2. klass

JUTT. LAUSE. SÕNA

Jutt koosneb lausetest. Lause koosneb sõnadest. Lause: Käes on esimene september. Sõna: käes Sõna: on   Muinasjutt Eesti muinasjutt: HIIR JA KASS Eesti muinasjutt: SÖÖGIKOTT JA PEKSUKOTT...

Loe edasi 17 tuh

SUUR ALGUSTÄHT LAUSE ALGUSES JA INIMESTE NIMEDES

Suure algustähe kirjutame lause alguses, inimese- ja loomanimedes ning tuntumates kohanimedes. N: Täna sõidavad Peeter koos isaga ning oma koera Tuksiga Pärnusse vanaemale külla. Väikese...

Loe edasi 21 tuh

LAUSE LÕPUMÄRGID

LAUSE ALGAB SUURE TÄHEGA JA LÕPEB LAUSELÕPUMÄRGIGA (PUNKT, HÜÜUMÄRK, KÜSIMÄRK). PUNKT  .  HÜÜUMÄRK  ! KÜSIMÄRK  ?   TEST: Lauselõpumärgid. Vali sobivad märgid...

Loe edasi 17 tuh

-B: MIDA TEEB?

KUI SÕNA VASTAB KÜSIMUSELE MIDA TEEB?, SIIS KIRJUTAME SÕNA LÕPPU – b. Näiteks: kirjutab, loeb magab. Need sõnad on tegusõnad.

Loe edasi 10 tuh

-VAD: MIDA TEEVAD?

KUI SÕNA VASTAB KÜSIMUSELE MIDA TEEVAD?, KIRJUTAME SÕNA LÕPPU – vad. Näiteks: naeravad, õpivad, laulavad.

Loe edasi 7 tuh

TÄHESTIK

A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, Ś, Z, Ź, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y. TÄHED KINDLAS JÄRJEKORRAS MOODUSTAVAD TÄHESTIKU. TEST: Tähestik. Leia antud täherühmadest...

Loe edasi 13 tuh

HÄÄLIK JA TÄHT, TÄIS- JA KAASHÄÄLIKUD

Häälikuid me kuuleme ja häälime, tähti me näeme, loeme ja kirjutame. Eesti keeles on täishäälikud: A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü. Neid me saame täiel häälel ja pikalt häälida....

Loe edasi 41 tuh

TÄISHÄÄLIKU PIKKUS

Täishäälikud kõlavad sõnades erineva pikkusega. Lühikese täishääliku kirjutame ühe tähega. Näiteks: karu, mesi, toru Pika ja ülipika täishääliku kirjutame kahe tähega. Näiteks:...

Loe edasi 9 tuh

TÄISHÄÄLIKUÜHEND

Kõrvuti olevad erinevad täishäälikud moodustavad täishäälikuühendi. Täishäälikuühendis kirjutame kõik täishäälikud ühe tähega. Näiteks: leib, kaev, pea, koer  ...

Loe edasi 13 tuh

MITMUSE NIMETAVA LÕPU ÕIGEKIRI

Kui esemeid või elusolendeid on mitu, kirjutame sõna lõppu- d. Näiteks: poisid, kassid, lauad, sidrunid   Enesekontrolliks: Kirjuta sõna mitmuses

Loe edasi 5 tuh

SULUTA KAASHÄÄLIKU PIKKUS

Eesti keele häälikud jagunevad: - täishäälikud (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü) - kaashäälikud jagunevad omakorda: - sulghäälikud (K, P, T, G, B, D) - suluta kaashäälikud (H, J, L,...

Loe edasi 28 tuh

SULGHÄÄLIKUD K, P, T SÕNA ALGUSES

Eesti keeles kirjutame sõna alguses tavaliselt k, p, t. Näiteks: karu, part, tihane, kool, tigu, pott jne.   Enesekontrolliks: Klusiil tähenduse eristajana  Lohista sõna õige pildi peale...

Loe edasi 9 tuh

K, P, T S- I JA H KÕRVAL

S ja h kõrval on tavaliselt k, p, t. Näiteks: vorst, täht, kask, kapsas, kõht.

Loe edasi 6 tuh

JUTU/kirjandi KIRJUTAMINE

NÕUANDEID KIRJANDI KIRJUTAMISEKS * Otsusta, millest kirjutada ja kuidas seda kõige paremini teha. Võimalikud variandid märgi üles ja vali nende hulgast enda meelest huvitavaim. * Mõtle välja...

Loe edasi 13 tuh

KAASHÄÄLIKUÜHEND

Kaks või enam kõrvuti olevat kaashäälikut moodustavad KAASHÄÄLIKUÜHENDI. Kaashäälikuühendis kirjutame tavaliselt iga kaashääliku ÜHE tähega. Näiteks: ämblik, lambad, kingad, kartul,...

Loe edasi 20 tuh

KELLEGA? MILLEGA? KELLETA? MILLETA?

Kui sõna vastab küsimusele KELLEGA? või MILLEGA?, kirjutame sõna lõppu – ga. Näiteks: palliga, emaga, sõbraga, koeraga, lapiga. Kui sõna vastab küsimusele KELLETA? või MILLETA?, kirjutame...

Loe edasi 11 tuh

POOLITAMINE

Kui sõna ei mahu rea lõppu ära, siis aitab poolitamine. Sõnu saab poolitada silpide kohalt. POOLITAMISEL PANE TÄHELE! Uuele reale viidud sõnaosa algab ühe kaashäälikuga. Näiteks: tu-vi,...

Loe edasi 22 tuh

LAUSELÕPUMÄRGID

LAUSEID, KUS KELLESTKI VÕI MILLESTKI JUTUSTATAKSE, NIMETAME JUTUSTAVATEKS LAUSETEKS. JUTUSTAVA LAUSE LÕPPU KIRJUTAME PUNKTI. LAUSED, MILLES ON SOOV, PALVE, KÄSK VÕI HÜÜE, NIMETAME...

Loe edasi 17 tuh

VANASÕNAD

Vanasõna on üks rahvaluule žanre; lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus. Vanasõna on rahvasuus käibiv üldistav lause, argikogemuse üldistus, mille tunnusteks on lühidus,...

Loe edasi 31 tuh

MUINASJUTT

Muinasjutt on rahvajutu üks peamisi liike. Klassikaline vendade Jacob Grimmi ja Wilhelm Grimmi rahvajuttude jaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Muinasjuttudel on...

Loe edasi 6 tuh

KÜSILAUSED

Kes on ukse taga? Kuhu sa lähed? Mida ema teeb? Kas sul on õpitud? Mis värvi on apelsin? Missugune ilm on homme? Kuidas sa seda teed? Millised on sinu vihikud? Millega sa pilti värvid? Kõik need...

Loe edasi 6 tuh

MÕISTATUSED

Mõista-mõista, mis see on - nii algab tavaliselt mõistatuste esitamine. Sellele järgneb mõistatus ise: Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata? Ja siis vastatakse mõistatuse...

Loe edasi 16 tuh

TEGUSÕNAD

TEGEVUST NÄITAVAD SÕNAD ON TEGUSÕNAD. Näiteks: õpib, laulis, magavad, kuulete, ujusid. Tegusõnad väljendavad: TEST: Tegusõnad. Mida väljendab antud tegusõna? Tegusõnad väljendavad. Aseta...

Loe edasi 13 tuh

SULGHÄÄLIKU PIKKUS

Sulghäälikud on k, p, t, g, b, d. LÜHIKESE SULGHÄÄLIKU KIRJUTAME SÕNAS g-, b-, d- ga. Näiteks: kägu, saba, nuga. PIKA SULGHÄÄLIKU KIRJUTAME k-, p-, t- ga. Näiteks: rätik, tikud, lipud....

Loe edasi 13 tuh

LIITSÕNAD

Liitsõna koosneb mitmest sõnast. Igal sõnal on ka omaette tähendus, aga liitmisel tekkinud sõna on vähemal või rohkemal määral teistsuguse tähendusega. Näiteks: kool + kell = koolikell,...

Loe edasi 36 tuh

OMADUSSÕNAD

Omadussõna vastab küsimusele milline? missugune? Omadussõnade hulka kuuluvad eesti keeles näiteks sinine, väike, ohutu. TEST Vali omadussõnad Missugused neist sõnadest on omadussõnad?  ...

Loe edasi 9 tuh

NIMED (KOHANIMED, LOOMANIMED)

KOHANIMED KIRJUTATAKSE SUURE ALGUSTÄHEGA Tartu linn, Ülemiste järv, Emajõgi, Muhu saar. Nimed ( isiku- , koha- ja loomanimed) kirjutatakse alati suure algustähega. * Erandlikult kirjutatakse...

Loe edasi 7 tuh

KELLESSE? MILLESSE?

KUI SÕNA VASTAB KÜSIMUSELE KELLESSE? VÕI MILLESSE?, SIIS KIRJUTAME SÕNA LÕPPU –SSE. Näiteks: rätikusse, Tartusse, õunasse, jne. Täida lüngad: Hiir näris ............(juust) augu. Pille...

Loe edasi 7 tuh

I JA J ÕIGEKIRI

imik, ilves jänes, jalg I ON SÕNA VÕI SILBI ALGUSES KAASHÄÄLIKU EES, J AGA TÄISHÄÄLIKU EES. Mai- as, ma- jas, ha- ri, har- jad TÄISHÄÄLIKUÜHENDIS ON I SILBI LÕPUS J KIRJUTAME SILBI...

Loe edasi 37 tuh

KOMA

SÕNADE ET, SEST, AGA, KUID, VAID ETTE PANNAKSE KOMA.   KOMA  Ellen Niit On mu koolikotti kukkunud üks koma. Ei ma saanud sotti, kust või kelle oma. Mõne et'i eest ta pääsenud on lahti,...

Loe edasi 26 tuh

LÜHENDID

Lühendite õigekirja puhul tuleb meeles pidada järgmist: 1) Lühendeid võib kirjutada kas punktiga või punktita, nii kuidas soovitakse. Näidis: u või u. - umbes jpt või jpt. - ja paljud...

Loe edasi 8 tuh

H SÕNA ALGUSES

Jälgi sõnade õigekirja- hääli sõnu! H kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas,...

Loe edasi 14 tuh

Arvude järjestamine

Arve järjestame tavaliselt kasvavas või kahanevas järjekorras. Näide: On antud arvud 6, 4, 7, 51, 3, 28 ja 14. Järjestades antud arvud kasvavalt, saame 3, 4, 6, 7, 14, 28, 51. Järjestades antud...

Loe edasi 19 tuh

Paarisarvud ja paaritud arvud

Paarisarv on arv, mille kahega jagamisel on tulemuseks täisarv. Paarisarvud on arvud, mille üheliste number on 2, 4, 6, 8 või 0 Paarisarvu liitmisel või lahutamisel saadakse alati paarisarv, ning...

Loe edasi 20 tuh

Kümnelised ja ühelised

Kõik arvud koosnevad ühelistest. Arvu lõpus on alati ühelised, ühelistele eelnevad kümnelised. Näiteks: Kui saame kokku 10 ühelist, siis seda nimetatakse juba kümneliseks. 10 ühelist...

Loe edasi 21 tuh

Arvude võrdlemine.

Avaldis, kus esineb märk < või >, on võrratus. Võrratuse moodustavad kaks võrratusmärgiga ühendatud avaldist. Võrratusmärgid on > (loetakse: on suurem) ja < (loetakse: on...

Loe edasi 13 tuh

Liitmine ja lahutamine 20-ne piires

Jäta meelde! TEST: Arvuta! Liitmine ja lahutamine 20 piires. Leia puuduv number. Test nr 1 Arvutamine. Liida ja lahuta. Test nr 1 Arvutamine. Liida ja lahuta. Test nr 2 Enesekontrolliks: Ülesanne...

Loe edasi 33 tuh

Liitmise ja lahutamise seos

Lahutamine on liitmise pöördtehe. Lahutamiseks nimetatakse summa ja ühe liidetava järgi teise liidetava leidmist. Lahutamise õigsust saame kontrollida liitmise abil. Näide: 6 – 4 = 2...

Loe edasi 8 tuh

Sirglõik. Punkt. Millimeeter

Kui kaks punkti ühendada sirge joonega, saame sirglõigu. Sirglõiku nimetatakse sageli ka lihtsalt lõiguks. Sirglõiku tähistatakse kas otspunktide märkimisega AB või ühe tähega a. Joonisel...

Loe edasi 10 tuh

Tasapinnalised kujundid: ristkülik, ruut, kolmnurk ja ring

Ristkülik on nelinurk, mille kõik nurgad on täisnurgad. Ruuduks nimetatakse võrdsete külgedega ristkülikut. Ruudul on neli tippu. Ruudu kõik küljed on võrdse pikkusega. Ruudu kõik nurgad on...

Loe edasi 13 tuh

Pöördkehad: silinder, koonus, kera

Silinder on pöördkeha. Silindri moodustab ristkülik, mis pöörleb ümber ühe külje. Koonus on pöördkeha. Koonuse moodustab täisnurkne kolmnurk, mis pöörleb ümber ühe kaateti. Kera on...

Loe edasi 13 tuh

Risttahukas ja kuup

Risttahukas on ruumiline kujund ehk keha. Risttahuka tahkudeks on ristkülikud. Risttahuka vastastahud on võrdsed. Joonisel a - risttahuka pikkus b - risttahuka laius c - risttahuka kõrgus...

Loe edasi 12 tuh

Püramiidid

Külgtahkude arv on sama kui palju on põhitahul nurki. Kolmnurksel püramiidil on kolm külgtahku, nelinurksel neli, viisnurksel viis jne.   Enesekontrolliks: Kujundite_pinnalaotused

Loe edasi 8 tuh

Täht arvu tähisena

Avaldises puuduva arvu asendame tähega. Näiteks: Õpetaja võttis sahtlist 10 ruudulist ja mõned joonelised paberid. Kokku oli õpetajal 17 paberit. Mitu joonelist paberit oli õpetajal? 10 + X =...

Loe edasi 11 tuh

Ühelised, kümnelised, sajalised

100 ühelist = 10 kümnelist = 1 sajaline Arvud koosnevad järkudest: ühelised, kümnelised, sajalised jne. Arvu järk näitab, mitu ühelist on arvu selles järgus.   Enesekontrolliks:...

Loe edasi 13 tuh

Liitmine ja lahutamine saja piires üleminekuta

Kirjalik liitmine üleminekuta. Liidame paremalt vasakule, ülemisele liidame alumise arvu ja vastuse kirjutame joone alla. Ehk 5+1=6 2+6=8 Kirjalik lahutamine üleminekuta. Lahutame paremalt...

Loe edasi 8 tuh

Meeter, sentimeeter, detsimeeter

Pikkuste mõõtmisel on meil põhiühikuks meeter. Meetri tähis on m. Sageli kasutatavaid pikkusühikuid. Pea meeles! 1 km = 1000 m 1 m = 10 dm = 100 cm = 1000 mm 1 dm = 10 cm = 100 mm 1 cm = 10 mm...

Loe edasi 28 tuh

Liitmine ja lahutamine saja piires üleminekuga

Kirjalik liitmine üleminekuga. Liidame paremalt vasakule, ülemisele liidame alumise arvu ja vastuse kirjutame joone alla. Ehk 9+5= 14, millest üheline 4 kirjutatakse alla ja kümneline 1...

Loe edasi 14 tuh

Kalender. Tund, minut, sekund

AjaÜhikud Aastas on 12 kuud. JAANUAR, VEEBRUAR, MÄRTS, APRILL, MAI, JUUNI, JUULI, AUGUST, SEPTEMBER, OKTOOBER, NOVEMBER, DETSEMBER Igas kuus on 30 või 31 päeva. (Erandiks on veebruar – 28 või...

Loe edasi 11 tuh

Kodu ja naabrid

Kui sa elad suures majas, siis tead sa kindlasti, et seina taga elavad naabrid. Naabrid on ka eramajade elanikel ja maal eladeski on naabrid kõrvaltaludes olemas. Ajast aega on Eestimaal inimesed...

Loe edasi 10 tuh

Elu linnas ja maal

Inimeste elukoht võib olla maal või linnas. Linnad on suured ja väikesed. Igal riigil on oma pealinn ja seal elab üldjuhul kõige rohkem inimesi. Koht kus elab palju inimesi nimetatakse asulaks....

Loe edasi 9 tuh

Perekond ja suguvõsa

See on perekond. Nimeta, kes on pildil! Mõni perekond on suur, mõni perekond on väike. Vanasti, kui enamik inimesi veel maal elas, olid perekonnad suured. Üheskoos elas talus mitu põlvkonda ja...

Loe edasi 9 tuh

Mets

Metsas kasvavad erinevad taimed. Need on puud, põõsad, puhmad, samblad, seened, jne. Puu on hästi välja kujunenud tüvega puittaim, mis võib kasvada väga suureks. Puul võib olla ka mitu...

Loe edasi 15 tuh

Lehtpuud

Lehtpuud on maailma kõige arvukam puuderühm, kuhu kuulub enam kui 10 000 liiki. Paljudel on laiad lamedad lehed ning nende lehed langevad sügisel. Lehtpuudel on  õied, millest seemned. Lehtpuul...

Loe edasi 24 tuh

Okaspuud

Okaspuude lehtedeks on okkad. Okastel on kaitsekiht, mis kaitsed neid vee auramise eest. Seetõttu saavad okaspuud kasvada ka kuivematel aladel, kuna nad ei vaja nii palju vett, kui lehtpuud....

Loe edasi 20 tuh

Põõsad

Põõsas on puitaim ja mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja maapealses osas on mitu tüvikut. Põõsad ei kasva nii pikaks, kui puud ja nende eluiga on ka lühem. Põõsad võivad olla...

Loe edasi 11 tuh

Puhmad

Puhmas ehk kääbuspõõsas on puittaimede eluvorm. Puhmad sarnanevad põõsastega, kuid on neist madalakasvulisemad (kuni 0,5 m). Puhma maadjas peavars muutub varases kasvustaadiumis arvukateks...

Loe edasi 11 tuh

Park

Pargid tekkisid keskajal jahiparkidest, mis olid ette nähtud jahipidamiseks rikastele ja jõukatele inimestele. Hiljem rajati parke niisama ilu pärast suurte losside juurde, ja jõukate inimeste...

Loe edasi 5 tuh

Vee ringlemine

Looduses on vesi pidevas ringluses. Vesi võib olla kolmes olekus: tahkes, vedelas või gaasilises. TAHKES olekus vesi on jää. VEDELAS olekus vesi on vesi. Jääd ja vett me näeme. GAASILISES...

Loe edasi 13 tuh

Ilma ennustamine

Ilmateade annab meile teada, milline on ilm. Milline on õhutemperatuur, kuspoolt puhub tuul ja kas on ka kõva tuul. Kas taevas paistab päike, või on pilves või hoopis sajab ja mida sajab (...

Loe edasi 12 tuh

Tervis

Kes aga kaitseb meie keha? Seda peame ise targalt tegema. Kõige parem viis on elada tervislikult: süüa tervislikku toitu, liikuda piisavalt ja olla rõõmus. Kui aga jäädki haigeks, määrab...

Loe edasi 8 tuh

Esmaabi

Õnnetusi võib juhtuda kõigiga ja kõikjal. Et teisi aidata, peab teadma, kuidas seda teha. Esmaabi on esmane abi, mida antakse haigele või viga saanule seni, kuni saabub lisaabi. Näiteks:...

Loe edasi 7 tuh

Loomad, loomade kirjeldamine

Loomade hulka kuuluvad putukad, kalad, konnad ja maod, imetajad ja inimene, ämblikud ja sipelgad- ehk kõik elusolendid, kes meie maal elavad. Imetajad toidavad oma poegi piimaga. Neil on...

Loe edasi 16 tuh

Elupaik, metsas elavad loomad

Taimede kasvukohad on mitmesugused. Niisketel aladel kasvav mets on lopsaka, kuival alal hõre. Vesises kohas- soos jäävad puud kiduraks, niidul puid ei leidu, seal kasvavad madalad taimed. Põllul...

Loe edasi 18 tuh

Põder ja metskits

Põder On pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Põder on ka Eesti suurim sõraline. Tema kasukas on hallikaspruun, talvel pisut heledam. Ta võib kasvada üle 2 m kõrguseks ja kuni 3 m...

Loe edasi 21 tuh

Pruunkaru ja metssiga

Eestis on karud elanud juba väga pikka aega. Praegu loendatakse kogu Eestis 600-650 karu. Pruunkaru on Eesti suurim kiskja. Rahvapäraselt kutsutakse teda ka mesikäpaks. Ta on kohmakas loom ja ta...

Loe edasi 19 tuh

Hunt ja rebane

Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi...

Loe edasi 24 tuh

Jõulud

Jõule ja aastavahetust tähistatakse peaaegu igal pool maailmas, siis süüakse rohkelt toitu, mängitakse, lauldakse ja lõbutsetakse Jõulude ajal saadakse kinke, saadetakse tuttavatele kaarte ja...

Loe edasi 7 tuh

Täisnurk

Täisnurka märgitakse täpiga kaare keskel. Täisnurk on nurk, mille suurus on 90o.

Loe edasi 9 tuh

Nelinurgad

Nelinurk on kujund, millel on neli külge. Nelinurgal on ka neli tippu ja neli nurka. Ristkülik on nelinurk, mille kõik nurgad on täisnurgad. Ruuduks nimetatakse võrdsete külgedega ristkülikut....

Loe edasi 11 tuh

Arvud tuhandeni

Kümnest ühelisest koosnevat hulka nimetatakse kümneliseks. 1 TUHANDELINE = 10 SAJALIST = 100 KÜMNELIST = 1000 ÜHELIST ARV ON 3582 ja selles on: Enesekontrolliks: Arvu järgud

Loe edasi 10 tuh

Arvude 0- 1000 võrdlemine

Suurem kui ... (>) – sümbol, mis näitab et vasakpoolne arv on suurem kui parempoolne Väiksem kui ... (<) – sümbol, mis näitab et parempoolne arv on suurem kui vasakpoolne arv Võrdne...

Loe edasi 8 tuh

Täiskümnete ja sadade liitmine ja lahutamine

TEST: Täiskümnete liitmine ja lahutamine 100 piires nr1. Kirjuta kasti õige number Täiskümnete liitmine ja lahutamine 100 piires nr2. Kirjuta kasti õige number Täiskümnete ja sadade liitmine...

Loe edasi 10 tuh

Kilomeeter

Lühemaid vahemaid mõõdame meetrites, pikemaid kilomeetrites. 1000 m = 1 km Pikkuste mõõtmisel on meil põhiühikuks meeter. Meetri tähis on m. Sageli kasutatavaid pikkusühikuid. Pea meeles! 1...

Loe edasi 9 tuh

Ringjoon, ring, ringjoone keskpunkt

Ringjoone kõik punktid asetsevad ühel ja samal tasandil ning nad on ringjoone keskpunktist võrdsel kaugusel. (vt. joonis 1) Ringjoone joonestamiseks kasutatakse sirklit. Sirkli terav haru seisab...

Loe edasi 5 tuh

Liitmine ja lahutamine 100 piires

Liitmine üleminekuta Lahutamine 100 piires üleminekuta Liitmine 100 piires üleminekuga   TEST: Liitmine ja lahutamine 100 piires. Test nr1 Liitmine ja lahutamine 100 piires. Test nr2  ...

Loe edasi 18 tuh

Kilogramm ja gramm- massiühikud

1 gramm 1 kilogramm = 1000 g 1 tonn = 1000kg Kergeid asju me kaalume grammides. (tähistatakse g) N: kommid, marjad jne. Raskemaid asju kaalume kilogrammides (tähistatakse kg) Kõnekeeles öeldakse...

Loe edasi 10 tuh

Raamatud ja raamatukogu

Raamatuid on väga palju ja väga erinevaid. Näiteks: juturaamatud luuleraamatud õpikud teatmeteosed (sõnaraamatud, entsüklopeediad) Raamatukogu (ka biblioteek) on traditsioonilises...

Loe edasi 6 tuh

Korrutamise seos liitmisega

Võrdsete arvude liitmist nimetatakse korrutamiseks Korrutamisel võime tegurite järjekorda muuta. 3 • 5 = 5 • 3 Enesekontrolliks:

Loe edasi 8 tuh

Korrutamine

  TEST: Korrutamine 5 piires. Test nr1 Korrutamine 5 piires. Test nr 2 Korrutamine 5 piires. Lohista tehted õigesse kasti Korrutustabel. Vali õiged tehted. Korrutustabel. Vali õiged...

Loe edasi 47 tuh

Pool, veerand, kolmveerand

Kui jaotada üks tervik kaheks võrdseks osaks, siis üks osa on pool. Pool arvust saame, kui jagame arvu kahega. Näiteks: Pool arvust 6 on 6:2=3 Pool arvust 18 on 18:2=9 Pool arvust 100 on 100:2=50...

Loe edasi 23 tuh

Kell

Kell on seade aja mõõtmiseks. Kell on üks vanimaid inimleiutisi, mis on loodud selleks, et mõõta ja/või pidada arvet ajavahemikest, mis on väiksemad kui looduslikud ühikud (ööpäev, kuu...

Loe edasi 34 tuh

Jagamine, jagamise seos korrutamisega

Jagamine on arvu jaotamine võrdseteks osadeks. 15 : 3 = 5 Jagamiseks nimetatakse kahe teguri korrutise ja ühe teguri järgi teise teguri leidmist. Jagamine on korrutamise pöördtehe, seega...

Loe edasi 18 tuh

Tehete järjekord avaldises

Avaldises kõigepealt korrutan ja jagan, siis liidan ja lahutan. Näiteks: 3 + 4 • 5 - 2= 3 + 20 - 2= 23 -2= 21   Enesekontrolliks: Ülesanded

Loe edasi 7 tuh

Temperatuur

Temperatuuri (sooja/külma) mõõdame kraadides. Kraadi märk on ˚ Näiteks 7˚ (Loe 7 kraadi) TEMPERATUURI MÕÕDAME TERMOMEETRIGA. Õhusooja mõõdame välitermomeetriga ja toas toatermomeetriga....

Loe edasi 10 tuh

Õigus

Lapse õigused Kõik inimesed vastutavad lapse õiguste kaitse eest- kaasa arvatud lapsed ise! Kõigil on õigused. Iga õigus tähendab ka kohustust. See tähendab, et kõigil, kaasaarvatud lastel,...

Loe edasi 7 tuh

Muuseum

Muuseume on erinevaid, mis on liigitatud seal olevate esemete järgi. Näiteks: Ajaloomuuseum Kunstimuuseum Loodusmuuseum Mänguasjademuuseum Spordimuuseum Tuletõrjemuuseum Muusikamuuseum jne....

Loe edasi 5 tuh

Mõõtmine

Mingit suurust (pikkust, massi, mahtu, aega jms) mõõta tähendab seda suurust võrrelda teise sama liiki suurusega. Ainete omadusi mõõdeti juba muistsetel aegadel. Nagu sa juba arvata võid, ei...

Loe edasi 7 tuh

Inimene

Tähtsamad minevikust pärit leiud on koljud ja hambad. Nende põhjal on selgitatud, et inimestel ja ahvidel on ühine eellane ja kuidas meie eellased aegamööda arenesid tänapäevasteks...

Loe edasi 27 tuh

Tähtsad päevad minevikust

Minevik on see ,mis on olnud. Minevik on aeg, mis eelneb olevikule või kõik see, mis on ajas möödunud. Inimese minevik saab alguse sünnist, mis on tähtis päev. Sealt edasi 1. sünnipäev, 2....

Loe edasi 5 tuh

Teater ja kino

Kinos näidatakse filme. Filmi süzee, ehk millest film räägib, tuleb kirja panna. Tuleb leida näitlejad, kes hakkavad filmis olevaid inimesi mängima /kehastama. Kostüümid, riided,...

Loe edasi 5 tuh

Post

Kirja saatmise all mõtlevad juba paljud e- posti ja e- kirja. Läbi e-posti kirja saatmisel on vaja vaid e- posti aadressi ja internetiühendusega arvutit. Tavalist kirja saates on vajalik teada...

Loe edasi 5 tuh

Transport

Transport ehk veondus on inimeste, materjalide jms teisaldamine ühest kohast teise. Transportida saab õhus lennukiga, vees laeva, praamiga, mööda maad auto bussi või rongiga. Transpordivahendeid...

Loe edasi 7 tuh

Vabrik

Seoses linnade tekkimisega, hakkas seal elama palju inimesi ja neile kõigile oli vaja tarbekaupu, mööblit, riideid jne. Siis hakkasid kaupmehed mõtlema sellele. Kuidas saaks järjest rohkem...

Loe edasi 4 tuh

Turg

Turg on peale kaupluste ja poodide kauba müümise ja ostmise koht. Turul saab kaubelda nii uute kui ka vanade asjadega, oma aiasaadustega ja omavalmistatud esemetega. Igas linnas ja alevis on oma...

Loe edasi 6 tuh

Raha

Raha on vahetusväärtus. See tähendab, et raha saab vahetada kaupade ja teenuste vastu. Samuti saab töö eest tasuda rahas, mille eest on võimalik omakorda osta vajalikke asju. Raha väärtus on...

Loe edasi 9 tuh

Asjad ja keskkond

Kust tulevad asjad? Poest- on loomulik vastus. Kuidas aga asjad poodi saavad? Kogu kaup on valmistatud millestki. Palju kaupa on toodud ka teistest maadest, kuna meie kodumaal ei saa kasvatada...

Loe edasi 8 tuh

Materjalid ja taaskasutus

Näiteks kui annad oma vanad riided teistele kasutada, on see taaskasutus. Kui saad vanema venna ratta endale, on see taaskasutus. Inimene on tarbija ja pea alati jääb igast asjast midagi järele....

Loe edasi 7 tuh

Aed

Inimesed rajavad oma kodu ümber sageli aia. Sinna istutatakse mitmesuguseid taimi oma tarbeks, nii ilu pärast kui ka kasu saamiseks (köögiviljad, marjad). Taimede eest hoolitsetakse. Aias kasvab...

Loe edasi 13 tuh

Rohttaimed

Rohtaimed on väiksemat kasvu, nende varred on rohtsed ja nad kasvavad aias, niidul, põllul, soos, rabas, metsas. Taime elukestuse järgi eristatakse üheaastasi rohttaimi, kaheaastasi rohttaimi ja...

Loe edasi 19 tuh

Aialoomad

Aias elab palju loomi nii maa peal, kui maa sees. Mullas elavad vihmaussid. Nad söövad taimede surnud osakesi ja mulda. Vihmaussid on aiale kasulikud loomad. Nad kobestavad mulda, kui nad...

Loe edasi 13 tuh

Põld

Põld on haritav maa, kus kasvatatakse inimestele toidutaimi ja loomadele söödataimi. Põllul kasvatatakse teravilju. Teraviljade hulka kuuluvad rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, hirss ja ka...

Loe edasi 16 tuh

Koduloomad

Koduloomad on loomad, kes on inimese poolt kodustatud. Nad elavad meie kõrval ja üldjuhul on neil ka oma eesmärk. Mõned koduloomad: Koer (valvab meie kodu ja on hea sõber) Kass (püüab hiiri)...

Loe edasi 22 tuh

Soo

MADALSOO - Hoia mida armastad! Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. Turvas on maavara, mis tekib taimejäänuste (põhiliselt turbasammalde)...

Loe edasi 9 tuh

Veekogud

Peipsi on oma 3555 km suuruse pindalaga Euroopa looduslike järvede hulgas suuruselt 5. kohal. Pikkuseks on Peipsi järvel mõõdetud 143 km ja laiuseks 48 km. Peipsi järv koosneb kolmest selgesti...

Loe edasi 14 tuh

TÄHESTIK

Inglise keele tähestik Aa - ei Bb - bii Cc - sii Dd - dii Ee - ii Ff - ef Gg - džii Hh - eitš Ii - ai Jj - džei Kk - kei Ll - el Mm - em Nn - en Oo - ou Pp - pii Qq - kjuu Rr - aa Ss - es Tt -...

Loe edasi 22 tuh

HOW ARE YOU?

Kuidas sul läheb? How are you? Mul läheb hästi, tänan. I am fine, thank you. (I`m fine, thank you.) Tema nimi on Peter. His name is Peter. (His name`s) Tema nimi on May Her name is May. (Her...

Loe edasi 10 tuh

MY NAME IS. WHAT`S YOUR NAME?

Minu nimi on. My name is (My name`s) Mis sinu nimi on? What is your name? (What`s your name?)

Loe edasi 7 tuh

SHE IS, HE IS

Kes tema on? Who is he? (Who`s he) Tema on minu ema. She is my mother. (She`s my mother) Tema on minu isa. He is my father. (He`s my father) She- naine He- mees Tema on minu õde. She is my sister....

Loe edasi 5 tuh

WHAT IS THIS?

Vaata Look Mis see on? What is this? (What`s this?) See on kast. It is a box. (It`s a box) Tee see lahti, palun. Open it, please. See on taldrik. It is a plate. (It`s a plate) See on kauss. It is a...

Loe edasi 4 tuh

SÕNADE HÄÄLDAMINE

või- or ;spfreload=1 võibolla-maybe võiks- might võimsus- power võlgu-owe voodi-bed voolama-flow vorm-form võti-key võttis-took võrreldes-compared võtab-takes võrdne-equal ...

Loe edasi 11 tuh

IS THAT A TIGER? KAS SEE ON TIIGER?

loomaaed Zoo Vaata! Look! Mis see on? What is that? (What’s that?) See on panda. That is a panda. (That’s a panda) Väga tubli. Very good. Aitäh! Thank you. See on panda. This is a panda. See on...

Loe edasi 5 tuh

WHAT COLOUR IS THIS? MIS VÄRVI SEE ON?

Tere. Hello. Tšau! Hi! Mis värv see on? What colour is it? See on roheline. It is green. See on rohi. That is grass. Mis värv see on? What colour is it? See on punane! It is red! See on lill. This...

Loe edasi 4 tuh

WHAT ARE THEY? MIS NEED ON?

Tere Hello Mis need on? What are they? Need on apelsinid. They are oranges. (They‘re oranges.) Aitäh! Thank you! Need on banaanid. They are bananas. (They‘re bananas.) Kas need on õunad? Are...

Loe edasi 6 tuh

HOW OLD ARE YOU? – KUI VANA SA OLED?

Palju õnne! Happy birthday! Aitäh! Thank you! 1  üks - one 2  kaks - two 3  kolm - three 4  neli - four 5  viis - five 6  kuus - six 7  seitse - seven 8  kaheksa - eight 9  üheksa - nine...

Loe edasi 5 tuh

HOW MANY ARE THERE? KUI PALJU SEAL ON?

Mis need on? What are they? Need on paadid. They are boats. (They’re boats.) Paat, paadid Boat, boats Kui palju neid seal on? How many are there? 1- üks - one 2- kaks - two 3- kolm – three Seal...

Loe edasi 5 tuh

WHAT IS THE TIME, PLEASE? PALUN ÖELGE MIS KELL ON?

Tere! Hello! Mis kell on? What time is it? Palun öelge mis kell on? What is the time, please? Kell on kaks. It is two o’clock. (It’s two o’clock) Aitäh! Thank you! Mis see on? What is this?...

Loe edasi 7 tuh

WHAT DO YOU LIKE? MIS SULLE MEELDIB?

Mis see on? What is that? (What’s that?) See on kaubahall. It is a supermarket. (It’s a supermarket.) Mulle meeldivad kaubahallid. I like supermarkets. Vabandust. I’m sorry. Tomatid. Tomatoes....

Loe edasi 6 tuh

DO YOU LIKE? – KAS SULLE MEELDIVAD?

Mis see on? What is that? (What’s that?) See on lehm. It is a cow. (It’s a cow.) Muu. Muu Moo. Moo. Kas sulle meeldivad linnud? Do you like birds? Jah, mulle meeldivad. Yes, I do. Need on...

Loe edasi 4 tuh

REVISION – KONTROLL

Tšau! Hi! Mis see on? What is it? Kas see on õun? Is it an apple? Kas see on pirn? Is it an pear? Kas see on ahv? Is it a monkey? Kas see on karu? Is it a bear? Mis see on? What is it? Mis su nimi...

Loe edasi 3 tuh

HAVE YOU GOT A RULER?

Kas sul on joonlaud? Have you got a ruler? Jah, mul on. Yes, I have. Mul on joonlaud. I have got a ruler. (I’ve got a ruler.) Kas sul on kustutuskumm? Have you got a rubber? Jah, mul on. Yes, I...

Loe edasi 4 tuh

LET’S EAT. – SÖÖME!

Palun korista oma tuba ära. Tidy your room, please. Tere! Hello! Loeme. Let’s read. Värvime. (Maalime.) Let’s paint. Laulame! Let’s sing! Ujume! Let’s swim! Vabandust. I’m sorry. Väga...

Loe edasi 4 tuh

I CAN – MA OSKAN

Kas sa näed? Can you see? Jah,(ma näen). Yes, I can. Kas Gogo näeb? Can Gogo see? Ei, ta ei näe. No, he can’t. Mina näen. I can see. Kes ta on? Who is he? (Who’s he?) Tema nimi on Gogo. His...

Loe edasi 4 tuh

YOU ARE (YOU’RE)- SA OLED

Oota! Wait! Mis need on? What are they? Need on peeglid. They are mirrors. (They’re mirrors.) Vaata! Watch! Sa oled suur. You are big. (You’re big.) Nüüd olen mina suur. Now I am big. (Now...

Loe edasi 3 tuh

WE ARE (WE’RE) –ME OLEME

Tere! Hello! Mul on kõht tühi. I am hungry. (I’m hungry.) Me oleme ka näljased. We are hungry, too. Hästi. Good. Sööme Let’s eat. Lähme sisse. Let’s go in. Lükka Push Ära tõmba! Do...

Loe edasi 3 tuh

SHE IS GOT (SHE’S GOT)

Tere! Hello! Vabandust! Sorry! Vau! Wow! Tal on külm ja ta on märg. He is cold and wet. (He’s cold and wet.) Kas sul on rätikut? Have you got a towel? Rätik (vannilina, käterätt) Towel  Ei,...

Loe edasi 4 tuh

I WANT

Kampsun, trikoosärk, džemper jumper Tere! Hello! Vabandust! Sorry Mu trikoosärk on must. My jumper is dirty. Mu T-särk on must. My T-shirt is dirty. Mis see on? What is that?(What’s that?) See...

Loe edasi 4 tuh

WHERE IS? WHERE’S? – KUS ON?

Peal On Sees In All Under Taga Behind Tere! Hello! Kuidas sul läheb? How are you? Mul läheb hästi, tänan. I am fine, thank you. (I’m fine, thanks.) Gogo on siin. Gogo is here. (Gogo’s here.)...

Loe edasi 3 tuh

WHAT IS HE DOING? WHAT’S HE DOING? –MIDA TA TEEB?

Tere! Hello! Mis see on? What is that? (What’s that?) See on mu allveelaev. It is my submarine. (It’s my submarine.) Tule sisse (Tule peale.) Get in Hästi. All right. Super! Super! Vaata. Look....

Loe edasi 3 tuh

WHAT ARE WE DOING? –MIDA ME TEEME?

Tema oma (meessoost) His Tema oma (naissoost) Her Tema (naissoost) She Tema (meessoost) He Läbi Through üles Up Alla Down Tere! Hello! Mis need on? What are they? Need on nukud. They are puppets....

Loe edasi 3 tuh

WE ARE BUILDING A TREE HOUSE –ME EHITAME PUU OTSA ONNI

Tema (naissoost) She Tema (meessoost) He Tere! Hello! Mida sa teed? What are you doing? Me ehitame puu otsa onni. We are building a tree house. Kas ma saan aidata? Can I help? Jah, palun. Yes,...

Loe edasi 3 tuh

WHERE ARE YOU GOING?- KUHU SA LÄHED?

Kas sa kuuled mind? Can you hear me? Jah. (ma kuulen) Yes, I can. Ma kuulen sind. I can hear you. Gogo tuleb. Gogo is coming. Tere! Hello! Kuhu sa lähed? Where are you going? Kuhu Gogo läheb? Where...

Loe edasi 3 tuh

REVISION – teadmiste kontroll

Vaata! Look! See on laev. That is a ship. (That’s a ship.) Ta tuleb siiapoole. It is coming this way. (It’s coming this way.) Ma nä I can See on Gogo. It is Gogo. Tere! Hello! Kuidas sul...

Loe edasi 3 tuh

MAY I HAVE ? KAS MA SAAKSIN?

Tere! Hello! Ta ei tunne end hästi. He is not well. (He’s not well.) Mis viga on? What is the matter? (What’s the matter?) Ma ei tea. I do not know. (I don’t know.) Ta muudab värvi. He is...

Loe edasi 3 tuh

WHOSE IS IT? KELLE SEE ON?

Tema oma (meessoost) His Tema oma (naissoost) Her Sinu Your Tere. Hello. Võin ma teid aidata? May I help you? Muidugi. Of course. Minu nimi on Gogo. My name is Gogo. Kuidas sul läheb? How are you?...

Loe edasi 4 tuh

THAT IS (THAT’S) – SEE ON.

Vaata! Look! See on suur dinosaurus. That is a big dinosaur. (That’s a big dinosaur.) Palun ära puutu! Do not touch, please! (Don’t touch, please! ) Vabandust. Sorry. Need on ilusad liblikad....

Loe edasi 1 tuh

HOW MUCH IS THAT? – KUI PALJU SEE MAKSAB?

Tere Hello Kuhu sa lähed? Where are you going? Ma lähen poodi. I am going to the toy shop.(I’m going to the toy shop.) Mänguasjapoodi! A toy shop! Kas ma võin sinuga tulla? May I go with you?...

Loe edasi 4 tuh

I WANT TO GO TO. MA TAHAN MINNA PEALE.

Kas ma tohiksin kasutada teleskoopi? May I use the telescope? Ma tahan Kuud vaadata. I want to look at the Moon. Tere Hello Mis see on? What is that? (What’s that?) See on teleskoop. It is a...

Loe edasi 4 tuh

THE YELLOW KITE IS HERS. KOLLANE TUULELOHE ON TEMA OMA.

Tema (naissoost) oma Hers Tema (meessoost) oma His Minu oma Mine Teie oma Yours Meie oma Ours Kelle oma? whose Tere Hello Mida te teete? What are you doing? Me teeme tuulelohesid. We are making...

Loe edasi 3 tuh

WHEN IS YOUR BIRTHDAY? MILLAL SU SÜNNIPÄEV ON?

Hallo Hello Jenny räägib. (Jenny kuuleb tähenduses.) Jenny is speaking. (Jenny’s speaking.) Ken siin. It is Ken. (It’s Ken.) Kuidas sul läheb? How are you? Hästi, tänan küsimast. I am...

Loe edasi 3 tuh

SHOW ME YOUR TICKETS, PLEASE. – NÄIDAKE MULLE PALUN OMA PILTEID.

Tere Hello Kuhu te lähete? Where are you going? Ma sõidan ümber maailma. I am going around the world. (I’m going around the world.) Ümber maailma! Around the world! Saad sa meid kaasa võtta?...

Loe edasi 3 tuh

I WANT SOME CARDS, PLEASE. PALUN MULLE MÕNED KAARDID

Tere Hello Mida  te teete? What are you doing? Me ehitame oma raudteed. We are building our railway. (We’re building our railway.) Jenny, kas ma võiksin saada mõned rattad? May I have some...

Loe edasi 3 tuh

MAY I MAKE A SOUP, PLEASE? PALUN, KAS MA VÕIKSIN TEHA SUPPI?

Tere Hello Mis te teete? What are you doing? Mina pesen nõusid. I am washing the dishes. (I’m washing the dishes.) Ma kuivatan neid. I am drying them. (I’m drying them.) Mis see on? What is...

Loe edasi 3 tuh

THIS CAMEL MOVES QUICKLY –SEE KAAMEL LIIGUB KIIRESTI QUICKLY, SLOWLY, QUIETLY, LOUDLY

Vaata Jenny! Look, Jenny! Seal on Gogo. There is Gogo. (There ‘s Gogo) Ta sõidab kaameliga. He is riding a camel. (He‘s riding a camel.) Kuhu sa lähed? Where are you going? Ma lähen...

Loe edasi 3 tuh

WHAT ARE YOU GOING TO DO? MIDA TE TEGEMA HAKKATE?

Tere! Hello! Kus on Jenny? Where is Jenny? (Where‘s Jenny?) Ta on laval. She is on stage. (She‘s on stage.) Vaata! Look! Ta mängib viiulit. She is playing the violin. (She‘s playing the...

Loe edasi 3 tuh

REVISION TEADMISTE KONTROLL

Tere! Hello! Mida see tähendab? What does it mean? Gogo televisioon. Gogo TV. Muidugi. Of course. Ma lähen nüüd lennujaama. I’m going to the airport now. Kas te tahate kaasa tulla? Do you want...

Loe edasi 3 tuh

Numbrid – numbers

Numbrid inglise keeles // one 1 two 2 three 3 four 4 five 5 six 6 seven 7 eight 8 nine 9 ten 10 eleven 11 twelve 12 thirteen 13 fourteen 14 fifteen 15 sixteen 16 seventeen 17 eighteen 18 nineteen 19...

Loe edasi 11 tuh

Järgarvud – ordinal

Järgarvud inglise keeles // first esimene second teine third kolmas fourth neljas fifth viies sixth kuues seventh seitsmes eighth kaheksas ninth üheksas tenth kümnes eleventh üheteistkümnes...

Loe edasi 7 tuh

Ajaühikud – time units

Ajaühikud inglise keeles // second sekund minute minut hour tund day päev week nädal fortnight kaks nädalat month kuu year aasta decade aastakümme century sajand weekend nädalavahetus...

Loe edasi 5 tuh

Nädalapäevad – weekdays

Nädalapäevad inglise keeles // Monday esmaspäev Tuesday teisipäev Wednesday kolmapäev Thursday neljapäev Friday reede Saturday laupäev Sunday pühapäev   on Monday esmaspäeval on...

Loe edasi 18 tuh

Kuud – months

Kuud inglise keeles // January jaanuar February veebruar March märts April aprill May mai June juuni July juuli August august September september October oktoober November november December...

Loe edasi 9 tuh

Aastaajad – Seasons

Aastaajad inglise keeles // spring kevad summer suvi autumn (ameerika inglise keeles: fall) sügis winter talv in spring kevadel in summer suvel in autumn (ameerika inglise keeles: in fall) sügisel...

Loe edasi 7 tuh

Inimeste füüsilised omadused – physical properties

tall pikk short lühike slim sale thin kõhn fat paks obese ülekaaluline well-built hea kehaehitusega overweight ülekaaluline medium height keskmist kasvu well-dressed hästiriietatud smart...

Loe edasi 5 tuh

Inimeste tunded – human feelings

happy - rõõmus sad - kurb miserable - õnnetu worried - murelik depressed - masendunud excited - erutatud bored - igav pleased - rahul delighted - vaimustatud surprised - üllatunud...

Loe edasi 4 tuh