VESI Vesi on looduses levinumaid aineid ja seda leidub ka kõikides organismides. Maakeral olev vesi moodustab ühtse vesikesta ehk hüdrosfääri, mille koostisosad on maailmameri, jõed, järved,... Loe edasi 10151
VEE OMADUSED Vesi on läbipaistev, värvuseta, lõhnata ning maitseta. Kindlal kogusel veel on kindel ruumala ja vesi võtab anuma kuju, milles ta asub. Vesi voolab maakeral Maa külgetõmbejõu tõttu ning see... Loe edasi 16320
VEE OLEKUD Veel on kolm olekut: vedel (vesi), tahke (jää) ja gaasiline (veeaur). 0 C juures muutub vesi vedelast olekust tahkesse ehk tahkub ja muutub jääks, millel on kindel kuju. Vee gaasiline olek on... Loe edasi 18571
ÕHUNIISKUS Veeauru sisaldust õhus nimetatakse õhuniiskuseks. Mida rohkem on õhus veeauru, seda niiskem on õhk. Veeauru sisaldus õhus sõltub õhutemperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on... Loe edasi 5354
PILVED JA SADEMED Pilved koosnevad väikestest veepiiskadest või jääkristallidest. Nad asuvad maapinnast erineval kõrgusel, omavad iseloomulikku kuju ja ehitust ning on liikuvad, mille käigus muutub ka nende... Loe edasi 9216
VEE RINGKÄIK Vesi on maakeral pidevas ringluses. Maailmamere kohal aurab vesi õhku. Kõrgemates õhukihtides veeaur jahtub ja tiheneb ning tekivad pilved ja sademed. Tuultega kandub osa niisket õhku maailmamere... Loe edasi 9896
AINETE SEGUNEMINE JA LAHUSTUMINE Kahe või enama aine segamisel saame segu. Üks aine+teine aine=segu Lahus koosneb ühest või mitmest lahustunud ainest ja lahustist. Lahustunud aine+lahusti= lahus (nt sool+vesi=soolvesi) Lahuses... Loe edasi 5487
LOODUSLIK VESI Looduslik vesi on enamasti hägune, mida põhjustavad vees mittelahustuvad ained. Mida selgem on vesi, seda vähem on selles mittelahustuvaid aineid. Näiteks allikavesi on väga selge ja puhas ning... Loe edasi 5199
REOSTUNUD VESI Kahjulike ja mürgiste ainete sattumist õhku nimetatakse õhu saastamiseks, nende sattumist vette aga vee reostamiseks. Kuna vesi on hea lahusti, siis lahutab ta ka kahjulikke aineid ning võib... Loe edasi 3833
VEE PUHASTAMINE Joogiveena tarvitatakse jõe-, järve-, allika- ja põhjavett. Joogivesi peab olema puhas ja selles ei tohi olla kahjulikke aineid ega haigustekitajaid. Et kõrvaldada veest mittelahustuvaid aineid,... Loe edasi 5296
TINGIMUSED VEES Elu tekkis vees ligi 3 miljardit aastat tagasi ja tänapäeval elab veekogudes tuhandeid taime- ja loomaliike. Vesi on eluks vajalik kõikidele organismidele. Organismid kasutavad vett keharakkudes... Loe edasi 3740
VEETAIMED Veetaimedel on elastsem vars kui maismaataimedel, et panna vastu tuultele, lainetele ja veevoolule. Näiteks on järvede kaldaäärses vees kasvavatel pillirool, hundinuial ja kaislal tugevad ja... Loe edasi 12209
KALAD JA KONNAD Kala kehakuju on seoses vee-eluviisiga voolujooneline, külgedelt kokkusurutud, et võimaldada tal vees väiksema energiakuluga edasi liikuda. Enamikul kaladel on limane soomuskate, mis vähendab... Loe edasi 11156
VEEIMETAJAD Elu vees nõuab loomadelt mitmeid kohastumisi, näiteks hea ujumis- ja sukeldumisoskus. Paljude veeimetajate keha on voolujooneline, neil on ujulestad, nad sulgevad sukeldumisel nina- ja kõrvaavad... Loe edasi 6445
ÕHKKOND Maad ümbritsevat õhkkonda nimetatakse atmosfääriks ja selle paksus on umbes 1100 km. Kõrgemal on õhkkond hõredam, tihedam maapinna lähedal, kus ulatub umbes 10-20 km kõrgusele. Atmosfäär... Loe edasi 6018
ÕHU KOOSTIS Õhk on mitme gaasi segu. See sisaldab umbes 1/5 osa hapnikku, mis on vajalik hingamiseks ja põlemiseks. Umbes 4/5 osa õhust on lämmastik, mis ei põle ega võimalda põlemist. Puhtas õhus on... Loe edasi 5277
ÕHU OMADUSED Õhk täidab ruumi, on läbipaistev ja värvuseta, puhas õhk on lõhnata. On väga kerge ja avaldab maapinnale rõhku, mida nimetatakse õhurõhuks. Õhurõhk sõltub ilmastikuoludest, näiteks... Loe edasi 13069
ÕHU LIIKUMINE JA TUUL Maapind ja veepind soojenevad päikesekiirguse mõjul. Soojenenud pinnad omakorda soojendavad õhku nende kohal ja nii muutub maalähedane õhukiht soojemaks. Maapinna lähedal on õhukiht soojem kui... Loe edasi 9903
HINGAMINE JA PÕLEMINE Inimesed ja paljud teised organismid kasutavad hingamiseks õhus sisalduvat hapnikku. Inimene võtab hapnikku sissehingatavast õhust kopsudega, veri kannab hapniku organismis laiali. Hapnikku... Loe edasi 7245
ÕHK ELUKESKKONNANA Õhk on elukeskkonnaks kõikidele maismaal elavatele taimedele ja loomadele, sealhulgas inimesele. Tähtis on õhk hingamiseks ja taimede toitumiseks vajalike gaaside poolest. Õhku kasutatavad... Loe edasi 3344
TAIMEDE LEVIK ÕHU KAUDU Taimedele on tähtis, et nende viljad ja seemned satuksid paljunemisel emataimest kaugemale, sest muidu varjaksid noored taimed üksteise eest ära valguse, neil ei jätkuks kasvuruumi ja... Loe edasi 3596
LINDUDE KOHASTUMINE LENDAMISEKS Lendamisega on kõige paremini kohastunud linnud. Neil on selleks tiivad, mille langetamine tõstab neid ülespoole ja mille tõstmine viib edasi. Tiibu panevad liikuma lennulihased. Lindude keha on... Loe edasi 6676
PUTUKAD JA TEISED LENDAVAD LOOMAD Õhku kasutavad edasiliikumiseks ka putukad ja nahkhiired. Putukatel on tavaliselt kaks paari kilejaid tiibu, mida panevad liikuma lennulihased. Nahkhiirel ja lendoraval on lendamiseks lennus. Eesti... Loe edasi 11465
SAASTUNUD ÕHK Õhku saastavad: – Kütuse põlemisgaasid. Kütuste põletamisel satuvad õhku mürgised väävliühendid, mis mõjuvad kahjulikult inimesele, hävitavad taimedes klorofülli ning puude oksi ja... Loe edasi 5492
MULLA KOOSTIS Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mis koosneb nii elusast kui ka eluta osast. Muld koosneb tahkest, vedelast ja gaasilisest osast. Mulla tahke osa moodustavad kivimitest tekkinud mineraalne osa... Loe edasi 5574
MULLA TEKKIMINE Mullateke on lakkamatu protsess ja seda mõjutavad veeolud, temperatuur, organismid, inimtegevus, maapinna kuju, mulla vanus. Mulla tekkimiseks on vaja sobivat pinda ning seal elavaid organisme.... Loe edasi 3671
ORGAANILISE AINE RINGKÄIK LOODUSES Veest ja süsihappegaasist valmistavad rohelised taimed orgaanilisi aineid, mis satuvad mulda. Tekib huumus. Huumus laguneb mineraalaineteks, veeks ja süsihappegaasiks. Taimed omastavad tekkinud... Loe edasi 3112
VESI MULLAS Vesi satub mulda põhiliselt sademetest, pinna- ja põhjaveest. Ka väga kuivas mullas on alati vett, vesi on siis üliõhukese kihina liiva-ja saviosakeste ümber ja seda vett taimed kätte ei saa.... Loe edasi 2973
MULD ELUKESKKONNANA 1 grammis mullas elab miljoneid organisme. Nad on silmale nähtamatud bakterid, vetikad, seened ja ainuraksed loomad, kes elavad mullavees. Mikroorganismide abil toimub taime- ja loomajäänuste... Loe edasi 5997
MULLA TÄHTSUS TAIMEDE ELUS Kevadel algab mullas aktiivne elutegevus. Esmalt hakkavad arenema seened, siis ka bakterid ja peagi on muld külviks valmis. Külvamisel viiakse seemned mulda. Seeme vajab idanemiseks õhku, vett ja... Loe edasi 3888
SUVI JA TALV MULLAS Talve lähenemisel muld jahtub ning seal elavate seente ja mikroorganismide elutegevus aeglustub ja lakkab siis, kui mullas olev vesi on külmunud. Vett tungib puude ja põõsaste juurtesse üha... Loe edasi 2598
INIMTEGEVUSE MÕJU MULLALE Inimene tõstab mulla viljakust maaparanduse, mullaharimise ja väetamisega. Maaparandustööd hõlmavad endas näiteks kivide koristamist põllult, kuivenduskraavide rajamine. Mulda haritakse... Loe edasi 3672
MULLA SAASTUMINE – Maakera rahvaarv suureneb pidevalt, seetõttu on suurenenud ka toiduvajadus. Üha rohkem põllumaad on teede ja asulate all. – Asjatundmatu põlluharimine kurnab maa välja. Masinad... Loe edasi 3140
MULLA KAITSE Taim on nii terve, kui terve on muld, milles ta kasvab. Tervislike toiduainete tootmiseks on hakatud üha rohkem tegelema mahepõllundusega, kus ei kasutata mineraalväetisi ja keemiasaadusi või... Loe edasi 3275
LOODUSVARADE JAGUNEMINE Loodusvarad on looduskeskkonna osad,mida inimkond vajab ja kasutab. Need jaotatakse taastuvateks ehk uuenevateks: õhk, vesi, muld, mets, metsloomad. ja taastumatuteks loodusvaradeks: maavarad: liiv,... Loe edasi 4972
ERINEVAD ENERGIAD Kõikide kütuste energia on seotud päikeseenergiaga. Eestis saadakse põhiline elektrienergia põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamas. Nimelt põletatakse kütust (põlevkivi) ja põlemise... Loe edasi 3201
EESTI LOODUSVARAD Loodusvarasid tuleb kasutada otstarbekalt ja mõelda ka nende uuendamisele. Kõige olulisem loodusvara on päikesekiirgus, kuna see on kõigi taastuvate loodusvarade energiaallikas. Eestis ei... Loe edasi 6076
PÕLEVKIVI Üle poole miljardi aasta tagasi oli suur osa pragusest Eesti maismaast kaetud merega, kus elas arvukalt mitmesuguseid organisme. Põlevkivi tekkis nende organismide jäänuste lagunemisel miljonite... Loe edasi 3171
FOSFORIIT Fosforiit on tekkinud Eesti ala katnud ürgmere rannikul elanud käsijalgsete kodadest. Fosforiit on põlevkivist vanem maavara ja seepärast paiknevad selle kihid maa sees põlevkivikihtidest... Loe edasi 3486
PAEKIVI Mitmesugust paekivi (nt lubjakivi ja dolomiiti) kasutatakse ehituskivide ja killustikuna, lubjapõletamiseks ja viimistluskivina. Viimistluskivina on tähtis Saaremaa dolomiit. Loe edasi 4905
SAVI Savist valmistatakse tsementi, kuivendustorusid, telliskive ja keraamilisi nõusid ja plaate. Suurim tsemenditehas asub Kundas. Tsemenditootmine on toonud kaasa keskkonnaprobleeme. Loe edasi 3283
LIIV Liiv on tähtis ehitusmaterjal. Liivast valmistatakse klaasi. Ehitusliiva ja kruusa kasutatakse põhiliselt teedeehituses. Loe edasi 3513
TURVAS Turvast on ammusest ajast kasutatud kütusena. Selleks pressitakse peenestatud turvas kokku brikettideks. Turvast kasutatakse ka aianduses ja loomadele allapanekuks. Kasutatakse ka keemiatööstuse... Loe edasi 4582
KESKKONNAPROBLEEMID Maavarasid kaevandatakse maa-alustes kaevandustes või maapealsetes karjäärides. See tekitab mitmesuguseid keskkonnaprobleeme. – Rikutakse maapinda, tekivad nõod ja järsakud.... Loe edasi 8032
INIMENE JA KESKKOND Kõike inimese poolt loodut meie ümber nimetatakse tehiskeskkonnaks. Inimese loodud tehiskeskkond on paratamatu ja inimeste järjest suurem ja pillavam tarbimine on tekitanud rohkesti ülemaailmseid... Loe edasi 4197
VESIKOND Veekogu vesikond (varem ka: bassein) on maa-ala, kust põhja- ja pinnaveed voolavad jõgede jt vooluveekogude kaudu vastavasse veekogusse. Varem peeti mõistet "vesikond" sünonüümseks... Loe edasi 1542
EESTI JÄRVEDE LOOMASTIK Eesti magevete selgrootute fauna on rannikumere omast liigirikkam. Erinevat tüüpi mageveekogudest järvedest, paisjärvedest, kraavidest, allikatest, tiikidest, rabalaugastest, lompidest jne on... Loe edasi 1140
EESTI JÄRVEDE TAIMESTIK Eesti järvede suurtaimestikus on määratud üle 100 liigi soontaimi, paarkümmend liiki sammaltaimi ja sama palju mändvetiktaimi. Järvede suurtaimestik jaotatakse: Kaldaveetaimestikuks.... Loe edasi 1081
JÄRVEDE ARENG JA TÜÜBID Järvede teke Järv on veega täitunud maismaanõgu, seega on esmane tingimus järve tekkeks maismaanõo olmasolu ja teine vee sattumine ning püsima jäämine sellesse nõkku. Sobivate pinnavormide... Loe edasi 1477
JÄRVED JA JÄRVEDE TEKKIMINE Järv (ld. keeles lacus) on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus merega. Siseveekogud katavad maakera pinnast 4,2 miljonit km² ehk vaid paar protsenti. Järvede jaotus on maailmas... Loe edasi 1922
EESTI JÄRVED Eestis on üle 2300 rohkem kui ühehektarilise pindalaga järve. Kokku võtavad nad enda alla üle 2100 km2 ehk ligikaudu 4,8% Eesti pindalast. Suurema osa järvede kogupindalast moodustavad Peipsi,... Loe edasi 2223
