Maailma majandus: teadusrevolutsioon, monopolid, kapitali eksport, vabaturumajandus ja protektsionism.

sajandil toimusid teadusrevolutsioon ja tööstuslik pööre, mille tähtsamad saavutused olid kindlasti J. Watti aurumasin, tänu millele sai alguse raudtee võidukäik (1825 esimene raudteeliin),...

Loe edasi 4999

Suurriikide liidud: kujunemise põhjused ja tagajärjed

19. sajandil hakkasid Euroopas välja kujunema suurriikide liidud, mille põhjuseks oli omavaheline võimuvõitlus nii Euroopas kui eeskätt kolooniates. Eriti terav vastasseis oli senise...

Loe edasi 4631

ESIMENE MAAILMASÕDA. Esimese maailmasõja põhjused

Esimese maailmasõja põhjuseks olid suurriikide vahelised vastuolud – Prantsusmaa ja Inglismaa olid jõudnud enda kätte haarata suurema osa Aafrikast ja Aasiast, alles 19. sajandi lõpul ühtse...

Loe edasi 13886

Sõdivad pooled ja tähtsamad sõjatandrid

Puhkenud sõja kõige aktiivsem pool oli Saksamaa, kelle sõjaplaan nägi ette Prantsusmaa kiiret purustamist ning seejärel kogu jõu pööramist Venemaa vastu. Sõda pidi olema võidukalt lõppenud...

Loe edasi 3382

Esimese maailmasõja tagajärjed: impeeriumide lagunemine, uute rahvusriikide sünd Euroopas, uus maailmakord ja Rahvasteliit

Maailmasõja rinnetel hukkus hinnanguliselt 10 milj inimest, teist sama palju suri haigustesse ja nälga, umbes 3,5 miljonit inimest jäid invaliidiks, suur osa Euroopast oli varemetes. Sõja...

Loe edasi 11070

Eesti iseseisvumine: eeldused, iseseisvumine, Vabadussõda, Tartu rahu

1905. a revolutsioon tõi ka Eestis esile jõud, mis olid Venemaa senise poliitikaga selgelt rahulolematud, nii Jaan Tõnissoni poolt juhitud rahvusliku liikumise mõõdukas tiib kui ka Konstantin...

Loe edasi 7831

Maailmasõdadevaheline aeg: demokraatia ja diktatuurid

Euroopa-kesksus ning rahvusvahelised suhted. Demokraatia levik. Demokraatia põhijooned Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA näitel: poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu. Enamus Euroopa riike...

Loe edasi 4864

Majanduskriis: põhjused, levik ja mõju, Roosevelti uus kurss

1929. aasta oktoobris tabas USAd börsikrahh, mis levis kiiresti kõikidesse majandusvaldkondadesse ning jõudis kiiresti ka Euroopasse. 1929-33 kestnud Suur Depressioon oli suuresti ületootmiskriis...

Loe edasi 8425

Autoritarism, totalitarism: fašism, natsionaalsotsialism, kommunism

Diktatuuride iseloomulikud jooned, eripärad ja levik: poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu. Enamus Esimese maailmasõja tagajärjel tekkinud riike olid demokraatlikud, ka mitmes varem...

Loe edasi 8036

Uute konfliktide kujunemine, kriisikolded

Versailles’ süsteem hakkab lagunema juba 1931, kui Saksamaa keeldub majanduskriisile viidates reparatsioonide maksmisest ja teised riigid sellega lepivad. Hitleri võimuletuleku järel lahkub...

Loe edasi 3008

Eesti tee demokraatialt autoritarismile: poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu

Juba Vabadussõja ajal kokku tulnud Eesti Asutava Kogu peamine eesmärk oli uuele riigile põhiseaduse välja töötamine. Põhiseadus võeti vastu 15. juunil 1920 ja selle kohaselt sai Eestist...

Loe edasi 3768

Teine maailmasõda

Teine maailmasõda kui Esimese maailmasõja jätk. Teise maailmasõja põhjused: Saksamaa, Nõukogude Liidu ja Jaapani agressiivne välispoliitika ning demokraatlike Lääneriikide lepituspoliitika...

Loe edasi 7457

Sõdivad pooled: Saksamaa ja tema liitlased. Hitleri-vastane koalitsioon ja selle kujunemine: Atlandi harta, Teherani, Jalta ja Potsdami konverentside tähtsus.

1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale, algas Teine maailmasõda. Saksamaa oli suutnud selleks ajaks enda seljataguse kindlustada. Itaalia ja Jaapaniga sidus teda antikominternipakt,...

Loe edasi 5996

Tähtsamad sõjatandrid ja lahingud: rinded, tähtsamaid lahingud (Pearl Harbor, Moskva, Midway, Stalingrad, Kursk, El-Alamein, Normandia dessant)

Sarnaselt Esimesele maailmasõjale on ka Teises maailmasõjas selgelt eristuvad Ida- ja Läänerinne, kuid Teises maailmasõjas mängis olulisemalt tähtsamat rolli sõjategevus Vaikse ookeani...

Loe edasi 11362

Teise maailmasõja tulemuste vastuolulisus ja selle tagajärjed maailma poliitilisele, majanduslikule ja ideoloogilisele arengule

Teise maailmasõja tulemusena kukutati võimult agressiivsed totalitaarsed režiimid Saksamaal, Itaalias ja Jaapanis, kuid samal ajal aitas see kindlustada ja isegi laiendada Stalini võimu...

Loe edasi 3561

Eesti Teises maailmasõjas: iseseisvuse kaotamine, okupatsioonid, sõjakaotused ja -kahjud, sõja mõju inimeste elukäikudele. Pagulaskond

Kuuldused Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelisest salaleppest jõudsid kindlasti ka Eestisse, kuid reageerimiseks enam aega ei antud – 24. septembril 1939 süüdistas Nõukogude Liit Eestit...

Loe edasi 10232

Aine olekud

Kõik meid ümbritsevad kehad koosnevad ainetest või nende segudest. Ained omakorda koosnevad molekulidest või aatomitest. Nii molekulid kui aatomid on imepisikesed, mistõttu pole inimestel...

Loe edasi 10123

Faasisiirded

Üleminekuid ühest aine olekust (sh ka kristallolekust) teise nimetatakse faasisiireteks. Faasisiiret tahkest olekust vedelaks nimetatakse sulamiseks. Faasisiiret vedelast tahkeks nimetatakse...

Loe edasi 4801

Faasisiirded ja siirdesoojused

Sulamine-tahkumine Sulamine on faasisiire tahkest olekust vedelasse, tahkumine sellele vastupidine siire. Tahkumisel toimuvad muutused aineosakestega sulamisele vastupidises suunas. Iga aine jaoks on...

Loe edasi 5852

Küllastumata ja küllastunud aur

Küllastumata ja küllastunud aur Kui vedelik aurub avatud ruumi, siis aurustumine ületab kondensatsiooni ning vedelikukogus hakkab vähenema. Anuma kohal liikuv õhk kannab auru vedeliku pinnalt...

Loe edasi 8178

Veeaur õhus

Õhuniiskus Maal asuvate veekogude (ookeanid, mered, järved, jõed) pinnalt toimub kogu aeg vee aurustumine, jääliustike pinnalt aga sublimatsioon – seetõttu on Maa atmosfääris alati...

Loe edasi 5281

Molekulaarjõud

Kui molekulid satuvad teineteisele piisavalt lähedale, hakkavad nende vahel mõjuma tõmbejõud. Tõmbejõudude tekkepõhjuseks on molekulide polaarsus – elektrilaengute ebaühtlane jaotumine...

Loe edasi 3020

Vedelike omadused

Voolavus Nagu me teame, säilitab vedelas olekus aine oma ruumala, kuid võtab selle anuma kuju, kuhu ta on valatud. Ruumala säilitamine näitab, et vedelikumolekulide vahel mõjuvad tõmbejõud –...

Loe edasi 10754

Aatomimudeli ajalugu

Atomism Vana-Kreeka filosoofid – atomistid (Demokritos 5. saj. eKr) olid seisukohal, et kõik kehad koosnevad jagamatutest koostisosakestest – aatomitest. Atomistide käsitluses oli aatomeid 5...

Loe edasi 6474

Kvantmehaanika

Osakeste leiulained Bohr’i aatomi planetaarmudel võimaldas küll selgitada miks aatomid ei kiirga elektromagnetlaineid või kui suur on ühel või teisel orbiidil elektroni energia, kuid ta ei...

Loe edasi 5781

* Mikro- ja megamaailma füüsika. Sisukord

füüsika V kursus Mikro- ja megamaailma füüsika. Autor: Enn Kirsman Aine ehituse alused.  Aine olekud.  Tahke   Vedel  Gaasiline   Faasisiirded. Faasisiirded ja siirdesoojused. ...

Loe edasi 5538

Nüüdisaegne aatomimudel

Pilvemudel Niisiis, proovime nüüd, kus me omame arusaama elektronide lainelistest omadustest, uuesti mudeldada aatomit. On selge, et me ei saa rääkida elektronist aatomis kui kindla kuju ja...

Loe edasi 4154

Välis- ja sisefotoefekt

Välisfotoefekt 1887. aastal avastas Heinrich Hertz, et kui valgustada negatiivselt laetud tsinkplaati, hakkab plaadi laeng vähenema - plaat emiteerib (väljastab) valguskiirguse tõttu...

Loe edasi 7065

Aatomituuma ehitus

Tuumaosakesed Pärast tuuma avastamist Rutherfordi poolt, käsitleti seda pikka aega homogeense tervikuna, mille mõõtmeteks hinnati ca 10-15 m 1911. aastal püstitas Hollandi füüsik Antonius van...

Loe edasi 7141

Radioaktiivsus

Radioaktiivsuse kui nähtuse avastas 1896. aastal Prantsusmaa füüsik Henri Becquerel, kes uuris uraanisoolade iseeneslikku helendamist (luminestsentsi) ning avastas, et uraanisoolad kiirgavad...

Loe edasi 8319

Tuumaenergia

Tuumareaktsioonid Keemiliste reaktsioonide käigus muunduvad ühed reaktsioonist osa võtvad ained teisteks aineteks. Reaktsioonide käigus säilivad kõik reaktsioonist osa võtnud aatomid:...

Loe edasi 7814

Megamaailm

Looduse struktuuritasemeteks loetakse kokkuleppeliselt kolme taset: mikro-, makro- ja megamaailma. Megamaailma moodustavad inimesest mõõtmete poolest palju suuremad objektid. Megamaailma objektide...

Loe edasi 3529

Megamaailma mõõtühikud

Astronoomiline ühik Astronoomiline ühik (inglise keeles astronomical unit) on keskmine kaugus Maast Päikeseni: Kasutatakse peamiselt Päikesesüsteemi lähiümbruse kirjeldamisel. NB! Kuna...

Loe edasi 4717

Vaatlusastronoomia

Silm Kuni 17. sajandini oli ainukeseks võimaluseks saada Universumi kohta informatsiooni ainult silmadega vaadeldes. Füüsika seisukohalt on inimese silma tähtsaimad osad: (1) sarvkest, (2)...

Loe edasi 3580

Kosmoloogia lühiajalugu

Primitiivsete rahvaste maailmapildist antiikmütoloogiani Inimesed on aegade algusest peale vaadanud taevasse ning püüdnud seal nähtavat, nii hästi või halvasti kui nad parasjagu oskavad,...

Loe edasi 3366

Taevas

Meeleline taju ütleb, et Maad katab kuplikujuline taevas, millel (mille taustal?) liiguvad erinevad objektid: pilved, Päike, Kuu, planeedid, tähed, galaktikad (udukogud). Tegelikult on taevas...

Loe edasi 6238

Maa ja Kuu

Maa Küllap tunneb keskmine gümnaasiumi õpilane Maad paremini kui keskmine astrofüüsik teisi planeete. Nimetagem siinkohal ära vaid tähtsaimad Maad iseloomustavad karakteristikud, mille abil...

Loe edasi 4151

Maa ja Kuu perioodiline liikumine

Maa pöörlemine Maa pöörleb ümber oma kujutletava telje, mis „väljub“ maapinnast pooluste kohal. Teame, et Maa teeb ühe täispöörde ühe ööpäevaga. Meeles tasub pidada asjaolu, et...

Loe edasi 10796

Kalender

Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Kalender võib tähendada ka eset (sageli trükis), mis kalendrisüsteemi illustreerib (näiteks lauakalender). Sõna "kalender" kasutatakse ka kindla ajakava...

Loe edasi 3133

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi koostisosad Päikesesüsteemi moodustavad Päike (sisaldab umbes 99,8% süsteemi kogumassist), 8 planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun); koos oma...

Loe edasi 12195

Päikesesüsteemi tekkimise hüpoteesid

Erinevad teadlased, ja mitte ainult astrofüüsikud, on juba aastasadu püüdnud Päikesesüsteemi tekkimist kirjeldada. Olgu siinkohal toodud neist vaid mõned täpsemad või efektsemad....

Loe edasi 3042

Eksoplaneedid

Eksoplaneet või ekstrasolaarne planeet, on planeet, mis ei tiirle mitte ümber Päikese vaid tema tiirlemise tsentriks on mõni teine täht. 22. juuli 2014 seisuga on avastatud üle 1800...

Loe edasi 2793

Tähed

Päike – Maale lähim täht Päike on Maale kõige lähem täht, seepärast paistab ta meile ainukese tähena ketta, mitte punktina. Päikese olulisemad karakteristikud: keskmine kaugus Maast –...

Loe edasi 8885

Statistika ja tõenäosusteooria

Lahendama Keeruline 4418

Sisukord

Matemaatika õhtuõpik Autorid: JUHAN ARU, KRISTJAN KORJUS, ELIS SAAR Sissejuhatus Matemaatika meie ümber Miks õppida matemaatikat? Kas matemaatika on raske? Innustuseks Keel ja põhimõisted...

Loe edasi 11502

Matemaatika meie ümber

Matemaatika meie ümber Kujutage ette, et istute hubases kohvikus ja vaatate linnatänavale. Kohv on ostetud, rehkendused kassa juures tehtud ja tundub, et matemaatika ongi tänaseks läbi. Siis aga...

Loe edasi 8003

Miks õppida matemaatikat?

Matemaatika arendab mõtlemist Kui tahad saada juristiks, on matemaatika abiks. Kõige selgemalt oma argumente üles ehitama – olgu nad kui pikad tahes – ning kõige kärmemalt teiste...

Loe edasi 7112

Kas matemaatika on raske?

Paljudele tundub, et matemaatika on raske – isegi ületamatult raske – ja et see raskus on midagi muud kui raskus endale pähe õppida keerulisi kunstnikunimesid, aastaarve, rodude viisi riikide...

Loe edasi 7414

Innustuseks

Õhtuõpiku väljaandmist toetasid 451 lahket hooandjat. Neist kõige innukamatel palusime ka selgitada, miks nad ikka meid nii lahkelt toetasid. Nii kogusime mõned isiklikud mõtisklused...

Loe edasi 4501

Matemaatikute keel ja žanrid

Matemaatikute keel ja žanrid Avades mõne matemaatikuõpiku, on esmane vaatepilt üsna segane: vähe sõnu, palju sümboleid, jooni ja skeeme ning mis kõige hullem, nad kõik on omavahel puseriti....

Loe edasi 6049

Muutuja

Kuidas teile meeldiks, kui teil oleks rahatäht, millele kirjutatud väärtust saate kogu aeg muuta? Meeldiks? Siis meeldib teile ka muutuja mõiste ongi lihtsalt üks matemaatiline objekt, mille...

Loe edasi 8858

Võrdus ja võrdsus

Võrdsus on igapäevane mõiste. Räägitakse võrdsetest valikutest, võrdsetest võimalustest, võrdsetest vahetustest. Seega ei ole üllatav, et võrdsus kuulub ka matemaatiliste põhimõistete...

Loe edasi 6066

Hulk

Nagu igapäevakeeleski, tähendab ka matemaatikute jaoks hulk mingite objektide kogumit. Näiteks moodustavad hulga kõik kartulid kastrulis, kõik õpilased klassis või kõik kassid vanaema...

Loe edasi 7548

Funktsioon

Mida teha, kui on kakskümmend seitse sõpra ja kõigi nende sünnipäev on tarvis meeles pidada? Ei olegi eriti midagi vaja teha – tuleb lihtsalt lahti võtta arvuti või mõne suhtlusvõrgustiku...

Loe edasi 17802

Arvhulgad

Naturaalarvud Naturaalarvud on arvud, millega loendame õhtul lambaid: 1, 2, 3, 4, 5, 6, ... Neid kõiki korraga ehk nende hulka tähistatakse N-iga. Naturaalarvud on ilmselt kõige loomulikumad...

Loe edasi 21653

Tähesüsteemid ehk galaktikad

Linnutee - meie Galaktika Lisaks planeetidele (mis muutsid päev-päevalt oma asukohta) ja kinnistähtedele (mille asukoht ei muutunud), on öötaevas näha ka valkjat „udu“, mida Eestis on ikka...

Loe edasi 7896

Tumeaine

Maal kasutame keha massi mõõtmiseks sellele mõjuvat raskusjõudu – võrdleme Maa külgetõmmet kehale ja kaaluvihile. Ehkki planeete, tähti või galaktikaid ei saa asetada kaaludele,...

Loe edasi 2494

Universumi struktuur

Universum tähendab ladina keeles „kõiksust“ või „kõike mis üldse olemas on“. Väga pikka aega oletati, et Universum on homogeenne – see tähendab tähed ja galaktikad täidavad...

Loe edasi 3076

Suur Pauk

Uurides galaktikate liikumist Päikesesüsteemi suhtes avastati, et mitte ainult kõik tähed Galaktikas ei eemaldu Päikesest vaid ka kõigi galaktikate spektrid on tugevas punanihkes – ehk enamik...

Loe edasi 2381

Universumi evolutsioon ja tulevikustsenaariumid

Universumi senise evolutsiooni saame tinglikult jagada etappideks, loomulikult saab enamikku etap­pi­dest veelgi detailsemalt: t=0s => Suur Pauk – kõik saab alguse mitte millestki...

Loe edasi 2444

Antroopsusprintsiip

Universumit ja selles toimuvat uurides on teadlasi ikka vaevanud küsimus – miks on Maailm just selline nagu ta on. 1973 aastal sõnastas Brandon Carter nn antroopsusprintsiibi, mille kohaselt on...

Loe edasi 2889

Kuulsad arvud: pii ja e

Mõnel arvul on matemaatikas päris omamoodi roll. Esimese näitena tulevad pähe näiteks arvud null ja üks. Null torkab silma, sest käitub korrutamisel ja liitmisel teistest erinevalt: korrutades...

Loe edasi 7032

Arvu aste

Arvu astmele on hea hiilides läheneda läbi analoogia korrutamisega. Mida tähendab korrutamine? Kirjutame välja kaks näidet: 3 · 3 = 3 + 3 + 3 5 · 6 = 5 + 5 + 5 + 5 + 5 + 5 Seega vähemalt...

Loe edasi 42497

Arvu absoluutväärtus

Joonistame arvtelje, lööme sinna naelaga keskele nulli, võtame nöörijupi ning tähistame kaks arvu a ja –a. Need arvud on nullpunktist samal kaugusel. Seda kaugust nullpunktist nimetatakse...

Loe edasi 15824

Jada

Arvujada mõistet võib selgitada pikkade sõnadega, aga alustame parem näidetega. paarisarvude jada ehk aritmeetiline jada vahega kaks suvaline lõplik üheksaliikmeline täisarvude jada lõpmatu...

Loe edasi 32677

Vektor

Kui eelmise peatüki lõpetasime väikese mõistatusega, siis seekord alustame väikese mõistatusega: mis on pildil?   Tahtsite vastata nooled? Ei, matemaatiku, füüsiku ning hoolsa...

Loe edasi 63547

Aine ehituse alused

Soojushulk sulamisel/tahkumisel: Q – soojushulk (J), λ – sulamissoojus (J/kg), m – sulamistemperatuuril oleva aine mass. NB! Valemis on „+“ – kui toimub sulamine, „-“ – kui toimub...

Loe edasi 4654

Mikromaailma füüsika

Leiulaine (mateerialaine, tõenäosuslaine) lainepikkus: kus λ – mateerialaine lainepikkus (m), h = 6,62∙10-34Js – Plancki konstant ja p =mv – keha liikumishulk (kg∙m∙s-1), kus m –...

Loe edasi 6398

SI ühikud

Loe edasi 4816

SI ühikuid suurendavad/vähendavad eesliited

Loe edasi 5393

Füüsikalised konstandid

Loe edasi 6126

Tuletatud mõõtühikud, millele on antud oma nimetus

1 radiaan (1 rad) on kesknurk, millele vastav kaarepikkus võrdub ringjoone raadiusega 1 steradiaan (1 sr) on tipuga kera keskmesse toetuv ruuminurk, mis eraldab kera pinnal raadiuse ruuduga võrdse...

Loe edasi 4818

Süsteemivälised mõõtühikud

Pikkus Mass Aeg Pindala Ruumala Kiirus Jõud Töö, energia Võimsus Rõhk Magnetvoog Magnetinduktsioon

Loe edasi 6257

Päikesesüsteemi planeetide võrdlus

Päikese tiirlemisperiood ümber Galaktika keskme – galaktika-aasta Päikese pöörlemisperiood on antud ekvaatoril Kuu kaugus on antud Maast mõõdetuna      

Loe edasi 4135

Võrrand

Võrrand aitab täpselt ja matemaatiliselt kirja panna teatavaid tingimusi. See on looduse ja ümbritseva kirjeldamise esimene etapp – maailma matemaatilistesse seostesse surumine. Oletame...

Loe edasi 12418

Maatriks*

Nägime, et kui ühe arvu asemel seada ritta mitu arvu, saame vektori. Aga miks peaks meil ainult üks rida arve olema? Meil võiks ju olla terve arvutabel!Tõepoolest, ka arvutabelid osutuvad...

Loe edasi 8820

Võrrandi teisendamine ja lahendamine

Enamasti on võrrandi kirjapanek alles esimene samm. Järgneb võrrandi lahendamine: see tähendab, et tahame leida kõik arvud, mis kõiki võrrandiga ette kirjutatud tingimusi õrrandi lahendamise...

Loe edasi 27988

Võrrand ja geomeetria

Mõni muutujarägastikuga võrrand võib alguses üsna eemaletõukav tunduda. Kuid ühte ilusti tõmmatud kõverat, mis väljendab sedasama võrrandit, on alati kaunis vaadata.   Õnneks tuli...

Loe edasi 9247

Võrratus

Nagu nägime, võimaldab võrrand [lk 168] üsna täpselt ja arvuliselt tingimusi ja seoseid kirja panna. Mõnikord ei ole aga tingimused nii põhjalikud, et neid saaks võrrandiga kirja panna, ning...

Loe edasi 20755

Absoluutväärtusega võrrand

Meie eesmärk siin raamatus ei ole alati õpetada – õpetada oskavad palju paremini õpetajad ise – vaid pigem anda ideid, kuidas koolimatemaatikast mõelda. Seega üritame ka siin pisikeses...

Loe edasi 10951

Proportsioonid ja kolmnurgad

Siin peatükis läheneme trigonomeetriale eelajaloolisest vaatevinklist, vaadeldes trigonomeetriat kitsamalt kui õpetust seostest kolmnurkades ning laiemalt kui õpetust suhetest ja motivatsiooniks...

Loe edasi 33817

Trigonomeetria ja perioodilised funktsioonid

Eelmises peatükis jõudsime trigonomeetriliste funktsioonideni, uurides küljepikkuste suhteid täisnurkses kolmnurgas. Saadud funktsioone kasutasime edasi seoste leidmiseks suvalise kolmnurga...

Loe edasi 8821

Trigonomeetrilised avaldised ja nende teisendamine

Üks koolimatemaatikas enim tuska põhjustavaid teemasid on ilmselt trigonomeetriliste valemite teisendamine ja lihtsustamine. Antakse ette mingi järjestus sümboleid ja kästakse sellest teha...

Loe edasi 30288

Kõik võngub*

Harva on asjad tasakaalus, ikka kipuvad nad minema veidi paremaks ja siis jälle veidi halvemaks ja nii edasi. Füüsikud kirjeldavad sellist korduvat tasakaaluasendi ümber toimuvat pendeldamist...

Loe edasi 5225

Polünoom

Polünoom on üks keeruline võõrsõna, aga sellel ei maksa end heidutada lasta – hullemategi sõnade taga peitub vahel täiesti toredaid selle: näiteks trubaduur või seismoloog. Polünoomide...

Loe edasi 7839

Eksponentsiaalfunktsioon

Kui mõni pahaloomuline bakter on organismi jõudnud, ei pruugi sellest algul aimugi saada, sest iga bakteripere ei hakka kohe tramburaid korraldama, vaid ootab vahel veel päris mitmeid tunde. Miks...

Loe edasi 7131

Logaritm

Logaritm on eksponentsiaalfunktsiooni pöördfunktsioon [lk 69] ehk teisisõnu, kui järjest rakendada arvule 1000 kõigepealt eksponentsiaalfunktsiooni mingil alusel ning siis logaritmfunktsiooni...

Loe edasi 27882

Piirväärtus ja pidevus

Piirväärtustest räägitakse kooliprogrammis eelkõige jadade ja funktsioonide puhul. Näiteks jada liikmed muutuvad järjest väiksemaks ja lähenevad hoogsalt nullile. Tõepoolest: Sellisel juhul...

Loe edasi 15322

Tuletis

Rahvaarv on riigi seisukohalt tähtis näitaja – ta mõõdab mõne rahva suurust ja vägevust, meie puhul küll vist pigem väiksust ja haavatavust. Siin on viimase poole sajandi Eesti rahvaarvu...

Loe edasi 22470

Integraal

Pärast pikka talve on käes kevad, viskad suusad nurka ja asud rattaga ärkavat loodust avastama. Sõidad hoogsalt kodust eemale, kuid sooviksid siiski teada, kui kaugele oled jõudnud – jõudu...

Loe edasi 7491

Integraal ja tuletis

Pöördoperatsioonid on matemaatikas üsna levinud. Kõige lihtsam näide tulebki võibolla pööretest endast: kui pöörame oma joonist tasandil 90 kraadi päripäeva, siis teda seejärel 90 kraadi...

Loe edasi 7437

Ümbermõõt, pindala ja ruumala

Alustame väikese mõtisklusega teemal, mida üldse tähendab mõõtmine. Mida me täpselt teeme, kui igapäevaelus asju mõõdame? Üks võimalus on mõõtmisest mõelda kui teatavast võrdlusest...

Loe edasi 65116

Permutatsioonid ja faktoriaal

Permutatsioon Permutatsioon on lihtsalt mingite fikseeritud objektide kindel ülesrivistus. Näiteks on jalgpallimeeskonna täpne reastus hümni laulmise aegu üks võimalik põhikoosseisu...

Loe edasi 7555

Kombinatsioonid ja variatsioonid

Kui permutatsioonid olid seotud teatud objektide järjekorraga, siis kombinatsioonid ja variatsioonid on seotud objektide valikuga. Üks kombinatsioon on näiteks kodupeenralt südamekaaslasele...

Loe edasi 20728

Tõenäosusteooria tähendus ja kasutamine

Tõenäosus tundub lihtne ja intuitiivne mõiste. Ühe kindla sündmuse tõenäosus võiks tähendada täpselt seda, kui tihti see konkreetne sündmus juhtub võrreldes teiste, temaga konkureerivate...

Loe edasi 7747

Tõenäosus ja intuitsioon

Eelmises peatükis nägime, et tõenäosusteooriast mõtlemine ning tõenäosuslike kirjelduste ja vahendite kasutamine praktikas ei olegi alati nii lihtne, kui ainult täringute ja müntide baasil...

Loe edasi 4963

Tõenäosusteooria. Vali õige vastus

Lahendama Keskmine 3261

Koma. Vali õige variant. Test nr 1

Lahendama Kerge 8487

Koma. Vali õige variant. Test nr 2

Lahendama Keskmine 8499

Ökoloogia

Lahendama Kerge 3182

Statistika.Leidke kõik õiged vastused

Lahendama Keskmine 2490

Eesti keele reeglid. Vali õiged vastused

Lahendama Keeruline 113158

Koma. Vali õige variant. Test nr 3

Lahendama Keskmine 11688

Vali õigesti kirjutatud sõnad. Vormimoodustus. Test nr 1

Lahendama Keskmine 7707

Vali õigesti kirjutatud sõnad. Vormimoodustus. Test nr 2

Lahendama Keeruline 43435

Vali õigesti kirjutatud sõnad. Vormimoodustus. Test nr 3

Lahendama Keskmine 2508

Vali õigesti kirjutatud sõnad. Vormimoodustus. Test nr 4

Lahendama Keskmine 8850

Vali õigesti kirjutatud sõnad. Vormimoodustus. Test nr 5

Lahendama Keeruline 14732

Vali õigesti kirjutatud sõnad. Vormimoodustus. Test nr 6

Lahendama Keeruline 5929

Võõrsõnade õigekiri. Test nr 1

Lahendama Keskmine 4499

Võõrsõnade õigekiri. Test nr 2

Lahendama Keskmine 12582

VENE KEELE GRAMMATIKA sisukord

VENE KEELE GRAMMATIKA Koostanud Adelante Koolitus   NIMISÕNA Nimisõnade sugu Nimisõnade mitmus Käänete põhifunktsioonid Nominatiiv Genitiiv Daativ Akusatiiv Instrumentaal Prepositsionaal...

Loe edasi 20728

Nimisõnade sugu

Vene keele nimisõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Alljärgnevalt mõned näited tüüpilistest ainsuse lõppudest:   Vene keeles on hulk sõnu, mille lõpus on –ь. Need sõnad...

Loe edasi 17069

Nimisõnade mitmus

Nimisõnade mitmus moodustatakse erinevate sõnalõppude abil olenevalt nimisõna soost. Meessoost ja naissoost nimisõnad: Mees- ja naissoost nimisõnade mitmuse moodustamiseks on 3 võimalust:...

Loe edasi 17656

Käänete põhifunktsioonid

Vene keeles on kuus käänet: Именительный падеж nominatiiv Родительный падеж genitiiv Дательный падеж daativ Винительный падеж...

Loe edasi 13695

Nominatiiv. Именительный падеж

Nominatiivis olev nimisõna esineb lauses tavaliselt alusena: Наша контора находится     Meie kontor asub Luise tänaval. на улице Луйзе. Клиент...

Loe edasi 10342

Genitiiv. Родительный падеж

Küsimus: Genitiivi kasutatakse: 1) kuuluvuse tähistamisel: компьютер директора     direktori arvuti адрес фирмы      firma aadress   2) eituse tähistamisel:...

Loe edasi 13837

Daativ. Дательный падеж

Küsimus:   Daativi kasutatakse tavaliselt: 1) tähistamaks isikut või objekti, millele tegevus on suunatud: письмо клиенту     kiri kliendile звонок другу    ...

Loe edasi 6096

Akusatiiv. Винительный падеж

Akusatiiv on tüüpiline sihitise kääne.     Akusatiivi kasutatakse:   1) sihiliste tegusõnadega tähistamaks objekti, millele tegevus on otseselt sihitud: Фирма...

Loe edasi 13025

Instrumentaal. Творительный падеж

Instrumentaali kasutatakse: 1) instrumendi või vahendi tähistamisel рисовать карандашом     pliiatsiga joonistama писать ручкой     pastakaga kirjutama есть...

Loe edasi 10731

Prepositsionaal. Предложный падеж

Seda käänet kasutatakse ainult eessõnadega järgmiselt:   1) eessõnaga в ja на tähistamaks tegevusaega ja –kohta: Я работаю в банке.     Mina töötan pangas. Он...

Loe edasi 10960

Nimisõnade käänamine ainsuses

Tabel:   (M) секретарь - sekretär Nom.  У нас новый секретарь.     Meil on uus sekretär. Gen.  Стол секретаря возле окна.    ...

Loe edasi 6479

Nimisõnade käänamine mitmuses

Tabel:   Mitmuse nimisõnadel, mis tähistavad elutuid olendeid on akusatiivis samad käändelõpud mis nominatiivis. (N) клиентка – klient Nom.  Наши клиентки в...

Loe edasi 5020

Püramiid. Vali õiged vastused

Lahendama Keskmine 2367

Stereomeetria valemid. Vali õiged vastused

Lahendama Keskmine 4593

Tsitaat – kuidas tekstis (kirjandis, referaadis, uurimistöös) tsiteerida

Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte mingist tekstist viitega autorile või allikale. Kirjandi kirjutaja ja kõnepidaja puutub tahes-tahtmata kokku vajadusega tsiteerida, sestap käsitlen täna...

Loe edasi 15588

Kirjandi sissejuhatus

Milleks on sissejuhatust vaja? Sissejuhatusega  äratatakse lugejas huvi käsitletava vastu,  luuakse sobiv meeleolu   juhatatakse lugeja teema juurde   antakse eelteadmisi Sissejuhatuses puudub...

Loe edasi 10655

Kirjandi alustamine ja lõpetamine: temaatiline sissejuhatus ja järeldus lõppsõnas

Temaatiline sissejuhatus tähendab, et asud viivitamatult asja kallale. Viitad kohe pealkirjas nimetatule. Jätad kõrvale laiema tausta, aja ja koha kirjelduse, tsiteerimise, refereerimise. Näiteks...

Loe edasi 4744

Arutleva kirjandi kirjutamise etapid

Arutleva kirjandi kirjutamise etapid NÄIDE 1 Loe hoolega pealkirja. Leia sealt kõige olulisemad sõnad (need on tuumsõnad).  Kui loed pealkirja „Kas kool teeb õnnelikuks?“ ja hakkad siis...

Loe edasi 29156

Kuidas kirjutada kokkuvõtet?

Kokkuvõtte koostamine on üks olulisi oskusi paljude inimeste elus, eriti tähtis on see aga kõigile õppuritele. Kuidas kirjutada kokkuvõtet? Vikerraadio 23. septembri “Keelesaates” andis...

Loe edasi 9083

Kirjandi lõpetus – 7 enim levinud veatüüpi

Kirjandi lõpetamisel tehtavad tavalisemad vead on järgmised: 1. Kirjandil puudub lõpetus. 2. Kirjandi lõpetusel pole sisuga mingit pistmist – on hakatud rääkima hoopis millestki muust, selle...

Loe edasi 3751

Kirjandi lõik

Kui võrrelda teksti loomist majaehitusega, siis saab öelda, et laused on teksti tellised, lõigud on tekstide ehitusplokid. Vormilõik on taandreast taandreani ulatuv tekstiosa; sisulõik mingi...

Loe edasi 3515

Teksti ülesehitus – lõik

 Üldjoontes jagunevad lõigud kahte liiki: sisulõigud ja sidelõigud.  Sisulõik esitab väite ja selle põhjenduse. Ta koosneb tuumlausest (tuummõttest ehk teesist) ja tugilausetest...

Loe edasi 6539

Arutluse liigid

Kui kirjandi kohta on mõtteid piisavalt kogutud ja peaidee olemas, tuleb ette võtta järgmine samm. Pead määratlema, kuidas soovid kirjandi üles ehitada. Selleks pead tundma teksti...

Loe edasi 3398

Argumentatsioon

Riigieksamikirjand on arutlev kirjand, seega on oluline selle kirjutamiseks vallata argumentatsiooni.  Argumentatsioon on väite tõestamine. Lihtsama kirjandi kirjutamiseks piisab sellest, kui...

Loe edasi 5277

Kirjandi teema ja pealkiri

Esimesena torkab silma kirjandi pealkiri. Pealkirja lugemise oskus on äärmiselt tähtis. Kõigepealt on kasulik mõelda, kas pealkiri viitab kitsamale või laiemale teemakäsitlusele.    Teemad...

Loe edasi 4362

Tees, teeskava

Mis on tees? Heal lapsel on mitu nime. Sama mõtet saab väljendada mitmeti, sama sõna teiste sõnade abil. Õppekirjanduses on sõna tees tähenduses kasutatud väljendeid tuumlause, peamõte,...

Loe edasi 7699

Kantseliit – üks levinud stiiliaps

„Mis asi see kantseliit nüüd õigupoolest oligi? Mingi materjal, millest büroohooneid tehakse? Et eterniit, terrasiit ja kantseliit? Või üks spetsiifiline kutsehaigus, tselluliidist ja...

Loe edasi 6294

Liitlause

Liitlause on niisugune lause, kus leidub vähemalt kaks öeldist. Liitlauset ei saa ära tunda selle järgi, et seal on koma. Kes seda teed läheb, astub pange. Liitlauset ei saa ära tunda ka selle...

Loe edasi 15546

Tekstiliigid ehk žanrid

Tekstiliigid ehk žanrid on aja jooksul välja kujunenud kultuuripõhised keelekasutustavad e -kombed. Inimesed omandavad oma kultuuri tekstiliikide määramise peaaegu märkamatult: enamasti teame,...

Loe edasi 11384

Kuidas tuua näiteid?

Miks näited vajalikud on? Abstraktne mõiste ei ava asja olemust. Teeside tõestamisel. Väidete toestamisel. Monotoonse teksti muutmisel vaheldusrikkamaks. Mida näidetena kasutada? Fakte...

Loe edasi 3369

Argument

Argument (ladina keeles ‘põhjend’) on praktikas kontrollitud ühetähenduslik otsustus või otsustuste süsteem, millele tugineb mingi otsustuse (kontseptsiooni, teooria) tõestus. Argumente...

Loe edasi 3869

Allegooria ehk mõistukõne

Allegooria on mõistukõne. Allegoorilises kirjutises mõeldakse üht ja kirjutatakse teist. Kindlasti on kõige enam allegooriat valmides, millest pärinevad ka mitmed tuntud allusioonid. Näiteks...

Loe edasi 6349

Allusioon

Allusioon on viide või varjatud vihje millelegi tekstivälisele, mida üldiselt teatakse-tuntakse.  Näiteks kui ütleme mõne väga raske ülesande kohta “võimatu missioon”, on see allusioon...

Loe edasi 4104

Kirjavahemärgid. Vali õige variant

Lahendama Keskmine 3451

Stiilivead – argikeelsed väljendid

Argikeelsuse ehk kõnekeelsusena mõistetakse suulises suhtlemises kasutatavate sõnade, väljendite ja morfoloogiliste vormide rakendamist kirjatöös. Kuna kirjand peab olema kirjakeeles, siis...

Loe edasi 3216

Stiilivead

Kuna linke järgitakse üsna vähe, annan siinsamas ülevaate kirjandite stiilivigadest. Hindamisel lähtutakse sellest, kas stiiliviga on kerge või raske. Artikli aluseks on 2012. a eesti keele...

Loe edasi 5390

Koma. Vali õige variant. Test nr 4

Lahendama Keskmine 3642

Stiilivead – liiasus

Liiasus tähendab, et kasutatakse mõnd ülearust sõna. See viga tuleneb sõnatähenduste vähesest tundmisest ja on üks levinud stiiliviga. Toon siin näiteid, et mõistet selgitada. Vigane lause:...

Loe edasi 2700

Eesti keele test. Tühik. Vali õige variant

Lahendama Kerge 6246

Uskumatud faktid maailmast? Vali õiged vastused

Lahendama Keskmine 11154

Looduslik valik. Vali millist valikut kirjeldab lause

Lahendama Kerge 1892

Eluslooduse evolutsioon

Lahendama Kerge 1996

Tsitaat. Leia tsitaadile õige lõpp

Lahendama Keskmine 4792

Tsitaat. Eesti 30 kõige populaarsemat tsitaati.

  Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis. Lennart(-Georg) Meri, 1929-2006  oli eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992–2001 Mida suurem on vale,...

Loe edasi 14407

Koma. Vali õige variant. Test nr 5

Lahendama Kerge 2854

Kirjavahemärgid. Vali õige variant. Test nr 1

Lahendama Keeruline 5762

Ekstreemumülesanded

Lahendama Keskmine 5880

Aritmeetiline ja geomeetriline jada

Lahendama Keskmine 8238

Kirjavahemärkide kasutus

PUNKT Punkt pannakse 1) väitlause lõppu: Me ei teadnud, millal ta tuleb. 2) araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele: 20. märtsil, 1995. aastal, 5. avenüül 3)lühenditesse, mis võivad...

Loe edasi 5772

Kirjavahemärgid. Vali õige variant. Test nr 2

Lahendama Keskmine 6994

Kirjavahemärgid. Vali õige variant. Test nr 3

Lahendama Keskmine 6111

Koma. Kas koma on õiges kohas? Ajaloolised tsitaadid

Lahendama Keskmine 4056

Tsitaatid emast

"Isaga kaob pool kodu, emaga terve kodu." autor teadmata "Ema on see, kes näitab sulle valgust, kui sina otsid pimedust." Grimaldos Robin "Ema, kui ta näeb, et viie inimese jaoks on vaid neli...

Loe edasi 8205

Omadussõnade sugu

Vene keele omadussõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Ainsuses ja mitmuses on omadussõna lõpud järgmised: (M) Это очень важный документ. See on väga tähtis...

Loe edasi 8132

Omadussõnade võrdlusastmed

Omadussõna kesk- ja ülivõrret võib väljendada liit- või lihtvormidega. Keskvõrde lihtvormi saab kasutada ainult nimisõna järel (mitte vahetult nimisõna ees). Liitvorme võib kasutada nii...

Loe edasi 8271

Omadussõnade käänamine

Omadussõna ühildub alati nimisõnaga käändes ja arvus Meessoost ainsuses olevatel ja kõigil mitmuses olevatel omadussõnadel, mis esinevad koos elutuid asju tähistavate nimisõnadega, on...

Loe edasi 6735

Isikuliste asesõnade käänamine

Isikuliste asesõnade käänamine kasutatakse ainult koos eessõnaga (nt. у него – temal) Nom. Я живу в Таллинне. - Ma elan Tallinnas. Gen. Кроме меня здесь...

Loe edasi 8996

Omastavate asesõnade käänamine

Omastavate asesõnade käänamine Omastavad asesõnad твой, твоя, твоё, твои (sinu) käänduvad samamoodi nagu мой, моя, моё, мои (minu). Omastavad asesõnad ваш,...

Loe edasi 5584

Näitav asesõna

Näitav asesõna see ühildub nimisõnaga soos, arvus ja käändes: (M) Этот товар хорошо продаётся.- See kaup müüb hästi. (N) Эта цена нас не...

Loe edasi 3106

Eesti keele test. Vahel ja vahest, õieti ja õigesti, enne ja ennem. Vali õiged tähendused

Lahendama Keskmine 72964

Õigesti ja õieti, enne ja ennem, vahel ja vahest, järgi ja järele

Enne või ennem ENNE tähendab ’varem’ või ’esmalt’: enne töö ja pärast lõbu enne meie ajaarvamist poiss jõudis kooli enne tunde ENNEM tähendab ’pigem’: ennem võib vats rebeneda,...

Loe edasi 20019

H või HH? Vali õige variant(id)

Lahendama Keskmine 8857

Eesti keele test. Vahel ja vahest, õieti ja õigesti, enne ja ennem. Vali õige sõna

Lahendama Keskmine 21984

H või hh võõrsõnades

Ühe tähega kirjutatakse h pika täishääliku järel: stiihia, psüühika, papaaha täishäälikute vahel, kui seda hääldatakse lühikesena: abstraheerima, boheemlane   Kahe tähega...

Loe edasi 4783

F ja š võõrsõnades

f-i ja š õigekirjutus käib k, p, t, mitte s-i kirjutamise reeglite järgi. Seega pole hääldamisel lühikest f-i ega š-d olemas, pikk kirjutatakse ühe tähega ja ülipikk kahega: efekt,...

Loe edasi 2786

Tuntud tsitaadid.Vali õige vastus, kes on antud tsitaadi autor?

Lahendama Kerge 4704

Kokku- ja lahkukirjutamine (põhisõnaks muutumatu sõna). TEST nr 1

Lahendama Keskmine 4775

Kokku- ja lahkukirjutamine (põhisõnaks muutumatu sõna). TEST nr 2

Lahendama Keeruline 3705

Tsitaadid elust

Elu mõte on ainult elamine, mitte midagi rohkemat ega vähemat. Lihtsalt elamine. Ja see, et sa ei ela mööda, ei kuluta oma elu ära, vaid elad oma elu, realiseerides kõiki neid võimalusi, mis...

Loe edasi 5829

Kirjandi kirjutamine

Kirjandi kirjutamine  Kirjandi kirjutamise meelespea PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul...

Loe edasi 26400

Tõenäosus ülesanded. Sündmuse tõenäosus. Test nr 1 (8 ülesannet)

Lahendama Keskmine 2660

Tõenäosus ülesanded. Sündmuse tõenäosus. Test nr 2 (9 ülesannet)

Lahendama Keskmine 3524

Tõenäosus ülesanded. Sündmuse esinemise suhteline sagedus (5 ülesannet)

Lahendama Kerge 1971

Tõenäosus. Kombinatoorika kasutamine tõenäosuse arvutamisel (10 ülesannet)

Lahendama Keeruline 2051

Tõenäosus ülesanded. Kombinatoorika kasutamine tõenäosuse arvutamisel. Kombinatsioonid (5 ülesannet)

Lahendama Keskmine 4709

Gi ja ki liited. Millal lisada sõna lõppu liide -gi, millal -ki?

Liide -gi liitub helilistele häälikutele (täishäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö ja ü, helilised kaashäälikud j, l, m, n, r ja v), nt vanagi, lugugi, kellgi, kammgi, koergi, kohvgi, kaevgi....

Loe edasi 13543

Asesõnade keegi, miski, kumbki käänamine. Vali õige variant

Lahendama Keskmine 34837

ARVSÕNA. Числительное

Arvsõnad jagunevad põhiarvsõnadeks (один, три, десять), mis määravad hulka ja järgarvsõnadeks (первый, третий, десятый), mida kasutatakse muu hulgas ka...

Loe edasi 6134

Põhiarvsõnade kasutamine nimisõnaga

Põhiarvsõnad ja nimisõnad ühilduvad soos, arvus ja käändes: Liitarvsõnades määrab nimisõna vormi arvsõna viimane sõna Erandid: Järgmised nimisõnad muutuvad erandlikult: год,...

Loe edasi 3198

Järgarvsõnade kasutamine nimisõnaga

Järgarvsõnad ühilduvad nimisõnaga soos ja käändes: (M) пятый этаж  viies korrus Мой кабинет на пятом этаже.  Minu kabinet on viiendal korrusel. (N) пятая...

Loe edasi 2746

Järgarvsõnade kasutamine ajamäärustes

Kuupäeva ütlemisel kasutatakse arvsõna kesksoos. Какое сегодня число? Mis kuupäev täna on? Сегодня второе сентября. Täna on teine september. Kuupäeva ja...

Loe edasi 3454

Mis keeles on kirjutatud “Tere”? Vali õige vastus

Lahendama Keskmine 25752

Bioloogia test. Evolutsioon. Vali õiged vastused (14 küsimust)

Lahendama Keskmine 3421

I ja j õigekiri

Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i: va-ja – vai-a, sa-jad – sai-ad, ma-jast – mai-ast, o-ja – hoi-a. mater-jal mateeri-a, materi-aalne mil-jon staadi-on ports-jon sümpoosi-on...

Loe edasi 3300

Liiklustest nr 1 (12 küsimust)

Lahendama Keskmine 24361

Liiklustestid

Liiklusülesanded Testid on valminud koostöös Liikluskooliga. Ülesannete kogumik sisaldab küsimusi, mis aitab lahendajal kinnistada oma liiklusalaseid teadmisi ja kontrollida õppematerjali...

Loe edasi 4788

Liiklustest nr 2 (12 küsimust)

Lahendama Keskmine 5167

Tühikute kasutamise reeglid

Pane tähele! Igale kirjavahemärgile järgneb üks tühik. Ühegi kirjavahemägi ees ei ole tühikut: punkt, koma, koolon, semikoolon, sidekriips, küsi- ja hüüumärk järgnevad kohe sõnale,...

Loe edasi 5146

Füüsika test. Kuu. Vali õiged vastused

Lahendama Keskmine 7404

Eesti keele õigekirja test. Vali õigesti kirjutatud sõnad. Test nr1

Lahendama Kerge 36125

Eesti keele õigekirja test. Vali õigesti kirjutatud sõnad. Test nr2

Lahendama Keskmine 75412

Eesti keele õigekirja test. Vali õigesti kirjutatud sõnad. Test nr3

Lahendama Keskmine 21687

Bioloogia test. Evolutsioon. Vali õiged vastused (26 küsimust)

Lahendama Keeruline 2295

Bioloogia test. Evolutsioon (10 küsimust)

Lahendama Kerge 3782

Hüüumärk

Hüüumärk pannakse: -hüüd-, käsk- ja soovlause järele: Küll siin on ilus! Tule siia! Palju õnne sünnipäevaks! -üksiku hüüdsõna järele: Põmm! kostis järsku läbi öövaikuse; -sõna...

Loe edasi 3921

Tsitaat: “Inimkond peab lõpetama sõjad või sõjad lõpetavad inimkonna.”

John F Kennedy 7 tsitaati Inimkond peab lõpetama sõjad või sõjad lõpetavad inimkonna. Kui vaba ühiskond ei suuda aidata arvukaid vaeseid, siis ei suuda ta päästa ka väheseid rikkaid. Mida...

Loe edasi 4209

Mälumäng. Millisest raamatust on pärit antud tsitaat?

Lahendama Keeruline 12489

Arvsõnade kirjutamine. Eesti keele test. Vali õigesti kirjutatud variandid (vastuses võib olla mitu õiget)

Lahendama Keeruline 9068

Numbrite kirjutamine ja arvsõnade kirjutamine

Kuupäevavahemiku väljendamiseks on järgmised võimalused: Näitus on lahti 5.–26. mail = 5.–26. maini = 5. kuni 26. maini. (NB! Arvude vahel on mõttekriips.) Kahe järjestikuse päeva puhul...

Loe edasi 13846

Arvsõnad. Järgarvsõnade kirjutamine. Aseta sõnad õigesse kasti

Lahendama Kerge 12965

Arvsõnade kirjutamine. Eesti keele test. Vali õigesti kirjutatud variant

Lahendama Keskmine 6783

Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine

Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Surnumeri, Pelgurand, Mõisaküla, Supilinn (Tartus), Metsakalmistu, Rannavärav, Hirvepark,...

Loe edasi 4409

Tegusõnade algvorm

Tegusõna infinitiivi ehk algvormi lõpp võib olla: 1) -ть: говорить – rääkima отвечать – vastama смотреть – vaatama 2) -ти: нести – kandma идти –...

Loe edasi 3627

Tegusõnade pööramine

Vene keeles jagunevad tegusõnad kahte pöördkonda. Infinitiivi lõpp näitab, millisesse pöördkonda tegusõna kuulub. 1. pöördkonna lõpud: –ать ja –ять 2. pöördkonna lõpud:...

Loe edasi 10976

Olevik

Oleviku kasutamine Olevik väljendab lõpetamata tegevust, mis toimub kas kõnelemise hetkel või jooksval perioodil. Samas kasutatakse olevikuvorme ka seisundi, oleku, oskuste ja võimaluste...

Loe edasi 8077

Tegusõna oleviku vormid. Vene keele test nr1

Lahendama Keskmine 10822

Minevik

Mineviku kasutamine Minevik väljendab tegevust, mis on kõnemomendiks lõppenud. Olenevalt aspektist võib lause mõte muutuda: 1) imperfektiivne aspekt (несовершенный вид)...

Loe edasi 5002

Tegusõna oleviku vormid. Vene keele test nr2

Lahendama Kerge 4376

Tulevik

Tuleviku kasutamine Tulevik väljendab kas tegevust, mis alles hakkab toimuma, kavatsust, otsust või lubadust. Kas ja millal tegevus lõpetatakse näitab aspekt: 1) imperfektiivne aspekt...

Loe edasi 4832

Enesekohased tegusõnad

Enesekohaste tegusõnade infinitiivi lõpus on liide –ся. Reeglina on enesekohased tegusõnad 2-aspektilised, näiteks: Osa enesekohaseid tegusõnu on 1-aspektilised, näiteks: бояться  ...

Loe edasi 4401

Tegusõna БЫТЬ

Tegusõna быть (olema) kasutatakse vene keeles põhiliselt minevikus ja tulevikus. Olevikus esineb sõna быть ainult 3. pöörde vormis есть (on) ning seda kasutatakse põhiliselt...

Loe edasi 5380

Abitegusõnad ДОЛЖЕН, СОГЛАСЕН, ГОТОВ, НУЖЕН

Abitegusõnad должен (pidama), согласен (nõus olema) ja готов (valmis olema) ühilduvad asesõnaga arvus ja soos. Sõnu должен ja согласен pööratakse sarnaselt...

Loe edasi 5591

Tegusõnade aspekt

Vene keeles on kaks aspekti: 1) imperfektiivne aspekt (несовершенный вид) 2) perfektiivne aspekt (совершенный вид). Mõnedel tegusõnadel on ainult üks aspekt (nt....

Loe edasi 3268

Imperfektiivne aspekt

Imperfektiivne aspekt (несовершенный вид) väljendab lõpetamata tegevust või tegevust, mille lõpu või tulemuse kohta ei ole midagi öeldud. Lõpetamata tegevus: Я как раз...

Loe edasi 2543

Perfektiivne aspekt

Perfektiivne aspekt (совершенный вид) väljendab lõpetatud tegevust või ühekordset tegevust, mis tulevikus kindlasti lõpetatakse. Lõpetatud tegevus: Я уже прочитал...

Loe edasi 2573

Käskiv kõneviis

Käskiva kõneviisi kasutamine Käskivat kõneviisi kasutatakse vene keeles peamiselt käskluse või palve väljendamisel. Võib aga kasutada ka teistes situatsioonides, nagu näiteks viisakas...

Loe edasi 6817

Tingiv kõneviis

Tingiva kõneviisi kasutamine Tingivat kõneviisi kasutatakse vene keeles peamiselt tegevuse tingimuse väljendamisel, aga ka soovi, palve või ettepaneku viisakaks väljendamiseks. Tingimus:...

Loe edasi 3278

Isikuline tegumood

Vene keeles eristatakse kahte tegumoodi: isikulist ja umbisikulist tegumoodi. Isikulise tegumoe puhul on tegemist aktiivlausega, kus on olemas tegevuse subjekt ehk alus. Alus määrab tegusõna...

Loe edasi 2475

Umbisikuline tegumood

Umbisikulise tegumoe väljendamiseks on mitu võimalust: 1) mitmuse 3. pöörde kasutamine Kui alust ehk tegijat ei mainita, võib kasutada tegusõna mitmuse 3. pööret. Tegusõna vorm võib olla...

Loe edasi 3835

Passiivi mineviku kesksõna lühivormid

Kasutamine Neid vorme kasutatakse tavaliselt passiivilausetes öeldisena. Kesksõna lühivormid ei käändu, kuid ühilduvad põhisõnaga soos ja arvus ning ajavormi täpsustamiseks kasutatakse...

Loe edasi 2417

KÜSISÕNAD

Loe edasi 9896

Ruumi väljendavad eessõnad

Eessõnad täpsustavad käändevormide tähendust, koos väljendavad nad ruumilisi ja ajalisi suhteid. Eessõna valikul peab tähelepanu pöörama ka käändevormile. Где? – Kus? Куда? -...

Loe edasi 9474

Aega väljendavad eessõnad

Aastaaegade, päevaosade ja kuupäevade tähistamisel eessõnu ei kasutata: утром                   hommikul днём                     päeval вечером        ...

Loe edasi 5049

Eesti keele test. Vali sõnad, mis on õige lõpuga

Lahendama Keskmine 14529

Maailma kõige tähtsamate küsimustega test

Lahendama Väga raske 9515

Mõtlematult lendu lastud sõnad

Ükskord üks vanemas eas mees levitas kuulujuttu enda noorest naabrimehest, et too olevat varas. Mõne aja pärast vahistati noor naabrimees kahtlustusega varguse toimepanekust. Mõne päeva...

Loe edasi 8791

Mälumäng eriti nutikatele

Lahendama Keskmine 17864

Mälumäng nr1

Lahendama Keskmine 8670

Mälumäng nr2

Lahendama Keskmine 8300

Mälumäng nr3

Lahendama Keskmine 5733

Mälumäng nr4

Lahendama Keskmine 2203

Kirjanduse test. Vali igale raamatule õige autor

Lahendama Keskmine 13517

Kirjanduse test 20. sajandi klassikud. Vali igale raamatule õige autor

Lahendama Keskmine 6213

Mälumäng nr5

Lahendama Keskmine 4821

Mälumäng nr6

Lahendama Kerge 6484

Organismidevahelised suhted. Vali õiged vastused

Lahendama Kerge 2888

Ökoloogilised tegurid. Vali õiged vastused

Lahendama Kerge 1281

Ökosüsteemid. Vali õiged vastused

Lahendama Kerge 1032

Populatsioonilained. Kuidas on seotud omavahel populatsioonid, leia õiged väited.

Lahendama Kerge 1330

Toitumissuhted. Leia õiged ökosüsteemides toimivad toitumissuhted!

Lahendama Kerge 1211

Toiduvõrgustik. Millised väited on õiged?

Lahendama Kerge 1930

Ökoloogiline püramiid. Vali õiged väited

Lahendama Kerge 2225

Energiavoog – elu alus Maal. Vali õiged vastused

Lahendama Kerge 1055

Ökosüsteemides toimuvad muutused. Vali õiged vastused

Lahendama Kerge 948

Ökoloogia mõistete kordamine. Millised mõisted sobivad biosfääri ja millised ökosüsteemi iseloomustamiseks?

Lahendama Kerge 1076

Mis on evolutsioon? Vali õiged väited

Lahendama Kerge 1304

Evolutsiooni ideed ja teooriad. Vali õiged vastused

Lahendama Keskmine 905

Charles Darwin. Milline oli Charles Darwini elukäik? Leia õiged väited!

Lahendama Kerge 1128

Kuidas inimtegevus ohustab liike? Vali õige vastus

Lahendama Kerge 1595

Inimese evolutsiooni tegurid. Vali õiged vastused

Lahendama Kerge 1337

Liigikaitse meetmed. Vali õiged väited

Lahendama Kerge 769

Looduskaitse eesmärgid. Millised väited sobivad iseloomustamaks looduskaitset?

Lahendama Kerge 848

Keskkonnakaitse meetmed. Vali õiged väited

Lahendama Kerge 925

Keskkonnakaitse. Vali õiged väited

Lahendama Kerge 914

Inimese põlvnemine. Leia õiged vastused

Lahendama Keskmine 1243

Eluslooduse süsteem. Vali õiged vastused

Lahendama Keskmine 1108

Makroevolutsioon. Vali õiged vastused

Lahendama Keskmine 938

Liigiteke. Vali õiged vastused

Lahendama Keskmine 1082

Evolutsiooni tõendid. Vali õiged väited

Lahendama Kerge 835

Elu tekke tingimused. Vali õiged vastused

Lahendama Keskmine 887

Liikide püsimine. Vali õiged vastused

Lahendama Kerge 1039

Kohastumine. Vali õiged vastused

Lahendama Kerge 1108

Loodusliku valiku rollid. Vali õiged vastused

Lahendama Keskmine 1005

Loodusliku valiku olemus. Leia õiged vastused

Lahendama Keskmine 868

Geneetiline triiv. Vali õige väide

Lahendama Keeruline 1066

Mis evolutsioneerub? Vali õiged variandid

Lahendama Keskmine 1014

Elu areng Kambriumist tänaseni. Vali õiged variandid

Lahendama Kerge 1177

Elu areng enne Kambriumit. Vali õiged variandid

Lahendama Kerge 1051

Liigi määratlus ja olemus. Vali õiged väited

Lahendama Kerge 917

Elu päritolu. Vali õige väide

Lahendama Kerge 1002

Organismi tunnuste kujunemine. Vali õiged väited

Lahendama Kerge 1215

Replikatsioon. Vali õiged väited

Lahendama Keskmine 950

Kuidas toimub transkriptsioon. Vali õiged väited

Lahendama Keskmine 1339

Translatsioon. Vali õiged väited

Lahendama Keskmine 882

Päriliku info avaldumine. Leia õige väide

Lahendama Keskmine 795

Geenide avaldumine

Lahendama Keskmine 1427

Geenmutatsioonide teke

Lahendama Kerge 966

Geenide avaldumise regulatsioon. Vali õiged väited

Lahendama Keskmine 1259

Geenide regulatsiooni häired. Vali õiged väited

Lahendama Kerge 1121

Geneetiline kood. Vali õiged väited

Lahendama Keskmine 935

DNA ja RNA sünteesi võrdlus. Aseta sõnad õigesse kasti

Lahendama Kerge 1594

Mõistete kordamine, pärilikkuse kandjad. Aseta sõnad õigesse kasti

Lahendama Kerge 801

Valgusünteesi regulatsioon. Vali õiged väited

Lahendama Keskmine 927

Pärilik muutlikkus. Vali õiged variandid

Lahendama Keskmine 927

Mittepärilik muutlikkus. Vali õiged variandid

Lahendama Kerge 1070

Mendeli seadused. Vali õiged vastused

Lahendama Keskmine 1124

Inimese tunnuste jaotus. Aseta mõisted õigesse kasti

Lahendama Kerge 984

Mendeli lahknemisseadus. Vali õiged väited

Lahendama Keskmine 1116

Mis on intermediaarsus? Vali õiged väited

Lahendama Keskmine 1229

Polüalleelsus ja vererühmad. Vali õiged väited

Lahendama Kerge 965

Sõltumatu lahknemise seadus. Vali õiged väited

Lahendama Keskmine 877

Suguliiteline pärandumine. Vali õiged variandid

Lahendama Keskmine 1007

Pärilik muutlikkus ja keskkonnategurid. Vali õiged variandid

Lahendama Kerge 863

Millest sõltub inimese tervis? Vali õige väide

Lahendama Kerge 1096

Kordame pärilikku muutlikkust. Vali valed väited

Lahendama Keskmine 831

Bakterite olemus. Vali õiged variandid

Lahendama Kerge 1757

Bakterite tähtsus. Vali õiged variandid

Lahendama Kerge 1362

Bakterite kasutamine. Vali õiged variandid

Lahendama Kerge 2492

DNA ja RNA viirused. Aseta sõnad õigesse kasti

Lahendama Keskmine 1222

Viiruste tähtsus looduses. Vali õiged variandid

Lahendama Keskmine 1470

Viiruste olemus. Vali õiged variandid

Lahendama Keskmine 951

Missugused on inimese viirushaigused? Vali õiged variandid

Lahendama Kerge 1406

HIV ja AIDS. Aseta sõnad õigesse kasti

Lahendama Keskmine 942

Viirused ja geenitehnoloogia. Vali õiged väited

Lahendama Keskmine 811

Seente tähtsus looduses ja inimesele. Vali õiged variandid

Lahendama Kerge 1876

Motivatsiooni tsitaadid

20 inspireerivat ja motiveerivat tsitaati raamatust: "Motivatsiooni allikas" Sõltumata sellest, kas sa saad mingis asjas suurepäraseks, võid sa alati saada paremaks, kui sa hetkel oled. Ära...

Loe edasi 5865

Kes võis olla selle tsitaadi autor? Kas tunned ära, milline tuntud persoon võis sellise tsitaadi öelda?

Lahendama Keskmine 5416

Vene revolutsioon. Romanovite loojang

Katkend raamatust:  VENE REVOLUTSIOON. UUS AJALUGU „Venemaa on olnud tugev tänu autokraatiale.“ Konstantin Petrovitš Pobedonostsev, Püha Sinodi ülemprokurör ning tsaar Aleksander III ja...

Loe edasi 1692

Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest. 15 tsitaati, mis annavad hoogu

15 tsitaati raamatust "Tuult tiibadesse. Tsitaadid, mis annavad hoogu".   Unistamine on palju tähtsam kui tarkus, sest tarkusel on piirid, aga unistamine on piiritu.  Albert Einstein Kui sul...

Loe edasi 2173