NUMBER JA ARV. LOENDAMINE SIMULATSIOON: Arvude koostis HARJUTUSED: Arvu järgud 1 Arvu järgud 2 Naturaalarvud MÄNG: Kommide loendamine ;feature=emb_logo ;v=nda-L-64Z7Y&feature=emb_logo Loe edasi 13393
ARVKIIR Arvkiir on kiir, mille alguspunktis on märgitud arv 0 ning edasi on vabalt valitud ühiklõikude kaugusel järgmised naturaalarvud kasvavas järjekorras. Arvkiirt võib vajadusel pikendada kuitahes... Loe edasi 13583
ROOMA NUMBRID Peale araabia numbrite kasutatakse arvude tähistamiseks ka rooma numbreid. Näiteks on need kasutusel kellade numbrilaudadel, raamatute peatükkide tähistamisel, teoste köidete tähistamisel jne.... Loe edasi 19047
ARAABIA NUMBRID Araabia numbrid on numbrid 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja 0. Araabia numbrid on tegelikult India päritoluga, kuna araabia numbriteks nimetatakse umbes 1200-ndatel (osade väitel 1600-ndatel) Araabiast... Loe edasi 7204
ARVU JÄRGUD, JÄRGUÜHIKUD Arvude kümnendsüsteemis moodustavad iga madalama järgu kümme ühikut kõrgema järgu ühiku. Näiteks:10 ühelist=1 kümneline; 10 kümnelist= 1 sajaline; 10 sajalist= 1 tuhandeline; 10... Loe edasi 21690
LIITMINE, LIITMISE OMADUSED LIIDETAV + LIIDETAV = SUMMA *Kahe arvu liitmisel liidame suuremale arvule väiksema. Esmalt liidame sajalised, siis kümnelised ja seejärel ühelised. Näide. Liidame 6423 ja 431. 6423 ja 4 sajalist... Loe edasi 11516
LAHUTAMINE Lahutamine on liitmise pöördtehe, kus summa ja ühe liidetava kaudu leitakse teine liidetav. VÄHENDATAV – VÄHENDAJA = VAHE 54 - 23 ... Loe edasi 6648
KIRJALIK LIITMINE Kirjalik liitmine toimub järkude kaupa ja arvud kirjutatakse üksteise alla, nii et sama järgu ühikud oleksid kohakuti. Liitmist alustatakse üheliste järgust. Liitmine: HARJUTUS:... Loe edasi 11602
KIRJALIK LAHUTAMINE Kirjalikul lahutamisel tuleb kirjutada arvud üksteise alla ning seejärel lahutada sama järgu ühikud. Lahutamist alustatakse ühelistest. Punktid arvus olevate numbrite kohal tähendavad seda, et... Loe edasi 7279
KORRUTAMINE, KORRUTAMISE OMADUSED, SUMMA KORRUTAMISE OMADUS Korrutamiseks nimetatakse võrdsete liidetavate liitmist. Näide: 6 + 6 + 6 + 6 = 24 ehk 4 * 6 = 24 TEGUR * TEGUR = KORRUTIS 4 * 6 = 24 ... Loe edasi 9870
JAGAMINE, JAGAMISE OMADUSED , JÄÄGIGA JAGAMINE, TEHETE JÄRJEKORD Jagamine on korrutamise pöördtehe ja seega saab jagamise õigsust kontrollida korrutamise abil Jagada üks arv teisega tähendab leida niisugune arv, mida jagajaga korrutades saame jagatava. ... Loe edasi 28312
TÄHT OTSITAVA ARVU TÄHISENA Tähtavaldisega on tegemist, kui avaldis sisaldab lisaks arvudele veel ka tähtesid või koosnebki ainult tähtedest. Sellise avaldise väärtus sõltub sellest, millise arvulise väärtuse me... Loe edasi 7153
KIRJALIK KORRUTAMINE ÜHEKOHALISE ARVUGA Kirjaliku korrutamise puhul tuleb korrutatavad arvud kirjutada üksteise alla ning seejärel korrutada kõik ülemise arvu numbrid alumise arvuga alustades väikseimatest ühikutest. Kirjalik... Loe edasi 13383
ARVU JÄRGUD Tehes tehteid arvudega kuni 100 000, tuleb juurde veel kümnetuhandeliste järk. Vaid arv 100 000 hõlmab ka sajatuhandeliste järku. Näide: 43459 (arvu loeme nelikümmend kolm tuhat nelisada... Loe edasi 5719
PIKKUSÜHIKUD JA NENDE TEISENDAMINE Mõõtmiseks nimetatakse mõne füüsikalise suuruse võrdlemist mõõtühikuga. Pikkuse mõõtmiseks kasutatakse näiteks mõõtejoonlauda ehk lihtsalt joonlauda. Kuna pikkused võivad ulatuda väga... Loe edasi 31142
NIMEGA ARVUDE LIITMINE JA LAHUTAMINE Mõõtühikutega arvude puhul jäetakse liitmisel ja lahutamisel avaldisse alles ka mõõtühikud ning vajadusel tuleb neid teisendada. Liita ja lahutada saab ainult samade mõõtühikutega arve.... Loe edasi 6456
NIMEGA ARVUDE KORRUTAMINE JA JAGAMINE Nimega arvude korrutamisel ja jagamisel tuleb läbi korrutada ja jagada kõik erinevate ühikutega arvud eraldi. Loe edasi 5610
PUNKT, LÕIK, KIIR JA SIRGE Lihtsaim geomeetriline kujund on punkt. Sellel pole mõõtmeid (ei pikkust ega laiust) ja tähistatakse suurtähtedega (nt A;B;C jne). Ühendades kaks punkti joonlaua abil sirge joonega saame... Loe edasi 13330
RISTKÜLIKU JA RUUDU PINDALA Ruudu pindala arvutamisel on külje pikkus võetud ruutu. Teisisõnu saab ruudu pindala valemi lahti kirjutada ka järgmiselt: S =a* a. Arvu ruut on arvu korrutis iseendaga. Näiteks arv 5 ruudus... Loe edasi 28753
MASSIÜHIKUD Näide: Teisendame 76238 grammi kilogrammideks. Kuna 1000g on 1kg, siis jagame antud arvu 1000. 76238 : 1000 = 76, 238kg TEST: Massiühikud. Vali õige väide. HARJUTUSED: Massiühikute teisendamine... Loe edasi 11723
RAHAÜHIKUD Raha on seaduslik maksevahend, millega saab tasuda kaupade ja teenuste eest. Rahaühik on mingis riigis kehtiva raha põhiühik, mis jaguneb väiksemateks ühikuteks. Eestis on alates rahaühikuks... Loe edasi 8323
KIIRUS, AEG, TEEPIKKUS Teepikkus on keha liikumistee pikkus. Aeg on sündmuse kestus ajaühikutes mõõdetuna. Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ühes ajaühikus ning kiiruse põhiühikuks on 1 m/s. Samuti... Loe edasi 211542
TEMPERATUURI MÕÕTMINE Temperatuuriks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui soe või külm keha on. Celsiuse skaala mõõtühikuks on 1 Celsiuse kraad (1°C ). Skaala püsipunktideks on jää sulamise (0°C... Loe edasi 9956
ARVU JÄRGUD Tehes tehteid arvudega kuni 1 000 000 (miljon), tuleb juurde veel sajatuhandeliste järk. Vaid arv miljon sisaldab ka ühemiljoniliste järku. Näide: 743459 (arvu loeme seitsesada nelikümmend kolm... Loe edasi 5408
KORRUTUSTABEL TEST: Korrutustabel test nr1. Kogu tabel. Kirjuta kasti õige vastus Korrutustabel test nr2. (20 tehet) kirjuta kasti õige vastus Korrutustabel test nr3. (20 tehet) kirjuta kasti õige vastus... Loe edasi 67558
JÄRKARVU KORRUTAMINE Järkarvudeks nimetatakse arve, mis kirjutatakse ainult ühe nullist erineva numbri ning nullide abil. Järkarvud on näiteks 0,7; 0,006; 500; 80 000, 900 000 jne. Korrutamisel kehtivad samad... Loe edasi 6262
JÄRKARVUGA JAGAMINE Arvu jagamisel võime arvu enne jagada ühe teguriga ja seejärel teise teguriga. Nt: 360:18 = 360: (6x3) = 360:6= 60 60:3= 20 Kui jagatav ja jagaja mõlemad lõppevad nulliga, siis võime kummagi... Loe edasi 8702
KORRUTAMINE KAHEKOHALISE ARVUGA Peast arvutamisel kahekohalise arvuga asendan teise teguri järkarvu summana. 18 x 31=18 x (30+1)=18 x 30+18 x 1= 540+18= 558 Enne võib muuta tegurite järjestust. Kirjaliku korrutamise puhul tuleb... Loe edasi 17298
PUUDUVA TEGURI, JAGATAVA JA JAGAJA LEIDMINE Jagamistehte korral ühenduvusseadus ei kehti. Loe edasi 7306
JAGAMINE KAHEKOHALISE ARVUGA Ühekohalist jagatist võib leida proovimise teel. Jagatist on kerge leida, kui jagan jagatava kümnelised jagaja kümnelistega 34 : 5= ligikaudu 6. Kontrollimiseks korrutan 58 x 6= 348 Nt. 348: 58=... Loe edasi 15577
TEKSTÜLESANDED. LAHENDAMINE Näide. Maria korjas 340 grammi seeni, Sten aga 120 grammi rohkem. Kui palju kaalusid Steni ja Maria korjatud seened kokku? TEST: Matemaatika nuputamisülesandeid. Test nr 1 Matemaatika... Loe edasi 15271
MURRUD. MURRU LUGEJA JA NIMETAJA Antud kujul kirjutatud arvu nimetatakse harilikuks murruks, kus m on murru lugeja ja n on murru nimetaja ning neid eraldav horisontaallõik on murrujoon. Murru nimetaja näitab, mitmeks võrdseks... Loe edasi 33840
ANTUD ARVUST MINGI OSA SUURUSE ARVUTAMINE. OSA JÄRGI TERVIKU LEIDMINE HARJUTUS: Osa leidmine Loe edasi 7443
MURDUDE VÕRDLEMINE Ühenimelised murrud on murrud, mille nimetajad on ühesugused. Kahest murrust, mille nimetajad on ühesugused, on suurem see murd, kumma lugeja on suurem ning väiksem see, kumma lugeja on väiksem.... Loe edasi 12117
KOLMNURK. KOLMNURGA ÜMBERMÕÕT Kolmnurk on kolme tipuga tasandiline hulknurk. Kolmnurga tippusid ühendavad sirglõigud, mida nimetatakse tema külgedeks ning neid tähistatakse tavaliselt tähtedega a, b ja c (või ka kahe... Loe edasi 17525
