Loodusõpetus, 5. klass

VESI

Vesi on looduses levinumaid aineid ja seda leidub ka kõikides organismides. Maakeral olev vesi moodustab ühtse vesikesta ehk hüdrosfääri, mille koostisosad on maailmameri, jõed, järved,...

Loe edasi 12 tuh

VEE OMADUSED

Vesi on läbipaistev, värvuseta, lõhnata ning maitseta. Kindlal kogusel veel on kindel ruumala ja vesi võtab anuma kuju, milles ta asub. Vesi voolab maakeral Maa külgetõmbejõu tõttu ning see...

Loe edasi 19 tuh

VEE OLEKUD

Veel on kolm olekut: vedel (vesi), tahke (jää) ja gaasiline (veeaur). 0 C juures muutub vesi vedelast olekust tahkesse ehk tahkub ja muutub jääks, millel on kindel kuju. Vee gaasiline olek on...

Loe edasi 21 tuh

ÕHUNIISKUS

Veeauru sisaldust õhus nimetatakse õhuniiskuseks. Mida rohkem on õhus veeauru, seda niiskem on õhk. Veeauru sisaldus õhus sõltub õhutemperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on...

Loe edasi 6 tuh

PILVED JA SADEMED

Pilved koosnevad väikestest veepiiskadest või jääkristallidest. Nad asuvad maapinnast erineval kõrgusel, omavad iseloomulikku kuju ja ehitust ning on liikuvad, mille käigus muutub ka nende...

Loe edasi 11 tuh

VEE RINGKÄIK

Vesi on maakeral pidevas ringluses. Maailmamere kohal aurab vesi õhku. Kõrgemates õhukihtides veeaur jahtub ja tiheneb ning tekivad pilved ja sademed. Tuultega kandub osa niisket õhku maailmamere...

Loe edasi 12 tuh

AINETE SEGUNEMINE JA LAHUSTUMINE

Kahe või enama aine segamisel saame segu. Üks aine+teine aine=segu Lahus koosneb ühest või mitmest lahustunud ainest ja lahustist. Lahustunud aine+lahusti= lahus (nt sool+vesi=soolvesi) Lahuses...

Loe edasi 7 tuh

LOODUSLIK VESI

Looduslik vesi on enamasti hägune, mida põhjustavad vees mittelahustuvad ained. Mida selgem on vesi, seda vähem on selles mittelahustuvaid aineid. Näiteks allikavesi on väga selge ja puhas ning...

Loe edasi 6 tuh

REOSTUNUD VESI

Kahjulike ja mürgiste ainete sattumist õhku nimetatakse õhu saastamiseks, nende sattumist vette aga vee reostamiseks. Kuna vesi on hea lahusti, siis lahutab ta ka kahjulikke aineid ning võib...

Loe edasi 5 tuh

VEE PUHASTAMINE

Joogiveena tarvitatakse jõe-, järve-, allika- ja põhjavett. Joogivesi peab olema puhas ja selles ei tohi olla kahjulikke aineid ega haigustekitajaid. Et kõrvaldada veest mittelahustuvaid aineid,...

Loe edasi 7 tuh

TINGIMUSED VEES

Elu tekkis vees ligi 3 miljardit aastat tagasi ja tänapäeval elab veekogudes tuhandeid taime- ja loomaliike. Vesi on eluks vajalik kõikidele organismidele. Organismid kasutavad vett keharakkudes...

Loe edasi 5 tuh

VEETAIMED

Veetaimedel on elastsem vars kui maismaataimedel, et panna vastu tuultele, lainetele ja veevoolule. Näiteks on järvede kaldaäärses vees kasvavatel pillirool, hundinuial ja kaislal tugevad ja...

Loe edasi 15 tuh

KALAD JA KONNAD

KALAD Kala kehakuju on seoses vee-eluviisiga voolujooneline, külgedelt kokkusurutud, et võimaldada tal vees väiksema energiakuluga edasi liikuda. Enamikul kaladel on limane soomuskate, mis...

Loe edasi 13 tuh

VEEIMETAJAD

Elu vees nõuab loomadelt mitmeid kohastumisi, näiteks hea ujumis- ja sukeldumisoskus. Paljude veeimetajate keha on voolujooneline, neil on ujulestad, nad sulgevad sukeldumisel nina- ja kõrvaavad...

Loe edasi 8 tuh

ÕHKKOND

Maad ümbritsevat õhkkonda nimetatakse atmosfääriks ja selle paksus on umbes 1100 km. Kõrgemal on õhkkond hõredam, tihedam maapinna lähedal, kus ulatub umbes 10-20 km kõrgusele. Atmosfäär...

Loe edasi 7 tuh

ÕHU KOOSTIS

Õhk on mitme gaasi segu. See sisaldab umbes 1/5 osa hapnikku, mis on vajalik hingamiseks ja põlemiseks. Umbes 4/5 osa õhust on lämmastik, mis ei põle ega võimalda põlemist. Puhtas õhus on...

Loe edasi 6 tuh

ÕHU OMADUSED

Õhk täidab ruumi, on läbipaistev ja värvuseta, puhas õhk on lõhnata. On väga kerge ja avaldab maapinnale rõhku, mida nimetatakse õhurõhuks. Õhurõhk sõltub ilmastikuoludest, näiteks...

Loe edasi 16 tuh

ÕHU LIIKUMINE JA TUUL

Maapind ja veepind soojenevad päikesekiirguse mõjul. Soojenenud pinnad omakorda soojendavad õhku nende kohal ja nii muutub maalähedane õhukiht soojemaks. Maapinna lähedal on õhukiht soojem kui...

Loe edasi 11 tuh

HINGAMINE JA PÕLEMINE

HINGAMINE Inimesed ja paljud teised organismid kasutavad hingamiseks õhus sisalduvat hapnikku. Inimene võtab hapnikku sissehingatavast õhust kopsudega, veri kannab hapniku organismis laiali....

Loe edasi 9 tuh

ÕHK ELUKESKKONNANA

Õhk on elukeskkonnaks kõikidele maismaal elavatele taimedele ja loomadele, sealhulgas inimesele. Tähtis on õhk hingamiseks ja taimede toitumiseks vajalike gaaside poolest. Õhku kasutatavad...

Loe edasi 4 tuh

TAIMEDE LEVIK ÕHU KAUDU

Taimedele on tähtis, et nende viljad ja seemned satuksid paljunemisel emataimest kaugemale, sest  muidu varjaksid noored taimed üksteise eest ära valguse, neil ei jätkuks kasvuruumi ja...

Loe edasi 5 tuh

LINDUDE KOHASTUMINE LENDAMISEKS

Lendamisega on kõige paremini kohastunud linnud. Neil on selleks tiivad, mille langetamine tõstab neid ülespoole ja mille tõstmine viib edasi. Tiibu panevad liikuma lennulihased. Lindude keha on...

Loe edasi 8 tuh

PUTUKAD JA TEISED LENDAVAD LOOMAD

Õhku kasutavad edasiliikumiseks ka putukad ja nahkhiired. Putukatel on tavaliselt kaks paari kilejaid tiibu, mida panevad liikuma lennulihased. Nahkhiirel ja lendoraval on lendamiseks lennus. Eesti...

Loe edasi 13 tuh

SAASTUNUD ÕHK

Õhku saastavad: –  Kütuse põlemisgaasid. Kütuste põletamisel satuvad õhku mürgised väävliühendid, mis mõjuvad kahjulikult inimesele, hävitavad taimedes klorofülli ning puude oksi ja...

Loe edasi 6 tuh

MULLA KOOSTIS

Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mis koosneb nii elusast kui ka eluta osast. Muld koosneb tahkest, vedelast ja gaasilisest osast.  Mulla tahke osa moodustavad kivimitest tekkinud mineraalne osa...

Loe edasi 7 tuh

MULLA TEKKIMINE

Mullateke on lakkamatu protsess ja seda mõjutavad veeolud, temperatuur, organismid, inimtegevus, maapinna kuju, mulla vanus. Mulla tekkimiseks on vaja sobivat pinda ning seal elavaid organisme....

Loe edasi 5 tuh

ORGAANILISE AINE RINGKÄIK LOODUSES

Veest ja süsihappegaasist valmistavad rohelised taimed orgaanilisi aineid, mis satuvad mulda. Tekib huumus. Huumus laguneb mineraalaineteks, veeks ja süsihappegaasiks. Taimed omastavad tekkinud...

Loe edasi 4 tuh

VESI MULLAS

Vesi satub mulda põhiliselt sademetest, pinna- ja põhjaveest. Ka väga kuivas mullas on alati vett, vesi on siis üliõhukese kihina liiva-ja saviosakeste ümber ja seda vett taimed kätte ei saa....

Loe edasi 4 tuh

MULD ELUKESKKONNANA

1 grammis mullas elab miljoneid organisme. Nad on silmale nähtamatud bakterid, vetikad, seened ja ainuraksed loomad, kes elavad mullavees.  Mikroorganismide abil toimub taime- ja loomajäänuste...

Loe edasi 7 tuh

MULLA TÄHTSUS TAIMEDE ELUS

Kevadel algab mullas aktiivne elutegevus. Esmalt hakkavad arenema seened, siis ka bakterid ja peagi on muld külviks valmis. Külvamisel viiakse seemned mulda. Seeme vajab idanemiseks õhku, vett ja...

Loe edasi 5 tuh

SÜGIS JA TALV MULLAS

Talve lähenemisel muld jahtub ning seal elavate seente ja mikroorganismide elutegevus aeglustub ja lakkab siis, kui mullas olev vesi on külmunud. Vett tungib puude ja põõsaste juurtesse üha...

Loe edasi 3 tuh

INIMTEGEVUSE MÕJU MULLALE

Inimene tõstab mulla viljakust maaparanduse, mullaharimise ja väetamisega.  Maaparandustööd hõlmavad endas näiteks kivide koristamist põllult, kuivenduskraavide rajamine.  Mulda haritakse...

Loe edasi 4 tuh

MULLA SAASTUMINE

–    Maakera rahvaarv suureneb pidevalt, seetõttu on suurenenud ka toiduvajadus. Üha rohkem põllumaad on teede ja asulate all. –    Asjatundmatu põlluharimine kurnab maa välja. Masinad...

Loe edasi 4 tuh

MULLA KAITSE

Taim  on nii terve, kui terve on muld, milles ta kasvab. Tervislike toiduainete tootmiseks on hakatud üha rohkem tegelema mahepõllundusega, kus ei kasutata mineraalväetisi ja keemiasaadusi või...

Loe edasi 4 tuh

LOODUSVARADE JAGUNEMINE

Loodusvarad on looduskeskkonna osad,mida inimkond vajab ja kasutab. Need jaotatakse taastuvateks ehk uuenevateks: õhk, vesi, muld, mets, metsloomad ja taastumatuteks loodusvaradeks: maavarad: liiv,...

Loe edasi 6 tuh

ERINEVAD ENERGIAD

Kõikide kütuste energia on seotud päikeseenergiaga. Eestis saadakse põhiline elektrienergia põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamas. Nimelt põletatakse kütust (põlevkivi) ja põlemise...

Loe edasi 4 tuh

EESTI LOODUSVARAD

Loodusvarasid tuleb kasutada otstarbekalt ja mõelda ka nende uuendamisele. Kõige olulisem loodusvara on päikesekiirgus, kuna see on kõigi taastuvate loodusvarade energiaallikas. Eestis ei...

Loe edasi 8 tuh

PÕLEVKIVI

Üle poole miljardi aasta tagasi oli suur osa pragusest Eesti maismaast kaetud merega, kus elas arvukalt mitmesuguseid organisme. Põlevkivi tekkis nende organismide jäänuste lagunemisel miljonite...

Loe edasi 4 tuh

FOSFORIIT

Fosforiit on tekkinud  Eesti ala katnud ürgmere rannikul elanud käsijalgsete kodadest. Fosforiit on põlevkivist vanem maavara ja seepärast paiknevad selle kihid maa sees põlevkivikihtidest...

Loe edasi 4 tuh

PAEKIVI

Mitmesugust paekivi (nt lubjakivi ja dolomiiti) kasutatakse ehituskivide ja killustikuna, lubjapõletamiseks ja viimistluskivina. Viimistluskivina on tähtis Saaremaa dolomiit.

Loe edasi 6 tuh

SAVI

Savist valmistatakse tsementi, kuivendustorusid, telliskive ja keraamilisi nõusid ja plaate. Suurim tsemenditehas asub Kundas. Tsemenditootmine on toonud kaasa keskkonnaprobleeme.

Loe edasi 4 tuh

LIIV

Liiv on tähtis ehitusmaterjal. Liivast valmistatakse klaasi. Ehitusliiva ja kruusa kasutatakse põhiliselt teedeehituses.  

Loe edasi 4 tuh

TURVAS

Turvast on ammusest ajast kasutatud kütusena. Selleks pressitakse peenestatud turvas kokku brikettideks. Turvast kasutatakse ka aianduses ja loomadele allapanekuks. Kasutatakse ka  keemiatööstuse...

Loe edasi 5 tuh

MAAVARADE PAIKNEMINE

Loe edasi 4 tuh

KESKKONNAPROBLEEMID

Maavarasid kaevandatakse maa-alustes kaevandustes või maapealsetes karjäärides. See tekitab mitmesuguseid keskkonnaprobleeme. –    Rikutakse maapinda, tekivad nõod ja järsakud....

Loe edasi 10 tuh

INIMENE JA KESKKOND

Kõike inimese poolt loodut meie ümber nimetatakse tehiskeskkonnaks. Inimese loodud tehiskeskkond on paratamatu ja inimeste järjest suurem ja pillavam tarbimine on tekitanud rohkesti ülemaailmseid...

Loe edasi 5 tuh

VESIKOND

Veekogu vesikond (varem ka: bassein) on maa-ala, kust põhja- ja pinnaveed voolavad jõgede jt vooluveekogude kaudu vastavasse veekogusse. Varem peeti mõistet "vesikond" sünonüümseks...

Loe edasi 3 tuh

EESTI JÄRVEDE LOOMASTIK

Loomastik on järves mitmekesine: osa loomi elab sügaval veekogu põhjas, osa liigub aktiivselt ringi, st. ujub, osa hõljub vees. Eesti magevete selgrootute fauna on rannikumere omast liigirikkam....

Loe edasi 2 tuh

EESTI JÄRVEDE TAIMESTIK

Eesti järvedes kasvab palju erinevaid taimeliike. Eriti rohkesti on mitmesuguseid vetikaid. Arvukad vetikad on järvedes põhilised hapniku ning orgaanilise aine tootjad. Järve kallastel ja...

Loe edasi 3 tuh

JÄRVEDE ARENG JA TÜÜBID

Järvede teke Järv on veega täitunud maismaanõgu, seega on esmane tingimus järve tekkeks maismaanõo olmasolu ja teine vee sattumine ning püsima jäämine sellesse nõkku. Sobivate pinnavormide...

Loe edasi 2 tuh

JÄRVED JA JÄRVEDE TEKKIMINE

Järv (ld. keeles lacus) on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus merega. Siseveekogud katavad maakera pinnast 4,2 miljonit km² ehk vaid paar protsenti. Järvede jaotus on maailmas...

Loe edasi 3 tuh

EESTI JÄRVED

Eestis on üle 2300 rohkem kui ühehektarilise pindalaga järve. Kokku võtavad nad enda alla üle 2100 km2 ehk ligikaudu 4,8% Eesti pindalast. Suurema osa järvede kogupindalast moodustavad Peipsi,...

Loe edasi 6 tuh