TÄHISTAEVAS Tähed Täht on valgust kiirgav gaasiline taevakeha. Tähe heledus sõltub sellest, kui suur ja kuum ta on ning kui kaugele ta meist asub. Kõige kõrgema temperatuuriga tähed kiirgavad sinakat... Loe edasi 29756
MAAILMARUUM Maailmaruum Maailmaruum ehk universum haarab enda alla kõik, mis üldse olemas on ning seega asuvad seal ka maakera ning teised taevakehad. Universumi mõõtmed on tohutud ning sealsete kauguste... Loe edasi 17803
TÄHETEADUS Täheteadus Juba väga ammustel aegadel tegeleti tähtede vaatlemisega ning neid joonistati koopaseintele. Arvati, et taevakehad on jumalad ja vaimud ning nende liikumise järgi ennustati ilmaolusid.... Loe edasi 13024
PÄIKE JA PÄIKESESÜSTEEM Päike Päike on inimese jaoks tähtsaim täht, kuna asub Maale kõige lähemal ning annab soojust ja valgust. Ilma Päikeseta poleks elu Maal võimalik. Päike ja tema ümber tiirlevad planeedid... Loe edasi 30227
PLANEEDID Kuigi Päikese ümber tiirleb väga palju taevakehasid, nimetatakse vaid suuremaid planeetideks. Neid tiirleb Päikese ümber kaheksa ning nende järjestus Päikesele lähimast on: Merkuur, Veenus,... Loe edasi 24408
MAA Maa Maailmaruumis paistab Maa sini-valgekirjuna. Nimelt annavad veed sinaka värvuse, pilvemassid aga valge tooni. Ürgmets paistab rohekana ja kõrbelaigud kollakana. Maa ümbermõõt on 40 000 km... Loe edasi 12420
MAA TIIRLEMINE JA PÖÖRLEMINE Öö ja päev Maa telg on kujuteldav ning see läbib põhja-ja lõunapoolust. Öö ja päeva vaheldumise põhjuseks ongi Maa pöörlemine ümber selle telje. Nimelt saab selle tõttu päikesevalgust... Loe edasi 27107
MAA KAASLASED Kuu Maa ainsaks looduslikuks kaaslaseks on Kuu, mis teeb ümber Maa ühe täistiiru umbes ühe kuuga. Samal ajal tiirleb ta koos Maaga ka ümber Päikese ning pöörleb ümber oma kujuteldava telje.... Loe edasi 11374
PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteemis liigub ka planeetidest väiksemaid taevakehasid, näiteks mitmeid kääbusplaneete nagu Pluuto. Marsi ja Jupiteri orbiidi vahel tiirlevad planeedisarnased taevakehad, mida... Loe edasi 9218
MAA KUJU Planeet Maa on kerakujuline, kuid tema suuruse tõttu ei saa me ise sellest aru. Silmapiir ehk horisont on maismaa ja taeva näiv kokkupuutejoon, kust Maa kumeruse tõttu pole võimalik enam... Loe edasi 6549
GLOOBUS Gloobus on ümmargune Maa vähendatud ja lihtsustatud mudel. Maa- ja mereosad paiknevad sellel just nii nagu nad paiknevad maakeral. Gloobus ei ole väga täpne, kuna sinna ei mahu eriti palju... Loe edasi 12511
KAART Kaart on Maa vähendatud tasapinnaline mudel, mis kujutab maakera erinevaid paiku täpsemini kui gloobus. Samas on kaart veidi moonutatud, kuna tasapinnal on raske kumerat pinda kujutada. Kõige... Loe edasi 9836
VAHEMAAD KAARDIL Selleks, et teada, kui kaugel üks asi asub teisest, tuleb nendevaheline kaugus ära mõõta. Väikseid vahemaid saab näiteks mõõta joonlaua ja mõõdulindiga, pikemaid näiteks arvutada. Paljud... Loe edasi 5804
KAARTIDE MITMEKESISUS Erinevad kaardid Kaartidele võib kanda igasuguseid andmeid ja üks hea kaart asendab mitut paksu raamatut. Kaardil kujutatav sõltub kaardi eesmärgist ja sellest, kellele see on mõeldud. Et kaarte... Loe edasi 8024
MANDRID JA MAAILMAJAOD Maakera pinnast moodustab maismaa ühe kolmandiku ning ülejäänu on kaetud veega. Mandrid Manner on suur veega ümbritsetud maismaa-ala ning neid on kokku kuus: Euraasia, Aafrika,... Loe edasi 53853
OOKEANID JA MERED Maakera katavad suures osas soolased veed, mis kokku moodustavad maailmamere. Magevee osakaal võrreldes soolasega on suhteliselt väike ning seda esineb jõgedes, järvedes, maa sees ja polaaralade... Loe edasi 19783
EESTI GEOGRAAFILINE ASEND Riigi geograafilise asendi kirjeldamiseks võib kasutada mõisteid poolkera, ekvaator ja manner. Kuna Eesti asub ekvaatorist põhja pool, siis asub ta põhjapoolkeral. Nullmeridiaanist asub Eesti ida... Loe edasi 14740
EUROOPA KAART Euroopa maailmakaardil Suurem osa Euroopast asub läänepoolkeral, vaid väike osa jääb idapoolkerale. Euroopa maailmajagu asub Euraasia mandri lääneosas ning teda ümbritseb põhjast... Loe edasi 37631
MAAKERA SISEEHITUS Maa läbimõõt on umbes 13 000 km. Noorena nägi Maa välja nagu vulkaaniväli. Kindlaks on tehtud, et Maa on rohkem kui 4,5 miljardit aastat vana. Maa siseehituse kohta on andmeid saadud... Loe edasi 15663
VULKAANID Vulkaanid Tuld purskavat mäge nimetatakse vulkaaniks. Vulkaan hakkab purskama, kui Maa sisemusest tungib maapinnale vedel liikuv kivimass ehk magma. Maakera sisemuses on nii kuum, et osad kivimid... Loe edasi 19761
MAAVÄRINAD Maavärinad Igal aastal toimub umbes 100 000 maavärinat, millest enamus siiski on nõrgad. Samas on maavärinad kõige ohvriterohkemad looduskatastroofid. Maakooretükid on pidevas liikumises, kuid... Loe edasi 15153
LOODUSKATASTROOFID Loodusnähtusi mõjutavad Maa sisemised jõud, kliima iseärasused ja geograafiline asukoht. Inimene ei saa loodusnähtuste toimumist takistada, kuid samas võib ta selleks ennast ette valmistada.... Loe edasi 9206
ELU TEKE JA SELLE ARENEMINE VEES Maa tekkis umbes 4600 miljonit aastat tagasi. Algul oli Maa hõõguv kivikera, kus polnud vett ümbritsevat õhukihti ega ka elu. Miljonite aastatega ta jahtus ja tekkis tahke maakoor. Seejärel... Loe edasi 15348
ELU ARENEMINE MAISMAAL Maismaal hakkasid esimesed taimed kasvama umbes 450 miljonit aastat tagasi ning nad kasvasid esmalt vesistes kohtades. Aegamisi kasvas taimede kasvuala ning kulus miljonid aastaid, kuni hakkasid... Loe edasi 10119
ELU TUNNUSED Taimed, loomad, seened ja bakterid on kõik elusolendid. Elusolenditele omased tunnused Loe edasi 10003
ORGANISMIDE MITMEKESISUS Üherakulised Elusolendeid, kelle keha koosneb ainult ühest rakust, nimetatakse üherakulisteks. Nad erinevad üksteisest suuruse ja kuju poolest. Paljud neist elavad veekogudes, kuid neid leidub ka... Loe edasi 8333
ELU ERINEVATES KESKKONNATINGIMUSTES Erinevad elusolendid vajavad eluks erinevaid tingimusi. Kliima on teatud piirkonnale iseloomulik pikaajaline ilmastik ja põhjustab suurimaid elutingimuste erinevusi maakeral. Maailma loodusvööndid... Loe edasi 12706
ELU VIHMAMETSADES Maakera palavvöötme lopsakaid rohkete sademetega metsi nimetatakse vihmametsadeks. Suurimad vihmametsaalad paiknevad Amazonase ja Kongo jõgikondades ning Kagu-Aasia saarestikes. Vihmametsades on... Loe edasi 14024
ELU KÕRBES Kõrbeks nimetatakse kuiva ala, kus valitseb veepuudus, mistõttu suudavad seal elada vaid selleks kohastunud taimed. Kõrbed paiknevad enamasti soojas kliimas ja on väga suured. Näiteks Aasias... Loe edasi 12001
ELU TUNDRAS Tundrad on Arktikas levivad lagedad ja märjad alad, kus on väga karm kliima. Lõunapoolkeral tundraid ei ole, sest tundra elustiku jaoks sobiva kliimaga aladel asub hoopis ookean. Tundrast veelgi... Loe edasi 10509
INIMESE KEHAEHITUS Inimese välisehitus Igal inimesel on just talle omased käed ja jalad, kehahoiak ning liigutused. Inimese tunneb ära ka tema kasvu ja näojoonte järgi. Olulised on silmade kuju, värvus ning... Loe edasi 22089
ELUNDKONDADE ÜLESANDED Refleksid Närvisüsteemi poolt tahtele allumatuid liigutusi nimetatakse refleksideks ning need on enamasti kaitsva iseloomuga, vallandudes ohtlikes olukordades. Refleksid võivad olla elu jooksul... Loe edasi 15052
MEELEELUNDID Inimese meeleelundid võtavad vastu teateid ümbruskonnast ning nendeks on silmad, nina, kõrvad, keel ja nahk. Teateid saadakse nägemise, kuulmise, maitsmise, haistmise ja kompimise kaudu. Kui... Loe edasi 13818
NAHK Inimese kõige suurem elund on tema keha kattev nahk, millel on mitu ülesannet. Naha paksus on kuni pool sentimeetrit ning selle pindala keskmiselt kaks ruutmeetrit. Naha kõige pealmine kiht... Loe edasi 6163
TUGI- JA LIIKUMISELUNDID Tugi- ja liikumiselunditeks on luud ja lihased. Luustik Inimese keha toetavad ja kaitsevad luud ning kõik luud kokku moodustavad luustiku. Näiteks kolju kaitseb peaaju, roided südant ja... Loe edasi 16124
HINGAMISELUNDID Inimese hingamiselundid on ninaõõs, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. Sisse hingates liigub õhk läbi nina või suu kõrisse ning sealt hingetorusse. Allpool jaguneb hingetoru kaheks... Loe edasi 10238
VERERINGE Vere ülesanded: Vere liikumine Vere paneb liikuma süda ning veri liigub mööda veresooni. Süda aga koosneb lihastest, mis pumpavad vere arterisse ehk veresoontesse, mis juhivad vere südameste... Loe edasi 11463
SEEDEELUNDID Seedeelundkond koosneb seedeelunditest- suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, peensool, jämesool ja pärasool. Inimese seedetrakti pikkus suust pärakuni on umbes kaheksa meetrit... Loe edasi 13959
ERITUSELUNDID Elusolendite kehas tekivad jääkained, inimese kehas on need tahked, vedelad ja gaasilised. Sellistest ainetest vabanetakse erituselundite kaudu, milleks on nahk, neerud, kusepõis, pärasool ja... Loe edasi 11757
SUGUELUNDID Meeste ja naiste suguelundid Naiste ja meeste suguelundid on erinevad. Naise suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Meeste suguelundid on munandid, seemnejuhad ja peenis. Naise kõhus... Loe edasi 19679
NÄRVISÜSTEEM JA NÄÄRMED Närvissüsteem Närvielundkond ehk närvisüsteem korraldab keha osade koostööd ning sinna kuuluvad peaaju, seljaaju ja närvid. Närvid on närvirakkude jätkete kimbud, mida mööda... Loe edasi 8566
INIMENE KUI IMETAJA Inimene erineb oma välimuselt teistest elusolenditest. Inimene on kõige sarnasem selgroogsete loomadega, eriti imetajatega. Imetajad on näiteks koer, hamster, nahkhiir, hüljes, ahv ja inimene.... Loe edasi 4743
INIMESED JA AHVID Kõige enam sarnaneb inimene ahviga, kuna neil on sarnased nii keha välisehitus, siseehitus kui ka käitumine. Kõige lähedasemad on inimesele inimahvid, kelle hulka kuuluvad Aafrika metsades... Loe edasi 6247
INIMESE PÕLVNEMINE Uurijad on leidnud väljakaevamiste käigus ammustel aegadel elanud inimeste ja ahvide luid ning teadlased oskavad kindlaks teha luude vanust. Luude järgi võib öelda, et ammustel aegadel elanud... Loe edasi 7993
TAIMED INIMESE ELUS TESTID Teraviljad Söödavad taimeosad Puud Mõistatused marjapõõsaste kohta Taimed Loe edasi 6058
SEENED INIMESE ELUS Seente kahjulikkus Lisaks sellele, et mõned seened on inimesele surmavalt mürgised, leidub veel seeni, mis põhjustavad haigusi. Näiteks levib küüsi ja nahka kahjustav jalaseen haigega... Loe edasi 6318
BAKTERID INIMESE ELUS TESTID Taimed, loomad, seened ja mikroorganismid inimese kasutuses I Taimed, loomad, seened ja mikroorganismid inimese kasutuses II Ristsõna Loe edasi 5881
Talvine pööripäev Talvine pööripäev ehk talvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 21. või 22. detsembril, millal on põhjapoolkeral lühim päev ja pikim öö, lõunapoolkeral aga pikim päev ja lühim öö.... Loe edasi 8744
Suvine pööripäev Suvine pööripäev ehk suvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 20. või 21. juunil, mil on põhjapoolkeral pikim päev ja lühim öö, aga lõunapoolkeral on pikim öö ja lühim päev. Päike... Loe edasi 5135
EUROOPA REGIOONID ÜRO LIIGITUSE JÄRGI Euroopa regioonid ÜRO liigituse järgi on: Põhja-Euroopa Lääne-Euroopa Ida-Euroopa Lõuna-Euroopa Põhja-Euroopa ÜRO liigituse järgi kuuluvad selle regiooni koosseisu: Island Norra koos talle... Loe edasi 2829
EUROOPA KAART: kõige populaarsemad perekonnanimed maade kaupa See kaart näitab, milline perekonnanimi on kaartil märgitud riikides kõige levinum. Loe edasi 11472
Kevadine pööripäev Kevadine pööripäev ehk kevadine võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 20. või 21. märtsil, millal on kogu Maal päev ja öö sama pikad – 12 tundi. Päike asub seniidis ekvaatori kohal.... Loe edasi 12556
