6. klass

Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine

Eelneva arvsõnaga kokku kirjutatakse sõnad -teist (kaksteist), -teistkümmend (kaksteistkümmend), -kümmend (kolmkümmend), -sada (Üheksasada). Muud arvsõnad kirjutatakse eelnevast arvsõnast...

Loe edasi 49 tuh

Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine

Lahku kirjutatakse iseseisva kohanimena esinev esiosa: Peipsi järv, Jaapani meri omadussõnaline käänduv esiosa: Must meri, Musta merd, Mustale merele liigisõnana tänav, maantee, puiestee,...

Loe edasi 19 tuh

Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine

Kahe nimisõna kokku- või lahkukirjutamine sõltub täiendsõna käändest. Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes, kirjutatakse sõnad KOKKU (kuldsõrmus, okaspuu). Kui täiendsõna on...

Loe edasi 33 tuh

Omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine

Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku, kui moodustub kindla tähendusega omaette mõiste: kurikaval helekollane magushapu peegelsile Kokku kirjutatakse tüved, mis tugevdavad või nõrgendavad...

Loe edasi 27 tuh

Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine

Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleasetamise teel. Liittegusõnade osad kirjutatakse...

Loe edasi 14 tuh

Koondlause

Laused, milles lauseliikmed korduvad, on koondlaused. Korduda võivad nii alused, öeldised kui ka teised lauseliikmed. Korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega. Kasutatakse sidesõnu: ja, ning,...

Loe edasi 54 tuh

Otsekõne

Otsekõne annab rääkija kõneluse edasi sõna-sõnalt. Otsekõne pannakse jutumärkidesse. Otsekõne juurde kuulub saatelause. Saatelause annab teavet selle kohta, kes räägib. Saatelause võib...

Loe edasi 49 tuh

Üte

Sõna või sõnad, millega pöördutakse lauses kellegi poole, on üte. Üte võib olla nii lause algul, keskel kui ka lõpus. Üte eraldatakse muust lausest komaga/komadega. TEST: Üte. Missuguses...

Loe edasi 30 tuh

Võõrsõnad

Igas keeles on sõnu, mis on tulnud teistest keeltest. Kui laenatud sõna pole keeles veel kodunenud, nimetatakse seda võõrsõõõrsõnu eristavad omasõnadest teatud tunnused. Kui sõna algul on...

Loe edasi 25 tuh

H, f, š ja ž võõrsõnades

H võõrsõnades: Pika vokaali järel on H: nt stiihia, psüühiline, Sõna lõpus on HH: nt tsehh, krahh , almanahh. Käänamisel sõna lõpus HH säilib: nt töötab tsehhis, lõppes krahhiga....

Loe edasi 9 tuh

Rahvaluule lühivormid

Rahvaluule lühivormid on mõistatused, vanasõnad ja kõnekäänud. Mõistatus – rahvaluule lühivorm, milles antakse mingist asjast rida tundemärke, mille põhjal tuleb see ära arvata....

Loe edasi 14 tuh

ÕS

Eesti õigekeelsussõnaraamat on Eesti Keele Instituudi koostatav sõnaraamat. Selles sõnaraamatus kirjeldatakse eesti kirjakeele õigekirja.   Õigekeelsussõnaraamatut saab kasutada nii...

Loe edasi 11 tuh

MAAKOOR ja KIVIMID

Tardkivimid Tardkivimid tekkisid paar miljardit aastat tagasi magma tardumisel. Graniit on tardkivim, mis koosneb erinevat värvi on laialt levinud graniidist rändrahnud. Kuna kristallid kasvavad...

Loe edasi 14 tuh

PINNAMOOD JA PINNAVORMID KAARDIL

Pinnamood ja pinnavormid Pinnamood ehk reljeef on maapinna üldine kuju. Pinnavormid on pinnamoe osad, mis erinevad ümbritsevast alast kuju ja kõrguse poolest. Eesti pinnamoodi iseloomustavad...

Loe edasi 32 tuh

EESTI SUUREMAD PINNAVORMID

Madal-Eesti ja Kõrg-Eesti Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal, mis hõlmab enamiku Euroopa-Venemaast ja väikesed riigid Läänemere idakaldal. Eesti on madal ja tasane ning maastikku ilmestavad...

Loe edasi 25 tuh

MANDRIJÄÄ KUJUNDATUD PINNAMOOD

Mandrijää ja liustikud Viimase 2-3 miljoni aasta jooksul on maakeral vaheldunud mitu jääaega ja jäävaheaega. Jääaeg algab, kui ilmad muutuvad külmemaks ning talvel sadanud lumi ei jõua...

Loe edasi 13 tuh

PINNAMOOD JA INIMTEGEVUS

Inimtegevus pinnamoe kujundamisel Kunagi mandrijää poolt tekitatud pinnavormid on pidevas muutumises, sest neid vormivad ümber nii lainetav, voolav kui ka seisev vesi. Maastik muutub ka...

Loe edasi 7 tuh

MULLA TEKE JA ARENG

Mulla tekkimine Murenemiseks nimetatakse protsesse, mille tagajärjel kivimid lagunevad. Kivimite murenemisel on tekkinud setted: liiv, savi ja kruus. Mineraalaineteks nimetatakse aineid, mis on...

Loe edasi 10 tuh

MULLA KOOSTIS

Mulla koostis Mulla koostis oleneb sellest, millistel setetel ta on tekkinud. Mulla tahke osa moodustavad mineraalained ja orgaanilised ained. Savimullad on mullad, kus on rohkelt saviosakesi ja...

Loe edasi 12 tuh

MULD ELUKESKKONNANA

Muld organismide elupaigana Peale taimede on muld veel koduks paljudele bakteritele, seentele, putukatele, ussidele ja muudele loomadele. Osadele loomadele on muld pesa- või peidupaigaks. Maa all...

Loe edasi 8 tuh

MULLAORGANISMID

Mullaorganismid Mullas elab rohkem eri liiki organisme kui maapinnal, kuid suurem osa nendest on nähtavad vaid mikroskoobiga. Kõige väiksemad on seened, vetikad ja bakterid. Bakterid ja seened...

Loe edasi 15 tuh

MULLAELUSTIK TALVEL

Talv mullas Mulla pealmine kiht külmub talvel ning elu seal seiskub ning suurem osa mullaorganisme on sunnitud puhkama. Putukad tarduvad ning enamus neist elavad talve üle nukkudena või munadena....

Loe edasi 9 tuh

VEE LIIKUMINE MULLAS

Kapillaarsus Sademed imbuvad läbi mulla ja kivimikihtide põhjavette, mis asub nii sügaval, et taimejuured sinna ei ulatu. Taimed saavad vett mullasõmerate vahelt ning tänu kapillaarsusele...

Loe edasi 9 tuh

AED JA PÕLD ELUKESKKONNANA

Kultuurtaimed Kultuurtaimedeks nimetatakse taimi, mida inimesed enda tarbeks kasvatavad ning mille omadusi nad on parandanud. Taimeliike aretades tekivad erinevad sordid ehk ühesuguste omadustega...

Loe edasi 13 tuh

PÕLDUDE TEKKIMINE

Eesti aladele jõudsid põllutaimed lõunapoolsete rahvaste kaudu tuhandeid aastaid pärast esimete inimeste saabumist Eesti aladele. Teraviljadest hakati kõige enne kasvatama nisu ja otra, hiljem...

Loe edasi 7 tuh

MULLAVILJAKUS

Muldade erinev viljakus Erinevates piirkondades on erineva viljakusega mullad, mistõttu on Eesti erinevate paikade eeldused põlluharimiseks üsna erinevad. Kõige viljakamad mullad on Viljandi,...

Loe edasi 6 tuh

PÕLLUTAIMED

Ühel põllul kasvatatakse korraga enamasti vaid ühte-kahte liiki kultuurtaimi. Eestis kasvatatakse teravilju, kartulit, köögivilju ning sööda-ja õlikultuure.   Teraviljad Teraviljade kõrre...

Loe edasi 8 tuh

PÕLLULOOMAD JA LINNUD

Suuri imetajaid põllul ei ela, kuid mitmed metsaloomad tulevad põllule toitu otsima. Samuti elab põllul taimeliikide vähesuse ja kemikaalide tõttu vähe putukaliike. Püsivalt elavad seal...

Loe edasi 9 tuh

VILJAPUU- JA KÖÖGIVILJAAED

Aias kasvab mitmeid erinevaid taimeliike, mistõttu on aed sageli eri osadeks jaotatud.   Puuvilja- ja marjaaed Puuvili on viljapuu vili, mida tarvitatakse toiduks. Viljapuid ja marjapõõsaid...

Loe edasi 8 tuh

ILUAED

Sadakond aastat tagasi kasvatati aedades ilutaimedena tokkroose, pojenge, mürgist käokinga ja murtudsüdameid. Samuti oli aedades oma koht sirelil, toomingal ja ebajasmiinil. Tänapäeval koosneb...

Loe edasi 5 tuh

AIALOOMAD

Mida liigirikkam on aias kasvav taimestik ja mida mitmekesisemad on elupaigad, seda rohkem elutseb seal ka loomaliike. Inimene sekkub pidevalt aias liikidevahelistesse suhetesse hävitades...

Loe edasi 8 tuh

UMBROHUD JA KAHJURID

Umbrohud Paljud umbrohu- ja kahjuriliigid elavad nii põllul kui aias. Umbrohtudest lahtisaamiseks kasutatakse mürke, kündmist, äestamist ja rohimist. Paljude umbrohtude seemned idanevad siis, kui...

Loe edasi 5 tuh

ASULA KUJUTAMINE KAARDIL

Kaardi tegemine Asulakaart tehakse foto järgi. Fotolt on näha maastik sellisena nagu ta tegelikkuses on, kuid tihti on seal ka ebavajalikku infot. Kõige tavalisemad on maapinnalt tehtud fotod,...

Loe edasi 10 tuh

ASUSTUSE KUJUNEMINE

Vanimad asulakohad Eestis Eesti ala hakati asustama umbes 12 000 aastat tagasi pärast viimast jääaega. Vanimad teadaolevad kiviaegsete inimeste asulad on Sindi ja Kunda lähedal ning pärinevad 9....

Loe edasi 5 tuh

LINNA ARENG

Linnade kujunemine Soodsate loodusoludega kohtadest kujunesid kiiresti linnad tekkisid ümber linnuste ja ordulosside, kus uute tegevusaladena lisandusid kaubandus ja käsitöö. Esimesena said...

Loe edasi 5 tuh

ELUTINGIMUSED LINNAS

Suurema osa linnast moodustavad majad, tänavad ja haljasalad ning sealsed alad sobivad elukeskkonnaks vaid taimedele ja loomadele, kes taluvad inimese lähedust. Samas on linnades asuvates...

Loe edasi 6 tuh

TAIMED LINNAS

Linnade saavad hästi hakkama taimed, mis taluvad tallamist, näiteks teeleht, võilill, lõhnav kummel, valge ristik, nurmikas. Võililled suudavad näiteks kasvada asfaldipragudes, valge ristik...

Loe edasi 6 tuh

LINNALOOMAD

Linnades meelitavad loomi ligi tekkivad toidujäätmed. Loomi takistab linnadesse tulemast kartus inimese ees ja tihe liiklus, samuti ei leidu sobivadi pesa-ja varjepaikasid. Hoonetel ja nende...

Loe edasi 6 tuh

PARGID

Park on suur haljasala, kus kasvad puud, mille vahel leidub ka põõsaid, hekke, lillepeenraid ja muru. Park on linn kõige looduslikum ning liigirikkaim osa, mis vajab pidevat hooldust....

Loe edasi 6 tuh

ELUTINGIMUSED METSAS

Mets on kooslus, kus puud määravad üksteise ja teiste organismide elutingimusi. Metsa all saavad kasvada varju taluvad taimed, kuna tihedalt asetsevate puude tõttu ei jõua maapinnani eriti palju...

Loe edasi 9 tuh

EESTI METSAD

Umbes poole (52,4%) Eesti pinnast katavad metsad. Kõige metsasem maakond on Hiiumaa, metsarikkad on ka  Ida-ja Lääne-Virumaa ning Pärnu-ja Viljandimaa. Eesti metsade pindala on viimase...

Loe edasi 7 tuh

METSARINDED

Metsarindeks nimetatakse enam-vähem ühel kõrgusel oleva lehestikuga taimi. Alustaimestikuks nimetatakse puhma-, rohu- ja samblarinnet kokku.  

Loe edasi 10 tuh

METSATÜÜBID

Metsatüübiks nimetatakse mulla ja taimestiku põhjal eristatavat metsaosa. Millist tüüpi metsaga tegemist on, sõltub kõige enam mulla omadustest. Eesti kõige levinumad metsad on männikud, mis...

Loe edasi 12 tuh

SELGROOTUD JA LINNUD

Kuklased Männikutes ja teistes okasmetsades elavad suured punase-mustakirjud sipelgad ehk kuklased. Eestis eristatakse seitset kuklaseliiki, kuid sarnasuse tõttu kutsutakse neid kõiki...

Loe edasi 7 tuh

IMETAJAD

Imetajad on piimanäärmetega loomad. Imetajate klassi kuuluvad meile hästi tuntud neljajalgsed koduloomad, sealhulgas koer ja kass, samuti paljud metsloomad, näiteks lõvi ja elevant. Imetajate...

Loe edasi 8 tuh

METSADE TÄHTSUS

Mets ja puit on Eesti tähtsaimad taastuvad loodusvarad. Metsa raiudes ei tohiks rikkuda looduslikku tasakaalu, sest maha raiutud loodusmetsa asemele istutatud metsast ei arene enam samasugust...

Loe edasi 14 tuh

ELUTINGIMUSED SOOS

  VIDEO Karstinähtused Rabivere rabas

Loe edasi 6 tuh

SOO TEKKIMINE

Turvas tekib väga aeglaselt, mistõttu kujunevad ka sood ja sealsed elukooslused väga pika aja jooksul. Soo saab tekkida sinna, kus maapind püsib aastasadade- ja tuhandete jooksul niiske. Eesti on...

Loe edasi 6 tuh

SOO ARENG

  VIDEO Soode taimestik  

Loe edasi 5 tuh

RABATAIMED

Rabas moodustavad turbasamblad tiheda taimevaiba ning neid esineb palju liike, mis võivad kõik erinevat värvi olla. Teised rabas kasvavad taimed peavad kogu aeg tihedalt kasvavate turbasammaldega...

Loe edasi 16 tuh

RABA LOOMASTIK

Kuna soos leidub loomadele liiga vähe söödavaid taimeliike, siis on rabaga püsivamalt seotud putukad ja ämblikud. Näiteks elutsevad seal mardikad, liblikad, sääsed, parmud, kiilid ja...

Loe edasi 16 tuh

SOODE TÄHTSUS

Turbavarud Turba juurdekasv on niivõrd aeglane, et turvast ei peeta taastuvaks loodusvaraks. Eestis on seadusega turba kaevandamisele pandud piirangud. Samas on Eesti turvavarud siiski vähenevad,...

Loe edasi 7 tuh

EESTI SOOD JA SOOKAITSEALAD

Eestis on palju soid, kuna maa on suuremas osas tasane ning Eestis sajab suhteliselt palju. Umbes viiendiku Eesti maismaast katavad turbaga kaetud või liigniisked alad ning täiesti rikkumata alad...

Loe edasi 11 tuh

TAASTUVAD JA TAASTUMATUD LOODUSVARAD

Loodusvaradeks nimetatakse kõike looduses esinevat, mida inimesed saavad oma tarbeks kasutada. Loodusvaradeks on näiteks vesi, õhk, taimed, muld, loomad ning maapõues leiduvad loodusvarad ehk...

Loe edasi 17 tuh

LOODUSVARAD ENERGIAALLIKANA

Elektrienergia jõuab inimesteni elektrijaamdest. Eestis toodetakse suurem osa elektrienergiast soojuseelektrijaamades, kus põlemisel vabanev soojusenergia muudetakse elektrienergiaks. Soojusenergia...

Loe edasi 7 tuh

EESTI LOODUSVARAD

Maa ise on loodusvara ning maad vajatakse põllumaaks, tootmise korraldamiseks, lao- ja parkimisplatsideks, lennuväljade ja sadamate rajamiseks, prügilateks, teedeks, puhkealadeks jne. Paljude...

Loe edasi 7 tuh

EESTI MAAVARAD

Maavarad on maapõues paiknevad loodusvarad, mida on võimalik kaevandada. Eesti ei ole maavarade poolest eriti rikas maa, kuigi siit on leitud isegi naftat ja maagaasi. Suhteliselt palju leidub siin...

Loe edasi 12 tuh

INIMESE MÕJU KESKKONNALE

Ürginimese mõju loodusele oli väike, kuid inimese mõju suurenes siis, kui hakati põldu harima. Sellest ajast peale asus inimene aktiivselt oma elukeskkonda muutma ning looduskeskkond hakkas...

Loe edasi 6 tuh

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE EESTIS

Keskkonnakaitseks nimetatakse eelkõige õhu, mulla ja vee kaitset ning oluliseks valdkonnaks on jäätmekäitlus ehk jäätmete kogumine, sortimine ja taaskasutus. Vee kaitsmiseks puhastatakse...

Loe edasi 7 tuh

EESTI RAHVUSPARGID

Kaitsealade vööndid   VIDEOD Lahemaa rahvuspark: Vilsandi rahvuspark: Matsalu rahvuspark: #t=24 Matsalu lahe elupaigad: Hülged: ;feature=player_embedded#at=22 VIDEO: Hülgepoiss...

Loe edasi 10 tuh

NIIT KUI EESTI KÕIGE LIIGIRIKKAM KOOSLUS

Niit on elukooslus, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed ning see on Eesti kõige liigirikkam kooslus. Niidu säilimiseks on vaja seda igal aastal niita, sest niitmine ei lase noortel...

Loe edasi 9 tuh

PÄRANDKOOSLUSED

Pärandkoosluseks nimetatakse pikka aega mõõduka inimtegevuse mõjul püsinud kooslust. Näiteks on niidud pärandkooslused ja algul piirdus inimese tegevus niitmise, heinateo ja niidu pinnase...

Loe edasi 4 tuh

HARILIK MURD

Harilik murd (ehk murd) näitab, mitmeks võrdseks osaks on tervik jaotatud ja mitu sellist osa on võetud. Joonisel on ring jaotatud neljaks võrdseks osaks. Kollasele osale vastab murd (loeme: kolm...

Loe edasi 23 tuh

HARILIK MURD ARVKIIREL

Nagu naturaalarve ja kümnendmurde, saab ka harilikke murde kujutada arvkiirel. Näiteks murru kujutamiseks jagame arvkiirel ühiklõigu 8 võrdseks osaks. Seejärel paigutame kiire alguspunktist...

Loe edasi 15 tuh

LIHTMURD

Kui murru lugeja on nimetajast väiksem, nimetatakse murdu lihtmurruks. Lihtmurd esitab tervikust väiksemat osa. Lihtmurrud on näiteks jne. Iga lihtmurd on arvust 1 väiksem!  

Loe edasi 12 tuh

LIIGMURD

Kui murru lugeja on võrdne nimetajaga või sellest suurem, siis nimetatakse murdu liigmurruks. Liigmurd esitab tervikut või sellest suuremat osa. Liigmurrud on näiteks jne. Liigmurd, mille lugeja...

Loe edasi 13 tuh

SEGAARV

Iga liigmurdu saab vaadata naturaalarvu ja lihtmurru summana. Naturaalarvu ja lihtmurru summat, mis on kirjutatud ilma plussmärgita, nimetatakse segaarvuks). Segaarvud koosnevad täisosast (summas...

Loe edasi 10 tuh

LIIGMURRU TEISENDAMINE SEGAARVUKS

Olgu antud liigmurd . 1) Selgitame, mitu tervet (ehk tervikut) sellest liigmurrust saab. Selleks jagame lugeja nimetajaga: Saame täisosaks 2. 2) Leiame murdosa. Selleks selgitame, kui palju jääb...

Loe edasi 18 tuh

SEGAARVU TEISENDAMINE LIIGMURRUKS

Olgu antud segaarv . Selleks, et teisendada segaarv liigmurruks, korrutame segaarvu täisosa ja murru nimetaja 2 ∙ 7 = 14, liidame saadud korrutisele murru lugeja 2 ∙ 7 + 1 = 14 + 1 = 15 Saadud...

Loe edasi 19 tuh

MURRU PÕHIOMADUS

Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga. N: 1.   2.        

Loe edasi 9 tuh

MURRU TAANDAMINE

Murru lugeja ja nimetaja jagamist ühe ja sama nullist erineva naturaalarvuga nimetatakse murru taandamiseks. N:   Murdu saab taandada vaid siis, kui tema lugejal ja nimetajal on 1-st erinev...

Loe edasi 22 tuh

MURRU LAIENDAMINE

Murru lugeja ja nimetaja korrutamist ühe ja sama nullist erineva arvuga nimetatakse laiendamiseks. Laiendaja märgitakse tavaliselt laiendatava murru kohale väikese kaarekese abil. N: Laiendame...

Loe edasi 13 tuh

MURDUDE TEISENDAMINE ÜHENIMELISTEKS

Et erinevate nimetajatega murde oleks lihtsam omavahel võrrelda, tuleb nad teisendada ühenimelisteks, st et nende nimetajad oleksid võrdsed. Ühenimeliseks teisendamiseks on vaja leida antud...

Loe edasi 28 tuh

MURDUDE VÕRDLEMINE

Murdude võrdlemise puhul kasutame samuti märke > (suurem kui), < (väiksem kui) ja = (võrdne). 1) Kui kahel murrul on nimetajad võrdsed, siis on suurem see murd, mille lugeja on suurem. N:...

Loe edasi 20 tuh

ÜHENIMELISTE MURDUDE LIITMINE

Ühenimeliste murdude liitmisel liidetakse nende murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks. Lõppvastus peab olema taandumatu murd ja liigmurrud tuleb teisendada segaarvuks. N:   HARJUTA:...

Loe edasi 8 tuh

ERINIMELISTE MURDUDE LIITMINE

Erinimeliste murdude liitmiseks: 1) teisendame murrud ühenimelisteks; 2) liidame murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks. Lühemalt:    HARJUTA: Erinimeliste murdude liitmine 1 Erinimeliste...

Loe edasi 18 tuh

SEGAARVUDE LIITMINE

Segaarvude liitmiseks: 1) Liidame täisosad; 2) Liidame murdosad; 3) täisosade summale liidame murdosade summa. Lühemalt võib kirjutada ka nii, tehes osa tehteid peast:   HARJUTA: Segaarvude...

Loe edasi 9 tuh

ÜHENIMELISTE MURDUDE LAHUTAMINE

Ühenimeliste murdude lahutamisel lahutatakse nende murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks. Lõppvastus peab olema taandumatu murd ja liigmurrud tuleb teisendada segaarvuks. N:    

Loe edasi 6 tuh

ERINIMELISTE MURDUDE LAHUTAMINE

Erinimeliste murdude lahutamiseks 1) teisendame murrud ühenimelisteks 2) lahutame murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks N: Harjuta: Erinimeliste murdude lahutamine Erinimeliste murdude...

Loe edasi 14 tuh

SEGAARVUDE LAHUTAMINE

Täisarvust murru lahutamisel: 1) eraldame täisosast ühe ühelise ja teisendame selle murruks, mille nimetaja on võrdne vähendaja nimetajaga; 2) jätame täisosa muutmata, murdosast lahutame...

Loe edasi 11 tuh

KÜMNENDMURRU TEISENDAMINE HARILIKUKS MURRUKS

Kümnendmurru teisendamisel harilikuks murruks kirjutame lugejaks kümnendmurru murdosa ja nimetajaks arvu 1 nii mitme nulliga, kui mitu numbrit on kümnendmurru murdosas. Kümnendmurru täisosa...

Loe edasi 18 tuh

HARILIKE MURDUDE TEISENDAMINE KÜMNENDMURDUDEKS

Hariliku murru teisendamiseks kümnendmurruks: võime jagada lugeja nimetajaga, sest murrujoonel on jagamismärgi tähendus (kui arvus on täisosa, siis selle jätame puutumata. N: Teisenda...

Loe edasi 25 tuh

LÕPMATUD KÜMNENDMURRUD

Teisendame kümnendmurruks hariliku murru . See on lõplik kümnendmurd. Teisendame kümnendmurruks murru . Jagamist võime jätkata kui tahes kaua. See on lõpmatu kümnendmurd. Lõpmatuid...

Loe edasi 9 tuh

HARILIKU MURRU KÜMNENDLÄHEND

Kui harilikku murdu ei saa teisendada lõplikuks kümnendmurruks, siis selline kümnendmurd ümardatakse. Sobiva järguni ümardatud ligikaudne arv on hariliku murru kümnendlähend. Mida rohkem...

Loe edasi 7 tuh

HARILIKU MURRU KORRUTAMINE NATURAALARVUGA

Hariliku murru korrutamiseks naturaalarvuga korrutame selle arvuga murru lugejat, murru nimetaja jääb endiseks. Võimalusel taandame ja eraldame tulemuses täisosa. N:   HARJUTA: Ülesanne

Loe edasi 9 tuh

SEGAARVU KORRUTAMINE NATURAALARVUGA

I: Segaarvu korrutamiseks naturaalarvuga teisendame segaarvu liigmurruks ja seejärel korrutame naturaalarvuga murru lugejat, nimetaja jääb endiseks. N: II. Korrutame antud arvuga eraldi segaarvu...

Loe edasi 6 tuh

HARILIKE MURDUDE KORRUTAMINE

Harilike murdude korrutamisel korrutatakse murdude lugejad omavahel ja murdude nimetajad omavahel. ÜLDKUJU: Enne lugejate ja nimetajate korrutamist on otstarbekas võimaluse korral taandada. N:...

Loe edasi 17 tuh

PÖÖRDARV

Naturaalarvu pöördarvu leidmiseks võime selle naturaalarvu kirjutada hariliku murruna, mille nimetajas on 1, ja seejärel vahetame lugeja ja nimetaja. N: Arv ja selle pöördarv on .

Loe edasi 12 tuh

MURRU JAGAMINE NATURAALARVUGA

Murru jagamiseks naturaalarvuga korrutame murdu naturaalarvu pöördarvuga. N:

Loe edasi 8 tuh

HARILIKU MURRU JAGAMINE HARILIKU MURRUGA

Hariliku murru jagamisel hariliku murruga tuleb jagatav korrutada jagaja pöördarvuga. N: Segaarvude jagamisel teisendame esmalt segaarvud liigmurdudeks ning seejärel jagame. N:   Rohkem...

Loe edasi 11 tuh

OSA LEIDMINE ARVUST

Osa leidmiseks arvust (tervikust), tuleb arv korrutada osamääraga. Osamäär näitab, kui suur osa arvust tuleb leida. Kui osamäär on väiksem kui 1, siis on leitav osa arvust väiksem, kui aga...

Loe edasi 14 tuh

PROTSENDI MÕISTE

Ühte sajandikku () osa tervikust nimetatakse üheks protsendiks. Protsendi sümbol on %. N: Kui , siis ;  jne.   HARJUTUSED: Harjuta hariliku murru teisendamist protsendiks: Ülesanne 1...

Loe edasi 9 tuh

PROTSENDI LEIDMINE ARVUST

Enamasti esitatakse osamäär osa leidmise puhul arvust protsentides, mitte hariliku murru kujul. Osamäära kujutamise viisist ei olene ülesande lahendamise käik. Erinevus seisneb ainult selles,...

Loe edasi 17 tuh

LAEN JA INTRESSID*

Laen ehk krediit on võlgu antud (või võetud) raha või kaup, mis tuleb andjale kokkulepitud kujul ja tähtpäevaks tagastada. Intressiks (ehk kasvikuks) nimetatakse teatud summat, mida laenu...

Loe edasi 8 tuh

RINGJOON JA RING

Ringjoone kõik punktid asetsevad ringjoone keskpunktist ühel ja samal kaugusel. Ringjoone raadiuseks nimetatakse ringjoone keskpunkti ja ringjoone mistahes punktiga ühendatud lõiku (ja ka selle...

Loe edasi 10 tuh

RINGJOON JA SELLE PIKKUS

Juba kauges minevikus märkasid teadlased, et iga ringjoone pikkus on kindel arv kordi pikem selle diameetrist. Seda arvu tähistati kreeka väiketähega π (loe: pii). Arv π on lõpmatu...

Loe edasi 13 tuh

RING JA RINGI PINDALA

Ringi moodustab ringjoone sees olev tasandi osa koos ringjoonega. Ringjoone raadius ja diameeter on ühtlasi ringi raadius ja diameeter. Ringi pindala arvutamiseks tuleb π korrutada raadiuse...

Loe edasi 16 tuh

SEKTORDIAGRAMM

Sektordiagramm on diagramm, milles arve kujutavad ringi sektorid. Sektordiagrammi kasutatakse peamiselt protsentide kujutamiseks. Kui joonestada ringile kaks raadiust, jagavad need ringi kaheks...

Loe edasi 10 tuh

ESIAEG

4,5 miljardit aastat tagasi tekkis maa. 3 miljardit aastat tagasi tekkis elu maal. Esimesed inimese eellased tekkisid 5 miljonit aastat tagasi. Ajalugu jaguneb laias laastus kaheks: Esiaeg ehk...

Loe edasi 13 tuh

ESIAJALUGU JA TSIVILISATSIOONI SÜND

Selleks ajaks, mil sai alguse inimese kujunemine, oli hiidsisalike aeg ammu möödas. Kliima oli tol ajal hakanud pikkamööda jahenema ja maakera pooluste ümber moodustusid arktilised igijää...

Loe edasi 12 tuh

JÄÄAEG

Umbes 2,6 mlj aastat tagasi algas maakeral järsk külmenemine. Talved muutusid järjest pikemaks ja pakaselisemaks, suved jahedamaks ja lühemaks. Üha laienes ala, kus talvel mahasadanud lumi suve...

Loe edasi 10 tuh

INIMESE TEKKIMINE JA KUJUNEMINE

Ahvinimene (Australopithecus) Umbes 4-6 miljonit aastat tagasi kujunes Ida-Aafrikas, Victoria järve ja Kilimandzaaro mäe vahelisel alal välja ahvinimene. Kujutlege umbes pooleteise meetri pikkust,...

Loe edasi 20 tuh

MUISTSED KÜTID JA KORILASED

Kuni noorema kiviajani oli inimeste põhitegevus, millega ennast toita küttimine ja kalapüük. Alati ei olnud jahiõnn nii suur, et oleks saanud mõne looma või kala kätte, siis tegelesid...

Loe edasi 10 tuh

VARAJASED PÕLLUHARIJAD JA KARJAKASVATAJAD

Põlluharijad Kiviajal ilmusid ka esimesed viljakasvatajate kultuurid. Tõenäoliselt leiutas maaviljeluse naine.  See arenes välja korilusest ja kujunes naiste tööalaks. Algul seisnes...

Loe edasi 5 tuh

ESIMESED SUURED ASULAD

Põlluharimine tõi inimeste ellu muutusi. Inimesed omandasid oskused ise toitu kasvatada ning ei sõltunud nii palju enam jahiõnnest. Kasvas inimeste vaheline koostöö ja selle tulemusel ka...

Loe edasi 6 tuh

JEERIKO (Yericho)

Jeeriko on linn Jordani Läänekaldal. Jeerikot peetakse vanimaks järjepideva asustusega linnaks. Seal on olnud asustus alates 8. aastatuhandest eKr. Arvatavasti elas seal aastal 2000-3000 inimest....

Loe edasi 6 tuh

CATAL HÜYÜKI

Neoliitiliste maaharijate kultuuri erakordset õitsengut iseloomustab Väike-Aasias, viljakas Konya jõe orus, Türgis praeguse Çatal Hüyüki kõrval asunud asulas, mida dateeritakse VII...

Loe edasi 6 tuh

15.-18. SAJANDI EESTI MUUSIKA

Muidugi ulatub muusikategemine Eestimaal tunduvalt varasemasse aega, olgu selleks siis balti-sakslastest aadlike kohalik muusika- ja teatriharrastus (näiteks kanti Tallinna Saksa Teatris juba 1789....

Loe edasi 7 tuh

19. SAJANDI EESTI MUUSIKA

19. sajandis arenesid välja sajandi esimese poole lõpul esimesed eesti laulukoorid Laiusel, Põltsamaal, Tormas jm. 19. sajandi keskpaik tõi eestlaste kultuurielus olulise murrangu. Tormilise...

Loe edasi 6 tuh

20. SAJANDI EESTI MUUSIKA. Esimene pool

19 ja 20 sajandi vahetusel kerkis esile professionaalsete heliloojate põlvkond, kelle eesmärgid ulatuvad koorilauludest märksa kaugemale. Ennekõike peab siin nimetama Rudolf Tobiast ja Artur...

Loe edasi 5 tuh

Sümfoonilise muusika sünd

Sümfoonilise muusika sünd on seotud “Vanemuisega”, kus aastal 1900 hakkas tegutsema esimene eestlaste sümfooniaorkester, mida alguses juhatas tuntud helilooja Aleksander Läte. 1908. aastast...

Loe edasi 3 tuh

Aasta 1918, Eesti Vabariigi sünd

Aasta 1918, Eesti Vabariigi sünd, loob ka muusikaelule soodsama pinnase. 1919. aastal asutatakse kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus, mis viib peagi nii kaugele, et sümfooniaorkestri,...

Loe edasi 4 tuh

Eesti muusika 1920-1940

1920. aastatel hakati välja töötama muusikaelu kindlamat struktuuri. Tekkisid kutseorganisatsioonid, millest olulisemad Eesti Lauljate Liit (ELL, asutatud 1921, peaülesanne laulupidude...

Loe edasi 5 tuh

1990 – tänapäev

1990. aastatel sai Eesti Vabariik taas iseseisvaks. Muusikamaailm avanes ja mitmed noored muusikud said end täiendada Euroopas ja USA-s. Eesti muusikasse tulid Helena Tulve, Toivo Tulev, Tõnu...

Loe edasi 4 tuh

EESTI HELILOOJAD

Eesti heliloojate andmebaas internetis: A Aarne, Els ( - ) Aav, Evald ( - ) Aavik, Juhan ( - ) Aimla, Siim () Aints, Tauno () Amor, Mari () Ardna, Priit ( - ) Arro, Edgar ( - ) Auster,...

Loe edasi 6 tuh

Mesopotaamia

Asend ja loodusolud. Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahelisel änapäeval asub kunagise Mesopotaamia alal Iraak. Kreeka keeles – jõgedevaheline maa. Vihma sajab seal vaid põhjapoolsetel...

Loe edasi 29 tuh

Egiptus

Riigi tekkimine Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates esimesest kärestikust Syene juurest (Ülem -Egiptust) ja Niiluse deltat, mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat...

Loe edasi 28 tuh

PEAMISED EESSÕNAD

Inglise keeles on umbes 50 eessõna. Siin on enamik neist ka tähestikulises järjekorras välja toodud. PEAMISED EESSÕNAD KOOS NÄITEGA ABOUT: He told us about his trip. (Ta rääkis meile oma...

Loe edasi 71 tuh

AJAMÄÄRUSES ESINEVAD EESSÕNAD

MILLAL? IN 1. Pikad ajajärgud (sajandid, aastad, aastaajad, kuud) *in June (juunis) *in spring (kevadel) *in 1991 (1991. aastal) 2. Päevaperioodid ( öösel- at night) *in the morning (hommikul)...

Loe edasi 31 tuh

KOHAMÄÄRUSES ESINEVAD EESSÕNAD

IN 1. Suured geograafilised kohad (mandrid, riigid, linnad jne.) *in England (Inglismaal) *in London (Londonis) *in the country (maal) 2. Tänavad *in Tamme street (Tammel tänaval) 3. Ümbritsevad...

Loe edasi 12 tuh

VIISIMÄÄRUSES ESINEVAD EESSÕNAD

KUIDAS? by bus (bussiga) by train (rongiga) by plane (lennukiga) on foot (jalgsi) in English (inglise keeles) in a loud voice (valju häälega) in a whisper (sosinal) with difficulty (suure vaevaga)...

Loe edasi 8 tuh

KINDLAD EESSÕNAD

SÕNAD, MIS NÕUAVAD ENDA JÄREL KINDLAT EESSÕNA OMADUSSÕNAD ABSENT FROM: He was absent from school. (Ta puudus koolist.) ACCUSTOMED TO: I'm accustomed to the traditions. (Ma olen traditsioonidega...

Loe edasi 12 tuh

ÜHENDVERBID

Ühendverbe on tegelikult väga palju. Siin on toodud vaid mõned valitud näited nende kohta. BLOW UP (explode): The factory was blown up yesterday. (Tehas lasti eile õhku.) BREAK DOWN (stop...

Loe edasi 9 tuh

Ateena linn ja elu

ASUKOHT JA LINNA AJALOOST Kesk- Kreeka idapoolses osas tekkis 8. saj. eKr. Ateena linnriik, mille kaitsejumalaks oli Pallas Athena. Ateena asub 5 km kaugusel Egeuse merest, on liitunud sadamalinna...

Loe edasi 17 tuh

Kreeklaste usk

Kreeklased uskusid, et maailma valitsevad näevad välja ja käituvad nagu Olümpose mäel Olümpose mägi mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal. See on Kreeka kõrgeim...

Loe edasi 13 tuh

Kreeka teater

Juba esiaja rahvastel olid kujunenud teatrietenduste elemendid, kuid alles Antiik­Kreekat peetakse tõelise teatri sünnimaaks. Näidendid ja teater ilmusid seoses viljakusejumala Dionysose...

Loe edasi 17 tuh

Olümpiamängud

Olümpiamänge peeti Kreekas jumal Zeusi auks Olümpia külas, mis asus Lõuna-Kreekas. Olümpiaküla keskel asus Zeusi asuvat Zeusi kuju peeti üheks maailmaimeks, ta oli elevandiluust ja kullast...

Loe edasi 17 tuh

Filosoofia muistses Kreekas

Mis on filosoofia? Muistses Kreekas oli palju õpetlasi, kes arutlesid maa-ilma olemuse ja elu üle. Neid teadlasi nimetati filosoofideks. Filosoof tähendas kreeka keeles inimest kes armastab...

Loe edasi 11 tuh

Imetajate loend

Imetajate loend loetleb imetajaid. Selles nimekirjas on imetajate liigid ja teised taksonid. Muud zooloogia mõisted on loetletud loendites zooloogia mõisteid ja anatoomia mõisteid. Kogu...

Loe edasi 12 tuh

Harilikud murrud

Harilikud murrud on näiteks: Harilik murd näitab, mitmeks võrdseks osaks on tervik jaotatud ja mitu sellist osa on võetud. Kollasele osale vastab murd    ning punase osa suuruse võib üles...

Loe edasi 3 tuh

Lihtmurd

Lihtmurd on murd, mille lugeja on väiksem kui nimetaja. 3 < 4  

Loe edasi 2 tuh

Liigmurd

Liigmurd on murd, mille lugeja on suurem kui nimetaja või nimetajaga võrdne. Liigmurru saab teisendada segaarvuks või täisarvuks. Näide 1. Näide 2.  

Loe edasi 2 tuh

Segaarv

Segaarv koosneb täisosast ja murdosast.  Näide 1. segaarv = täisarv + lihtmurd Segaarvu saab teisendada liigmurruks. Selleks tuleb täisosa korrutada murru nimetajaga ja liita murru lugejale....

Loe edasi 2 tuh

Hariliku murru põhiomadus

Hariliku murru väärtus ei muutu, kui korrutada või jagada murru lugejat ja nimetajat ühe ja sama nullist erineva arvuga.

Loe edasi 3 tuh

Harilike murdude laiendamine

Hariliku murru laiendamiseks nimetatakse murru lugeja ja nimetaja korrutamist ühe ja sama nullist erineva arvuga. Arvu, millega lugejat ja nimetajat korrutatakse, nimetatakse murru laiendajaks....

Loe edasi 3 tuh

Hariliku murru taandamine

Hariliku murru taandamiseks nimetatakse murru lugeja ja nimetaja jagamist ühe ja sama nullist erineva arvuga. Näide 1. Taandada võime järk-järgult arvudega, millega jaguvad nii murru lugeja kui...

Loe edasi 2 tuh

Eesti keele reeglid

1) Lause lõpumärgid   Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi.   Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab...

Loe edasi 33 tuh

Sisukord

VENE KEELE GRAMMATIKA Koostas:  Autorid: MEIST   EESTI JA VENE KEELE KÕRVUTAV GRAMMATIKA VENE TÄHESTIK. АЛФАВИТ. ÕIGEKIRI ehk ORTOGRAAFIA (ОРФОГРАФИЯ) SOOKATEGOORIA....

Loe edasi 11 tuh

EESTI JA VENE KEELE KÕRVUTAV GRAMMATIKA

VENE KEELE GRAMMATIKA Sissejuhatuseks Käesolev materjal on mõeldud abiks kõigile, kes soovivad õppida ja omandada vene keelt, saades selles raskes, kuid huvitavas töös tuge oma emakeelest....

Loe edasi 9 tuh

TÄHESTIK. АЛФАВИТ.

Vene keele tähestik Vene tähestikus on 33 tähte: 10 täishäälikut (а, о, э, у, ы, и, е, ё, ю, я), 21 kaashäälikut ja 2 tähte, millel puudub häälikuline väljendus (ь, ъ). Osa...

Loe edasi 75 tuh

ÕIGEKIRI ehk ORTOGRAAFIA (ОРФОГРАФИЯ)

Vene keele õigekirja aluseks on võetud MORFEEM ehk SÕNA OSA. Et õigesti kirjutada, peab teadma, millistest osadest sõna koosneb, millised on seosed erinevate sõnade vahel, kuidas neid sõnu...

Loe edasi 19 tuh

SOOKATEGOORIA. КАТЕГОРИЯ РОДА.

Vene keeles liigitatakse nimisõna (substantiiv) grammatilise soo järgi kolme rühma. Eesti keeles sookategooria PUUDUB, kuid bioloogilist sugu on võimalik väljendada kas 1) leksikaalselt...

Loe edasi 15 tuh

SOO TUNNUSED VENE KEELES

I RÜHM Meessoost sõnad – слова мужского рода – м.р. (algvorm мужской род) –          sõnalõpp tugev kaashäälik – ДОМ, КЛАСС, НОЖ,...

Loe edasi 35 tuh

Nimisõna ainsuses

NIMISÕNAD, MIDA VENE KEELES KASUTATAKSE AINULT AINSUSES (singularia tantum) ERANDID: 1. Минеральные воды – mineraalveed, linn Venemaal 2. Золотые пески – kuldsed...

Loe edasi 6 tuh

Asesõna – местоимение

Oma tähenduselt jagunevad asesõnad: личные isikulised, притяжательные omastavad, указательные näitavad, jt. Isikuline asesõna – личное...

Loe edasi 25 tuh

Omadussõna. Имя прилагательное

Omadussõna vastab küsimusele missugune? Omadussõnad muutuvad ainsuses vastavalt soole ning käändele, mitmuses – ainult käändele, sest kõigis kolmes soos on ühesugused lõpud  ...

Loe edasi 15 tuh

ÜHILDUMINE ehk согласование

Sõnade sooline kuuluvus väljendub kõige paremini ÜHILDUMISES OMADUSSÕNAGA. ÜHILDUMINE ehk согласование Kõige lihtsam seletus sellele grammatilisele mõistele oleks:  olulisem on...

Loe edasi 14 tuh

Arvsõna. Числительное

Количественное числительное. Põhiarvsõna. 0  ноль 1  один 2  два 3  три 4  четыре 5  пять 6  шесть 7  семь 8 восемь 9 ...

Loe edasi 17 tuh

Järgarvud. Порядковое числительное

Järgarvud.  Порядковое числительное Alates 11-st moodustatakse järgarvsõnad niimoodi: -ый -ая Ь –      -ое -ые   Liitjärgarvsõnades on ainult...

Loe edasi 16 tuh

TEGUSÕNA. Глагол

Tegusõ Infinitiiv on tegusõna algvorm, mille lõpus on tavaliselt -ть (работать töötama, читать lugema, есть sööma), harvem -ТИ (идти minema, найти leidma,...

Loe edasi 21 tuh

Tegusõna minevikus

TEGUSÕNA „OLEMA“. MINEVIK   Это было вчера. See oli eile.   NB!   Asesõnade я mina ja ты sina juurde kuuluv minevikuvorm sõltub sellest, kes see я või ты on....

Loe edasi 9 tuh

Tegusõna aspekt

TEGUSÕNA: ASPEKT. Vene keeles on ühel tegusõnal kaks algvormi: kestva tegevuse infinitiiv (несовершенный вид) ja lõpetatud tegevuse infinitiiv (совершенный вид)....

Loe edasi 9 tuh

Tegusõna tulevikus

TEGUSÕNA „OLEMA“. TULEVIK. Tulevikuvormi moodustamine vene keeles on üsna keeruline. прошлое minevik - вчера eile настоящее olevik - сегодня täna будущее...

Loe edasi 5 tuh

Partitiiv

Eesti keele partitiiv e OSASTAV kääne ja vene keele ВИНИТЕЛЬНЫЙ падеж omavad nii ühtivaid kui ka erinevaid funktsioone. Probleem  on siin selles, et eesti keeles on...

Loe edasi 6 tuh

Määrsõna. Наречие

MÄÄRSÕNA. Наречие.   Какой человек работает? Missugune inimene töötab? Хороший человек. Hea inimene. Как человек работает? Kuidas...

Loe edasi 14 tuh

Käänded

KÄÄNDEKATEGOORIA 2 Eelnevast selgus, et kahe keele käänete vahel seoseid otsida ei olegi eriti mõtet. Keeled on väga erinevad ning otsida abi oma emakeelest, võib tingida veel suuremaid...

Loe edasi 36 tuh

Seesütlev. Предложный (о ком? о чём? где?)

Предложный (о ком? о чём? где?) – eesti keeles vastab sellele üldjoontes SEESÜTLEV kääne ehk inessiiv, kuid ka alalütlev kääne ehk adessiiv. Koolisõnavaras on...

Loe edasi 15 tuh

Alaleütlev. Дательный падеж

Järgmiseks käändeks, mida vaatleme läbi kahe keele, on vene keele kolmas kääne Дательный падеж, mis üldjuhul vastab eesti keeles allatiivile e alaleütlevale, kuid nagu tavaks,...

Loe edasi 17 tuh

Kaasaütlev. Творительный

Vene keele Творительный (кем? чем? с кем? с чем?) käändele vastab eesti keeles KAASAÜTLEV kääne (kellega? millega?) – KOMITATIIV Eesti kaasaütlev kääne = omastav...

Loe edasi 18 tuh

Palatalisatsioon

PALATALISATSIOON on kaashääliku peenendus ja seda esineb nii eesti kui ka vene keeles. Kui eesti keeles palataliseerub vaid konsonant (kaashäälik): t, l, n, s ja seda vaid i ja j ees (nimi,...

Loe edasi 5 tuh

Genitiiv

Genitiiv Sugu Nimetav Genitiiv Genitiivi lõpp Naissugu сестра сестры ы/и песня песни жизнь жизни Meessugu дом дома а/я учитель учителя...

Loe edasi 6 tuh

PEEGELDUS SIRGEST. TELGSÜMMEETRIA

Sümmeetria on terviku kooskõlaline asetus mõlemal pool sirget, keskpunkti või tasandit. Looduses on sümmeetria elusolendi osade korrapärasus mingite mõtteliste telgede või tasandite suhtes....

Loe edasi 10 tuh

PEEGELDUST PUNKTIST. TSENTRAALSÜMMEETRIA

Sümmeetrialiigiks on ka peegeldust punktist ehk tsentraalsümmeetria. Punkti, millest kujundit peegeldatakse nimetatakse sümmeetria- ehk peegelduspunktiks. Sümmeetriakeskpunktiks on kujundi...

Loe edasi 7 tuh

LÕIGU POOLITAMINE JA LÕIGU KESKRISTSIRGE

Joonesta lõik AB. Võta sirkli haarade vahele raadius, mis on pikem kui pool lõigust AB. Aseta sirkli teravik punkti A ja joonesta kaar. Aseta sirkli teravik punkti B ja joonesta veel sama...

Loe edasi 13 tuh

ANTUD SIRGELE RISTSIRGE JOONESTAMINE

Ristsirged ehk ristuvad sirged on kaks lõikuvat sirget, mis lõikumisel moodustavad täisnurga. Joonesta sirge t ja märgi punkt punkt O väljaspool seda sirget. Pane sirkli teravik punkti O ja...

Loe edasi 8 tuh

NURGA POOLITAMINE

Nurgapoolitajaks nimetatakse kiirt, mis väljub nurga tipust ja poolitab antud nurga. Nurgapoolitaja joonestamiseks nurgale tipuga O: Pane sirkli teravik nurga tippu O ja suvalise raadiusega kaar,...

Loe edasi 11 tuh

KOLMNURK

Kolmnurgaks nimetatakse kolme punktiga määratud kinnist murdjoont koos tasandi osaga, mida see murdjoon piirab. Joonisel oleva kolmnurga moodustab kinnine murdjoon, mille tipud on A, B ja C....

Loe edasi 8 tuh

KOLMNURGA NURKADE SUMMA

Iga kolmnurga nurkade summa on 180°. Joonisel oleva kolmnurga nurgad on Täht, mis tähistab nurga tippu, kirjutatakse nurga keskele. Nurki tähistatakse ka kreeka tähestiku väiketähtedega:...

Loe edasi 17 tuh

Mõned soome keele põhiväljendid, mida saad kasutada igapäevastes vestlustes.

Mõned soome keele põhiväljendid, mida saad kasutada igapäevastes vestlustes. kyllä - jah joo  - jah ei - ei ehkä - võib-olla kiitos - aitäh kiitos paljon - suur tänu paljon...

Loe edasi 6 tuh

Erinevad võimalused, kuidas head aega öelda

hei hei - head aega moi moi - head aega heippa - head aega näkemiin - head aega hyvää yötä - head õhtut; head ööd nähdään! - näeme nähdään pian! - näeme varsti! nähdään huomenna!...

Loe edasi 5 tuh

Artikkel

Saksa keeles on nimisõnad naissoost, meessoost või kesksoost. Nimisõna juurde kuulub artikkel. Artikkel määrab nimisõna grammatilise soo ja arvu (ainsus/mitmus). Artikkel on kas määrav või...

Loe edasi 8 tuh

Määrav artikkel DER, DIE, DAS

Määravat artiklit kasutatakse: kui olend või asi on tuntud või temast on juba varem räägitud Hedi hat ein neues Kleid gekauft. - Hedi on uue kleidi ostnud.     Das Kleid ist rot. - Kleit on...

Loe edasi 5 tuh

Umbmäärane artikkel EIN, EINE

Umbmäärane artikkel määrab ära ainult naissoost nimisõnad (eine), meessoost ja kesksoost nimisõnadel on ühesugune umbmäärane artikkel (ein). Umbmäärane artikkel jääb enamasti...

Loe edasi 4 tuh

Eessõnad

Eessõnad on muutumatud sõnad, mis kuuluvad nimisõnade või asesõnade juurde ja väljendavad ruumilisi, ajalisi, põhjuslikke jms. suhteid. Eessõna määrab kindlaks, millises käändes on...

Loe edasi 20 tuh

Eessõnad AJA määramiseks

Eesõna nach märgib tegevuse toimumist või kellaaega pärast mingit ajahetke. Es ist schon zehn Minuten nach acht. - Kell on juba kümme minutit kaheksa läbi. Wir kommen erst nach dem Urlaub....

Loe edasi 4 tuh

Eessõnad eemaldumise väljendamiseks

Eessõna aus väljendab liikumist väljapoole Er kommt aus Estland. - Ta on pärit Eestist. Eesõna von märgib seestütlevat või alaltütlevat käänet. Wir kommen von der Wiese. - Me tuleme...

Loe edasi 3 tuh

Eessõnad asukoha ja suuna määramiseks

D - daativ - kus? wo? ja  kuhu? wohin? A - akusatiiv - kuhu? wohin? in (sees, sisse) in dem Garten - aias D in die Kirche - krikusse A auf (peal, peale) auf dem Stein - kivi peal D auf das Feld -...

Loe edasi 4 tuh

Tegusõnade rektsioon AKUSATIIV

Saksa keeles vajavad paljud tegusõnad kindlas käändes sihitist. See ongi tegusõnade rektsioon. AKUSATIIV Sihitis on alati akusatiivis nende tegusõnadega: anrufen - helistama  (Ich rufe dich...

Loe edasi 4 tuh

Tegusõnade rektsioon DAATIV

Saksa keeles vajavad paljud tegusõnad kindlas käändes sihitist. See ongi tegusõnade rektsioon. DAATIV Sihitis alati daativis nende tegusõnadega:  begegnen - kohtama danken - tänama  (Ich...

Loe edasi 3 tuh

Tingiv kõneviis

Saksa keeles saab ebareaalseid soov- ja väljenduslauseid väljendada kõneviisiga, mida nimetatakse konjutiiviks. Tingiva kõneviisiga ehk Konjuktiiv II-ga kirjeldatakse tegevust, mis teatud...

Loe edasi 4 tuh

Kellaaja ütlemine

mitä kello on? - mis kell on? tiedätkö, mitä kello on? - kas teate, kui palju kell on? Kellaaja ütlemine se on ... tasan ... noin ... melkein ... vähän yli ...   yksi - üks kaksi - kaks...

Loe edasi 4 tuh

Tegusõna SEIN (olema) pööramine

Tegusõna SEIN (olema) pööramine Olevik ich bin mina olen du bist sina oled er/sie ist tema on wir sind meie oleme ihr seid teie olete sie sind nemad on Sie sind teie olete Minevik ich war mina...

Loe edasi 8 tuh

Tegusõna HABEN (omama) pööramine

Olevik ich habe minul on du hast sinul on er/sie hat temal on wir haben meil on ihr habt teil on sie haben neil on Sie haben teil on Lihtminevik ich hatte minul oli du hattest sinul oli er/sie...

Loe edasi 5 tuh

Loomade ebaharilik sõprus (pildigalerii)

Kuigi enamasti sõbrunevad loomad ja linnud oma liigikaaslastega, esineb looduses siiski sõprussuhteid, mis ületavad liikide piirid.  

Loe edasi 4 tuh

KOLMNURKADE VÕRDSUSE TUNNUSED

Kaht kolmnurka nimetatakse võrdseks, kui nad sobival viisil üksteise peale paigutatult ühtivad. Sellised kolmnurgad on kujult ja suuruselt ühesugused. Vaata, kuidas kolmnurgad sobival viisil...

Loe edasi 6 tuh

KOLMNURGA JOONESTAMINE KOLME KÜLJE JÄRGI

Joonesta kolmnurk ABC Kõigepealt joonesta kolmnurga üks külg ja tähista alguspunkt A ja lõpp-punkt B Võta sirkli haarade vahele kolmnurga külg BC. Nüüd pane sirkli teravik punkti A ja...

Loe edasi 7 tuh

KOLMNURGA JOONESTAMINE KAHE KÜLJE JA NENDEVAHELISE NURGA JÄRGI

Joonestame kolmnurga ABC, kus on antud külg AB, AC ja nendevaheline nurk α: Kõigepealt joonesta kolmnurga üks külg, näiteks külg AB. Nüüd aseta malli nullpunkt punkti A ja mööda malliga...

Loe edasi 5 tuh

KOLMNURGA JOONESTAMINE ÜHE KÜLJE JA SELLE LÄHISNURKADE JÄRGI

Joonesta kolmnurk ABC, kus antud on külg AB ja tema lähisnurgad ja . Joonesta kolmnurga külg AB. Nüüd aseta malli nullpunkt punkti A ja joonesta punktist A lähtuv kiir, mis moodustab antud...

Loe edasi 5 tuh

KOLMNURKADE LIIGITAMINE

Kolmnurki liigitatakse külgede ja nurkade järgi. Liigitus KÜLGEDE järgi: Erikülgne Erikülgne on kolmnurk, mille kõik küljed on erineva pikkusega. Võrdhaarne Võrdhaarne on kolmnurk, millel...

Loe edasi 16 tuh

VÕRDHAARSE KOLMNURGA OMADUSI

Joonisel on võrdhaarne kolmnurk ABC, kus AC = BC ja lõik KC poolitab nurga ACB Külgi AC ja BC nimetatakse selle kolmnurga haaradeks ja külge AB aluseks. Nurk A ja nurk B on võrdhaarse kolmnurga...

Loe edasi 15 tuh

KOLMNURGA ALUS JA KÕRGUS

Kolmnurga tipust vastasküljele või selle pikendusele (nürinurkse kolmnurga puhul) tõmmatud ristlõiku (ja selle pikkust) nimetatakse kolmnurga kõrguseks.  Tähistame tavaliselt tähega h....

Loe edasi 13 tuh

KOLMNURGA PINDALA

Kolmnurga pindala on võrdne aluse ja kõrguse poole korrutisega. ehk tähtedega valem: Vaata näiteid kolmnurga pindala arvutamisest erinevatele külgedele joonestatud kõrguste abil: Näide 1...

Loe edasi 36 tuh

POSITIIVSED JA NEGATIIVSED ARVUD

Arve, mille ees on miinusmärk, nimetatakse negatiivseteks arvudeks. Arve, mille ees on plussmärk, nimetatakse positiivseteks arvudeks. Tavaliselt plussmärki arvu ette ei kirjutata. Arv null ei...

Loe edasi 9 tuh

ARVUDE VÕRDLEMINE

Kahest arvust on väiksem see, mille kujutis arvteljel asub teise arvu kujutisest vasakul, st negatiivses suunas. Näiteks arv -2 on väiksem kui 1, sest -2 asub arvust 1 vasakul. Arv -1 on suurem...

Loe edasi 6 tuh

ARVTELG

Negatiivsete arvude kujutamiseks pikendatakse arvkiirt võrdse pikkusega ühiklõikudega üle nullpunkti vasakule poole, mille tulemusel saame sirge: Nullist paremale kanname endiselt positiivsed...

Loe edasi 11 tuh

VASTANDARVUD

Vastandarvud on arvud, mis erinevad ainult märgi poolest. Näiteks arvud 5 ja -5 on vastandarvud. Arvu 0 vastandarvuks on arv 0 ise. Tähistagu täht a suvalist arv (positiivne, negatiivne või...

Loe edasi 8 tuh

ARVU ABSOLUUTVÄÄRTUS

Kaugust arvtelje nullpunktist kuni mingit arvu kujutava punktini nimetatakse selle arvu absoluutväärtuseks. Seega võime öelda, et arvu 2 absoluutväärtus on 2 ja ka arvu -2 absoluutväärtus on...

Loe edasi 13 tuh

NATURAALARVUD, TÄISARVUD JA RATSIONAALARVUD

Arve 0, 1, 2, 3, … jne nimetatakse naturaalarvudeks. Koolimatemaatikas loetakse vähimaks naturaalarvuks arvu 0. Naturaalarve on lõpmatult palju, sest alati võime arvule, mida peame suurimaks...

Loe edasi 28 tuh

KAHE NEGATIIVSE TÄISARVU LIITMINE

Selleks, et liita kaht negatiivset täisarvu, on vaja: liita nende arvude absoluutväärtused; saadud summa ette kirjutada miinusmärk. Näide: Liidame arvud -3 ja -5. Harjuta Video: Negatiivsete...

Loe edasi 7 tuh

KAHE ERIMÄRGILISE TÄISARVU LIITMINE JA LAHUTAMINE

Kahe vastandarvu summa on võrdne nulliga. Näide: Liidame arvu 10 ja tema vastandarvu -10. Selleks, et liita kahte erimärgilist ja erineva absoluutväärtusega arvu, tuleb: lahutada suuremast...

Loe edasi 17 tuh

LIITMISE SEADUSED. MITME ARVU SUMMA

Täisarvude liitmisel kehtivad samad seadused, mis naturaalarvude liitmisel: vahetuvuse ehk kommutatiivsuse seadus: ühenduvuse ehk assotsiatiivsuse seadus: Liitmise seaduste abil on võimalik...

Loe edasi 7 tuh

TÄISARVUDE KORRUTAMINE JA JAGAMINE

Korrutis on võrdsete liidetavate liitmine. Erimärgiliste arvude korrutis on negatiivne arv. Näide 1: Kirjuta summa korrutisena ja arvuta Näide 2: Kahe negatiivse arvu korrutis on positiivne arv....

Loe edasi 13 tuh

KORRUTAMISE SEADUSED

Positiivsete arvude korrutamise seadused kehtivad ka täisarvude korrutamisel. Vahetuvuse ehk kommutatiivsuse seadus Ühenduvuse ehk assotsiatiivsuse seadus Mitme teguri korral on korrutise märk...

Loe edasi 7 tuh

KOORDINAATTASAND

Kaks teineteisega ristuvat kiirt, millest horisontaalset kutsutakse abstsissteljeks ehk x-teljeks ja vertikaalset ordinaatteljeks ehk y-teljeks, eraldavad osa tasandist. Nende telgede ristumispunkti...

Loe edasi 13 tuh

ÜHTLASE LIIKUMISE GRAAFIK

Liikumist nimetatakse ühtlaseks, kui see toimub muutumatu kiirusega – ühes ja samas ajaühikus läbitakse võrdse pikkusega teeosad. Graafiliseks kujutamiseks kasutame koordinaattasandi I...

Loe edasi 7 tuh

TEMPERATUURI GRAAFIK

Temperatuuri graafiku abstsisstelg ehk x-telg näitab aega, nimetame seda telge ajateljeks, ja ordinaattelg ehk y-telg näitab temperatuuri ning seda nimetame temperatuuriteljeks. Temperatuuri...

Loe edasi 5 tuh

Määrav artikkel – THE

Rääkides kuulajale teadaolevatest asjadest või olenditest, kasutatakse nimisõna ees artiklit THE, mis tähendab ‘see’ või ‘need’: Give me the apple - Anna mulle see (ainus) õun (mis...

Loe edasi 13 tuh

ASESÕNAD – Pronouns

Isikulised asesõnad - Personal Pronouns A personal pronoun is a pronoun that is associated primarily with a particular person, in the grammatical sense. First person, as in “I” Second person,...

Loe edasi 23 tuh

SOOTAIMED

Loe edasi 5 tuh

Püramiid

Püramiid (kreeka sõnast πυραμίς) on ehitis, mille välisküljed on kolmnurksed ja kohtuvad tipus ühes punktis. Püramiidi alus võib olla kolmnurkne, nelinurkne või mis tahes hulknurga...

Loe edasi 5 tuh

A

abisõna - partikkeli; apusana abitegusõna, abiverb - apuverbi abstraktne nimisõna – abstraktinen substantiivi aeg –aikamuoto, tempus:      olevik ehk preesens - preesens    ...

Loe edasi 5 tuh

B

biograafia ehk elulugu - elämänkerta

Loe edasi 3 tuh

C

Curriculum vitae ehk elulookirjeldus (lühend CV) - ansioluettelo

Loe edasi 3 tuh

D

definitsioon ka sõnaseletus - määritelmä deminutiiv, vähendussõna – deminutiivi, hellittelymuoto derivatsioon ehk tuletamine – derivaatio, johtaminen des-vorm – des-muoto,...

Loe edasi 2 tuh

E

ebareeglipärane tegusõna ehk verb - epäsäännöllinen verbi eepika - epiikka eli kertomakirjallisuus eepos - eepos eessõna – prepositio eli etusana eitav kõneliik - negatiivi, kieltävä...

Loe edasi 2 tuh

F

foneetika ehk häälikuõpetus - fonetiikka fonoloogia (ka foneemika ning fonemaatika) – fonologia eli äänneoppi fraas – lauseke följeton - följetongi

Loe edasi 2 tuh

G

geminaat (pikk konsonant, mis hääldamisel jaguneb kahte silpi) - geminaatta eli kaksinkertainen (pitkä konsonanttiäänne kielissä, joissa konsonanttien pituuserot tuottavat merkityseroja....

Loe edasi 2 tuh

H

haiku - haiku helilised häälikud – soinnilliset äänteet helitud häälikud – soinnittomat äänteet homonüüm (samakujuline, kuid eri tähendusega sõna) - homonyymi häälik ehk foon –...

Loe edasi 2 tuh

I

ilmaütlev, ilmaütlev kääne, abessiiv – abessiivi ilukirjandus – kaunokirjallisuus imeulme - fantasia impersonaal – impersonaali; passiivi infinitiiv ehk tegevusnimi – infinitiivi...

Loe edasi 2 tuh

*Sissejuhatus

Hea keeleõppija! Siit leiad kasulikku materjali, mis peaks toetama Sind soome keele õppimisel. Soome koolides kasutatakse keeleõppes rahvusvahelisi keeleteaduslikke termineid ja nad on siin...

Loe edasi 4 tuh

J

jaatav kõneliik - affirmatiivi, myöntävä puhe, myöntävä puhelaji juhtkiri - pääkirjoitus jutumärgid – lainausmerkit jutustaja – kertoja jutustus – kertomus (3 põhikomponenti:...

Loe edasi 2 tuh

K

kaasaütlev, kaasaütlev kääne; komitatiiv - komitatiivi kaashäälik ehk konsonant – konsonantti kaashäälikuühend ehk konsonantühend - konsonanttiyhtymä kaassõna ehk adpositsioon: peal,...

Loe edasi 3 tuh