5. klass

VESI

Vesi on looduses levinumaid aineid ja seda leidub ka kõikides organismides. Maakeral olev vesi moodustab ühtse vesikesta ehk hüdrosfääri, mille koostisosad on maailmameri, jõed, järved,...

Loe edasi 10367

VEE OMADUSED

Vesi on läbipaistev, värvuseta, lõhnata ning maitseta. Kindlal kogusel veel on kindel ruumala ja vesi võtab anuma kuju, milles ta asub. Vesi voolab maakeral Maa külgetõmbejõu tõttu ning see...

Loe edasi 16720

VEE OLEKUD

Veel on kolm olekut: vedel (vesi), tahke (jää) ja gaasiline (veeaur). 0 C juures muutub vesi vedelast olekust tahkesse ehk tahkub ja muutub jääks, millel on kindel kuju. Vee gaasiline olek on...

Loe edasi 18928

ÕHUNIISKUS

Veeauru sisaldust õhus nimetatakse õhuniiskuseks. Mida rohkem on õhus veeauru, seda niiskem on õhk. Veeauru sisaldus õhus sõltub õhutemperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on...

Loe edasi 5563

PILVED JA SADEMED

Pilved koosnevad väikestest veepiiskadest või jääkristallidest. Nad asuvad maapinnast erineval kõrgusel, omavad iseloomulikku kuju ja ehitust ning on liikuvad, mille käigus muutub ka nende...

Loe edasi 9566

VEE RINGKÄIK

Vesi on maakeral pidevas ringluses. Maailmamere kohal aurab vesi õhku. Kõrgemates õhukihtides veeaur jahtub ja tiheneb ning tekivad pilved ja sademed. Tuultega kandub osa niisket õhku maailmamere...

Loe edasi 10143

AINETE SEGUNEMINE JA LAHUSTUMINE

Kahe või enama aine segamisel saame segu. Üks aine+teine aine=segu Lahus koosneb ühest või mitmest lahustunud ainest ja lahustist. Lahustunud aine+lahusti= lahus (nt sool+vesi=soolvesi) Lahuses...

Loe edasi 5707

LOODUSLIK VESI

Looduslik vesi on enamasti hägune, mida põhjustavad vees mittelahustuvad ained. Mida selgem on vesi, seda vähem on selles mittelahustuvaid aineid. Näiteks allikavesi on väga selge ja puhas ning...

Loe edasi 5460

REOSTUNUD VESI

Kahjulike ja mürgiste ainete sattumist õhku nimetatakse õhu saastamiseks, nende sattumist vette aga vee reostamiseks. Kuna vesi on hea lahusti, siis lahutab ta ka kahjulikke aineid ning võib...

Loe edasi 3917

VEE PUHASTAMINE

Joogiveena tarvitatakse jõe-, järve-, allika- ja põhjavett. Joogivesi peab olema puhas ja selles ei tohi olla kahjulikke aineid ega haigustekitajaid. Et kõrvaldada veest mittelahustuvaid aineid,...

Loe edasi 5471

TINGIMUSED VEES

Elu tekkis vees ligi 3 miljardit aastat tagasi ja tänapäeval elab veekogudes tuhandeid taime- ja loomaliike. Vesi on eluks vajalik kõikidele organismidele. Organismid kasutavad vett keharakkudes...

Loe edasi 3902

VEETAIMED

Veetaimedel on elastsem vars kui maismaataimedel, et panna vastu tuultele, lainetele ja veevoolule. Näiteks on järvede kaldaäärses vees kasvavatel pillirool, hundinuial ja kaislal tugevad ja...

Loe edasi 12638

KALAD JA KONNAD

KALAD Kala kehakuju on seoses vee-eluviisiga voolujooneline, külgedelt kokkusurutud, et võimaldada tal vees väiksema energiakuluga edasi liikuda. Enamikul kaladel on limane soomuskate, mis...

Loe edasi 11486

VEEIMETAJAD

Elu vees nõuab loomadelt mitmeid kohastumisi, näiteks hea ujumis- ja sukeldumisoskus. Paljude veeimetajate keha on voolujooneline, neil on ujulestad, nad sulgevad sukeldumisel nina- ja kõrvaavad...

Loe edasi 7231

ÕHKKOND

Maad ümbritsevat õhkkonda nimetatakse atmosfääriks ja selle paksus on umbes 1100 km. Kõrgemal on õhkkond hõredam, tihedam maapinna lähedal, kus ulatub umbes 10-20 km kõrgusele. Atmosfäär...

Loe edasi 6315

ÕHU KOOSTIS

Õhk on mitme gaasi segu. See sisaldab umbes 1/5 osa hapnikku, mis on vajalik hingamiseks ja põlemiseks. Umbes 4/5 osa õhust on lämmastik, mis ei põle ega võimalda põlemist. Puhtas õhus on...

Loe edasi 5462

ÕHU OMADUSED

Õhk täidab ruumi, on läbipaistev ja värvuseta, puhas õhk on lõhnata. On väga kerge ja avaldab maapinnale rõhku, mida nimetatakse õhurõhuks. Õhurõhk sõltub ilmastikuoludest, näiteks...

Loe edasi 13690

ÕHU LIIKUMINE JA TUUL

Maapind ja veepind soojenevad päikesekiirguse mõjul. Soojenenud pinnad omakorda soojendavad õhku nende kohal ja nii muutub maalähedane õhukiht soojemaks. Maapinna lähedal on õhukiht soojem kui...

Loe edasi 10186

HINGAMINE JA PÕLEMINE

HINGAMINE Inimesed ja paljud teised organismid kasutavad hingamiseks õhus sisalduvat hapnikku. Inimene võtab hapnikku sissehingatavast õhust kopsudega, veri kannab hapniku organismis laiali....

Loe edasi 7644

ÕHK ELUKESKKONNANA

Õhk on elukeskkonnaks kõikidele maismaal elavatele taimedele ja loomadele, sealhulgas inimesele. Tähtis on õhk hingamiseks ja taimede toitumiseks vajalike gaaside poolest. Õhku kasutatavad...

Loe edasi 3415

TAIMEDE LEVIK ÕHU KAUDU

Taimedele on tähtis, et nende viljad ja seemned satuksid paljunemisel emataimest kaugemale, sest  muidu varjaksid noored taimed üksteise eest ära valguse, neil ei jätkuks kasvuruumi ja...

Loe edasi 3786

LINDUDE KOHASTUMINE LENDAMISEKS

Lendamisega on kõige paremini kohastunud linnud. Neil on selleks tiivad, mille langetamine tõstab neid ülespoole ja mille tõstmine viib edasi. Tiibu panevad liikuma lennulihased. Lindude keha on...

Loe edasi 7129

PUTUKAD JA TEISED LENDAVAD LOOMAD

Õhku kasutavad edasiliikumiseks ka putukad ja nahkhiired. Putukatel on tavaliselt kaks paari kilejaid tiibu, mida panevad liikuma lennulihased. Nahkhiirel ja lendoraval on lendamiseks lennus. Eesti...

Loe edasi 11776

SAASTUNUD ÕHK

Õhku saastavad: –  Kütuse põlemisgaasid. Kütuste põletamisel satuvad õhku mürgised väävliühendid, mis mõjuvad kahjulikult inimesele, hävitavad taimedes klorofülli ning puude oksi ja...

Loe edasi 5682

MULLA KOOSTIS

Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mis koosneb nii elusast kui ka eluta osast. Muld koosneb tahkest, vedelast ja gaasilisest osast.  Mulla tahke osa moodustavad kivimitest tekkinud mineraalne osa...

Loe edasi 5751

MULLA TEKKIMINE

Mullateke on lakkamatu protsess ja seda mõjutavad veeolud, temperatuur, organismid, inimtegevus, maapinna kuju, mulla vanus. Mulla tekkimiseks on vaja sobivat pinda ning seal elavaid organisme....

Loe edasi 3866

ORGAANILISE AINE RINGKÄIK LOODUSES

Veest ja süsihappegaasist valmistavad rohelised taimed orgaanilisi aineid, mis satuvad mulda. Tekib huumus. Huumus laguneb mineraalaineteks, veeks ja süsihappegaasiks. Taimed omastavad tekkinud...

Loe edasi 3206

VESI MULLAS

Vesi satub mulda põhiliselt sademetest, pinna- ja põhjaveest. Ka väga kuivas mullas on alati vett, vesi on siis üliõhukese kihina liiva-ja saviosakeste ümber ja seda vett taimed kätte ei saa....

Loe edasi 3119

MULD ELUKESKKONNANA

1 grammis mullas elab miljoneid organisme. Nad on silmale nähtamatud bakterid, vetikad, seened ja ainuraksed loomad, kes elavad mullavees.  Mikroorganismide abil toimub taime- ja loomajäänuste...

Loe edasi 6155

MULLA TÄHTSUS TAIMEDE ELUS

Kevadel algab mullas aktiivne elutegevus. Esmalt hakkavad arenema seened, siis ka bakterid ja peagi on muld külviks valmis. Külvamisel viiakse seemned mulda. Seeme vajab idanemiseks õhku, vett ja...

Loe edasi 4044

SÜGIS JA TALV MULLAS

Talve lähenemisel muld jahtub ning seal elavate seente ja mikroorganismide elutegevus aeglustub ja lakkab siis, kui mullas olev vesi on külmunud. Vett tungib puude ja põõsaste juurtesse üha...

Loe edasi 2674

INIMTEGEVUSE MÕJU MULLALE

Inimene tõstab mulla viljakust maaparanduse, mullaharimise ja väetamisega.  Maaparandustööd hõlmavad endas näiteks kivide koristamist põllult, kuivenduskraavide rajamine.  Mulda haritakse...

Loe edasi 3804

MULLA SAASTUMINE

–    Maakera rahvaarv suureneb pidevalt, seetõttu on suurenenud ka toiduvajadus. Üha rohkem põllumaad on teede ja asulate all. –    Asjatundmatu põlluharimine kurnab maa välja. Masinad...

Loe edasi 3274

MULLA KAITSE

Taim  on nii terve, kui terve on muld, milles ta kasvab. Tervislike toiduainete tootmiseks on hakatud üha rohkem tegelema mahepõllundusega, kus ei kasutata mineraalväetisi ja keemiasaadusi või...

Loe edasi 3424

LOODUSVARADE JAGUNEMINE

Loodusvarad on looduskeskkonna osad,mida inimkond vajab ja kasutab. Need jaotatakse taastuvateks ehk uuenevateks: õhk, vesi, muld, mets, metsloomad ja taastumatuteks loodusvaradeks: maavarad: liiv,...

Loe edasi 5378

ERINEVAD ENERGIAD

Kõikide kütuste energia on seotud päikeseenergiaga. Eestis saadakse põhiline elektrienergia põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamas. Nimelt põletatakse kütust (põlevkivi) ja põlemise...

Loe edasi 3346

EESTI LOODUSVARAD

Loodusvarasid tuleb kasutada otstarbekalt ja mõelda ka nende uuendamisele. Kõige olulisem loodusvara on päikesekiirgus, kuna see on kõigi taastuvate loodusvarade energiaallikas. Eestis ei...

Loe edasi 6661

PÕLEVKIVI

Üle poole miljardi aasta tagasi oli suur osa pragusest Eesti maismaast kaetud merega, kus elas arvukalt mitmesuguseid organisme. Põlevkivi tekkis nende organismide jäänuste lagunemisel miljonite...

Loe edasi 3408

FOSFORIIT

Fosforiit on tekkinud  Eesti ala katnud ürgmere rannikul elanud käsijalgsete kodadest. Fosforiit on põlevkivist vanem maavara ja seepärast paiknevad selle kihid maa sees põlevkivikihtidest...

Loe edasi 3696

PAEKIVI

Mitmesugust paekivi (nt lubjakivi ja dolomiiti) kasutatakse ehituskivide ja killustikuna, lubjapõletamiseks ja viimistluskivina. Viimistluskivina on tähtis Saaremaa dolomiit.

Loe edasi 5055

SAVI

Savist valmistatakse tsementi, kuivendustorusid, telliskive ja keraamilisi nõusid ja plaate. Suurim tsemenditehas asub Kundas. Tsemenditootmine on toonud kaasa keskkonnaprobleeme.

Loe edasi 3469

LIIV

Liiv on tähtis ehitusmaterjal. Liivast valmistatakse klaasi. Ehitusliiva ja kruusa kasutatakse põhiliselt teedeehituses.  

Loe edasi 3622

TURVAS

Turvast on ammusest ajast kasutatud kütusena. Selleks pressitakse peenestatud turvas kokku brikettideks. Turvast kasutatakse ka aianduses ja loomadele allapanekuks. Kasutatakse ka  keemiatööstuse...

Loe edasi 4688

MAAVARADE PAIKNEMINE

Loe edasi 3614

KESKKONNAPROBLEEMID

Maavarasid kaevandatakse maa-alustes kaevandustes või maapealsetes karjäärides. See tekitab mitmesuguseid keskkonnaprobleeme. –    Rikutakse maapinda, tekivad nõod ja järsakud....

Loe edasi 8634

INIMENE JA KESKKOND

Kõike inimese poolt loodut meie ümber nimetatakse tehiskeskkonnaks. Inimese loodud tehiskeskkond on paratamatu ja inimeste järjest suurem ja pillavam tarbimine on tekitanud rohkesti ülemaailmseid...

Loe edasi 4452

Arv ja number

Arv oli algul loendamise tulemus. Seoses erinevate matemaatiliste tehete kasutuselevõtuga on naturaalarvude kõrvale tulnud ka teisi arve: jagamisega seoses harilikud murrud ja kümnendmurrud,...

Loe edasi 9371

Naturaalarvude järjestamine

Arve järjestame tavaliselt kasvavas või kahanevas järjekorras. Näide. On antud arvud 6, 4, 7, 51, 3, 28 ja 14. Järjestades antud arvud kasvavalt, saame 3, 4, 6, 7, 14, 28, 51. Järjestades antud...

Loe edasi 6683

Järgarv

Järgarve kasutatakse järjekorra märkimiseks. Järgarvu märkimisel araabia numbritega lisatakse arvule punkt. Näiteks 3. tähendab kolmas. Järgarvude märkimisel kasutame vahel rooma numbreid...

Loe edasi 5333

Paarisarv ja paaritu arv

Paarisarv Paarisarvud on täisarvud, mis jaguvad arvuga 2. Paarisarvud on arvud, mille üheliste number on 2, 4, 6, 8 või 0. Paarisarvud on näiteks: 48, 29 583 776 ja 62 963 921 290. Paaritu arv...

Loe edasi 11218

NATURAALARVUDE KLASSID

Naturaalarvud on arvud 0, 1, 2, See rida on lõputu, sest mistahes arvule võib alati liita arvu 1 ning saada uue ühe võrra suurema arvu. Numbrid 0,1,2,3,4,5,6,7,8,9 on pärit Indiast ja jõudsid...

Loe edasi 9404

NATURAALARVUDE VÕRDLEMINE

Arvude omavaheliseks võrdlemiseks kasutatakse märke: = (on võrdne) , > (on suurem),< (on väiksem)   Kui kahes naturaalarvus on erinev arv kohti, siis on rohkemate kohtadega arv...

Loe edasi 4899

NATURAALARVUDE ÜMARDAMINE

Arvandmeid ümardatakse, et oleks neid lihtsam meeles pidada ja ka seetõttu, et arvandmed muutuvad kiiresti ning arvu ühelistel ja  kümnelistel ei ole eriti suurt tähtsust. Ümardamisel...

Loe edasi 12781

NATURAALARVUDE LIITMINE. LIITMISSEADUS

Liitmisseadused   TEST: Tehted naturaalarvudega. Tehted naturaalarvudega. Vali õige vastus.

Loe edasi 6631

KIRJALIK LIITMINE

Kirjalik liitmine toimub järkude kaupa ja arvud kirjutatakse üksteise alla, nii et sama järgu ühikud oleksid kohakuti. Liitmist alustatakse üheliste järgust. Et vältida arvutamisvigu, on...

Loe edasi 5840

ROHKEM KUI KAHE ARVU LIITMINE

Kui tuleb kokku liita rohkem kui kaks arvu, siis kirjutame kõik liidetavad üksteise alla ja liidame. Et hinnata tulemuse tõepärasust, võib esmalt leida nende arvude ligikaudse summa. Liitmise...

Loe edasi 4245

NATURAALARVUDE LAHUTAMINE. LAHUTAMISE OMADUSED

Lahutamine on liitmise pöördtehe, kus summa ja ühe liidetava kaudu leitakse teine liidetav. VÄHENDATAV — VÄHENDAJA = VAHE         25              —          ...

Loe edasi 7573

KIRJALIK LAHUTAMINE

Kirjalikul lahutamisel tuleb kirjutada arvud üksteise alla ning seejärel lahutada sama järgu ühikud. Lahutamist alustatakse ühelistest. Punktid arvus olevate numbrite kohal tähendavad seda, et...

Loe edasi 9850

TEKSTÜLESANNETE LAHENDAMINE

1. Tuleb tekst tähelepanelikult läbi lugeda. 2. Teha kindlaks, mis on ülesandes antud ja mida on küsitud. 3. Tuleb mõelda, kuidas on antud andmed seotud küsitavaga. 4. Koostada ülesande...

Loe edasi 8285

AVALDIS. VÕRRAND

MATEMAATILISED AVALDISED Avaldise moodustavad arvud koos neid ühendavate tehtemärkidega. Vahel tuleb avaldises kasutada ka sulgusid. Avaldis 34+3·7 on arvavaldis. Kui sooritame antud tehte, oleme...

Loe edasi 9816

VÕRRANDI KOOSTAMINE

Etapid tekstülesande lahendamiseks võrrandi abil: Näide: Toimus rulavõistlus, millest võttis osa 19 poissi, ülejäänud olid tüdrukud. Kokku osales 26 last. Mitu tüdrukut osales sellel...

Loe edasi 5921

NATURAALARVUDE KORRUTAMINE. KORRUTAMISE VAHETUVUSSEADUS

Naturaalarvude korrutis n·a  on võrdne n liidetava summaga, milles iga liidetav on a. a+a+a++a= n·a (n on arv, mis näitab, mitu liidetavat on kokku). Korrutamine arvudega 1 ja 0 Arvuga 1...

Loe edasi 6911

KORRUTAMISE ÜHENDUVUSSEADUS

Tehete järjekord avaldises Lisaks võib arvutuste lihtsustamiseks kasutada tehte omadusi. Näide: (24+42):3=24:3+42:3=8+14=22

Loe edasi 5787

KORRUTAMISE JAOTUVUSSEADUS

 

Loe edasi 5086

SULGUDE AVAMINE. ÜHISTEGURI SULGUDE ETTE TOOMINE

Kui kasutada korrutamise jaotuvusseadust, saame teha sulge sisaldavast avaldisest sulgudeta avaldise ja seda nimetatakse sulgude avamiseks. a·(b+c)=a·b+a·c   ehk    a·b+a·c=a·(b+c)...

Loe edasi 12186

NULLIDEGA LÕPPEVATE ARVUDE KORRUTAMINE

Loe edasi 5023

VALEMI KASUTAMINE

Tekstülesannete lahendamisel on vaja teada, kuidas ülesandes esinevad suurused omavahel seotud on.   Teepikkuse arvutamise valem Liikumisel läbitud tee pikkus on võrdne kiiruse ja aja...

Loe edasi 5606

NATURAALARVUDE JAGAMINE

Jagamine on korrutamise pöördtehe ja seega saab jagamise õigsust kontrollida korrutamise abil Jagada üks arv teisega tähendab leida niisugune arv, mida jagajaga korrutades saame jagatava....

Loe edasi 11970

ALGARVUD JA KORDARVUD

Naturaalarvu, mis jagub ainult kahe arvuga, 1 ja iseendaga, nimetatakse algarvuks (näiteks, 2,3,5,7). Naturaalarvu, millel on rohkem kui kaks jagajat, nimetatakse kordarvuks (näiteks 4,6,8,9,10)....

Loe edasi 43054

ÜLDISED ARENDAVAD MÄNGUD

Loogikat arendav mäng „Arvurida“ Loogikat arendav kõikide tehetega arvutusmäng   Korrutustabel  

Loe edasi 7951

HULKNURGAD. RISTKÜLIK. RUUT

Hulknurk on geomeetriline kujund, mis tekib, kui ühendada järjestikku lõikudeks tasandil erinevatel sirgetel asetsevad punktid. Hulknurgad on näiteks kolmnurk, nelinurk, viisnurk, kuusnurk jne....

Loe edasi 11901

SIRGETE LÕIKUMINE. PARALLEELSED JA RISTUVAD SIRGED

Loe edasi 18423

KÕRVUNURGAD

Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht nurka, millel on üks ühine haar ja mille teised haarad koos moodustavad sirge. Kõrvunurkade summa on 180°. Tekkisid kaks nurka tipuga O: <AOC ja <COB,...

Loe edasi 24220

TIPPNURGAD

Tippnurkadeks nimetatakse kaht nurka, kui ühe nurga haarad on teise nurga haarade pikendused üle nende ühise tipu. Tippnurgad on võrdsed.

Loe edasi 10260

RISTUVATE JA PARALLEELSETE SIRGETE JOONESTAMINE

Ristuvaid sirgeid on kõige lihtsam joonestada nurklaua abil. Paralleelsete sirgete joonestamiseks kasutame joonlauda ja nurklauda. Selleks tuleb joonestatava sirge sihti arvestades paigutada...

Loe edasi 5194

HARILIKUD MURRUD

Antud kujul kirjutatud arvu nimetatakse harilikuks murruks, kus m on murru lugeja ja n on murru nimetaja ning neid eraldav horisontaallõik on murrujoon. Murru nimetaja näitab, mitmeks võrdseks...

Loe edasi 28611

MURDUDE VÕRDLEMINE

Ühenimelised murrud on murrud, mille nimetajad on ühesugused. Kahest murrust, mille nimetajad on ühesugused, on suurem see murd, kumma lugeja on suurem ning väiksem see, kumma lugeja on väiksem....

Loe edasi 7129

ÜHENIMELISTE MURDUDE LIITMINE JA LAHUTAMINE

  Näide: Lahenda võrrand x/15+6/15=11/15 x+6=11 x=11-6 x=5 Kontrollime: 5/15+6/15=11/15   Mäng. Murdude liitmine.

Loe edasi 4937

LIHTMURRUD JA LIIGMURRUD

Loe edasi 6719

LIIGMURRU TÄISOSA JA MURDOSA

Segaarvudeks nimetatakse arve, mis koosnevad naturaalarvust ja murdosast. Neid võib kirjutada ka naturaalarvu ja murdarvu summana. Liigmurrust täisosa eraldamine   Harjutus. Segaarvu...

Loe edasi 10391

MURRUD JA MÕÕTÜHIKUTE KÜMNENDSÜSTEEM

Tänapäeval kasutatavatel pikkus-, pindala-ja massiühikutel on omadus olla  10, 100, suurem või väiksem teistest sama suuruse ühikutest. Kõik sellised ühikud kuuluvad mõõtühikute...

Loe edasi 11059

KÜMNENDMURRUD

Kümnendmurdudeks nimetatakse komaga kirjutatud arve. Näiteks, kui ruut on jagatud 10-ks võrdseks osaks, siis on iga ruudu suurus 1/10 kogu ruudust. Harilikku murdu 1/10 on lihtsam kirjutada kujul...

Loe edasi 20102

KÜMNENDMURRU KUJUTAMINE ARVKIIREL

Paljudel skaaladel kasutatakse põhiühiku kümnendikosi, Näiteks joonlaudadele on märgitud põhiühikuna sentimeetrid, kuid sentimeetrid on veel jaotatud millimeetriteks. Kümnendmurrud arvkiirel....

Loe edasi 5615

KÜMNENDMURDUDE VÕRDLEMINE

Kümnendmurru murdosa lõppu võib nulle juurde kirjutada ja neid sealt ära jätta, kümnendmurru väärtus sellest ei muutu. N: 0,27= 0,27000   Näide: Võrdleme arve 5,43 ja 5, 47. –   ...

Loe edasi 7709

KÜMNENDMURRU ÜMARDAMINE

Kümnendmurdude ümardamine toimub nagu naturaalarvude puhulgi. Arvu ümardamisel mingi järguni (nt kümnelisteni, sajalisteni, tuhandelisteni jne) asendatakse kõik sellest järgust paremal olevad...

Loe edasi 30756

KÜMNENDMURDUDE LIITMINE

Kümnendmurdude liitmine: 1) kirjutame ühe murru teise alla nii, et sama järgu ühikud oleksid kohakuti, sealhulgas ka komad 2) liidame neid nagu naturaalarve 3) paigutame saadud summas koma...

Loe edasi 6229

KÜMNENDMURDUDE LAHUTAMINE

Selleks, et lahutada kümnendmurrust kümnendmurdu: 1) Kirjutame vähendaja vähendatava alla nii, et komad paikneksid kohakuti (siis on ka sama järgu ühikud kohakuti). 2) Lisame vähendatava...

Loe edasi 6322

KÜMNENDMURRU KORRUTAMINE JA JAGAMINE JÄRGUÜHIKUGA 10, 100, 1000, …

Korrutades kümnendmurdu järguühikuga 10, 100, 1000,... tuleb koma viia nii mitu kohta paremale, kui mitu nulli on järguühikus, jagades aga  vasakule. Kui kümnendmurrus on kohti vähem kui koma...

Loe edasi 12858

KÜMNENDMURRU KORRUTAMINE NATURAALARVUGA

Kümnendmurru korrutamisel naturaalarvuga: 1)  korrutame arve nagu naturaalarve, pööramata komale tähelepanu. 2) eraldame komaga arvu lõpust nii mitu kümnendkohta, kui mitu on neid...

Loe edasi 7188

KÜMNENDMURDUDE KORRUTAMINE

KÜMNENDMURDUDE KORRUTAMINE Kümnendmurdude korrutamisel: 1) jätame tegurites koma tähele panemata ja leiame saadud naturaalarvude korrutise. 2) eraldame paremalt komaga nii mitu kümnendkohta, kui...

Loe edasi 10049

KÜMNENDMURRU KORRUTAMINE JA JAGAMINE JÄRGUÜHIKUGA 0,1; 0,01; 0,001, …

Kümnendmurru korrutamisel järguühikuga 0,1; 0,01; 0,, tuleb kümnendmurrus viia koma nii mitu kohta vasakule, kui mitu nulli on järguühikus, jagamisel tuleb viia koma paremale. Kümnendmurru 10...

Loe edasi 7958

KÜMNENDMURRU JAGAMINE NATURAALARVUGA

Kümnendmurru jagamiseks naturaalarvuga: 1) jagame nii, nagu jagatakse naturaalarvu naturaalarvuga. 2) paneme jagatisse koma kohe pärast seda, kui täisosa on jagatud. 3) kui murdosa jagamise lõpul...

Loe edasi 7565

ARITMEETILINE KESKMINE

Antud arvude aritmeetiliseks keskmiseks nimetatakse arvu, mis saadakse nende arvude summa jagamisel liidetavate arvuga.   Näide: Leiame arvude 46; 82; 38; 93, 31 aritmeetilise keskmise....

Loe edasi 11220

KÜMNENDMURRU JAGAMINE KÜMNENDMURRUGA

Kümnendmurru jagamisel kümnendmurruga: 1) korrutame jagatavat ja jagajat niisuguse järguühikuga, et jagaja oleks naturaalarv. 2) jagame uue jagatava saadud naturaalaruga.   Näide. Jagame...

Loe edasi 8085

MÕÕTKAVA. PLAANIMÕÕT

Mõõtkava näitab, mitu korda on kaardile (või plaanile, joonisele) kantud objektid väiksemad tegelikkuses olevatest. Jagamismärgi abil esitatud mõõtkava on arvmõõtkava. Nt. 1:600; 1:35 000;...

Loe edasi 8149

RISTTAHUKAS JA KUUP. RISTTAHUKA JA KUUBI PINDALA

Ruumilisteks kujunditeks nimetatakse kujundeid, mille kõik punktid ei asetse samal tasandil. Näiteks risttahukas on ruumiline kujund, mille kõik tahud on ristkülikud. Alumist ja ülemist tahku...

Loe edasi 14317

RISTTAHUKA JA KUUBI RUUMALA

Ruumiliste kujundite suuruse võrdlemisel võrreldakse nende ruumalasid. Sellist kuupi, mille serva pikkuseks on üks pikkusühik, nimetatakse ühikkuubiks. Ruumalaühikud Keha ruumalaks võetakse...

Loe edasi 9840

KORDAMISÜLESANDED

Harjutus. Naturaalarvud. Harjutus. Naturaalarvud II. Harjutus. Probleemülesanne naturaalarvude kohta. Harjutus. Jaguvuse tunnused. Harjutus. Naturaalarvude korrutamine. Harjutus. Naturaalarvude...

Loe edasi 5422

Suur ja väike algustäht

Missugune algustäht on õige? Nimi tähistab üht olendit, asja, nähtust. Nimes kirjutatakse kõik sõnad ( sidesõnad) suure algustähega. Näiteks inimeste, loomade, kohtade, ajalehtede,...

Loe edasi 73249

Kaashäälikuühend

Kaashäälikuühendi õigekirja põhireegel ütleb, et kaashäälikuühendis märgitakse kõik häälikud ühe tähega. Oluline on järgida selle põhireegli erandeid: Liitsõnas kirjutatakse sõnad...

Loe edasi 44226

Sulghääliku õigekiri

Helitute kaashäälikute (g b d k p t s h f š z ž) kõrvale kirjutatakse üldjuhul k, p või t. Heliliste kaashäälikute (l m n r v j) kõrvale kirjutatakse üldjuhul g, b või d.   Erandina...

Loe edasi 18693

Poolitamine

Poolitamine on sõnaosa viimine uuele reale. Poolitamisel kehtivad silbitamisreeglid, aga ühe kitsendusega: ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusse. TEST:...

Loe edasi 13307

Silbitamine

Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Kõne peab olema seatud nii, et kõnelejal oleks hea hääldada ning kuulajal hõlbus kuulata. Häälikud ei saa üksteisele järgneda ükskõik kuidas,...

Loe edasi 11963

Alus

Alus on lauseliige, mis näitab, kes või mis  midagi teeb või teatud olukorras on. Seega alus ja öeldis sõltuvad teineteisest. Aluseks on harilikult nimisõna nimetavas või osastavas käändes....

Loe edasi 28458

Sõnaliigid

Sõnaliigid on keele sõnade klassid. Eesti keele grammatikas eristatakse tavaliselt järgmisi sõnaliike. käändsõnad nimisõna ehk substantiiv: inimestele, päike, Jüri omadussõna ehk...

Loe edasi 78427

Öeldis

Lause koosneb sõnadest. Kõige olulisem liige lauses on öeldis. Öeldis seob kõik lauses olevad sõnad terviklauseks. Öeldiseks on tegusõna. Öeldis vastab küsimustele mida teeb? mida tehakse,...

Loe edasi 26733

Käändsõnade käänamine

Käändsõnade käänamine Tegusõnu saab pöörata. Seetõttu nimetatakse neid ka pöördsõnadeks. Nimisõnu, omadussõnu, arvsõnu ja asesõnu saab käänata. Seetõttu nimetatakse neid...

Loe edasi 25965

Nimisõnade käänamine

TEST:  Käänded. Vali õiged vastused, kuidas käänded jaotuvad?  Käänded. Mis küsimusele sõna vastab? Käänded. Mis käändes ja arvus sõna on? Nimisõnad. Vali sõnad, mis on nimisõnad

Loe edasi 29750

Nimetav, omastav, osastav

Käändsõna põhivormid on ainsuse nimetav, ainsuse omastav, ainsuse osastav, mitmuse omastav ja mitmuse osastav. Ainsuse nimetav, ainsuse osastav ja ainsuse lühike sisseütlev – on...

Loe edasi 61949

Kohakäänded

TEST Kohakäänded. Vali käändele sobivad küsimused. Kohakäänded. Vali, mis küsimusele vastab sõna?

Loe edasi 20751

Saav ja ni-na-ta-ga-käänded

Kääne Küsimused saav kelleks? milleks? missuguseks? missugusteks? mitmeks? mitmendaks? rajav kelleni? milleni? missuguseni? missugusteni? mitmeni? mitmendani? olev kellena? millena? missugusena?...

Loe edasi 9712

Rooma numbrid

Rooma numbrid on pärit Vana-Roomast. Rooma numbrid põhinevad teatud Ladina kirjatähtedel, millele on antud numbrilised väärtused:   1.         = I 5.         = V 10.     ...

Loe edasi 7421

15.-18. SAJANDI EESTI MUUSIKA

Muidugi ulatub muusikategemine Eestimaal tunduvalt varasemasse aega, olgu selleks siis balti-sakslastest aadlike kohalik muusika- ja teatriharrastus (näiteks kanti Tallinna Saksa Teatris juba 1789....

Loe edasi 6536

Keerulised ajad 1940-1950

Rahulik ja tasakaalustatud aeg katkeb 1940. aastal, mil Eesti annekteeritakse Nõukogude Liidu poolt. Läbi Teise maailmasõja aastate kulgeb nii Tallinnas kui ka Tartus vilgas muusikaelu, vaatamata...

Loe edasi 3856

Uus hingus 1950-1990

1950. aastate keskel jõudis muusikaelu uue värske hinguseni. Ilmus uus heliloojatepõlvkond, kes suutis tolle aja maailmas valitsevad muusikavoolud ühendada rahvuslikkusega. Ester Mägi (s. 1922,...

Loe edasi 3143

PEAMISED EESSÕNAD

Inglise keeles on umbes 50 eessõna. Siin on enamik neist ka tähestikulises järjekorras välja toodud. PEAMISED EESSÕNAD KOOS NÄITEGA ABOUT: He told us about his trip. (Ta rääkis meile oma...

Loe edasi 65972

AJAMÄÄRUSES ESINEVAD EESSÕNAD

MILLAL? IN 1. Pikad ajajärgud (sajandid, aastad, aastaajad, kuud) *in June (juunis) *in spring (kevadel) *in 1991 (1991. aastal) 2. Päevaperioodid ( öösel- at night) *in the morning (hommikul)...

Loe edasi 29204

KOHAMÄÄRUSES ESINEVAD EESSÕNAD

IN 1. Suured geograafilised kohad (mandrid, riigid, linnad jne.) *in England (Inglismaal) *in London (Londonis) *in the country (maal) 2. Tänavad *in Tamme street (Tammel tänaval) 3. Ümbritsevad...

Loe edasi 11876

VIISIMÄÄRUSES ESINEVAD EESSÕNAD

KUIDAS? by bus (bussiga) by train (rongiga) by plane (lennukiga) on foot (jalgsi) in English (inglise keeles) in a loud voice (valju häälega) in a whisper (sosinal) with difficulty (suure vaevaga)...

Loe edasi 7896

KINDLAD EESSÕNAD

SÕNAD, MIS NÕUAVAD ENDA JÄREL KINDLAT EESSÕNA OMADUSSÕNAD ABSENT FROM: He was absent from school. (Ta puudus koolist.) ACCUSTOMED TO: I'm accustomed to the traditions. (Ma olen traditsioonidega...

Loe edasi 11325

ÜHENDVERBID

Ühendverbe on tegelikult väga palju. Siin on toodud vaid mõned valitud näited nende kohta. BLOW UP (explode): The factory was blown up yesterday. (Tehas lasti eile õhku.) BREAK DOWN (stop...

Loe edasi 8566

Sisukord

Matemaatika põhivara on mõeldud kasutamiseks lisamaterjalina matemaatika õppimisel 5. klasside õpilastele, samuti neile, kes aitavad õpilastel teadmisi omandada (õpetajad, vanemad jne)....

Loe edasi 4529

Naturaalarvud

Arv ja number Arv oli algul loendamise tulemus. Seoses erinevate matemaatiliste tehete kasutuselevõtuga on naturaalarvude kõrvale tulnud ka teisi arve: jagamisega seoses harilikud murrud ja...

Loe edasi 38904

Naturaalarvude liitmine ja lahutamine

Naturaalarvude liitmine 2 + 3 = 5 liidetav liidetav summa summa Mitmekohaliste arvude kirjalik liitmine (Näited on nähtavad arvutis) Näide 1. Näide 2. Liitmise erijuhte a + 0 = a, näiteks 3 + 0...

Loe edasi 7057

Arvutamise seadused

Liitmise vahetuvusseadus (kommutatiivsuse seadus) Summa ei muutu, kui muudame liidetavate järjekorda. 2 + 3 = 3 + 2 = 5 a + b = b + a   Liitmise ühenduvusseadus (assotsiatiivsuse seadus) 2 +...

Loe edasi 7128

Tehete omadused

Seos liidetavate ja summa vahel Võrdusest a + b = c tulenevad võrdused a = c – b, b = c – a. Ühe liidetava leidmiseks tuleb summast lahutada teine liidetav. Näide. 2 + 3 = 5 2 = 5 – 3 3 = 5...

Loe edasi 6024

Avaldis. Võrrand

Avaldis Avaldis on eeskiri, mis määrab tehted ja tehete sooritamise järjekorra. Näiteid arvavaldistest. 2 + 3 3 · (7 – 3) + 2 Avaldisi, mis sisaldavad ka tähti, nimetatakse tähtavaldisteks....

Loe edasi 9969

Naturaalarvude korrutamine ja jagamine

Naturaalarvude korrutamine 2 · 3 = 6 tegur tegur korrutis korrutis Ühekohalise arvuga korrutamise põhiülesanded 100 piires võiks meelde jätta. Järguühikuga korrutamisel tuleb...

Loe edasi 13105

Algarvud ja kordarvud

Algarvud Jaguvuse põhjal saab arve jagada algarvudeks ja kordarvudeks. Algarvud Algarvuks nimetatakse ühest suuremat naturaalarvu, millel on ainult kaks tegurit (arv 1 ja arv ise). Näiteks 17 on...

Loe edasi 6509

Geomeetrilised kujundid

Geomeetrilised kujundid Selleks, et tutvuda vastava kujundiga lähemalt, tee hiireklõps vastaval kujundil. (Paremini nähtav arvutis) Tasapinnalisi geomeetrilisi kujundeid. Ruumilisi geomeetrilisi...

Loe edasi 46177

Mõõtühikud

Mõõtmine Mingit suurust (pikkust, massi, mahtu, aega jms) mõõta tähendab seda suurust võrrelda teise sama liiki suurusega. Mõõdetava suuruse kindlat väärtust, millega antud suurust...

Loe edasi 21272

Harilikud murrud

Harilikud murrud Harilikud murrud on näiteks: Harilik murd näitab, mitmeks võrdseks osaks on tervik jaotatud ja mitu sellist osa on võetud. Joonisel on ring jaotatud neljaks võrdseks osaks ning...

Loe edasi 15586

Kümnendmurrud

Arvude kümnendsüsteem Kümnendsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, milles iga numbri tähendus oleneb tema asukohast (positsioonist) arvus. Liikudes vasakult paremale tähistab iga number...

Loe edasi 12585

Kümnendmurdude liitmine ja lahutamine

Kümnendmurdude liitmine Kümnendmurde liidetakse samuti nagu naturaalarve. Kirjalikul liitmisel kirjutatakse arvud üksteise alla nii, et komad ja samanimelised järgud oleks kohakuti. Näide 1....

Loe edasi 7432

Kümnendmurdude korrutamine ja jagamine

Kümnendmurdude korrutamine Kümnendmurdude korrutamisel jätame koma tähele panemata ja leiame saadud naturaalarvude korrutise. Seejärel eraldame paremalt komaga nii mitu kümnendkohta, kui mitu...

Loe edasi 10286

Ruumilised kujundid

Kuup Kuup on risttahukas, mille kõik mõõtmed on võrdsed. Kuup on ruumiline kujund ehk keha, mille tahkudeks on kuus ruutu.   Kuubi pinnalaotus Kuubi pindala St = 6 · a2 St - kuubi...

Loe edasi 27076

Häälikuühendi õigekiri

Koostanud: T. Jürgenstein

Loe edasi 8805

H tähe õigekiri

H kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. Nt habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas, hangeldama, hani, hanguma, harras, harrastama,...

Loe edasi 11271

Tag questions (confirmation questions)

Tag questions are something like negative questions, since they are used when someone thinks she / he knows the answer and wants confirmation. There are two main types of tag questions--one for...

Loe edasi 15264

Määrav artikkel – THE

Rääkides kuulajale teadaolevatest asjadest või olenditest, kasutatakse nimisõna ees artiklit THE, mis tähendab ‘see’ või ‘need’: Give me the apple - Anna mulle see (ainus) õun (mis...

Loe edasi 12335

ASESÕNAD – Pronouns

Isikulised asesõnad - Personal Pronouns A personal pronoun is a pronoun that is associated primarily with a particular person, in the grammatical sense. First person, as in “I” Second person,...

Loe edasi 21345

Jaguvuse tunnused

Kui ühe naturaalarvu jagamisel teisega saadakse tulemuseks naturaalarv, siis öeldakse, et esimene arv jagub teisega. Millega jagub Jaguvuse tunnus 2-ga Arv jagub kahega siis, kui arvu üheliste...

Loe edasi 3343

Jagamine

Jagamiseks nimetatakse kahe teguri korrutise ja ühe teguri järgi teise teguri leidmist. Jagamine on korrutamise pöördtehe, seega jagamist saab kontrollida korrutamise abil. 6 : 3 = 2 jagatav...

Loe edasi 2893

Jaguvus

Kui ühe naturaalarvu jagamisel teisega saadakse tulemuseks naturaalarv, siis öeldakse, et esimene arv jagub teisega. Naturaalarvude jagamisel 1) arvud jaguvad täpselt või 2) tekib jagamisel...

Loe edasi 2388

VESIKOND

Veekogu vesikond (varem ka: bassein) on maa-ala, kust põhja- ja pinnaveed voolavad jõgede jt vooluveekogude kaudu vastavasse veekogusse. Varem peeti mõistet "vesikond" sünonüümseks...

Loe edasi 1664

EESTI JÄRVEDE LOOMASTIK

Loomastik on järves mitmekesine: osa loomi elab sügaval veekogu põhjas, osa liigub aktiivselt ringi, st. ujub, osa hõljub vees. Eesti magevete selgrootute fauna on rannikumere omast liigirikkam....

Loe edasi 1305

EESTI JÄRVEDE TAIMESTIK

Eesti järvedes kasvab palju erinevaid taimeliike. Eriti rohkesti on mitmesuguseid vetikaid. Arvukad vetikad on järvedes põhilised hapniku ning orgaanilise aine tootjad. Järve kallastel ja...

Loe edasi 1213

JÄRVEDE ARENG JA TÜÜBID

Järvede teke Järv on veega täitunud maismaanõgu, seega on esmane tingimus järve tekkeks maismaanõo olmasolu ja teine vee sattumine ning püsima jäämine sellesse nõkku. Sobivate pinnavormide...

Loe edasi 1586

JÄRVED JA JÄRVEDE TEKKIMINE

Järv (ld. keeles lacus) on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus merega. Siseveekogud katavad maakera pinnast 4,2 miljonit km² ehk vaid paar protsenti. Järvede jaotus on maailmas...

Loe edasi 2079

EESTI JÄRVED

Eestis on üle 2300 rohkem kui ühehektarilise pindalaga järve. Kokku võtavad nad enda alla üle 2100 km2 ehk ligikaudu 4,8% Eesti pindalast. Suurema osa järvede kogupindalast moodustavad Peipsi,...

Loe edasi 2347

Sõnade laenamine

Eesti keel ei ole tänapäeval samasugune kui sada või isegi viiskümmend aastat tagasi. Keel on pidevas muutuses, sest uute asjade ja mõistete nimetamiseks vajame uusi sõnu. Kõige rohkem tuleb...

Loe edasi 2596