Matemaatika, 2. klass

Arvude järjestamine

Arve järjestame tavaliselt kasvavas või kahanevas järjekorras. Näide: On antud arvud 6, 4, 7, 51, 3, 28 ja 14. Järjestades antud arvud kasvavalt, saame 3, 4, 6, 7, 14, 28, 51. Järjestades antud...

Loe edasi 20 tuh

Paarisarvud ja paaritud arvud

Paarisarv on arv, mille kahega jagamisel on tulemuseks täisarv. Paarisarvud on arvud, mille üheliste number on 2, 4, 6, 8 või 0 Paarisarvu liitmisel või lahutamisel saadakse alati paarisarv, ning...

Loe edasi 22 tuh

Kümnelised ja ühelised

Kõik arvud koosnevad ühelistest. Arvu lõpus on alati ühelised, ühelistele eelnevad kümnelised. Näiteks: Kui saame kokku 10 ühelist, siis seda nimetatakse juba kümneliseks. 10 ühelist...

Loe edasi 22 tuh

Arvude võrdlemine.

Avaldis, kus esineb märk < või >, on võrratus. Võrratuse moodustavad kaks võrratusmärgiga ühendatud avaldist. Võrratusmärgid on > (loetakse: on suurem) ja < (loetakse: on...

Loe edasi 13 tuh

Liitmine ja lahutamine 20-ne piires

Jäta meelde! TEST: Arvuta! Liitmine ja lahutamine 20 piires. Leia puuduv number. Test nr 1 Arvutamine. Liida ja lahuta. Test nr 1 Arvutamine. Liida ja lahuta. Test nr 2 Enesekontrolliks: Ülesanne...

Loe edasi 34 tuh

Liitmise ja lahutamise seos

Lahutamine on liitmise pöördtehe. Lahutamiseks nimetatakse summa ja ühe liidetava järgi teise liidetava leidmist. Lahutamise õigsust saame kontrollida liitmise abil. Näide: 6 – 4 = 2...

Loe edasi 8 tuh

Sirglõik. Punkt. Millimeeter

Kui kaks punkti ühendada sirge joonega, saame sirglõigu. Sirglõiku nimetatakse sageli ka lihtsalt lõiguks. Sirglõiku tähistatakse kas otspunktide märkimisega AB või ühe tähega a. Joonisel...

Loe edasi 10 tuh

Tasapinnalised kujundid: ristkülik, ruut, kolmnurk ja ring

Ristkülik on nelinurk, mille kõik nurgad on täisnurgad. Ruuduks nimetatakse võrdsete külgedega ristkülikut. Ruudul on neli tippu. Ruudu kõik küljed on võrdse pikkusega. Ruudu kõik nurgad on...

Loe edasi 13 tuh

Pöördkehad: silinder, koonus, kera

Silinder on pöördkeha. Silindri moodustab ristkülik, mis pöörleb ümber ühe külje. Koonus on pöördkeha. Koonuse moodustab täisnurkne kolmnurk, mis pöörleb ümber ühe kaateti. Kera on...

Loe edasi 13 tuh

Risttahukas ja kuup

Risttahukas on ruumiline kujund ehk keha. Risttahuka tahkudeks on ristkülikud. Risttahuka vastastahud on võrdsed. Joonisel a - risttahuka pikkus b - risttahuka laius c - risttahuka kõrgus...

Loe edasi 13 tuh

Püramiidid

Külgtahkude arv on sama kui palju on põhitahul nurki. Kolmnurksel püramiidil on kolm külgtahku, nelinurksel neli, viisnurksel viis jne.   Enesekontrolliks: Kujundite_pinnalaotused

Loe edasi 8 tuh

Täht arvu tähisena

Avaldises puuduva arvu asendame tähega. Näiteks: Õpetaja võttis sahtlist 10 ruudulist ja mõned joonelised paberid. Kokku oli õpetajal 17 paberit. Mitu joonelist paberit oli õpetajal? 10 + X =...

Loe edasi 11 tuh

Ühelised, kümnelised, sajalised

100 ühelist = 10 kümnelist = 1 sajaline Arvud koosnevad järkudest: ühelised, kümnelised, sajalised jne. Arvu järk näitab, mitu ühelist on arvu selles järgus.   Enesekontrolliks:...

Loe edasi 13 tuh

Liitmine ja lahutamine saja piires üleminekuta

Kirjalik liitmine üleminekuta. Liidame paremalt vasakule, ülemisele liidame alumise arvu ja vastuse kirjutame joone alla. Ehk 5+1=6 2+6=8 Kirjalik lahutamine üleminekuta. Lahutame paremalt...

Loe edasi 8 tuh

Meeter, sentimeeter, detsimeeter

Pikkuste mõõtmisel on meil põhiühikuks meeter. Meetri tähis on m. Sageli kasutatavaid pikkusühikuid. Pea meeles! 1 km = 1000 m 1 m = 10 dm = 100 cm = 1000 mm 1 dm = 10 cm = 100 mm 1 cm = 10 mm...

Loe edasi 30 tuh

Liitmine ja lahutamine saja piires üleminekuga

Kirjalik liitmine üleminekuga. Liidame paremalt vasakule, ülemisele liidame alumise arvu ja vastuse kirjutame joone alla. Ehk 9+5= 14, millest üheline 4 kirjutatakse alla ja kümneline 1...

Loe edasi 14 tuh

Kalender. Tund, minut, sekund

AjaÜhikud Aastas on 12 kuud. JAANUAR, VEEBRUAR, MÄRTS, APRILL, MAI, JUUNI, JUULI, AUGUST, SEPTEMBER, OKTOOBER, NOVEMBER, DETSEMBER Igas kuus on 30 või 31 päeva. (Erandiks on veebruar – 28 või...

Loe edasi 11 tuh

Täisnurk

Täisnurka märgitakse täpiga kaare keskel. Täisnurk on nurk, mille suurus on 90o.

Loe edasi 9 tuh

Nelinurgad

Nelinurk on kujund, millel on neli külge. Nelinurgal on ka neli tippu ja neli nurka. Ristkülik on nelinurk, mille kõik nurgad on täisnurgad. Ruuduks nimetatakse võrdsete külgedega ristkülikut....

Loe edasi 12 tuh

Arvud tuhandeni

Kümnest ühelisest koosnevat hulka nimetatakse kümneliseks. 1 TUHANDELINE = 10 SAJALIST = 100 KÜMNELIST = 1000 ÜHELIST ARV ON 3582 ja selles on: Enesekontrolliks: Arvu järgud

Loe edasi 11 tuh

Arvude 0- 1000 võrdlemine

Suurem kui ... (>) – sümbol, mis näitab et vasakpoolne arv on suurem kui parempoolne Väiksem kui ... (<) – sümbol, mis näitab et parempoolne arv on suurem kui vasakpoolne arv Võrdne...

Loe edasi 9 tuh

Täiskümnete ja sadade liitmine ja lahutamine

TEST: Täiskümnete liitmine ja lahutamine 100 piires nr1. Kirjuta kasti õige number Täiskümnete liitmine ja lahutamine 100 piires nr2. Kirjuta kasti õige number Täiskümnete ja sadade liitmine...

Loe edasi 10 tuh

Kilomeeter

Lühemaid vahemaid mõõdame meetrites, pikemaid kilomeetrites. 1000 m = 1 km Pikkuste mõõtmisel on meil põhiühikuks meeter. Meetri tähis on m. Sageli kasutatavaid pikkusühikuid. Pea meeles! 1...

Loe edasi 9 tuh

Ringjoon, ring, ringjoone keskpunkt

Ringjoone kõik punktid asetsevad ühel ja samal tasandil ning nad on ringjoone keskpunktist võrdsel kaugusel. (vt. joonis 1) Ringjoone joonestamiseks kasutatakse sirklit. Sirkli terav haru seisab...

Loe edasi 6 tuh

Liitmine ja lahutamine 100 piires

Liitmine üleminekuta Lahutamine 100 piires üleminekuta Liitmine 100 piires üleminekuga   TEST: Liitmine ja lahutamine 100 piires. Test nr1 Liitmine ja lahutamine 100 piires. Test nr2  ...

Loe edasi 18 tuh

Kilogramm ja gramm- massiühikud

1 gramm 1 kilogramm = 1000 g 1 tonn = 1000kg Kergeid asju me kaalume grammides. (tähistatakse g) N: kommid, marjad jne. Raskemaid asju kaalume kilogrammides (tähistatakse kg) Kõnekeeles öeldakse...

Loe edasi 11 tuh

Korrutamise seos liitmisega

Võrdsete arvude liitmist nimetatakse korrutamiseks Korrutamisel võime tegurite järjekorda muuta. 3 • 5 = 5 • 3 Enesekontrolliks:

Loe edasi 8 tuh

Korrutamine

  TEST: Korrutamine 5 piires. Test nr1 Korrutamine 5 piires. Test nr 2 Korrutamine 5 piires. Lohista tehted õigesse kasti Korrutustabel. Vali õiged tehted. Korrutustabel. Vali õiged...

Loe edasi 50 tuh

Pool, veerand, kolmveerand

Kui jaotada üks tervik kaheks võrdseks osaks, siis üks osa on pool. Pool arvust saame, kui jagame arvu kahega. Näiteks: Pool arvust 6 on 6:2=3 Pool arvust 18 on 18:2=9 Pool arvust 100 on 100:2=50...

Loe edasi 24 tuh

Kell

Kell on seade aja mõõtmiseks. Kell on üks vanimaid inimleiutisi, mis on loodud selleks, et mõõta ja/või pidada arvet ajavahemikest, mis on väiksemad kui looduslikud ühikud (ööpäev, kuu...

Loe edasi 37 tuh

Jagamine, jagamise seos korrutamisega

Jagamine on arvu jaotamine võrdseteks osadeks. 15 : 3 = 5 Jagamiseks nimetatakse kahe teguri korrutise ja ühe teguri järgi teise teguri leidmist. Jagamine on korrutamise pöördtehe, seega...

Loe edasi 19 tuh

Tehete järjekord avaldises

Avaldises kõigepealt korrutan ja jagan, siis liidan ja lahutan. Näiteks: 3 + 4 • 5 - 2= 3 + 20 - 2= 23 -2= 21   Enesekontrolliks: Ülesanded

Loe edasi 7 tuh

Temperatuur

Temperatuuri (sooja/külma) mõõdame kraadides. Kraadi märk on ˚ Näiteks 7˚ (Loe 7 kraadi) TEMPERATUURI MÕÕDAME TERMOMEETRIGA. Õhusooja mõõdame välitermomeetriga ja toas toatermomeetriga....

Loe edasi 11 tuh