4. klass

I ja J õigekiri

i ja j õigekirjareeglites on oluline silbi mõiste. Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i. j-le järgneb täishäälik. va-ja – vai-a, sa-jad – sai-ad, ma-jast – mai-ast, o-ja –...

Loe edasi 42095

KAASHÄÄLIKUÜHEND

Kui sõnas on kaks või enam erisugust kaashäälikut kõrvuti, siis moodustavad need kaashäälikuühendi. Kaashäälikuühendis märgitakse kõik häälikud ühe tähega. Sõna võib alata...

Loe edasi 61058

GI- JA KI-LIITED

Nii -gi kui ka -ki liituvad sõna lõppu. Liide -gi liitub helilisele häälikule. Helilised häälikud: a e i o u õ ä ö ü l m n r v j Liide -ki liitub helitule häälikule. Helitud...

Loe edasi 93668

FAKT JA ARVAMUS

Fakt on tõsiasi. Fakt võib olla tõene või väär. Arvamus on mõte, seisukoht või hinnang millegi/kellegi kohta. Arvamus võib inimestel erineda. Seda oma seisukohta saab/peab/võib teistele...

Loe edasi 16341

KAS NIMI VÕI NIMETUS?

Kas suur või väike algustäht? Nimi tähistab üht olendit, asja, nähtust. Nimes kirjutatakse kõik sõnad ( sidesõnad) suure algustähega. Nimetus tähistab olendite, asjade, nähtuste liiki....

Loe edasi 24118

LÜHEND

Lühendit läheb tarvis tekstis sagedaste sõnade lühendamiseks. Lühendit on mõtet kasutada siis, kui see tõesti lühendab sõna. On olemas kahesuguseid lühendeid: 1) üldkasutatavad lühendid,...

Loe edasi 32280

TÄHESTIK

Eesti keele tähestiku aluseks on ladina tähestik. Ladina tähestik on aluseks üle viiesajale keeletähestikule, sh läti, leedu, soome, vietnami, inglise, hispaania, türgi ning eestigi...

Loe edasi 8844

TÄHESTIKULINE JÄRJEKORD

Eesti tähestikus on 27 tähte. Nende tähtedega saab kirjutada nii oma- kui ka võõrsõnu. Seejuures tähed f, š, z ja ž esinevad ainult võõrsõnades. Võõrsõnatähtede nimed on: eff, šaa,...

Loe edasi 12462

VÕÕRSÕNATÄHED JA VÕÕRTÄHED

Eesti tähestikus on 27 tähte. Nende tähtedega saab kirjutada nii oma- kui ka võõrsõnu. Seejuures tähed f, š, z ja ž esinevad ainult võõrsõnades. Võõrsõnatähtede nimed on: eff, šaa,...

Loe edasi 32103

ARVSÕNAD

Arvsõnad on sõnad, mis väljendavad asjade hulka (põhiarvsõnad: kümme, tuhat) või asjade kohta mingis järjestuses (järgarvsõnad: seitsmes, kolmeteistkümnes). Arvsõnad saavad üldjuhul olla...

Loe edasi 32304

Omadussõnad

Omadussõnad on sõnad, mis väljendavad omadust. Omadussõnad saavad üldjuhul olla nii ainsuses kui ka mitmuses: kuumale, kiirustavatele. Omadussõnu saab käänata: rohelisele, armsaid.  ...

Loe edasi 18828

Nimisõnad

Nimisõnad on sõnad, mis märgivad asju (elusolendeid, esemeid jne). Nimisõnad saavad üldjuhul olla nii ainsuses kui ka mitmuses: laps, lapsed. Nimisõnu saab käänata: palliga, õhus, laual. ...

Loe edasi 15758

Asesõnad

Asesõnad on sõnad, mis asendavad lauses isikuid, asju, omadusi väljendavaid sõnu: mina, tema, see, niisugune, iga, mitu. Tähenduselt on asesõnad teiste sõnadega võrreldes ebamäärasema...

Loe edasi 33786

Sidesõnad

Sidesõnad on sõnad, mis seovad teisi sõnu, osalauseid. Sidesõnad on muutumatud sõnad. Eesti keeles on sidesõnu umbes 20: ja, ning, ega, ehk, või, aga, kuid, ent, vaid, et, kui, kuna, sest,...

Loe edasi 21051

Tegusõnad

Tegusõnad on sõnad, mis väljendavad tegevust. Tegusõnad näitavad, kas tegevus toimub olevikus või toimus minevikus: naerate, põrnitses, on kuulnud. Tegusõnu saab pöörata: laulan, jooksevad....

Loe edasi 37017

Pealkirjad

Nimed kirjutatakse suure algustähega ja jutumärke ei kasutata. Ajakirjadel ja ajalehtedel on nimed. Seega on õige kirjutada nii: Eesti Päevaleht, Tartu Postimees, Hea laps. Teostel on pealkirjad....

Loe edasi 9436

Poolitamine

Poolitamine on sõnaosa viimine uuele reale. Poolitamisel kehtivad reeglid: Ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusse. Liitsõna on hea poolitada koostisosade...

Loe edasi 41909

Silbitamine

Häälikud sõnades moodustavad silpe. Kõne peab olema seatud nii, et kõnelejal oleks hea hääldada ning kuulajal hõlbus kuulata. Häälikud ei saa üksteisele järgneda ükskõik kuidas, vaid...

Loe edasi 18627

Lausetüübid

Lausete abil saab edasi anda väidet, küsimust, käsku, soovi ning hüüdu. Olenevalt lause sisust saab lauseid liigitada. Väitlause ehk jutustava lause sisuks on kuulajale midagi teada anda,...

Loe edasi 13965

TÄHISTAEVAS

Tähed Täht on valgust kiirgav gaasiline taevakeha. Tähe heledus sõltub sellest, kui suur ja kuum ta on ning kui kaugele ta meist asub. Kõige kõrgema temperatuuriga tähed kiirgavad sinakat...

Loe edasi 29756

MAAILMARUUM

Maailmaruum Maailmaruum ehk universum haarab enda alla kõik, mis üldse olemas on ning seega asuvad seal ka maakera ning teised taevakehad. Universumi mõõtmed on tohutud ning sealsete kauguste...

Loe edasi 17803

TÄHETEADUS

Täheteadus Juba väga ammustel aegadel tegeleti tähtede vaatlemisega ning neid joonistati koopaseintele. Arvati, et taevakehad on jumalad ja vaimud ning nende liikumise järgi ennustati ilmaolusid....

Loe edasi 13024

PÄIKE JA PÄIKESESÜSTEEM

Päike Päike on inimese jaoks tähtsaim täht, kuna asub Maale kõige lähemal ning annab soojust ja valgust. Ilma Päikeseta poleks elu Maal võimalik. Päike ja tema ümber tiirlevad planeedid...

Loe edasi 30227

PLANEEDID

Kuigi Päikese ümber tiirleb väga palju taevakehasid, nimetatakse vaid suuremaid planeetideks. Neid tiirleb Päikese ümber kaheksa ning nende järjestus Päikesele lähimast on: Merkuur, Veenus,...

Loe edasi 24408

MAA

Maa Maailmaruumis paistab Maa sini-valgekirjuna. Nimelt annavad veed sinaka värvuse, pilvemassid aga valge tooni. Ürgmets paistab rohekana ja kõrbelaigud kollakana. Maa ümbermõõt on 40 000 km...

Loe edasi 12420

MAA TIIRLEMINE JA PÖÖRLEMINE

Öö ja päev Maa telg on kujuteldav ning see läbib põhja-ja lõunapoolust. Öö ja päeva vaheldumise põhjuseks ongi Maa pöörlemine ümber selle telje. Nimelt saab selle tõttu päikesevalgust...

Loe edasi 27107

MAA KAASLASED

Kuu Maa ainsaks looduslikuks kaaslaseks on Kuu, mis teeb ümber Maa ühe täistiiru umbes ühe kuuga. Samal ajal tiirleb ta koos Maaga ka ümber Päikese ning pöörleb ümber oma kujuteldava telje....

Loe edasi 11374

PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD

Päikesesüsteemis liigub ka planeetidest väiksemaid taevakehasid, näiteks mitmeid kääbusplaneete nagu Pluuto. Marsi ja Jupiteri orbiidi vahel tiirlevad planeedisarnased taevakehad, mida...

Loe edasi 9218

MAA KUJU

Planeet Maa on kerakujuline, kuid tema suuruse tõttu ei saa me ise sellest aru. Silmapiir ehk horisont on maismaa ja taeva näiv kokkupuutejoon, kust Maa kumeruse tõttu pole võimalik enam...

Loe edasi 6549

GLOOBUS

Gloobus on ümmargune Maa vähendatud ja lihtsustatud mudel. Maa- ja mereosad paiknevad sellel just nii nagu nad paiknevad maakeral. Gloobus ei ole väga täpne, kuna sinna ei mahu eriti palju...

Loe edasi 12511

KAART

Kaart on Maa vähendatud tasapinnaline mudel, mis kujutab maakera erinevaid paiku täpsemini kui gloobus. Samas on kaart veidi moonutatud, kuna tasapinnal on raske kumerat pinda kujutada. Kõige...

Loe edasi 9836

VAHEMAAD KAARDIL

Selleks, et teada, kui kaugel üks asi asub teisest, tuleb nendevaheline kaugus ära mõõta. Väikseid vahemaid saab näiteks mõõta joonlaua ja mõõdulindiga, pikemaid näiteks arvutada. Paljud...

Loe edasi 5804

KAARTIDE MITMEKESISUS

Erinevad kaardid Kaartidele võib kanda igasuguseid andmeid ja üks hea kaart asendab mitut paksu raamatut. Kaardil kujutatav sõltub kaardi eesmärgist ja sellest, kellele see on mõeldud. Et kaarte...

Loe edasi 8024

MANDRID JA MAAILMAJAOD

Maakera pinnast moodustab maismaa ühe kolmandiku ning ülejäänu on kaetud veega.   Mandrid Manner on suur veega ümbritsetud maismaa-ala ning neid on kokku kuus: Euraasia, Aafrika,...

Loe edasi 53853

OOKEANID JA MERED

Maakera katavad suures osas soolased veed, mis kokku moodustavad maailmamere. Magevee osakaal võrreldes soolasega on suhteliselt väike ning seda esineb jõgedes, järvedes, maa sees ja polaaralade...

Loe edasi 19782

EESTI GEOGRAAFILINE ASEND

Riigi geograafilise asendi kirjeldamiseks võib kasutada mõisteid poolkera, ekvaator ja manner. Kuna Eesti asub ekvaatorist põhja pool, siis asub ta põhjapoolkeral. Nullmeridiaanist asub Eesti ida...

Loe edasi 14740

EUROOPA KAART

Euroopa maailmakaardil Suurem osa Euroopast asub läänepoolkeral, vaid väike osa jääb idapoolkerale. Euroopa maailmajagu asub Euraasia mandri lääneosas ning teda ümbritseb põhjast...

Loe edasi 37631

MAAKERA SISEEHITUS

Maa läbimõõt on umbes 13 000 km. Noorena nägi Maa välja nagu vulkaaniväli. Kindlaks on tehtud, et Maa on rohkem kui 4,5 miljardit aastat vana. Maa siseehituse kohta on andmeid saadud...

Loe edasi 15663

VULKAANID

Vulkaanid Tuld purskavat mäge nimetatakse vulkaaniks. Vulkaan hakkab purskama, kui Maa sisemusest tungib maapinnale vedel liikuv kivimass ehk magma. Maakera sisemuses on nii kuum, et osad kivimid...

Loe edasi 19761

MAAVÄRINAD

Maavärinad Igal aastal toimub umbes 100 000 maavärinat, millest enamus siiski on nõrgad. Samas on maavärinad kõige ohvriterohkemad looduskatastroofid. Maakooretükid on pidevas liikumises, kuid...

Loe edasi 15153

LOODUSKATASTROOFID

Loodusnähtusi mõjutavad Maa sisemised jõud, kliima iseärasused ja geograafiline asukoht. Inimene ei saa loodusnähtuste toimumist takistada, kuid samas võib ta selleks ennast ette valmistada....

Loe edasi 9206

ELU TEKE JA SELLE ARENEMINE VEES

Maa tekkis umbes 4600 miljonit aastat tagasi. Algul oli Maa hõõguv kivikera, kus polnud vett ümbritsevat õhukihti ega ka elu. Miljonite aastatega ta jahtus ja tekkis tahke maakoor. Seejärel...

Loe edasi 15348

ELU ARENEMINE MAISMAAL

Maismaal hakkasid esimesed taimed kasvama umbes 450 miljonit aastat tagasi ning nad kasvasid esmalt vesistes kohtades. Aegamisi kasvas taimede kasvuala ning kulus miljonid aastaid, kuni hakkasid...

Loe edasi 10119

ELU TUNNUSED

Taimed, loomad, seened ja bakterid on kõik elusolendid. Elusolenditele omased tunnused

Loe edasi 10003

ORGANISMIDE MITMEKESISUS

Üherakulised Elusolendeid, kelle keha koosneb ainult ühest rakust, nimetatakse üherakulisteks. Nad erinevad üksteisest suuruse ja kuju poolest. Paljud neist elavad veekogudes, kuid neid leidub ka...

Loe edasi 8333

ELU ERINEVATES KESKKONNATINGIMUSTES

Erinevad elusolendid vajavad eluks erinevaid tingimusi. Kliima on teatud piirkonnale iseloomulik pikaajaline ilmastik ja põhjustab suurimaid elutingimuste erinevusi maakeral. Maailma loodusvööndid...

Loe edasi 12704

ELU VIHMAMETSADES

Maakera palavvöötme lopsakaid rohkete sademetega metsi nimetatakse vihmametsadeks. Suurimad vihmametsaalad paiknevad Amazonase ja Kongo jõgikondades ning Kagu-Aasia saarestikes. Vihmametsades on...

Loe edasi 14023

ELU KÕRBES

Kõrbeks nimetatakse kuiva ala, kus valitseb veepuudus, mistõttu suudavad seal elada vaid selleks kohastunud taimed. Kõrbed paiknevad enamasti soojas kliimas ja on väga suured. Näiteks Aasias...

Loe edasi 12000

ELU TUNDRAS

Tundrad on Arktikas levivad lagedad ja märjad alad, kus on väga karm kliima. Lõunapoolkeral tundraid ei ole, sest tundra elustiku jaoks sobiva kliimaga aladel asub hoopis ookean. Tundrast veelgi...

Loe edasi 10509

INIMESE KEHAEHITUS

Inimese välisehitus Igal inimesel on just talle omased käed ja jalad, kehahoiak ning liigutused. Inimese tunneb ära ka tema kasvu ja näojoonte järgi. Olulised on silmade kuju, värvus ning...

Loe edasi 22089

ELUNDKONDADE ÜLESANDED

Refleksid Närvisüsteemi poolt tahtele allumatuid liigutusi nimetatakse refleksideks ning need on enamasti kaitsva iseloomuga, vallandudes ohtlikes olukordades. Refleksid võivad olla elu jooksul...

Loe edasi 15052

MEELEELUNDID

Inimese meeleelundid võtavad vastu teateid ümbruskonnast ning nendeks on silmad, nina, kõrvad, keel ja nahk. Teateid saadakse nägemise, kuulmise, maitsmise, haistmise ja kompimise kaudu. Kui...

Loe edasi 13818

NAHK

Inimese kõige suurem elund on tema keha kattev nahk, millel on mitu ülesannet. Naha paksus on kuni pool sentimeetrit ning selle pindala keskmiselt kaks ruutmeetrit. Naha kõige pealmine kiht...

Loe edasi 6163

TUGI- JA LIIKUMISELUNDID

Tugi- ja liikumiselunditeks on luud ja lihased.   Luustik Inimese keha toetavad ja kaitsevad luud ning kõik luud kokku moodustavad luustiku. Näiteks kolju kaitseb peaaju, roided südant ja...

Loe edasi 16124

HINGAMISELUNDID

Inimese hingamiselundid on ninaõõs, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. Sisse hingates liigub õhk läbi nina või suu kõrisse ning sealt hingetorusse. Allpool jaguneb hingetoru kaheks...

Loe edasi 10238

VERERINGE

Vere ülesanded: Vere liikumine Vere paneb liikuma süda ning veri liigub mööda veresooni. Süda aga koosneb lihastest, mis pumpavad vere arterisse ehk veresoontesse, mis juhivad vere südameste...

Loe edasi 11463

SEEDEELUNDID

Seedeelundkond koosneb seedeelunditest- suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, peensool, jämesool ja pärasool. Inimese seedetrakti pikkus suust pärakuni on umbes kaheksa meetrit...

Loe edasi 13959

ERITUSELUNDID

Elusolendite kehas tekivad jääkained, inimese kehas on need tahked, vedelad ja gaasilised. Sellistest ainetest vabanetakse erituselundite kaudu, milleks on nahk, neerud, kusepõis, pärasool ja...

Loe edasi 11757

SUGUELUNDID

Meeste ja naiste suguelundid Naiste ja meeste suguelundid on erinevad. Naise suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Meeste suguelundid on munandid, seemnejuhad ja peenis. Naise kõhus...

Loe edasi 19679

NÄRVISÜSTEEM JA NÄÄRMED

Närvissüsteem Närvielundkond ehk närvisüsteem korraldab keha osade koostööd ning sinna kuuluvad peaaju, seljaaju ja närvid. Närvid on närvirakkude jätkete kimbud, mida mööda...

Loe edasi 8566

INIMENE KUI IMETAJA

Inimene erineb oma välimuselt teistest elusolenditest. Inimene on kõige sarnasem selgroogsete loomadega, eriti imetajatega. Imetajad on näiteks koer, hamster, nahkhiir, hüljes, ahv ja inimene....

Loe edasi 4743

INIMESED JA AHVID

Kõige enam sarnaneb inimene ahviga, kuna neil on sarnased nii keha välisehitus, siseehitus kui ka käitumine. Kõige lähedasemad on inimesele inimahvid, kelle hulka kuuluvad Aafrika metsades...

Loe edasi 6247

INIMESE PÕLVNEMINE

Uurijad on leidnud väljakaevamiste käigus ammustel aegadel elanud inimeste ja ahvide luid ning teadlased oskavad kindlaks teha luude vanust. Luude järgi võib öelda, et ammustel aegadel elanud...

Loe edasi 7993

TAIMED INIMESE ELUS

  TESTID Teraviljad Söödavad taimeosad Puud Mõistatused marjapõõsaste kohta Taimed

Loe edasi 6058

LOOMAD INIMESE ELUS

TEST:  Loomade kasulikkus inimesele

Loe edasi 4508

SEENED INIMESE ELUS

  Seente kahjulikkus Lisaks sellele, et mõned seened on inimesele surmavalt mürgised, leidub veel seeni, mis põhjustavad haigusi. Näiteks levib küüsi ja nahka kahjustav jalaseen haigega...

Loe edasi 6318

BAKTERID INIMESE ELUS

  TESTID Taimed, loomad, seened ja mikroorganismid inimese kasutuses I Taimed, loomad, seened ja mikroorganismid inimese kasutuses II Ristsõna

Loe edasi 5881

NUMBER JA ARV. LOENDAMINE

  SIMULATSIOON: Arvude koostis   HARJUTUSED: Arvu järgud 1 Arvu järgud 2 Naturaalarvud   MÄNG: Kommide loendamine ;feature=emb_logo   ;v=nda-L-64Z7Y&feature=emb_logo

Loe edasi 13393

ARVKIIR

Arvkiir on kiir, mille alguspunktis on märgitud arv 0 ning edasi on vabalt valitud ühiklõikude kaugusel järgmised naturaalarvud kasvavas järjekorras. Arvkiirt võib vajadusel pikendada kuitahes...

Loe edasi 13583

ROOMA NUMBRID

Peale araabia numbrite kasutatakse arvude tähistamiseks ka rooma numbreid. Näiteks on need kasutusel kellade numbrilaudadel, raamatute peatükkide tähistamisel, teoste köidete tähistamisel jne....

Loe edasi 19047

ARAABIA NUMBRID

Araabia numbrid on numbrid 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja 0. Araabia numbrid on tegelikult India päritoluga, kuna araabia numbriteks nimetatakse umbes 1200-ndatel (osade väitel 1600-ndatel) Araabiast...

Loe edasi 7204

ARVU JÄRGUD, JÄRGUÜHIKUD

Arvude kümnendsüsteemis moodustavad iga madalama järgu kümme ühikut kõrgema järgu ühiku. Näiteks:10 ühelist=1 kümneline; 10 kümnelist= 1 sajaline; 10 sajalist= 1 tuhandeline; 10...

Loe edasi 21690

LIITMINE, LIITMISE OMADUSED

LIIDETAV + LIIDETAV = SUMMA *Kahe arvu liitmisel liidame suuremale arvule väiksema. Esmalt liidame sajalised, siis kümnelised ja seejärel ühelised. Näide. Liidame 6423 ja 431. 6423 ja 4 sajalist...

Loe edasi 11516

LAHUTAMINE

Lahutamine on liitmise pöördtehe, kus summa ja ühe liidetava kaudu leitakse teine liidetav. VÄHENDATAV – VÄHENDAJA = VAHE 54                   -         23              ...

Loe edasi 6648

KIRJALIK LIITMINE

Kirjalik liitmine toimub järkude kaupa ja arvud kirjutatakse üksteise alla, nii et sama järgu ühikud oleksid kohakuti. Liitmist alustatakse üheliste järgust.   Liitmine:   HARJUTUS:...

Loe edasi 11602

KIRJALIK LAHUTAMINE

Kirjalikul lahutamisel tuleb kirjutada arvud üksteise alla ning seejärel lahutada sama järgu ühikud. Lahutamist alustatakse ühelistest. Punktid arvus olevate numbrite kohal tähendavad seda, et...

Loe edasi 7279

KORRUTAMINE, KORRUTAMISE OMADUSED, SUMMA KORRUTAMISE OMADUS

Korrutamiseks nimetatakse võrdsete liidetavate liitmist. Näide: 6 + 6 + 6 + 6 = 24 ehk 4 * 6 = 24 TEGUR * TEGUR = KORRUTIS 4            *     6          = 24  ...

Loe edasi 9870

JAGAMINE, JAGAMISE OMADUSED , JÄÄGIGA JAGAMINE, TEHETE JÄRJEKORD

Jagamine on korrutamise pöördtehe ja seega saab jagamise õigsust kontrollida korrutamise abil Jagada üks arv teisega tähendab leida niisugune arv, mida jagajaga korrutades saame jagatava.  ...

Loe edasi 28312

TÄHT OTSITAVA ARVU TÄHISENA

Tähtavaldisega on tegemist, kui avaldis sisaldab lisaks arvudele veel ka tähtesid või koosnebki ainult tähtedest. Sellise avaldise väärtus sõltub sellest, millise arvulise väärtuse me...

Loe edasi 7153

KIRJALIK KORRUTAMINE ÜHEKOHALISE ARVUGA

Kirjaliku korrutamise puhul tuleb korrutatavad arvud kirjutada üksteise alla ning seejärel korrutada kõik ülemise arvu numbrid alumise arvuga alustades väikseimatest ühikutest.   Kirjalik...

Loe edasi 13382

KIRJALIK JAGAMINE ÜHEKOHALISE ARVUGA

Kirjalik jagamine: Kirjalik jagamine:  

Loe edasi 27676

ARVU JÄRGUD

Tehes tehteid arvudega kuni 100 000, tuleb juurde veel kümnetuhandeliste järk. Vaid arv 100 000 hõlmab ka sajatuhandeliste järku. Näide: 43459 (arvu loeme nelikümmend kolm tuhat nelisada...

Loe edasi 5719

PIKKUSÜHIKUD JA NENDE TEISENDAMINE

Mõõtmiseks nimetatakse mõne füüsikalise suuruse võrdlemist mõõtühikuga. Pikkuse mõõtmiseks kasutatakse näiteks mõõtejoonlauda ehk lihtsalt joonlauda. Kuna pikkused võivad ulatuda väga...

Loe edasi 31142

NIMEGA ARVUDE LIITMINE JA LAHUTAMINE

Mõõtühikutega arvude puhul jäetakse liitmisel ja lahutamisel avaldisse alles ka mõõtühikud ning vajadusel tuleb neid teisendada. Liita ja lahutada saab ainult samade mõõtühikutega arve....

Loe edasi 6456

NIMEGA ARVUDE KORRUTAMINE JA JAGAMINE

Nimega arvude korrutamisel ja jagamisel tuleb läbi korrutada ja jagada kõik erinevate ühikutega arvud eraldi.

Loe edasi 5610

PUNKT, LÕIK, KIIR JA SIRGE

Lihtsaim geomeetriline kujund on punkt. Sellel pole mõõtmeid (ei pikkust ega laiust) ja tähistatakse suurtähtedega (nt A;B;C jne). Ühendades kaks punkti joonlaua abil sirge joonega saame...

Loe edasi 13330

RISTKÜLIK JA RUUT. NENDE ÜMBERMÕÕT

Loe edasi 8454

PINDALAÜHIKUD

Loe edasi 10963

RISTKÜLIKU JA RUUDU PINDALA

Ruudu pindala arvutamisel on külje pikkus võetud ruutu. Teisisõnu saab ruudu pindala valemi lahti kirjutada ka järgmiselt: S =a* a. Arvu ruut on arvu korrutis iseendaga. Näiteks arv 5 ruudus...

Loe edasi 28752

MASSIÜHIKUD

Näide: Teisendame 76238 grammi kilogrammideks. Kuna 1000g on 1kg, siis jagame antud arvu 1000. 76238 : 1000 = 76, 238kg TEST: Massiühikud. Vali õige väide. HARJUTUSED: Massiühikute teisendamine...

Loe edasi 11723

RAHAÜHIKUD

Raha on seaduslik maksevahend, millega saab tasuda kaupade ja teenuste eest. Rahaühik on mingis riigis kehtiva raha põhiühik, mis jaguneb väiksemateks ühikuteks. Eestis on alates rahaühikuks...

Loe edasi 8323

AJAÜHIKUD

  TEST: Ajaühikud 

Loe edasi 11039

KIIRUS, AEG, TEEPIKKUS

Teepikkus on keha liikumistee pikkus. Aeg on sündmuse kestus ajaühikutes mõõdetuna. Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ühes ajaühikus ning kiiruse põhiühikuks on 1 m/s. Samuti...

Loe edasi 211541

TEMPERATUURI MÕÕTMINE

Temperatuuriks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui soe või külm keha on. Celsiuse skaala mõõtühikuks on 1 Celsiuse kraad (1°C ). Skaala püsipunktideks on jää sulamise (0°C...

Loe edasi 9956

ARVU JÄRGUD

Tehes tehteid arvudega kuni 1 000 000 (miljon), tuleb juurde veel sajatuhandeliste järk. Vaid arv miljon sisaldab ka ühemiljoniliste järku. Näide: 743459 (arvu loeme seitsesada nelikümmend kolm...

Loe edasi 5408

KORRUTUSTABEL

TEST: Korrutustabel test nr1. Kogu tabel. Kirjuta kasti õige vastus Korrutustabel test nr2. (20 tehet) kirjuta kasti õige vastus Korrutustabel test nr3. (20 tehet) kirjuta kasti õige vastus...

Loe edasi 67558

TEHTED NULLIGA LÕPPEVATE ARVUDEGA

  MÄNG: Arvutamine

Loe edasi 6631

JÄRKARVU KORRUTAMINE

Järkarvudeks nimetatakse arve, mis kirjutatakse ainult ühe nullist erineva numbri ning nullide abil. Järkarvud on näiteks 0,7; 0,006; 500; 80 000, 900 000 jne. Korrutamisel kehtivad samad...

Loe edasi 6262

JÄRKARVUGA JAGAMINE

Arvu jagamisel võime arvu enne jagada ühe teguriga ja seejärel teise teguriga. Nt: 360:18 = 360: (6x3) = 360:6= 60  60:3= 20 Kui jagatav ja jagaja mõlemad lõppevad nulliga, siis võime kummagi...

Loe edasi 8702

KORRUTAMINE KAHEKOHALISE ARVUGA

Peast arvutamisel kahekohalise arvuga asendan teise teguri järkarvu summana. 18 x 31=18 x (30+1)=18 x 30+18 x 1= 540+18= 558 Enne võib muuta tegurite järjestust. Kirjaliku korrutamise puhul tuleb...

Loe edasi 17298

PUUDUVA TEGURI, JAGATAVA JA JAGAJA LEIDMINE

Jagamistehte korral ühenduvusseadus ei kehti.

Loe edasi 7306

JAGAMINE KAHEKOHALISE ARVUGA

Ühekohalist jagatist võib leida proovimise teel. Jagatist on kerge leida, kui jagan jagatava kümnelised jagaja kümnelistega 34 : 5= ligikaudu 6. Kontrollimiseks korrutan 58 x 6= 348 Nt. 348: 58=...

Loe edasi 15576

TEKSTÜLESANDED. LAHENDAMINE

Näide. Maria korjas 340 grammi seeni, Sten aga 120 grammi rohkem. Kui palju kaalusid Steni ja Maria korjatud seened kokku? TEST: Matemaatika nuputamisülesandeid. Test nr 1 Matemaatika...

Loe edasi 15271

MURRUD. MURRU LUGEJA JA NIMETAJA

Antud kujul kirjutatud arvu nimetatakse harilikuks murruks, kus m on murru lugeja ja n on murru nimetaja ning neid eraldav horisontaallõik on murrujoon. Murru nimetaja näitab, mitmeks võrdseks...

Loe edasi 33840

ANTUD ARVUST MINGI OSA SUURUSE ARVUTAMINE. OSA JÄRGI TERVIKU LEIDMINE

  HARJUTUS: Osa leidmine

Loe edasi 7443

MURDUDE VÕRDLEMINE

Ühenimelised murrud on murrud, mille nimetajad on ühesugused. Kahest murrust, mille nimetajad on ühesugused, on suurem see murd, kumma lugeja on suurem ning väiksem see, kumma lugeja on väiksem....

Loe edasi 12117

KOLMNURK. KOLMNURGA ÜMBERMÕÕT

Kolmnurk on kolme tipuga tasandiline hulknurk. Kolmnurga tippusid ühendavad sirglõigud, mida nimetatakse tema külgedeks ning neid tähistatakse tavaliselt tähtedega a, b ja c (või ka kahe...

Loe edasi 17525

NOODIKIRI

Muusika üleskirjutamiseks kasutatakse muusikalist märgisüsteemi, mida nimetatakse noodikirjaks. Noodikirja põhielemendid on noodijoonestik, noodivõtmed ja noodid. Nootide ülesmärkimiseks e...

Loe edasi 6822

NOODIPIKKUSED

Noodipikkust, ehk noodivältust määratakse löökides. Vältusmärgid on erineva kujuga noodid, mida nimetatakse põhivältusteks: tervenoot on seest tühja noodipeaga ja ilma noodivarreta,...

Loe edasi 13260

TAKTIMÕÕT

Takt on heliteose osake, mis mahub kahe taktijoone vahele. Taktijooned tõmmatakse vertikaalsest 1. ja 5. joone vahele. Takti struktuuri määrab taktimõõt, mis kirjutatakse heliteose algusesse...

Loe edasi 10408

TAKTIMÕÕT 4/4

4/4 ehk "neli neljandikku" taktimõõt tekib kui 4-osalises meetrumis vastab ühele osale (löögile) veerandnoot. Näiteks marsis. Taktimõõtu 4/4 on tähistatud ka märgiga C (common time)...

Loe edasi 5020

DUUR-KOLMKÕLA ja MOLL-KOLMKÕLA

Samanimelise duuri ja molli harmooniate omavaheline kombineerimine on väga levinud juba hilisklassitsistlikus muusikas. Reeglina laenatakse duuris olles molli kõlasid. Kolmkõla saab ehitada igast...

Loe edasi 10449

DÜNAAMIKA

Dünaamika on muusika kõlatugevus ja selle muutus. Dünaamika muudab muusika ilmekaks ja vaheldusrikkaks. Laulu või muusikapala nooti kirjutatakse vajalikku kohta vastav dünaamikamärk, mida...

Loe edasi 11373

HÄÄL JA HÄÄLELIIGID

Hääl: Aktiivne suhtlemine inimeste vahel toimub kõneldes, selleks kasutame häält. Hääleorgan on kui muusikainstrument, mille kõrgus, tugevus ja tämber on iga inimese puhul kordumatud....

Loe edasi 25803

MUUSIKAINSTRUMENDID

Muusikainstrument ehk muusikariist ehk pill on muusikalise heli tekitamise vahend. Esimeseks "muusikariistaks" oli hääl ja rituaalset leelotamist saatis käte plaksutamine või jalgade trampimine....

Loe edasi 6858

KLAHVPILLID

Klahvpillid on muusikainstrumendid, mida mängitakse klaviatuuri ehk klahvistiku abil. Klahvpillidel on heli tekitajateks keeled (kordofonidel), õhusammas (aerofonidel), kogu instrumendi võnkumine...

Loe edasi 7968

19. SAJANDI EESTI MUUSIKA

19. sajandis arenesid välja sajandi esimese poole lõpul esimesed eesti laulukoorid Laiusel, Põltsamaal, Tormas jm. 19. sajandi keskpaik tõi eestlaste kultuurielus olulise murrangu. Tormilise...

Loe edasi 5315

PEAMISED EESSÕNAD

Inglise keeles on umbes 50 eessõna. Siin on enamik neist ka tähestikulises järjekorras välja toodud. PEAMISED EESSÕNAD KOOS NÄITEGA ABOUT: He told us about his trip. (Ta rääkis meile oma...

Loe edasi 63728

AJAMÄÄRUSES ESINEVAD EESSÕNAD

MILLAL? IN 1. Pikad ajajärgud (sajandid, aastad, aastaajad, kuud) *in June (juunis) *in spring (kevadel) *in 1991 (1991. aastal) 2. Päevaperioodid ( öösel- at night) *in the morning (hommikul)...

Loe edasi 28448

KOHAMÄÄRUSES ESINEVAD EESSÕNAD

IN 1. Suured geograafilised kohad (mandrid, riigid, linnad jne.) *in England (Inglismaal) *in London (Londonis) *in the country (maal) 2. Tänavad *in Tamme street (Tammel tänaval) 3. Ümbritsevad...

Loe edasi 11589

VIISIMÄÄRUSES ESINEVAD EESSÕNAD

KUIDAS? by bus (bussiga) by train (rongiga) by plane (lennukiga) on foot (jalgsi) in English (inglise keeles) in a loud voice (valju häälega) in a whisper (sosinal) with difficulty (suure vaevaga)...

Loe edasi 7681

KINDLAD EESSÕNAD

SÕNAD, MIS NÕUAVAD ENDA JÄREL KINDLAT EESSÕNA OMADUSSÕNAD ABSENT FROM: He was absent from school. (Ta puudus koolist.) ACCUSTOMED TO: I'm accustomed to the traditions. (Ma olen traditsioonidega...

Loe edasi 11062

ÜHENDVERBID

Ühendverbe on tegelikult väga palju. Siin on toodud vaid mõned valitud näited nende kohta. BLOW UP (explode): The factory was blown up yesterday. (Tehas lasti eile õhku.) BREAK DOWN (stop...

Loe edasi 8360

Häälikud

Eesti keele häälikud jagunevad: - täishäälikud (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü) - kaashäälikud - sulghäälikud (K, P, T, G, B, D) - suluta kaashäälikud (H, J, L, M, N, R, V, S, C, F, Š, Z,...

Loe edasi 32272

Suur ja väike algustäht

Väikese algustähege kirjutatakse: - nimetused koer, jõgi, tüdruk - kalendrisõnad jaanipäev, reede, mai - loomatõud spanjel, siiami kass, tori hobune - keeled eesti keel, inglise keel,...

Loe edasi 30714

Kokku- ja lahkukirjutamine

Omadus- ja arvsõna kirjutatakse nimisõnast lahku. kollane auto, kuus poissi, mõnus hommik Sõnad kirjutatakse kokku, kui sõnade kokkukirjutamisel tähendus muutub. lapse põlv - lapsepõlv,...

Loe edasi 46470

Alus ja öeldis

Alus ja öeldis on lause on nimisõna(fraas), mis väljendab tegijat või olijat ja vastab küsimusele kes? mis? keda? mida? Näide: Poiss joob piima. Hommikul läksin ma kooli. Valged jänesed...

Loe edasi 24520

Kirjavahemärgid

Lauselõpumärgid: Punkt kirjutatakse väitlause lõppu. Kass püüdis hiiri. Me joome teed. Lilled õitsevad. Küsimärk kirjutatakse küsilause lõppu. Mis su nimi on? Kes elab metsa sees? Miks sa...

Loe edasi 22226

In, on, at eessõnad (Time and place)

Eessõnad IN, ON, AT näitavad aega ja kohta. Time- aeg In Year - In 2005 Month - In November Season - In summer Part of the day - In the afternoon - In the morning - In the evening On Day...

Loe edasi 10587

Umbmäärane artikkel – A / AN

Esemete või olendite esmamainimisel kasutatakse tavaliselt artiklit A või AN. A kasutatakse kaashäälikuga algava sõna ees. AN kasutatakse reeglina siis, kui sõna algab täishäälikuga või kui...

Loe edasi 9447

Talvine pööripäev

Talvine pööripäev ehk talvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 21. või 22. detsembril, millal on põhjapoolkeral lühim päev ja pikim öö, lõunapoolkeral aga pikim päev ja lühim öö....

Loe edasi 8744

Suvine pööripäev

Suvine pööripäev ehk suvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 20. või 21. juunil, mil on põhjapoolkeral pikim päev ja lühim öö, aga lõunapoolkeral on pikim öö ja lühim päev. Päike...

Loe edasi 5135

AM või PM

AM and PM AM stands for “ante meridiem”, which means “before noon” in Latin, while PM stands for “post meridiem”, which means “after noon” in Latin. AM Ante meridiem: Before noon...

Loe edasi 11689

EUROOPA REGIOONID ÜRO LIIGITUSE JÄRGI

Euroopa regioonid ÜRO liigituse järgi on: Põhja-Euroopa Lääne-Euroopa Ida-Euroopa Lõuna-Euroopa Põhja-Euroopa ÜRO liigituse järgi kuuluvad selle regiooni koosseisu: Island Norra koos talle...

Loe edasi 2829

EUROOPA KAART: kõige populaarsemad perekonnanimed maade kaupa

See kaart näitab, milline perekonnanimi on kaartil märgitud riikides kõige levinum.

Loe edasi 11472

Määrav artikkel – THE

Rääkides kuulajale teadaolevatest asjadest või olenditest, kasutatakse nimisõna ees artiklit THE, mis tähendab ‘see’ või ‘need’: Give me the apple - Anna mulle see (ainus) õun (mis...

Loe edasi 11950

ASESÕNAD – Pronouns

Isikulised asesõnad - Personal Pronouns A personal pronoun is a pronoun that is associated primarily with a particular person, in the grammatical sense. First person, as in “I” Second person,...

Loe edasi 20553

Kevadine pööripäev

Kevadine pööripäev ehk kevadine võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 20. või 21. märtsil, millal on kogu Maal päev ja öö sama pikad – 12 tundi. Päike asub seniidis ekvaatori kohal....

Loe edasi 12556