KOLMNURK. KOLMNURGA ÜMBERMÕÕT Kolmnurk on kolme tipuga tasandiline hulknurk. Kolmnurga tippusid ühendavad sirglõigud, mida nimetatakse tema külgedeks ning neid tähistatakse tavaliselt tähtedega a, b ja c (või ka kahe... Loe edasi 16350
TÄHE ARVVÄÄRTUSE LEIDMINE (TÄHT ARVU TÄHISENA) Puuduva liidetava leidmine. Kui lahutan summast ühe liidetava, saan teise liidetava. Puuduva vähendatava leidmine. Vähendatava saan, kui liidan vahe ja vähendaja. Puuduva vähendaja leidmine.... Loe edasi 20402
AVALDIS Avaldis on eeskiri, mis määrab tehted ja tehete sooritamise järjekorra. Näiteid arvavaldistest: 2 + 3 3 • (7 – 3) + 2 Avaldisi, mis sisaldavad ka tähti, nimetatakse tähtavaldisteks.... Loe edasi 14674
VÕRRATUS Võrratuse moodustavad kaks võrratusmärgiga ühendatud avaldist. Võrratusmärgid on > (loetakse: on suurem) ja < (loetakse: on väiksem). Loe edasi 6735
TEKSTÜLESANNETE LAHENDAMINE Tekstülesandes on kirjas andmed ja küsimused. N: Triinul on 30 pliiatsit, Maril on 17 võrra vähem. Kui palju on tüdrukutel pliiatseid kokku? Tekstülesandes ole tähelepanelik sõnade suhtes,... Loe edasi 22030
KAHEKOHALISTE ARVUDE KIRJALIK LIITMINE JA LAHUTAMINE Kirjalik liitmine üleminekuta: Liidame paremalt vasakule, ülemisele liidame alumise arvu ja vastuse kirjutame joone alla. Ehk 5+1=6 2+6=8 Kirjalik lahutamine üleminekuta: Lahutame paremalt... Loe edasi 15302
KORRUTAMINE JA JAGAMINE Korrutamine kui võrdsete liidetavate summa leidmine Korrutamiseks nimetatakse võrsete liidetavate liitmist. 7+7+7=21 Korrutis ei muutu, kui muudame tegurite järjekorda. 3*5 = 15 5*3 = 15... Loe edasi 39038
TEHETE JÄRJEKORD Tehete järjekord, kui avaldises on liitmine või lahutamine ja korrutamine või jagamine Avaldises kõigepealt korrutan ja jagan, seejärel liidan ja lahutan. 3+4*5=3+20=23 35-2+48:8=35-2+6=33+6=39... Loe edasi 43646
SUMMA KORRUTAMINE JA JAGAMINE ARVUGA Summa korrutamiseks arvuga võin selle arvuga korrutada iga liidetava eraldi ja saadud tulemused liita. N 1: 5*(4+3)= 5*7=35 N 2: 5*(4+3)=5*4+5*3= 20+15= 35 Summa jagamisel arvuga võime... Loe edasi 8119
AASTA, KUU ja NÄDAL AJAÜHIKUD MILLENNIUM (EHK 1000 AASTAT) SAJAND (EHK 100 AASTAT) AASTA (EHK NELI AASTAAEGA) AASTAAJAD KUUD (AASTAS ON 12 KUUD) NÄDALAD (KUUS ON NELI NÄDALAT) PÄEVAD (NÄDALAS ON 7 PÄEVA) TUNNID... Loe edasi 13048
SIRGLÕIK JA SIRGE Kui ühendame kaks punkti sirge joonega, saame SIRGLÕIGU: See on sirglõik a: Kui pikendame sirglõiku üle mõlema otspunkti, saame sirge. Sirglõik AB asub sirgel s ... Loe edasi 7521
LÕIKUVAD JA RISTUVAD SIRGED Sirged LÕIKUVAD, kui neil on üks ühine punkt. Sirged RISTUVAD, kui nad moodustavad lõikumisel täisnurga. Kui kaks sirget lõikuvad nii, et nende vahele tekib täisnurk, siis öeldakse, et need... Loe edasi 15939
PARALLEELSED SIRGED Kaks sirget a ja b on paralleelsed, kui neil pole ühtegi ühist punkti: Loe edasi 5825
MURDJOON Murdjoon koosneb punkte järjestikku ühendavatest lõikudest, kusjuures kolm järjestikust punkti ei asu ühel sirgel. Joonisel on murdjoon ABCDE. Punktid A ja E on murdjoone otspunktid. Antud... Loe edasi 8486
SÜMMEETRIA Sümmeetria on võrdne mõõt ja tasakaal. Sümmeetriline kujund on peegelpilt. Sümmeetria on terviku kooskõlaline asetus mõlemal pool sirget, keskpunkti või tasandit. Looduses on sümmeetria... Loe edasi 6253
HULKNURGAD Tasandil olev kinnine murdjoon moodustab hulknurga. Hulknurga moodustab tasandil olev kinnine murdjoon. Murdjooneks nimetatakse niisugust kujundit, mis koosneb punkte järjestikku ühendavatest... Loe edasi 5975
RISTKÜLIK JA RUUT Hulknurga ümbermõõt on kõikide tema külgede pikkuste summa. Ristküliku ümbermõõt: P= pikkus+laius+pikkus+laius P= 2*(pikkus+laius) P=a+b+a+b P=2*a+2*b P=2*(a+b) Ruudul on neli võrdse... Loe edasi 27561
ARVUD 10000-NI Loen: üheksa tuhat kakssada viiskümmend neli. Arvus on 9 tuhandelist, 2 sajalist, 5 kümnelist, 4 ühelist. Võrdlemine: Võrdlemist alustan tuhandeliste järgust. Kui tuhandelisi on võrdne arv,... Loe edasi 7754
KIRJALIK LIITMINE 10000 PIIRES Kirjutan liidetavad üksteise alla nii, et ühelised on üheliste all ja kümnelised kümneliste all, sajalised on sajaliste all ja tuhandelised tuhandeliste all. Liidan ühelised. 5+7=12 Kirjutan 2... Loe edasi 7942
KIRJALIK LAHUTAMINE 10000 PIIRES Lahutamine 1: Lahutamine 2: --------- Enesekontrolliks: Arvu järgud Ülesanne Loe edasi 10698
VANAD MÕÕTÜHIKUD Mingit suurust (pikkust, massi, mahtu, aega jmt) mõõta tähendab võrrelda seda suurust teise sama liiki suurusega. Suurus, mida mõõtmisel kasutatakse on mõõtühik. Pikkusühik jard: Inglise... Loe edasi 7298
PIKKUSÜHIKUD Vahemaid mõõdame pikkusühikutes. Pikkusühiku põhiühikuks on meeter. Tähistame tähega m. Pikkusühikud: 1 mm 1 cm = 10 mm 1 dm = 10 cm= 100 mm 1 m = 10 dm= 100 cm = 1000mm 1 km= 1000 m= 10000... Loe edasi 16209
MASSIÜHIKUD Aine raskust ehk massi mõõdame kaaluga. Massi põhiühikuks on kilogramm (kg). Kaalumisel kasutan massiühikuid: gramm (g), kilogramm (kg), tsentner (ts) ja tonn (t). Eseme massi võin nimetada ka... Loe edasi 13005
MAHUÜHIKUD Anumate mahtu ja vedelike kogust mõõdame liitrites. Mahuühik on liiter (l). 1 liiter = 10 detsiliitrit (dl) 1 liiter = 100 sentiliitrit (cl) 1 liiter = 1000 milliliitrit (ml) Loe edasi 9908
ÖÖPÄEV, KELLAAEG, AJAÜHIKUD Ööpäevas on 24 tundi. Ööpäev on ajavahemik, mil Maa teeb ühe täispöörde ümber oma kujutletava telje. Kell. Ennelõunased ajad märgitakse kellal 00:00 – 12:00 Pealelõunased ajad... Loe edasi 18235
ROOMA NUMBRID Rooma numbrid on Vana-Roomast pärit liitmis-lahutamisprintsiibil põhinev arvusüsteem. Rooma numbrid põhinevad teatud Ladina kirjatähtedel, millele on antud numbrilised väärtused. Roomlased... Loe edasi 40702
KORRUTAMINE ARVUGA 100, JAGAMINE ARVUGA 100 Kui korrutame arvu sajaga lisame arvule lõppu kaks nulli. N: 45*100= 4500 365*100=36500 Kui jagame kahe nulliga lõppevat arvu sajaga, jätame selle arvu lõpust ära kaks nulli. N: 4500:100= 45... Loe edasi 6101
KAHEKOHALISE ARVU KORRUTAMINE JA JAGAMINE ÜHEKOHALISE ARVUGA Peast arvutades korrutan enne kümnelised, siis ühelised ja seejärel liidan saadud tulemused kokku. N: 12*4= (10+2)*4= = 10*4+2*4= =40+8=48 Peast arvutades jagan enne kümnelised, siis ühelised ja... Loe edasi 12865
MURD. KUIDAS LEIDA OSA? KUIDAS LEIDA TERVIKUT? Kui me jagame terviku mitmeks võrdseks osaks, siis saame näidata iga osa sellest tervikust murruna. 1 õun on lõigatud neljaks tükiks. See jagatakse nelja lapse vahel. Iga laps saab ühe... Loe edasi 10640
RINGJOON, RING Ringi moodustab ringjoone sees olev tasandi osa koos ringjoonega. Ringjoone kõik punktid asuvad ühel ja samal tasandil ning on ringjoone keskpunktist võrdsel kaugusel. Ühendades ringjoone... Loe edasi 4667
KOLMNURK Kolmurka, mille üks nurk on täisnurk nimetatekse täisnurkseks kolmnurgaks. Kolmnurka, mille kõik küljed on ühepikkused nimetatakse võrdkülgseks kolmnurgaks. Kolmnurga ümbermõõt on... Loe edasi 4886
HULKTAHUKAD JA PÖÖRDKEHAD Risttahukas, kuup, kolmnurkne ja nelinurkne püramiid on hulktahukad. Risttahukas on ruumiline kujund ehk keha. Risttahuka tahkudeks on ristkülikud. Risttahuka vastastahud on võrdsed. Joonisel: a -... Loe edasi 13853
Enne korruta ja jaga siis liida ja lahuta Enne korruta ja jaga siis liida ja lahuta Kuidas arvutad avaldise väärtust? Kui avaldises on ainult liitmised ja lahutamised , siis arvuta tehete kirjutamise järjekorras . 34 + 27 + 16 = 61 + 16 =... Loe edasi 11538
Nuputamisülesanded koos vastustega Matemaatika tekstülesanded elab koos ema, isa ja vennaga. Neil on kodus üks koer, kaks kassi, kaks papagoid ja akvaariumis neli kuldkala. Mitu jalga on neil kõigil kokku? VASTUS: 24 nina on 3 cm... Loe edasi 22601
