3. klass

LAUSE

Loe edasi 6523

LAUSE LAIENDAMINE

Jüri ja Mari koostasid pildi järgi lauseid: Jüri laused on lihtlaused. Mari laused on laiendatud lihtlaused. Lausete laiendamine tähendab, et lausele tuleb lisada sõnu juurde.

Loe edasi 9665

TÄISHÄÄLIKU PIKKUS

Täishäälikud on: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Eesti keele häälikud võib pikkuse järgi jaotada: lühikesed häälikud pikad häälikud; ülikpikad häälikud. Lühikest täishäälikut...

Loe edasi 17392

LIITSÕNA

Liitsõna on kahest või enamast sõnast liidetud sõna. Näiteks: KÄE+ KELL= KÄEKELL VANNI+ TOA+ KAPP= VANNITOAKAPP Väga pikk liitsõna:...

Loe edasi 16275

LIITLAUSE, SIDESÕNAD

Sageli tahame ühe lausega väljendada mitut mõtet. Sel juhul liidame tavaliselt laused SIDESÕNADE abil. Liidetud lausete, ehk LIITLAUSETE kirjutamisel pead teadma, et sidesõnad jagunevad: komaga...

Loe edasi 18450

LAUSELÕPUMÄRK

Jutustava lause lõppu kirjutatakse punkt.    Jutustav lause on lause, kus öeldakse midagi, antakse edasi tegevust või olukorda. Jutustavad laused on näiteks: Mina laulan. Ema peseb pesu....

Loe edasi 13025

KÜSIMUSTE MOODUSTAMINE

Jutustava lause järgi küsimuste moodustamine: iga olemasoleva sõna (sõnapaari)  asemele tuleb leida küsisõna. Küsisõnu on palju: Kes, mis, kelle, keda, mida, kas, miks, mitmes, mitu, kui...

Loe edasi 7068

SAMATÄHENDUSLIKUD SÕNAD/SÜNONÜÜMID

Samatähenduslikud sõnad on need, mille tähendus on  sama, kuid kirjapilt on erinev. Näiteks: räägin - kõnelen - ütlen tulen - saabun - jõuan õudne - hirmus - kohutav tüdruk - plika ilus -...

Loe edasi 23204

MUINASJUTT

Mis on muinasjutt? Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Muinasjutt on  teadlikult väljamõeldisele rajatud jutustus, mis räägib vastu loogikale, loodusseadustele ja ei hooli kindlast...

Loe edasi 10685

SÕNADE RÜHMITAMINE/ LIIGITAMINE

Tead, et laused koosnevad sõnadest. Sõnu võib liigitada mitmel viisil. Nimisõnad - küsimus kes? mis? (õpilane, raamat,haridus). Omadussõnad - küsimus missugune? (suur, kollane, mõistlik,...

Loe edasi 15745

SULGHÄÄLIK S-I KÕRVAL

S-i kõrval on tavaliselt K, P, T. Tegusõnade puhul kontrollitakse s-i kõrvale õiget sulghäälikut kirjutades sõna ma-vormi. püüdma - püüdsin leidma - leidsin jõudma - jõudsin teadma -...

Loe edasi 9719

SULUTA KAASHÄÄLIKU PIKKUS

Suluta kaashäälikud on: h, j, l, m, n, r, s, v. Lühike suluta kaashäälik kirjutatakse ühe tähega. (kala, kana, kava) Pikk suluta kaashäälik kirjutatakse kahe tähega. (konnad, sammud,...

Loe edasi 12277

SULGHÄÄLIK SÕNA ALGUL

Üldjuhul  kirjutatakse sõna algusesse k, p, t, võõrsõnade alguses võib olla g, b, d.   Enesekontrolliks: Klusiil tähenduse eristaja K, P ja T sõna alguses Lohista sõna pildi peale...

Loe edasi 6333

ASESÕNAD

Asesõnadel on lühikesed vormid. mina= ma sina= sa tema= ta meie= me teie= te nemad= nad minul= mul sinul= sul temal= tal minu= mu sinu= su Asesõnade lühikestes vormides kirjutame kõik häälikud...

Loe edasi 12218

RIIMUVAD SÕNAD

Riimuvad sõnad on sõnad, mis kõlavad sarnaselt. Keskmiselt on eesti keeles võimalik leida ühele sõnale 4-5 riimi.   Enesekontrolliks: Leia luuletusse riimuvad sõnad Riimiabi Leia igale...

Loe edasi 19250

DIALOOG/KAHEKÕNE

Dialoogiks nimetatakse kahe inimese vahel toimuvat vestlust. Dialoog - kahekõne. Algselt mõisteti dialoogi all kahe inimese kõnet, hiljem on mõiste laienenud ka mitme inimese kõnele. Dialoog...

Loe edasi 7297

ANEKDOODID

Anekdoot on lühike vaimukas üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm  peamist tunnust: tegelased, sisu ning tegevuse aeg ja koht. Juku anekdoot: Õpetaja: „Nimeta, Juku, üks Austraalia...

Loe edasi 7575

TEGUSÕNA

Tegusõna väljendab tegevust ja vastab küsimusele mida teeb?/mida teevad? Näiteks: Laulab, hüppab, õpivad, söövad, loeb, loeb, joonistavad jne. Tegusõna lõpud: ainsuses – mida teeb? -b ...

Loe edasi 7403

SULGHÄÄLIKU ÕIGEKIRI

Sulghääliku kolm pikkust: Lühike sulghäälik: g, b, d. ( kurg, tibu, kodu) Pikk sulghäälik: k, p, t. (soki, supi, setu) Ülipikk sulghäälik: kk, pp, tt. (kukk, nupp, pott) Üldjuhul...

Loe edasi 11194

KAVA JÄRGI JUTUSTAMINE

Kava järgi jutustades, tuleb Sul kõigepealt kava koostada (juhul, kui seda pole ette antud). Kava koostades tulev Sul arvestada, et igal jutul on algus ja lõpp ning tegevused jutu keskel....

Loe edasi 8024

EESTI

Eestimaa on meie kodumaa. Eesti pealinn on Tallinn. Siin elab 1,29 miljonit inimest. Eesti riigikeel on eesti keel. Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) esialgsetel andmetel elab Eestis püsivalt...

Loe edasi 15655

EESTI AJALUGU

Rahvuslik ärkamine Eesti ajaloos on aeg, mida nimetatakse rahvuslikuks ärkamiseks. Üle 150 aasta tagasi tekkis siinsetel haritud inimestel mõte, et ka eestlased võiks olla omaette rahvas....

Loe edasi 7152

KULTUUR

Rahvariided Tänapäeval mõistame rahvariiete all eelkõige eesti talurahva pidulikku riietust. Rahvariided on ka need, mida talurahvas kandis igapäevaselt. Põhiliselt linasest riidest....

Loe edasi 7723

SELGROOGSED LOOMAD

Selgroog koosneb väikeste luude reast, neid luid nimetatakse selgroolülideks. Selgrooga loomi nimetatakse selgroogseteks loomadeks või lihtsalt selgroogseteks. Loomadel on peale selgroo veel palju...

Loe edasi 20942

KALAD JA KAHEPAIKSED

KALAD: Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii vees kui ka maismaal. Sigimiseks peavad nad minema vette, seal arenevad nende järglased. Nii nagu kaladki on kahepaiksed...

Loe edasi 16287

ROOMAJAD

Roomajad on sisalikud, maod, krokodillid ja kilpkonnad. Roomajate keha katavad kuivad soomused. Roomajad on oma nime saanudneile iseloomuliku liikumisviisi, ehk roomamise järgi. Maod roomavad, see...

Loe edasi 17374

LINNUD

Linnud on keelikloomade klass, kes kuulub selgroogsete hulka. Lindudel on iseloomulik võime lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks. Lindude ninamik on arenenud...

Loe edasi 16061

IMETAJAD

Imetajad on piimanäärmetega loomad. Imetajate klassi kuuluvad meile hästi tuntud neljajalgsed koduloomad, sealhulgas koer ja kass, samuti paljud metsloomad, näiteks lõvi ja elevant. Sellesse...

Loe edasi 11141

SELGROOTUD LOOMAD

Enamik maailma loomadest on selgroota. Nendel loomadel pole ka teisi luid. Need on selgrootud loomad ehk selgrootud. Nad on tavaliselt teistest loomadest väiksemad. Selgrootud elavad kõikjal:...

Loe edasi 22649

TAIMED. MÜRGISED TAIMED

Meie elu on mõeldamatu taimedeta. Inimene kasutab taimi toiduks ja õli saamiseks, hingab taimede poolt toodetud hapnikku, valmistab taimekiududest riiet, kasutab taimepuitu majade ja mööbli...

Loe edasi 19615

SEENED

Seened erinevad taimedest ja loomadest. Peale seene nähtava osa- kübara ja jala, asuvad maa all seeneniidid. Osad seeneniidid kasvavad kokku taimede juurtega. Seeneniidid lagundavad surnud taimede...

Loe edasi 17068

BAKTERID

Bakterid on lihtsa ehitusega üherakulised eeltuumsed organismid. Bakterid on maailmas eksisteerinud umbes 3 miljardit aastat. Nende väikeste mõõtmete, kiire paljunemise ja muutumisvõime tõttu...

Loe edasi 18354

KOOSLUS, TOIDUAHEL, TOIDUVÕRK

Looduses on kõik elusolendid omavahel seotud. Elu algab rohelistest taimedest, sest nemad suudavad endale ise toitaineid valmistada, kasutades päikesevalgust, mineraale ja hapnikku. Loomad...

Loe edasi 28638

PÄIKESESÜSTEEM

Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 8 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad....

Loe edasi 39552

VALGUS JA VARI

Valgus tuleb valgusallikast. Valgusallikas on keha, mis on nähtav ruumi valgustusest sõltumata ja mis ise valgustab teda ümbritsevaid kehi. Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha....

Loe edasi 9083

TEAVE, REKLAAM, INFO JA INTERNET

Sõna ,, informatsioon” pärineb ladinakeelsest sõnast informare tähendab kujundama, haridust andma, mõtlema. Enamasti peetakse informatsiooni ehk info ehk teabe all silmas fakte ja arvamusi,...

Loe edasi 6009

TÄHE ARVVÄÄRTUSE LEIDMINE (TÄHT ARVU TÄHISENA)

Puuduva liidetava leidmine. Kui lahutan summast ühe liidetava, saan teise liidetava. Puuduva vähendatava leidmine. Vähendatava saan, kui liidan vahe ja vähendaja. Puuduva vähendaja leidmine....

Loe edasi 20706

AVALDIS

Avaldis on eeskiri, mis määrab tehted ja tehete sooritamise järjekorra. Näiteid arvavaldistest: 2 + 3 3 • (7 – 3) + 2 Avaldisi, mis sisaldavad ka tähti, nimetatakse tähtavaldisteks....

Loe edasi 14980

VÕRRATUS

Võrratuse moodustavad kaks võrratusmärgiga ühendatud avaldist. Võrratusmärgid on > (loetakse: on suurem) ja < (loetakse: on väiksem).

Loe edasi 6880

TEKSTÜLESANNETE LAHENDAMINE

Tekstülesandes on kirjas andmed ja küsimused. N: Triinul on 30 pliiatsit, Maril on 17 võrra vähem. Kui palju on tüdrukutel pliiatseid kokku? Tekstülesandes ole tähelepanelik sõnade suhtes,...

Loe edasi 22358

KAHEKOHALISTE ARVUDE KIRJALIK LIITMINE JA LAHUTAMINE

Kirjalik liitmine üleminekuta: Liidame paremalt vasakule, ülemisele liidame alumise arvu ja vastuse kirjutame joone alla. Ehk 5+1=6 2+6=8 Kirjalik lahutamine üleminekuta: Lahutame paremalt...

Loe edasi 15537

KORRUTAMINE JA JAGAMINE

Korrutamine kui võrdsete liidetavate summa leidmine Korrutamiseks nimetatakse võrsete liidetavate liitmist. 7+7+7=21 Korrutis ei muutu, kui muudame tegurite järjekorda. 3*5 = 15    5*3 = 15...

Loe edasi 39802

TEHETE JÄRJEKORD

Tehete järjekord, kui avaldises on liitmine või lahutamine ja korrutamine või jagamine Avaldises kõigepealt korrutan ja jagan, seejärel liidan ja lahutan. 3+4*5=3+20=23 35-2+48:8=35-2+6=33+6=39...

Loe edasi 44324

SUMMA KORRUTAMINE JA JAGAMINE ARVUGA

Summa korrutamiseks arvuga võin selle arvuga korrutada iga liidetava eraldi ja saadud tulemused liita. N 1: 5*(4+3)= 5*7=35 N 2: 5*(4+3)=5*4+5*3= 20+15= 35 Summa jagamisel arvuga võime...

Loe edasi 8292

AASTA, KUU ja NÄDAL

AJAÜHIKUD MILLENNIUM (EHK 1000 AASTAT) SAJAND (EHK 100 AASTAT) AASTA (EHK NELI AASTAAEGA) AASTAAJAD KUUD (AASTAS ON 12 KUUD) NÄDALAD (KUUS ON NELI NÄDALAT) PÄEVAD (NÄDALAS ON 7 PÄEVA) TUNNID...

Loe edasi 13452

Enne korruta ja jaga siis liida ja lahuta

Enne korruta ja jaga siis liida ja lahuta Kuidas arvutad avaldise väärtust? Kui avaldises on ainult liitmised ja lahutamised , siis arvuta tehete kirjutamise järjekorras . 34 + 27 + 16 = 61 + 16 =...

Loe edasi 11737

Tihane võib teha mao häält

Kui tihase pesale läheneb mõni vaenlane, hakkab lind sisisema nagu madu. Mõnikord lähebki tal sel moel korda vaenlane minema peletada. Linnu niisugust käitumist nimetatakse akustiliseks...

Loe edasi 4226

Nuputamisülesanded koos vastustega

Matemaatika tekstülesanded elab koos ema, isa ja vennaga. Neil on kodus üks koer, kaks kassi, kaks papagoid ja akvaariumis neli kuldkala. Mitu jalga on neil kõigil kokku? VASTUS: 24 nina on 3 cm...

Loe edasi 22940

20 vanasõna sõprusest!

Head sõbrad hädaajal nagu suled tuule käes. Heida sõbraks, aga mitte korraga. Häid sõpru hädaajal läheb sada loe peale. Parem avalik vaenlane kui sala sõber. Parem üheksa sõpra kui üks...

Loe edasi 11860

KOHANIMEDE kokku-lahkukirjutus

KOKKU 1. kohanimi + -maa Eestimaa, Saksamaa, Liivimaa, Mulgimaa 2. Täiendsõna ei ole eraldi kohanimi või isikunimi ning ei käändu: Emajõgi, Läänemeri, Põhjameri, Hirvepark, Võrtsjärv,...

Loe edasi 2180