Eesti keel, 3. klass

LAUSE

Loe edasi 6816

LAUSE LAIENDAMINE

Jüri ja Mari koostasid pildi järgi lauseid: Jüri laused on lihtlaused. Mari laused on laiendatud lihtlaused. Lausete laiendamine tähendab, et lausele tuleb lisada sõnu juurde.

Loe edasi 10080

TÄISHÄÄLIKU PIKKUS

Täishäälikud on: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Eesti keele häälikud võib pikkuse järgi jaotada: lühikesed häälikud pikad häälikud; ülikpikad häälikud. Lühikest täishäälikut...

Loe edasi 18217

LIITSÕNA

Liitsõna on kahest või enamast sõnast liidetud sõna. Näiteks: KÄE+ KELL= KÄEKELL VANNI+ TOA+ KAPP= VANNITOAKAPP Väga pikk liitsõna:...

Loe edasi 16707

LIITLAUSE, SIDESÕNAD

Sageli tahame ühe lausega väljendada mitut mõtet. Sel juhul liidame tavaliselt laused SIDESÕNADE abil. Liidetud lausete, ehk LIITLAUSETE kirjutamisel pead teadma, et sidesõnad jagunevad: komaga...

Loe edasi 19720

LAUSELÕPUMÄRK

Jutustava lause lõppu kirjutatakse punkt.    Jutustav lause on lause, kus öeldakse midagi, antakse edasi tegevust või olukorda. Jutustavad laused on näiteks: Mina laulan. Ema peseb pesu....

Loe edasi 13375

KÜSIMUSTE MOODUSTAMINE

Jutustava lause järgi küsimuste moodustamine: iga olemasoleva sõna (sõnapaari)  asemele tuleb leida küsisõna. Küsisõnu on palju: Kes, mis, kelle, keda, mida, kas, miks, mitmes, mitu, kui...

Loe edasi 7295

SAMATÄHENDUSLIKUD SÕNAD/SÜNONÜÜMID

Samatähenduslikud sõnad on need, mille tähendus on  sama, kuid kirjapilt on erinev. Näiteks: räägin - kõnelen - ütlen tulen - saabun - jõuan õudne - hirmus - kohutav tüdruk - plika ilus -...

Loe edasi 24036

MUINASJUTT

Mis on muinasjutt? Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Muinasjutt on  teadlikult väljamõeldisele rajatud jutustus, mis räägib vastu loogikale, loodusseadustele ja ei hooli kindlast...

Loe edasi 11356

SÕNADE RÜHMITAMINE/ LIIGITAMINE

Tead, et laused koosnevad sõnadest. Sõnu võib liigitada mitmel viisil. Nimisõnad - küsimus kes? mis? (õpilane, raamat,haridus). Omadussõnad - küsimus missugune? (suur, kollane, mõistlik,...

Loe edasi 16939

SULGHÄÄLIK S-I KÕRVAL

S-i kõrval on tavaliselt K, P, T. Tegusõnade puhul kontrollitakse s-i kõrvale õiget sulghäälikut kirjutades sõna ma-vormi. püüdma - püüdsin leidma - leidsin jõudma - jõudsin teadma -...

Loe edasi 10129

SULUTA KAASHÄÄLIKU PIKKUS

Suluta kaashäälikud on: h, j, l, m, n, r, s, v. Lühike suluta kaashäälik kirjutatakse ühe tähega. (kala, kana, kava) Pikk suluta kaashäälik kirjutatakse kahe tähega. (konnad, sammud,...

Loe edasi 13046

SULGHÄÄLIK SÕNA ALGUL

Üldjuhul  kirjutatakse sõna algusesse k, p, t, võõrsõnade alguses võib olla g, b, d.   Enesekontrolliks: Klusiil tähenduse eristaja K, P ja T sõna alguses Lohista sõna pildi peale...

Loe edasi 6532

ASESÕNAD

Asesõnadel on lühikesed vormid. mina= ma sina= sa tema= ta meie= me teie= te nemad= nad minul= mul sinul= sul temal= tal minu= mu sinu= su Asesõnade lühikestes vormides kirjutame kõik häälikud...

Loe edasi 13025

RIIMUVAD SÕNAD

Riimuvad sõnad on sõnad, mis kõlavad sarnaselt. Keskmiselt on eesti keeles võimalik leida ühele sõnale 4-5 riimi.   Enesekontrolliks: Leia luuletusse riimuvad sõnad Riimiabi Leia igale...

Loe edasi 20346

DIALOOG/KAHEKÕNE

Dialoogiks nimetatakse kahe inimese vahel toimuvat vestlust. Dialoog - kahekõne. Algselt mõisteti dialoogi all kahe inimese kõnet, hiljem on mõiste laienenud ka mitme inimese kõnele. Dialoog...

Loe edasi 7676

ANEKDOODID

Anekdoot on lühike vaimukas üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm  peamist tunnust: tegelased, sisu ning tegevuse aeg ja koht. Juku anekdoot: Õpetaja: „Nimeta, Juku, üks Austraalia...

Loe edasi 7969

TEGUSÕNA

Tegusõna väljendab tegevust ja vastab küsimusele mida teeb?/mida teevad? Näiteks: Laulab, hüppab, õpivad, söövad, loeb, loeb, joonistavad jne. Tegusõna lõpud: ainsuses – mida teeb? -b ...

Loe edasi 7744

SULGHÄÄLIKU ÕIGEKIRI

Sulghääliku kolm pikkust: Lühike sulghäälik: g, b, d. ( kurg, tibu, kodu) Pikk sulghäälik: k, p, t. (soki, supi, setu) Ülipikk sulghäälik: kk, pp, tt. (kukk, nupp, pott) Üldjuhul...

Loe edasi 11928

KAVA JÄRGI JUTUSTAMINE

Kava järgi jutustades, tuleb Sul kõigepealt kava koostada (juhul, kui seda pole ette antud). Kava koostades tulev Sul arvestada, et igal jutul on algus ja lõpp ning tegevused jutu keskel....

Loe edasi 8444

NIMEKIRI

Nimekirja koostamisel pead teadma tähestikku. Sest tähestiku abil saad nimesid järjestada. TÄHESTIK: Aa,  Bb,  Cc,  Dd,  Ee,  Ff,  Gg,  Hh,  Ii,  Jj,  Kk,  Ll,  Mm,  Nn,  Oo,  Pp,...

Loe edasi 5531

KÕNEKÄÄND

KÕNEKÄÄND – piltlik ja kujundlik ütlus, mis iseloomustab mõnd olukorda, nähtust, isikut. Tähendus selgub lauses. Ei lausu musta ega valget. Võttis jalad selga. TESTID: Tunne kõnekäände....

Loe edasi 16331

SÕNARAAMAT, INTERNET

 „Eesti keele sõnaraamat” on kõigile vajalik teatmeteos. 1. Sõnaraamatust saab kontrollida sõnade õigekirja ning õiget hääldust. 2. Sõnaraamatus on esitatud kokku­ ja lahkukirjutamise...

Loe edasi 5345

OLEVIK JA MINEVIK

Olevik on see, mis toimub nüüd ja praegu: Mul on lõbus ja ma naeran. Minevik on see, mis toimus juba ära: Eile käisin maal ja nägin oma koera. TEST: MINEVIK JA OLEVIK. Lohista sõna õigesse...

Loe edasi 14667

JAATAV JA EITAV KÕNE

  Pööra lauset  Ma pingutasin kõvasti  kõikides pööretes nii jaatavas kui ka eitavas kõnes. Jaatav kõne Eitav kõne Ma .....................................

Loe edasi 7075

VANASÕNAD

Vanasõnad on lühikesed, kuid väga sisukad ütlused, mis sisaldavad tähelepanekuid nii inimeste kui ka kogu elu kohta. Vanasõnadesse on koondunud üks osa meie esivanemate kogemustest ja...

Loe edasi 21362

OMADUSSÕNAD

OMADUSSÕNAD TÄPSUSTAVAD ASJADE, ESEMETE, OLENDITE JA NÄHTUSTE OMADUSI.  OMADUSSÕNAD VASTAVAD KÜSIMUSELE  missugune? Näidis: kandiline, kevadine, triibuline, punane   Leia jutust...

Loe edasi 36800

INTERVJUU

Intervjuu on andmekogumise meetod, kus etteantud küsimustele vastates saadakse andmeid inimeste käitumise, mõtlemise ja tunnete kohta. Intervjuul on alati kindel eesmärk. Üldised intervjuu...

Loe edasi 6641

ELUKUTSED

Erinevad elukutsed Oma igapäevases elus puutume kokku paljude erinevate elukutsetega inimestega. NUPUTA ! a. Poisteklubisse oli poistega kohtuma tulnud TAUNO MOKS. Kui tema nimes tähti sobivalt...

Loe edasi 4980

H SÕNA ALGUL

h-tähte hääldamisel ei pruugi me kuulda, kuid ometigi on see kirjapildis olemas. Pea meeles järgmist: − Kuigi me hääldades tihti ei kuule, et sõna algab h-ga, kirjutatakse see siiski sõna...

Loe edasi 20299

POST, POSTKAART, AADRESS, E-POST

Kirja saamine on tore, kuid, et kirja saada tuleb ka ise kirju kirjutada. Kirjutamisega on hoopis teised lood. Mõnel tuleb kirjade kirjutamine väga kergelt, teised näevad palju vaeva. Igal kirjal...

Loe edasi 15654

LÜHENDID: AEG JA AJAÜHIKUD

AJAÜHIKUD JA NENDE LÜHENDID KIRJUTATAKSE VÄIKESE TÄHEGA. Nimi Lühend Avaldatuna SI ühikutes Tüüp minut (min) min = 60s aeg tund (h) h = 60min = 3600s aeg ööpäev (öp) öp = 24h = 86400s...

Loe edasi 6283

VANASÕNAD AJA KOHTA

Hommik on õhtust targem. Ära hõiska enne õhtut Tänasid toimetusi ära viska homse varna. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. Mis täna tehtud, see homme hooleta.

Loe edasi 5883

MÕISTATUSED

Mis on mõistatused? Mõistatus (vananenud kirjanduses: mõistatis) on rahvaluule lühivorm, mis koosneb küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendusest). Mõistatus võib oma lahendusele...

Loe edasi 23843

SILP, SILBITAMINE

Häälikud moodustavad kõnes silpe. Silbid kostavad hästi välja lauldes. Eesti keeles peab silp sisaldama vähemalt ühe täishääliku. Peale selle täishääliku võib silbis leiduda ka muid...

Loe edasi 57085

VÕÕRSÕNAD

Võõrsõna on laensõna, mis ei ole sihtkeeles täielikult kodunenud. Ta eristub omasõnadest ja kodunenud laensõnadest võõrapärase häälikulise koosseisu või muude võõrapäraste...

Loe edasi 36318

INFO OTSIMINE INTERNETIST

Internet on ülemaailmne miljoneid arvuteid ühendav andmesidevõrk. Internetis on tohutul hulgal igasugust informatsiooni. Järjest olulisemaks muutub oskus infot üles leida ning leitu...

Loe edasi 5724

TÄHESTIK JA TÄHESTIKULINE JÄRJEKORD

Eesti keeles on iga hääliku tarvis märk - täht. Eesti tähestikus on 23 tähte: A B D E G H I J K L M N O P R S T U V Õ Ä Ö Ü Koos teistest keeltest tulnud sõnade ja nimedega on eesti...

Loe edasi 28720

SULGHÄÄLIKUTE MÄRKIMINE KIRJAS

Lühikese sulghääliku kirjutame ühekordse nõrga  tähega. Pika sulghääliku kirjutame ühekordse tugeva tähega. Ülipika sulghääliku kirjutame kahekordse tugeva tähega.  ...

Loe edasi 6322

KAASHÄÄLIKUÜHEND

Kaashäälikud on: b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, s, t, v. Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt. (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh, kroon jt) TEST...

Loe edasi 26534

KÕNEKÄÄNUD JA NENDE TÄHENDUS

Valik kõnekäände Ajab kärbseid pähe Hambasse puhuma Jalad selga võtma Jäi kahe silma vahele Jänes püksis Karjub nagu ratta peal Karjub nagu siga aia vahel Kasu lõikama Keel vestil Keelt...

Loe edasi 53647

I JA J ÕIGEKIRI

Üldiselt i ja j õigekiri häälduses ei kajastu. Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i, nt va-ja - vai-a; sa-jad - sai-ad. Reegel kehtib ka võõrsõnades, nt ro-jalist,...

Loe edasi 13509

OTSEKÕNE

Otsekõne Kui tahame jutus edasi anda tegelase täpset kõnet, siis kasutame selleks otsekõnet. Otsekõnet eristatakse muust kõnest jutumärkidega  ,, ______________” Otsekõnet alustavad...

Loe edasi 7435

TÄISHÄÄLIKUÜHEND

TÄISHÄÄLIKUD ON: A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü. Täishäälikuühendis on KAKS või enam ERINEVAT täishäälikut kõrvuti näiteks: AED, LOEVAD, SAIAD, KÕIGUB

Loe edasi 30325

AINSUS JA MITMUS

Ainsus on üks: koer, poiss, puu, silm, kivi, tänav jne. Mitmus on mitu: koerad, poisid, puud, silmad, tänavad. Mitmuse tunnus on d.   Enesekontrolliks: Harjutus 1 Harjutus 2

Loe edasi 8484

LOETELU, KOMA

KUI LAUSES VASTAVAD MITU SÕNA SAMALE KÜSIMUSELE, ON SEE LOETELU. NÄITEKS: KOER (kes?), KASS (kes?) JA HOBUNE (kes?) ON KODULOOMAD. LOETELUS ERALDATAKSE SÕNAD ÜKSTEISEST KOMAGA. SÕNA JA ETTE...

Loe edasi 12763

20 vanasõna sõprusest!

Head sõbrad hädaajal nagu suled tuule käes. Heida sõbraks, aga mitte korraga. Häid sõpru hädaajal läheb sada loe peale. Parem avalik vaenlane kui sala sõber. Parem üheksa sõpra kui üks...

Loe edasi 12467

NIMISÕNAD

Nimisõna  tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Tüüpiliste nimisõnade kõrval on ka tähenduslikult teiseseid nimi­sõnu, mis väljendavad...

Loe edasi 17532

KOHANIMEDE kokku-lahkukirjutus

KOKKU 1. kohanimi + -maa Eestimaa, Saksamaa, Liivimaa, Mulgimaa 2. Täiendsõna ei ole eraldi kohanimi või isikunimi ning ei käändu: Emajõgi, Läänemeri, Põhjameri, Hirvepark, Võrtsjärv,...

Loe edasi 2355