Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine Eelneva arvsõnaga kokku kirjutatakse sõnad -teist (kaksteist), -teistkümmend (kaksteistkümmend), -kümmend (kolmkümmend), -sada (Üheksasada). Muud arvsõnad kirjutatakse eelnevast arvsõnast... Loe edasi 46875
Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Lahku kirjutatakse iseseisva kohanimena esinev esiosa: Peipsi järv, Jaapani meri omadussõnaline käänduv esiosa: Must meri, Musta merd, Mustale merele liigisõnana tänav, maantee, puiestee,... Loe edasi 18710
Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine Kahe nimisõna kokku- või lahkukirjutamine sõltub täiendsõna käändest. Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes, kirjutatakse sõnad KOKKU (kuldsõrmus, okaspuu). Kui täiendsõna on... Loe edasi 31268
Omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku, kui moodustub kindla tähendusega omaette mõiste: kurikaval helekollane magushapu peegelsile Kokku kirjutatakse tüved, mis tugevdavad või nõrgendavad... Loe edasi 25865
Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleasetamise teel. Liittegusõnade osad kirjutatakse... Loe edasi 13854
Koondlause Laused, milles lauseliikmed korduvad, on koondlaused. Korduda võivad nii alused, öeldised kui ka teised lauseliikmed. Korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega. Kasutatakse sidesõnu: ja, ning,... Loe edasi 52524
Otsekõne Otsekõne annab rääkija kõneluse edasi sõna-sõnalt. Otsekõne pannakse jutumärkidesse. Otsekõne juurde kuulub saatelause. Saatelause annab teavet selle kohta, kes räägib. Saatelause võib... Loe edasi 47351
Üte Sõna või sõnad, millega pöördutakse lauses kellegi poole, on üte. Üte võib olla nii lause algul, keskel kui ka lõpus. Üte eraldatakse muust lausest komaga/komadega. TEST: Üte. Missuguses... Loe edasi 28511
Võõrsõnad Igas keeles on sõnu, mis on tulnud teistest keeltest. Kui laenatud sõna pole keeles veel kodunenud, nimetatakse seda võõrsõõõrsõnu eristavad omasõnadest teatud tunnused. Kui sõna algul on... Loe edasi 22487
H, f, š ja ž võõrsõnades H võõrsõnades: Pika vokaali järel on H: nt stiihia, psüühiline, Sõna lõpus on HH: nt tsehh, krahh , almanahh. Käänamisel sõna lõpus HH säilib: nt töötab tsehhis, lõppes krahhiga.... Loe edasi 8061
Rahvaluule lühivormid Rahvaluule lühivormid on mõistatused, vanasõnad ja kõnekäänud. Mõistatus – rahvaluule lühivorm, milles antakse mingist asjast rida tundemärke, mille põhjal tuleb see ära arvata.... Loe edasi 13137
ÕS Eesti õigekeelsussõnaraamat on Eesti Keele Instituudi koostatav sõnaraamat. Selles sõnaraamatus kirjeldatakse eesti kirjakeele õigekirja. Õigekeelsussõnaraamatut saab kasutada nii... Loe edasi 10353
MAAKOOR ja KIVIMID Tardkivimid Tardkivimid tekkisid paar miljardit aastat tagasi magma tardumisel. Graniit on tardkivim, mis koosneb erinevat värvi on laialt levinud graniidist rändrahnud. Kuna kristallid kasvavad... Loe edasi 13277
PINNAMOOD JA PINNAVORMID KAARDIL Pinnamood ja pinnavormid Pinnamood ehk reljeef on maapinna üldine kuju. Pinnavormid on pinnamoe osad, mis erinevad ümbritsevast alast kuju ja kõrguse poolest. Eesti pinnamoodi iseloomustavad... Loe edasi 30271
EESTI SUUREMAD PINNAVORMID Madal-Eesti ja Kõrg-Eesti Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal, mis hõlmab enamiku Euroopa-Venemaast ja väikesed riigid Läänemere idakaldal. Eesti on madal ja tasane ning maastikku ilmestavad... Loe edasi 24120
MANDRIJÄÄ KUJUNDATUD PINNAMOOD Mandrijää ja liustikud Viimase 2-3 miljoni aasta jooksul on maakeral vaheldunud mitu jääaega ja jäävaheaega. Jääaeg algab, kui ilmad muutuvad külmemaks ning talvel sadanud lumi ei jõua... Loe edasi 11364
PINNAMOOD JA INIMTEGEVUS Inimtegevus pinnamoe kujundamisel Kunagi mandrijää poolt tekitatud pinnavormid on pidevas muutumises, sest neid vormivad ümber nii lainetav, voolav kui ka seisev vesi. Maastik muutub ka... Loe edasi 6674
MULLA TEKE JA ARENG Mulla tekkimine Murenemiseks nimetatakse protsesse, mille tagajärjel kivimid lagunevad. Kivimite murenemisel on tekkinud setted: liiv, savi ja kruus. Mineraalaineteks nimetatakse aineid, mis on... Loe edasi 9551
MULLA KOOSTIS Mulla koostis Mulla koostis oleneb sellest, millistel setetel ta on tekkinud. Mulla tahke osa moodustavad mineraalained ja orgaanilised ained. Savimullad on mullad, kus on rohkelt saviosakesi ja... Loe edasi 10963
MULD ELUKESKKONNANA Muld organismide elupaigana Peale taimede on muld veel koduks paljudele bakteritele, seentele, putukatele, ussidele ja muudele loomadele. Osadele loomadele on muld pesa- või peidupaigaks. Maa all... Loe edasi 7530
MULLAORGANISMID Mullaorganismid Mullas elab rohkem eri liiki organisme kui maapinnal, kuid suurem osa nendest on nähtavad vaid mikroskoobiga. Kõige väiksemad on seened, vetikad ja bakterid. Bakterid ja seened... Loe edasi 13943
MULLAELUSTIK TALVEL Talv mullas Mulla pealmine kiht külmub talvel ning elu seal seiskub ning suurem osa mullaorganisme on sunnitud puhkama. Putukad tarduvad ning enamus neist elavad talve üle nukkudena või munadena.... Loe edasi 7726
VEE LIIKUMINE MULLAS Kapillaarsus Sademed imbuvad läbi mulla ja kivimikihtide põhjavette, mis asub nii sügaval, et taimejuured sinna ei ulatu. Taimed saavad vett mullasõmerate vahelt ning tänu kapillaarsusele... Loe edasi 8657
AED JA PÕLD ELUKESKKONNANA Kultuurtaimed Kultuurtaimedeks nimetatakse taimi, mida inimesed enda tarbeks kasvatavad ning mille omadusi nad on parandanud. Taimeliike aretades tekivad erinevad sordid ehk ühesuguste omadustega... Loe edasi 12113
PÕLDUDE TEKKIMINE Eesti aladele jõudsid põllutaimed lõunapoolsete rahvaste kaudu tuhandeid aastaid pärast esimete inimeste saabumist Eesti aladele. Teraviljadest hakati kõige enne kasvatama nisu ja otra, hiljem... Loe edasi 6766
MULLAVILJAKUS Muldade erinev viljakus Erinevates piirkondades on erineva viljakusega mullad, mistõttu on Eesti erinevate paikade eeldused põlluharimiseks üsna erinevad. Kõige viljakamad mullad on Viljandi,... Loe edasi 5739
PÕLLUTAIMED Ühel põllul kasvatatakse korraga enamasti vaid ühte-kahte liiki kultuurtaimi. Eestis kasvatatakse teravilju, kartulit, köögivilju ning sööda-ja õlikultuure. Teraviljad Teraviljade kõrre... Loe edasi 7262
PÕLLULOOMAD JA LINNUD Suuri imetajaid põllul ei ela, kuid mitmed metsaloomad tulevad põllule toitu otsima. Samuti elab põllul taimeliikide vähesuse ja kemikaalide tõttu vähe putukaliike. Püsivalt elavad seal... Loe edasi 8145
VILJAPUU- JA KÖÖGIVILJAAED Aias kasvab mitmeid erinevaid taimeliike, mistõttu on aed sageli eri osadeks jaotatud. Puuvilja- ja marjaaed Puuvili on viljapuu vili, mida tarvitatakse toiduks. Viljapuid ja marjapõõsaid... Loe edasi 8103
ILUAED Sadakond aastat tagasi kasvatati aedades ilutaimedena tokkroose, pojenge, mürgist käokinga ja murtudsüdameid. Samuti oli aedades oma koht sirelil, toomingal ja ebajasmiinil. Tänapäeval koosneb... Loe edasi 4600
AIALOOMAD Mida liigirikkam on aias kasvav taimestik ja mida mitmekesisemad on elupaigad, seda rohkem elutseb seal ka loomaliike. Inimene sekkub pidevalt aias liikidevahelistesse suhetesse hävitades... Loe edasi 7602
UMBROHUD JA KAHJURID Umbrohud Paljud umbrohu- ja kahjuriliigid elavad nii põllul kui aias. Umbrohtudest lahtisaamiseks kasutatakse mürke, kündmist, äestamist ja rohimist. Paljude umbrohtude seemned idanevad siis, kui... Loe edasi 4737
ASULA KUJUTAMINE KAARDIL Kaardi tegemine Asulakaart tehakse foto järgi. Fotolt on näha maastik sellisena nagu ta tegelikkuses on, kuid tihti on seal ka ebavajalikku infot. Kõige tavalisemad on maapinnalt tehtud fotod,... Loe edasi 9637
ASUSTUSE KUJUNEMINE Vanimad asulakohad Eestis Eesti ala hakati asustama umbes 12 000 aastat tagasi pärast viimast jääaega. Vanimad teadaolevad kiviaegsete inimeste asulad on Sindi ja Kunda lähedal ning pärinevad 9.... Loe edasi 5046
LINNA ARENG Linnade kujunemine Soodsate loodusoludega kohtadest kujunesid kiiresti linnad tekkisid ümber linnuste ja ordulosside, kus uute tegevusaladena lisandusid kaubandus ja käsitöö. Esimesena said... Loe edasi 4673
ELUTINGIMUSED LINNAS Suurema osa linnast moodustavad majad, tänavad ja haljasalad ning sealsed alad sobivad elukeskkonnaks vaid taimedele ja loomadele, kes taluvad inimese lähedust. Samas on linnades asuvates... Loe edasi 5470
TAIMED LINNAS Linnade saavad hästi hakkama taimed, mis taluvad tallamist, näiteks teeleht, võilill, lõhnav kummel, valge ristik, nurmikas. Võililled suudavad näiteks kasvada asfaldipragudes, valge ristik... Loe edasi 6052
LINNALOOMAD Linnades meelitavad loomi ligi tekkivad toidujäätmed. Loomi takistab linnadesse tulemast kartus inimese ees ja tihe liiklus, samuti ei leidu sobivadi pesa-ja varjepaikasid. Hoonetel ja nende... Loe edasi 5620
PARGID Park on suur haljasala, kus kasvad puud, mille vahel leidub ka põõsaid, hekke, lillepeenraid ja muru. Park on linn kõige looduslikum ning liigirikkaim osa, mis vajab pidevat hooldust.... Loe edasi 5317
ELUTINGIMUSED METSAS Mets on kooslus, kus puud määravad üksteise ja teiste organismide elutingimusi. Metsa all saavad kasvada varju taluvad taimed, kuna tihedalt asetsevate puude tõttu ei jõua maapinnani eriti palju... Loe edasi 8976
EESTI METSAD Umbes poole (52,4%) Eesti pinnast katavad metsad. Kõige metsasem maakond on Hiiumaa, metsarikkad on ka Ida-ja Lääne-Virumaa ning Pärnu-ja Viljandimaa. Eesti metsade pindala on viimase... Loe edasi 6902
METSARINDED Metsarindeks nimetatakse enam-vähem ühel kõrgusel oleva lehestikuga taimi. Alustaimestikuks nimetatakse puhma-, rohu- ja samblarinnet kokku. Loe edasi 9357
METSATÜÜBID Metsatüübiks nimetatakse mulla ja taimestiku põhjal eristatavat metsaosa. Millist tüüpi metsaga tegemist on, sõltub kõige enam mulla omadustest. Eesti kõige levinumad metsad on männikud, mis... Loe edasi 11799
SELGROOTUD JA LINNUD Kuklased Männikutes ja teistes okasmetsades elavad suured punase-mustakirjud sipelgad ehk kuklased. Eestis eristatakse seitset kuklaseliiki, kuid sarnasuse tõttu kutsutakse neid kõiki... Loe edasi 6317
IMETAJAD Imetajad on piimanäärmetega loomad. Imetajate klassi kuuluvad meile hästi tuntud neljajalgsed koduloomad, sealhulgas koer ja kass, samuti paljud metsloomad, näiteks lõvi ja elevant. Imetajate... Loe edasi 8100
METSADE TÄHTSUS Mets ja puit on Eesti tähtsaimad taastuvad loodusvarad. Metsa raiudes ei tohiks rikkuda looduslikku tasakaalu, sest maha raiutud loodusmetsa asemele istutatud metsast ei arene enam samasugust... Loe edasi 13375
SOO TEKKIMINE Turvas tekib väga aeglaselt, mistõttu kujunevad ka sood ja sealsed elukooslused väga pika aja jooksul. Soo saab tekkida sinna, kus maapind püsib aastasadade- ja tuhandete jooksul niiske. Eesti on... Loe edasi 5477
RABATAIMED Rabas moodustavad turbasamblad tiheda taimevaiba ning neid esineb palju liike, mis võivad kõik erinevat värvi olla. Teised rabas kasvavad taimed peavad kogu aeg tihedalt kasvavate turbasammaldega... Loe edasi 14908
RABA LOOMASTIK Kuna soos leidub loomadele liiga vähe söödavaid taimeliike, siis on rabaga püsivamalt seotud putukad ja ämblikud. Näiteks elutsevad seal mardikad, liblikad, sääsed, parmud, kiilid ja... Loe edasi 15307
SOODE TÄHTSUS Turbavarud Turba juurdekasv on niivõrd aeglane, et turvast ei peeta taastuvaks loodusvaraks. Eestis on seadusega turba kaevandamisele pandud piirangud. Samas on Eesti turvavarud siiski vähenevad,... Loe edasi 6857
EESTI SOOD JA SOOKAITSEALAD Eestis on palju soid, kuna maa on suuremas osas tasane ning Eestis sajab suhteliselt palju. Umbes viiendiku Eesti maismaast katavad turbaga kaetud või liigniisked alad ning täiesti rikkumata alad... Loe edasi 10749
TAASTUVAD JA TAASTUMATUD LOODUSVARAD Loodusvaradeks nimetatakse kõike looduses esinevat, mida inimesed saavad oma tarbeks kasutada. Loodusvaradeks on näiteks vesi, õhk, taimed, muld, loomad ning maapõues leiduvad loodusvarad ehk... Loe edasi 16992
LOODUSVARAD ENERGIAALLIKANA Elektrienergia jõuab inimesteni elektrijaamdest. Eestis toodetakse suurem osa elektrienergiast soojuseelektrijaamades, kus põlemisel vabanev soojusenergia muudetakse elektrienergiaks. Soojusenergia... Loe edasi 6453
EESTI LOODUSVARAD Maa ise on loodusvara ning maad vajatakse põllumaaks, tootmise korraldamiseks, lao- ja parkimisplatsideks, lennuväljade ja sadamate rajamiseks, prügilateks, teedeks, puhkealadeks jne. Paljude... Loe edasi 6956
EESTI MAAVARAD Maavarad on maapõues paiknevad loodusvarad, mida on võimalik kaevandada. Eesti ei ole maavarade poolest eriti rikas maa, kuigi siit on leitud isegi naftat ja maagaasi. Suhteliselt palju leidub siin... Loe edasi 11195
INIMESE MÕJU KESKKONNALE Ürginimese mõju loodusele oli väike, kuid inimese mõju suurenes siis, kui hakati põldu harima. Sellest ajast peale asus inimene aktiivselt oma elukeskkonda muutma ning looduskeskkond hakkas... Loe edasi 5895
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE EESTIS Keskkonnakaitseks nimetatakse eelkõige õhu, mulla ja vee kaitset ning oluliseks valdkonnaks on jäätmekäitlus ehk jäätmete kogumine, sortimine ja taaskasutus. Vee kaitsmiseks puhastatakse... Loe edasi 7025
EESTI RAHVUSPARGID Kaitsealade vööndid VIDEOD Lahemaa rahvuspark: Vilsandi rahvuspark: Matsalu rahvuspark: #t=24 Matsalu lahe elupaigad: Hülged: ;feature=player_embedded#at=22 VIDEO: Hülgepoiss... Loe edasi 9241
NIIT KUI EESTI KÕIGE LIIGIRIKKAM KOOSLUS Niit on elukooslus, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed ning see on Eesti kõige liigirikkam kooslus. Niidu säilimiseks on vaja seda igal aastal niita, sest niitmine ei lase noortel... Loe edasi 8863
PÄRANDKOOSLUSED Pärandkoosluseks nimetatakse pikka aega mõõduka inimtegevuse mõjul püsinud kooslust. Näiteks on niidud pärandkooslused ja algul piirdus inimese tegevus niitmise, heinateo ja niidu pinnase... Loe edasi 3656
HARILIK MURD Harilik murd (ehk murd) näitab, mitmeks võrdseks osaks on tervik jaotatud ja mitu sellist osa on võetud. Joonisel on ring jaotatud neljaks võrdseks osaks. Kollasele osale vastab murd (loeme: kolm... Loe edasi 21485
HARILIK MURD ARVKIIREL Nagu naturaalarve ja kümnendmurde, saab ka harilikke murde kujutada arvkiirel. Näiteks murru kujutamiseks jagame arvkiirel ühiklõigu 8 võrdseks osaks. Seejärel paigutame kiire alguspunktist... Loe edasi 14457
LIHTMURD Kui murru lugeja on nimetajast väiksem, nimetatakse murdu lihtmurruks. Lihtmurd esitab tervikust väiksemat osa. Lihtmurrud on näiteks jne. Iga lihtmurd on arvust 1 väiksem! Loe edasi 11082
LIIGMURD Kui murru lugeja on võrdne nimetajaga või sellest suurem, siis nimetatakse murdu liigmurruks. Liigmurd esitab tervikut või sellest suuremat osa. Liigmurrud on näiteks jne. Liigmurd, mille lugeja... Loe edasi 12614
SEGAARV Iga liigmurdu saab vaadata naturaalarvu ja lihtmurru summana. Naturaalarvu ja lihtmurru summat, mis on kirjutatud ilma plussmärgita, nimetatakse segaarvuks). Segaarvud koosnevad täisosast (summas... Loe edasi 9720
LIIGMURRU TEISENDAMINE SEGAARVUKS Olgu antud liigmurd . 1) Selgitame, mitu tervet (ehk tervikut) sellest liigmurrust saab. Selleks jagame lugeja nimetajaga: Saame täisosaks 2. 2) Leiame murdosa. Selleks selgitame, kui palju jääb... Loe edasi 16306
SEGAARVU TEISENDAMINE LIIGMURRUKS Olgu antud segaarv . Selleks, et teisendada segaarv liigmurruks, korrutame segaarvu täisosa ja murru nimetaja 2 ∙ 7 = 14, liidame saadud korrutisele murru lugeja 2 ∙ 7 + 1 = 14 + 1 = 15 Saadud... Loe edasi 17689
MURRU PÕHIOMADUS Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga. N: 1. 2. Loe edasi 8141
MURRU TAANDAMINE Murru lugeja ja nimetaja jagamist ühe ja sama nullist erineva naturaalarvuga nimetatakse murru taandamiseks. N: Murdu saab taandada vaid siis, kui tema lugejal ja nimetajal on 1-st erinev... Loe edasi 20199
MURRU LAIENDAMINE Murru lugeja ja nimetaja korrutamist ühe ja sama nullist erineva arvuga nimetatakse laiendamiseks. Laiendaja märgitakse tavaliselt laiendatava murru kohale väikese kaarekese abil. N: Laiendame... Loe edasi 11880
MURDUDE TEISENDAMINE ÜHENIMELISTEKS Et erinevate nimetajatega murde oleks lihtsam omavahel võrrelda, tuleb nad teisendada ühenimelisteks, st et nende nimetajad oleksid võrdsed. Ühenimeliseks teisendamiseks on vaja leida antud... Loe edasi 25839
MURDUDE VÕRDLEMINE Murdude võrdlemise puhul kasutame samuti märke > (suurem kui), < (väiksem kui) ja = (võrdne). 1) Kui kahel murrul on nimetajad võrdsed, siis on suurem see murd, mille lugeja on suurem. N:... Loe edasi 18565
ÜHENIMELISTE MURDUDE LIITMINE Ühenimeliste murdude liitmisel liidetakse nende murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks. Lõppvastus peab olema taandumatu murd ja liigmurrud tuleb teisendada segaarvuks. N: HARJUTA:... Loe edasi 7631
ERINIMELISTE MURDUDE LIITMINE Erinimeliste murdude liitmiseks: 1) teisendame murrud ühenimelisteks; 2) liidame murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks. Lühemalt: HARJUTA: Erinimeliste murdude liitmine 1 Erinimeliste... Loe edasi 16528
SEGAARVUDE LIITMINE Segaarvude liitmiseks: 1) Liidame täisosad; 2) Liidame murdosad; 3) täisosade summale liidame murdosade summa. Lühemalt võib kirjutada ka nii, tehes osa tehteid peast: HARJUTA: Segaarvude... Loe edasi 8330
ÜHENIMELISTE MURDUDE LAHUTAMINE Ühenimeliste murdude lahutamisel lahutatakse nende murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks. Lõppvastus peab olema taandumatu murd ja liigmurrud tuleb teisendada segaarvuks. N: Loe edasi 5881
ERINIMELISTE MURDUDE LAHUTAMINE Erinimeliste murdude lahutamiseks 1) teisendame murrud ühenimelisteks 2) lahutame murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks N: Harjuta: Erinimeliste murdude lahutamine Erinimeliste murdude... Loe edasi 13038
SEGAARVUDE LAHUTAMINE Täisarvust murru lahutamisel: 1) eraldame täisosast ühe ühelise ja teisendame selle murruks, mille nimetaja on võrdne vähendaja nimetajaga; 2) jätame täisosa muutmata, murdosast lahutame... Loe edasi 10066
KÜMNENDMURRU TEISENDAMINE HARILIKUKS MURRUKS Kümnendmurru teisendamisel harilikuks murruks kirjutame lugejaks kümnendmurru murdosa ja nimetajaks arvu 1 nii mitme nulliga, kui mitu numbrit on kümnendmurru murdosas. Kümnendmurru täisosa... Loe edasi 17557
HARILIKE MURDUDE TEISENDAMINE KÜMNENDMURDUDEKS Hariliku murru teisendamiseks kümnendmurruks: võime jagada lugeja nimetajaga, sest murrujoonel on jagamismärgi tähendus (kui arvus on täisosa, siis selle jätame puutumata. N: Teisenda... Loe edasi 22352
LÕPMATUD KÜMNENDMURRUD Teisendame kümnendmurruks hariliku murru . See on lõplik kümnendmurd. Teisendame kümnendmurruks murru . Jagamist võime jätkata kui tahes kaua. See on lõpmatu kümnendmurd. Lõpmatuid... Loe edasi 8882
HARILIKU MURRU KÜMNENDLÄHEND Kui harilikku murdu ei saa teisendada lõplikuks kümnendmurruks, siis selline kümnendmurd ümardatakse. Sobiva järguni ümardatud ligikaudne arv on hariliku murru kümnendlähend. Mida rohkem... Loe edasi 6493
HARILIKU MURRU KORRUTAMINE NATURAALARVUGA Hariliku murru korrutamiseks naturaalarvuga korrutame selle arvuga murru lugejat, murru nimetaja jääb endiseks. Võimalusel taandame ja eraldame tulemuses täisosa. N: HARJUTA: Ülesanne Loe edasi 8728
SEGAARVU KORRUTAMINE NATURAALARVUGA I: Segaarvu korrutamiseks naturaalarvuga teisendame segaarvu liigmurruks ja seejärel korrutame naturaalarvuga murru lugejat, nimetaja jääb endiseks. N: II. Korrutame antud arvuga eraldi segaarvu... Loe edasi 5914
HARILIKE MURDUDE KORRUTAMINE Harilike murdude korrutamisel korrutatakse murdude lugejad omavahel ja murdude nimetajad omavahel. ÜLDKUJU: Enne lugejate ja nimetajate korrutamist on otstarbekas võimaluse korral taandada. N:... Loe edasi 15078
PÖÖRDARV Naturaalarvu pöördarvu leidmiseks võime selle naturaalarvu kirjutada hariliku murruna, mille nimetajas on 1, ja seejärel vahetame lugeja ja nimetaja. N: Arv ja selle pöördarv on . Loe edasi 10420
MURRU JAGAMINE NATURAALARVUGA Murru jagamiseks naturaalarvuga korrutame murdu naturaalarvu pöördarvuga. N: Loe edasi 7194
HARILIKU MURRU JAGAMINE HARILIKU MURRUGA Hariliku murru jagamisel hariliku murruga tuleb jagatav korrutada jagaja pöördarvuga. N: Segaarvude jagamisel teisendame esmalt segaarvud liigmurdudeks ning seejärel jagame. N: Rohkem... Loe edasi 10076
OSA LEIDMINE ARVUST Osa leidmiseks arvust (tervikust), tuleb arv korrutada osamääraga. Osamäär näitab, kui suur osa arvust tuleb leida. Kui osamäär on väiksem kui 1, siis on leitav osa arvust väiksem, kui aga... Loe edasi 12193
PROTSENDI MÕISTE Ühte sajandikku () osa tervikust nimetatakse üheks protsendiks. Protsendi sümbol on %. N: Kui , siis ; jne. HARJUTUSED: Harjuta hariliku murru teisendamist protsendiks: Ülesanne 1... Loe edasi 8980
PROTSENDI LEIDMINE ARVUST Enamasti esitatakse osamäär osa leidmise puhul arvust protsentides, mitte hariliku murru kujul. Osamäära kujutamise viisist ei olene ülesande lahendamise käik. Erinevus seisneb ainult selles,... Loe edasi 15748
LAEN JA INTRESSID* Laen ehk krediit on võlgu antud (või võetud) raha või kaup, mis tuleb andjale kokkulepitud kujul ja tähtpäevaks tagastada. Intressiks (ehk kasvikuks) nimetatakse teatud summat, mida laenu... Loe edasi 7632
RINGJOON JA RING Ringjoone kõik punktid asetsevad ringjoone keskpunktist ühel ja samal kaugusel. Ringjoone raadiuseks nimetatakse ringjoone keskpunkti ja ringjoone mistahes punktiga ühendatud lõiku (ja ka selle... Loe edasi 9304
RINGJOON JA SELLE PIKKUS Juba kauges minevikus märkasid teadlased, et iga ringjoone pikkus on kindel arv kordi pikem selle diameetrist. Seda arvu tähistati kreeka väiketähega π (loe: pii). Arv π on lõpmatu... Loe edasi 12053
RING JA RINGI PINDALA Ringi moodustab ringjoone sees olev tasandi osa koos ringjoonega. Ringjoone raadius ja diameeter on ühtlasi ringi raadius ja diameeter. Ringi pindala arvutamiseks tuleb π korrutada raadiuse... Loe edasi 15057
SEKTORDIAGRAMM Sektordiagramm on diagramm, milles arve kujutavad ringi sektorid. Sektordiagrammi kasutatakse peamiselt protsentide kujutamiseks. Kui joonestada ringile kaks raadiust, jagavad need ringi kaheks... Loe edasi 9540
ESIAEG 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis maa. 3 miljardit aastat tagasi tekkis elu maal. Esimesed inimese eellased tekkisid 5 miljonit aastat tagasi. Ajalugu jaguneb laias laastus kaheks: Esiaeg ehk... Loe edasi 12230
ESIAJALUGU JA TSIVILISATSIOONI SÜND Selleks ajaks, mil sai alguse inimese kujunemine, oli hiidsisalike aeg ammu möödas. Kliima oli tol ajal hakanud pikkamööda jahenema ja maakera pooluste ümber moodustusid arktilised igijää... Loe edasi 11049
JÄÄAEG Umbes 2,6 mlj aastat tagasi algas maakeral järsk külmenemine. Talved muutusid järjest pikemaks ja pakaselisemaks, suved jahedamaks ja lühemaks. Üha laienes ala, kus talvel mahasadanud lumi suve... Loe edasi 9317
INIMESE TEKKIMINE JA KUJUNEMINE Ahvinimene (Australopithecus) Umbes 4-6 miljonit aastat tagasi kujunes Ida-Aafrikas, Victoria järve ja Kilimandzaaro mäe vahelisel alal välja ahvinimene. Kujutlege umbes pooleteise meetri pikkust,... Loe edasi 19360
MUISTSED KÜTID JA KORILASED Kuni noorema kiviajani oli inimeste põhitegevus, millega ennast toita küttimine ja kalapüük. Alati ei olnud jahiõnn nii suur, et oleks saanud mõne looma või kala kätte, siis tegelesid... Loe edasi 9590
VARAJASED PÕLLUHARIJAD JA KARJAKASVATAJAD Põlluharijad Kiviajal ilmusid ka esimesed viljakasvatajate kultuurid. Tõenäoliselt leiutas maaviljeluse naine. See arenes välja korilusest ja kujunes naiste tööalaks. Algul seisnes... Loe edasi 4998
ESIMESED SUURED ASULAD Põlluharimine tõi inimeste ellu muutusi. Inimesed omandasid oskused ise toitu kasvatada ning ei sõltunud nii palju enam jahiõnnest. Kasvas inimeste vaheline koostöö ja selle tulemusel ka... Loe edasi 5838
JEERIKO (Yericho) Jeeriko on linn Jordani Läänekaldal. Jeerikot peetakse vanimaks järjepideva asustusega linnaks. Seal on olnud asustus alates 8. aastatuhandest eKr. Arvatavasti elas seal aastal 2000-3000 inimest.... Loe edasi 6021
CATAL HÜYÜKI Neoliitiliste maaharijate kultuuri erakordset õitsengut iseloomustab Väike-Aasias, viljakas Konya jõe orus, Türgis praeguse Çatal Hüyüki kõrval asunud asulas, mida dateeritakse VII... Loe edasi 5838
15.-18. SAJANDI EESTI MUUSIKA Muidugi ulatub muusikategemine Eestimaal tunduvalt varasemasse aega, olgu selleks siis balti-sakslastest aadlike kohalik muusika- ja teatriharrastus (näiteks kanti Tallinna Saksa Teatris juba 1789.... Loe edasi 6778
19. SAJANDI EESTI MUUSIKA 19. sajandis arenesid välja sajandi esimese poole lõpul esimesed eesti laulukoorid Laiusel, Põltsamaal, Tormas jm. 19. sajandi keskpaik tõi eestlaste kultuurielus olulise murrangu. Tormilise... Loe edasi 5812
20. SAJANDI EESTI MUUSIKA. Esimene pool 19 ja 20 sajandi vahetusel kerkis esile professionaalsete heliloojate põlvkond, kelle eesmärgid ulatuvad koorilauludest märksa kaugemale. Ennekõike peab siin nimetama Rudolf Tobiast ja Artur... Loe edasi 4532
Sümfoonilise muusika sünd Sümfoonilise muusika sünd on seotud “Vanemuisega”, kus aastal 1900 hakkas tegutsema esimene eestlaste sümfooniaorkester, mida alguses juhatas tuntud helilooja Aleksander Läte. 1908. aastast... Loe edasi 2571
Aasta 1918, Eesti Vabariigi sünd Aasta 1918, Eesti Vabariigi sünd, loob ka muusikaelule soodsama pinnase. 1919. aastal asutatakse kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus, mis viib peagi nii kaugele, et sümfooniaorkestri,... Loe edasi 3569
Eesti muusika 1920-1940 1920. aastatel hakati välja töötama muusikaelu kindlamat struktuuri. Tekkisid kutseorganisatsioonid, millest olulisemad Eesti Lauljate Liit (ELL, asutatud 1921, peaülesanne laulupidude... Loe edasi 5182
1990 – tänapäev 1990. aastatel sai Eesti Vabariik taas iseseisvaks. Muusikamaailm avanes ja mitmed noored muusikud said end täiendada Euroopas ja USA-s. Eesti muusikasse tulid Helena Tulve, Toivo Tulev, Tõnu... Loe edasi 3972
EESTI HELILOOJAD Eesti heliloojate andmebaas internetis: A Aarne, Els ( - ) Aav, Evald ( - ) Aavik, Juhan ( - ) Aimla, Siim () Aints, Tauno () Amor, Mari () Ardna, Priit ( - ) Arro, Edgar ( - ) Auster,... Loe edasi 5984
Mesopotaamia Asend ja loodusolud. Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahelisel änapäeval asub kunagise Mesopotaamia alal Iraak. Kreeka keeles – jõgedevaheline maa. Vihma sajab seal vaid põhjapoolsetel... Loe edasi 25341
Egiptus Riigi tekkimine Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates esimesest kärestikust Syene juurest (Ülem -Egiptust) ja Niiluse deltat, mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat... Loe edasi 25335
PEAMISED EESSÕNAD Inglise keeles on umbes 50 eessõna. Siin on enamik neist ka tähestikulises järjekorras välja toodud. PEAMISED EESSÕNAD KOOS NÄITEGA ABOUT: He told us about his trip. (Ta rääkis meile oma... Loe edasi 67904
AJAMÄÄRUSES ESINEVAD EESSÕNAD MILLAL? IN 1. Pikad ajajärgud (sajandid, aastad, aastaajad, kuud) *in June (juunis) *in spring (kevadel) *in 1991 (1991. aastal) 2. Päevaperioodid ( öösel- at night) *in the morning (hommikul)... Loe edasi 29787
KOHAMÄÄRUSES ESINEVAD EESSÕNAD IN 1. Suured geograafilised kohad (mandrid, riigid, linnad jne.) *in England (Inglismaal) *in London (Londonis) *in the country (maal) 2. Tänavad *in Tamme street (Tammel tänaval) 3. Ümbritsevad... Loe edasi 12061
VIISIMÄÄRUSES ESINEVAD EESSÕNAD KUIDAS? by bus (bussiga) by train (rongiga) by plane (lennukiga) on foot (jalgsi) in English (inglise keeles) in a loud voice (valju häälega) in a whisper (sosinal) with difficulty (suure vaevaga)... Loe edasi 8041
KINDLAD EESSÕNAD SÕNAD, MIS NÕUAVAD ENDA JÄREL KINDLAT EESSÕNA OMADUSSÕNAD ABSENT FROM: He was absent from school. (Ta puudus koolist.) ACCUSTOMED TO: I'm accustomed to the traditions. (Ma olen traditsioonidega... Loe edasi 11535
ÜHENDVERBID Ühendverbe on tegelikult väga palju. Siin on toodud vaid mõned valitud näited nende kohta. BLOW UP (explode): The factory was blown up yesterday. (Tehas lasti eile õhku.) BREAK DOWN (stop... Loe edasi 8718
Ateena linn ja elu ASUKOHT JA LINNA AJALOOST Kesk- Kreeka idapoolses osas tekkis 8. saj. eKr. Ateena linnriik, mille kaitsejumalaks oli Pallas Athena. Ateena asub 5 km kaugusel Egeuse merest, on liitunud sadamalinna... Loe edasi 16047
Kreeklaste usk Kreeklased uskusid, et maailma valitsevad näevad välja ja käituvad nagu Olümpose mäel Olümpose mägi mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal. See on Kreeka kõrgeim... Loe edasi 13025
Kreeka teater Juba esiaja rahvastel olid kujunenud teatrietenduste elemendid, kuid alles AntiikKreekat peetakse tõelise teatri sünnimaaks. Näidendid ja teater ilmusid seoses viljakusejumala Dionysose... Loe edasi 15916
Olümpiamängud Olümpiamänge peeti Kreekas jumal Zeusi auks Olümpia külas, mis asus Lõuna-Kreekas. Olümpiaküla keskel asus Zeusi asuvat Zeusi kuju peeti üheks maailmaimeks, ta oli elevandiluust ja kullast... Loe edasi 16721
Filosoofia muistses Kreekas Mis on filosoofia? Muistses Kreekas oli palju õpetlasi, kes arutlesid maa-ilma olemuse ja elu üle. Neid teadlasi nimetati filosoofideks. Filosoof tähendas kreeka keeles inimest kes armastab... Loe edasi 10660
Imetajate loend Imetajate loend loetleb imetajaid. Selles nimekirjas on imetajate liigid ja teised taksonid. Muud zooloogia mõisted on loetletud loendites zooloogia mõisteid ja anatoomia mõisteid. Kogu... Loe edasi 11284
Harilikud murrud Harilikud murrud on näiteks: Harilik murd näitab, mitmeks võrdseks osaks on tervik jaotatud ja mitu sellist osa on võetud. Kollasele osale vastab murd ning punase osa suuruse võib üles... Loe edasi 2728
Liigmurd Liigmurd on murd, mille lugeja on suurem kui nimetaja või nimetajaga võrdne. Liigmurru saab teisendada segaarvuks või täisarvuks. Näide 1. Näide 2. Loe edasi 2256
Segaarv Segaarv koosneb täisosast ja murdosast. Näide 1. segaarv = täisarv + lihtmurd Segaarvu saab teisendada liigmurruks. Selleks tuleb täisosa korrutada murru nimetajaga ja liita murru lugejale.... Loe edasi 1652
Hariliku murru põhiomadus Hariliku murru väärtus ei muutu, kui korrutada või jagada murru lugejat ja nimetajat ühe ja sama nullist erineva arvuga. Loe edasi 2614
Harilike murdude laiendamine Hariliku murru laiendamiseks nimetatakse murru lugeja ja nimetaja korrutamist ühe ja sama nullist erineva arvuga. Arvu, millega lugejat ja nimetajat korrutatakse, nimetatakse murru laiendajaks.... Loe edasi 2627
Hariliku murru taandamine Hariliku murru taandamiseks nimetatakse murru lugeja ja nimetaja jagamist ühe ja sama nullist erineva arvuga. Näide 1. Taandada võime järk-järgult arvudega, millega jaguvad nii murru lugeja kui... Loe edasi 2323
Eesti keele reeglid 1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab... Loe edasi 31285
Sisukord VENE KEELE GRAMMATIKA Koostas: Autorid: MEIST EESTI JA VENE KEELE KÕRVUTAV GRAMMATIKA VENE TÄHESTIK. АЛФАВИТ. ÕIGEKIRI ehk ORTOGRAAFIA (ОРФОГРАФИЯ) SOOKATEGOORIA.... Loe edasi 10009
EESTI JA VENE KEELE KÕRVUTAV GRAMMATIKA VENE KEELE GRAMMATIKA Sissejuhatuseks Käesolev materjal on mõeldud abiks kõigile, kes soovivad õppida ja omandada vene keelt, saades selles raskes, kuid huvitavas töös tuge oma emakeelest.... Loe edasi 8348
TÄHESTIK. АЛФАВИТ. Vene keele tähestik Vene tähestikus on 33 tähte: 10 täishäälikut (а, о, э, у, ы, и, е, ё, ю, я), 21 kaashäälikut ja 2 tähte, millel puudub häälikuline väljendus (ь, ъ). Osa... Loe edasi 70484
ÕIGEKIRI ehk ORTOGRAAFIA (ОРФОГРАФИЯ) Vene keele õigekirja aluseks on võetud MORFEEM ehk SÕNA OSA. Et õigesti kirjutada, peab teadma, millistest osadest sõna koosneb, millised on seosed erinevate sõnade vahel, kuidas neid sõnu... Loe edasi 16617
SOOKATEGOORIA. КАТЕГОРИЯ РОДА. Vene keeles liigitatakse nimisõna (substantiiv) grammatilise soo järgi kolme rühma. Eesti keeles sookategooria PUUDUB, kuid bioloogilist sugu on võimalik väljendada kas 1) leksikaalselt... Loe edasi 12680
SOO TUNNUSED VENE KEELES I RÜHM Meessoost sõnad – слова мужского рода – м.р. (algvorm мужской род) – sõnalõpp tugev kaashäälik – ДОМ, КЛАСС, НОЖ,... Loe edasi 31779
Nimisõna ainsuses NIMISÕNAD, MIDA VENE KEELES KASUTATAKSE AINULT AINSUSES (singularia tantum) ERANDID: 1. Минеральные воды – mineraalveed, linn Venemaal 2. Золотые пески – kuldsed... Loe edasi 5383
Asesõna – местоимение Oma tähenduselt jagunevad asesõnad: личные isikulised, притяжательные omastavad, указательные näitavad, jt. Isikuline asesõna – личное... Loe edasi 21622
Omadussõna. Имя прилагательное Omadussõna vastab küsimusele missugune? Omadussõnad muutuvad ainsuses vastavalt soole ning käändele, mitmuses – ainult käändele, sest kõigis kolmes soos on ühesugused lõpud ... Loe edasi 12495
ÜHILDUMINE ehk согласование Sõnade sooline kuuluvus väljendub kõige paremini ÜHILDUMISES OMADUSSÕNAGA. ÜHILDUMINE ehk согласование Kõige lihtsam seletus sellele grammatilisele mõistele oleks: olulisem on... Loe edasi 11986
Arvsõna. Числительное Количественное числительное. Põhiarvsõna. 0 ноль 1 один 2 два 3 три 4 четыре 5 пять 6 шесть 7 семь 8 восемь 9 ... Loe edasi 14619
Järgarvud. Порядковое числительное Järgarvud. Порядковое числительное Alates 11-st moodustatakse järgarvsõnad niimoodi: -ый -ая Ь – -ое -ые Liitjärgarvsõnades on ainult... Loe edasi 13846
TEGUSÕNA. Глагол Tegusõ Infinitiiv on tegusõna algvorm, mille lõpus on tavaliselt -ть (работать töötama, читать lugema, есть sööma), harvem -ТИ (идти minema, найти leidma,... Loe edasi 18508
Tegusõna minevikus TEGUSÕNA „OLEMA“. MINEVIK Это было вчера. See oli eile. NB! Asesõnade я mina ja ты sina juurde kuuluv minevikuvorm sõltub sellest, kes see я või ты on.... Loe edasi 8134
Tegusõna aspekt TEGUSÕNA: ASPEKT. Vene keeles on ühel tegusõnal kaks algvormi: kestva tegevuse infinitiiv (несовершенный вид) ja lõpetatud tegevuse infinitiiv (совершенный вид).... Loe edasi 8707
Tegusõna tulevikus TEGUSÕNA „OLEMA“. TULEVIK. Tulevikuvormi moodustamine vene keeles on üsna keeruline. прошлое minevik - вчера eile настоящее olevik - сегодня täna будущее... Loe edasi 4400
Partitiiv Eesti keele partitiiv e OSASTAV kääne ja vene keele ВИНИТЕЛЬНЫЙ падеж omavad nii ühtivaid kui ka erinevaid funktsioone. Probleem on siin selles, et eesti keeles on... Loe edasi 5280
Määrsõna. Наречие MÄÄRSÕNA. Наречие. Какой человек работает? Missugune inimene töötab? Хороший человек. Hea inimene. Как человек работает? Kuidas... Loe edasi 11707
Käänded KÄÄNDEKATEGOORIA 2 Eelnevast selgus, et kahe keele käänete vahel seoseid otsida ei olegi eriti mõtet. Keeled on väga erinevad ning otsida abi oma emakeelest, võib tingida veel suuremaid... Loe edasi 33875
Seesütlev. Предложный (о ком? о чём? где?) Предложный (о ком? о чём? где?) – eesti keeles vastab sellele üldjoontes SEESÜTLEV kääne ehk inessiiv, kuid ka alalütlev kääne ehk adessiiv. Koolisõnavaras on... Loe edasi 12967
Alaleütlev. Дательный падеж Järgmiseks käändeks, mida vaatleme läbi kahe keele, on vene keele kolmas kääne Дательный падеж, mis üldjuhul vastab eesti keeles allatiivile e alaleütlevale, kuid nagu tavaks,... Loe edasi 14292
Kaasaütlev. Творительный Vene keele Творительный (кем? чем? с кем? с чем?) käändele vastab eesti keeles KAASAÜTLEV kääne (kellega? millega?) – KOMITATIIV Eesti kaasaütlev kääne = omastav... Loe edasi 15476
Palatalisatsioon PALATALISATSIOON on kaashääliku peenendus ja seda esineb nii eesti kui ka vene keeles. Kui eesti keeles palataliseerub vaid konsonant (kaashäälik): t, l, n, s ja seda vaid i ja j ees (nimi,... Loe edasi 4731
Genitiiv Genitiiv Sugu Nimetav Genitiiv Genitiivi lõpp Naissugu сестра сестры ы/и песня песни жизнь жизни Meessugu дом дома а/я учитель учителя... Loe edasi 5948
PEEGELDUS SIRGEST. TELGSÜMMEETRIA Sümmeetria on terviku kooskõlaline asetus mõlemal pool sirget, keskpunkti või tasandit. Looduses on sümmeetria elusolendi osade korrapärasus mingite mõtteliste telgede või tasandite suhtes.... Loe edasi 9555
PEEGELDUST PUNKTIST. TSENTRAALSÜMMEETRIA Sümmeetrialiigiks on ka peegeldust punktist ehk tsentraalsümmeetria. Punkti, millest kujundit peegeldatakse nimetatakse sümmeetria- ehk peegelduspunktiks. Sümmeetriakeskpunktiks on kujundi... Loe edasi 6508
LÕIGU POOLITAMINE JA LÕIGU KESKRISTSIRGE Joonesta lõik AB. Võta sirkli haarade vahele raadius, mis on pikem kui pool lõigust AB. Aseta sirkli teravik punkti A ja joonesta kaar. Aseta sirkli teravik punkti B ja joonesta veel sama... Loe edasi 12108
ANTUD SIRGELE RISTSIRGE JOONESTAMINE Ristsirged ehk ristuvad sirged on kaks lõikuvat sirget, mis lõikumisel moodustavad täisnurga. Joonesta sirge t ja märgi punkt punkt O väljaspool seda sirget. Pane sirkli teravik punkti O ja... Loe edasi 7644
NURGA POOLITAMINE Nurgapoolitajaks nimetatakse kiirt, mis väljub nurga tipust ja poolitab antud nurga. Nurgapoolitaja joonestamiseks nurgale tipuga O: Pane sirkli teravik nurga tippu O ja suvalise raadiusega kaar,... Loe edasi 10466
KOLMNURK Kolmnurgaks nimetatakse kolme punktiga määratud kinnist murdjoont koos tasandi osaga, mida see murdjoon piirab. Joonisel oleva kolmnurga moodustab kinnine murdjoon, mille tipud on A, B ja C.... Loe edasi 7295
KOLMNURGA NURKADE SUMMA Iga kolmnurga nurkade summa on 180°. Joonisel oleva kolmnurga nurgad on Täht, mis tähistab nurga tippu, kirjutatakse nurga keskele. Nurki tähistatakse ka kreeka tähestiku väiketähtedega:... Loe edasi 16727
Mõned soome keele põhiväljendid, mida saad kasutada igapäevastes vestlustes. Mõned soome keele põhiväljendid, mida saad kasutada igapäevastes vestlustes. kyllä - jah joo - jah ei - ei ehkä - võib-olla kiitos - aitäh kiitos paljon - suur tänu paljon... Loe edasi 5620
Erinevad võimalused, kuidas head aega öelda hei hei - head aega moi moi - head aega heippa - head aega näkemiin - head aega hyvää yötä - head õhtut; head ööd nähdään! - näeme nähdään pian! - näeme varsti! nähdään huomenna!... Loe edasi 4772
Artikkel Saksa keeles on nimisõnad naissoost, meessoost või kesksoost. Nimisõna juurde kuulub artikkel. Artikkel määrab nimisõna grammatilise soo ja arvu (ainsus/mitmus). Artikkel on kas määrav või... Loe edasi 7555
Määrav artikkel DER, DIE, DAS Määravat artiklit kasutatakse: kui olend või asi on tuntud või temast on juba varem räägitud Hedi hat ein neues Kleid gekauft. - Hedi on uue kleidi ostnud. Das Kleid ist rot. - Kleit on... Loe edasi 4729
Umbmäärane artikkel EIN, EINE Umbmäärane artikkel määrab ära ainult naissoost nimisõnad (eine), meessoost ja kesksoost nimisõnadel on ühesugune umbmäärane artikkel (ein). Umbmäärane artikkel jääb enamasti... Loe edasi 3955
Eessõnad Eessõnad on muutumatud sõnad, mis kuuluvad nimisõnade või asesõnade juurde ja väljendavad ruumilisi, ajalisi, põhjuslikke jms. suhteid. Eessõna määrab kindlaks, millises käändes on... Loe edasi 18666
Eessõnad AJA määramiseks Eesõna nach märgib tegevuse toimumist või kellaaega pärast mingit ajahetke. Es ist schon zehn Minuten nach acht. - Kell on juba kümme minutit kaheksa läbi. Wir kommen erst nach dem Urlaub.... Loe edasi 3864
Eessõnad eemaldumise väljendamiseks Eessõna aus väljendab liikumist väljapoole Er kommt aus Estland. - Ta on pärit Eestist. Eesõna von märgib seestütlevat või alaltütlevat käänet. Wir kommen von der Wiese. - Me tuleme... Loe edasi 2736
Eessõnad asukoha ja suuna määramiseks D - daativ - kus? wo? ja kuhu? wohin? A - akusatiiv - kuhu? wohin? in (sees, sisse) in dem Garten - aias D in die Kirche - krikusse A auf (peal, peale) auf dem Stein - kivi peal D auf das Feld -... Loe edasi 3612
Tegusõnade rektsioon AKUSATIIV Saksa keeles vajavad paljud tegusõnad kindlas käändes sihitist. See ongi tegusõnade rektsioon. AKUSATIIV Sihitis on alati akusatiivis nende tegusõnadega: anrufen - helistama (Ich rufe dich... Loe edasi 3396
Tegusõnade rektsioon DAATIV Saksa keeles vajavad paljud tegusõnad kindlas käändes sihitist. See ongi tegusõnade rektsioon. DAATIV Sihitis alati daativis nende tegusõnadega: begegnen - kohtama danken - tänama (Ich... Loe edasi 2891
Tingiv kõneviis Saksa keeles saab ebareaalseid soov- ja väljenduslauseid väljendada kõneviisiga, mida nimetatakse konjutiiviks. Tingiva kõneviisiga ehk Konjuktiiv II-ga kirjeldatakse tegevust, mis teatud... Loe edasi 3761
Kellaaja ütlemine mitä kello on? - mis kell on? tiedätkö, mitä kello on? - kas teate, kui palju kell on? Kellaaja ütlemine se on ... tasan ... noin ... melkein ... vähän yli ... yksi - üks kaksi - kaks... Loe edasi 4339
Tegusõna SEIN (olema) pööramine Tegusõna SEIN (olema) pööramine Olevik ich bin mina olen du bist sina oled er/sie ist tema on wir sind meie oleme ihr seid teie olete sie sind nemad on Sie sind teie olete Minevik ich war mina... Loe edasi 7681
Tegusõna HABEN (omama) pööramine Olevik ich habe minul on du hast sinul on er/sie hat temal on wir haben meil on ihr habt teil on sie haben neil on Sie haben teil on Lihtminevik ich hatte minul oli du hattest sinul oli er/sie... Loe edasi 5008
Loomade ebaharilik sõprus (pildigalerii) Kuigi enamasti sõbrunevad loomad ja linnud oma liigikaaslastega, esineb looduses siiski sõprussuhteid, mis ületavad liikide piirid. Loe edasi 3819
KOLMNURKADE VÕRDSUSE TUNNUSED Kaht kolmnurka nimetatakse võrdseks, kui nad sobival viisil üksteise peale paigutatult ühtivad. Sellised kolmnurgad on kujult ja suuruselt ühesugused. Vaata, kuidas kolmnurgad sobival viisil... Loe edasi 5389
KOLMNURGA JOONESTAMINE KOLME KÜLJE JÄRGI Joonesta kolmnurk ABC Kõigepealt joonesta kolmnurga üks külg ja tähista alguspunkt A ja lõpp-punkt B Võta sirkli haarade vahele kolmnurga külg BC. Nüüd pane sirkli teravik punkti A ja... Loe edasi 6838
KOLMNURGA JOONESTAMINE KAHE KÜLJE JA NENDEVAHELISE NURGA JÄRGI Joonestame kolmnurga ABC, kus on antud külg AB, AC ja nendevaheline nurk α: Kõigepealt joonesta kolmnurga üks külg, näiteks külg AB. Nüüd aseta malli nullpunkt punkti A ja mööda malliga... Loe edasi 5083
KOLMNURGA JOONESTAMINE ÜHE KÜLJE JA SELLE LÄHISNURKADE JÄRGI Joonesta kolmnurk ABC, kus antud on külg AB ja tema lähisnurgad ja . Joonesta kolmnurga külg AB. Nüüd aseta malli nullpunkt punkti A ja joonesta punktist A lähtuv kiir, mis moodustab antud... Loe edasi 4809
KOLMNURKADE LIIGITAMINE Kolmnurki liigitatakse külgede ja nurkade järgi. Liigitus KÜLGEDE järgi: Erikülgne Erikülgne on kolmnurk, mille kõik küljed on erineva pikkusega. Võrdhaarne Võrdhaarne on kolmnurk, millel... Loe edasi 14956
VÕRDHAARSE KOLMNURGA OMADUSI Joonisel on võrdhaarne kolmnurk ABC, kus AC = BC ja lõik KC poolitab nurga ACB Külgi AC ja BC nimetatakse selle kolmnurga haaradeks ja külge AB aluseks. Nurk A ja nurk B on võrdhaarse kolmnurga... Loe edasi 14425
KOLMNURGA ALUS JA KÕRGUS Kolmnurga tipust vastasküljele või selle pikendusele (nürinurkse kolmnurga puhul) tõmmatud ristlõiku (ja selle pikkust) nimetatakse kolmnurga kõrguseks. Tähistame tavaliselt tähega h.... Loe edasi 12690
KOLMNURGA PINDALA Kolmnurga pindala on võrdne aluse ja kõrguse poole korrutisega. ehk tähtedega valem: Vaata näiteid kolmnurga pindala arvutamisest erinevatele külgedele joonestatud kõrguste abil: Näide 1... Loe edasi 33048
POSITIIVSED JA NEGATIIVSED ARVUD Arve, mille ees on miinusmärk, nimetatakse negatiivseteks arvudeks. Arve, mille ees on plussmärk, nimetatakse positiivseteks arvudeks. Tavaliselt plussmärki arvu ette ei kirjutata. Arv null ei... Loe edasi 8666
ARVUDE VÕRDLEMINE Kahest arvust on väiksem see, mille kujutis arvteljel asub teise arvu kujutisest vasakul, st negatiivses suunas. Näiteks arv -2 on väiksem kui 1, sest -2 asub arvust 1 vasakul. Arv -1 on suurem... Loe edasi 5340
ARVTELG Negatiivsete arvude kujutamiseks pikendatakse arvkiirt võrdse pikkusega ühiklõikudega üle nullpunkti vasakule poole, mille tulemusel saame sirge: Nullist paremale kanname endiselt positiivsed... Loe edasi 10553
VASTANDARVUD Vastandarvud on arvud, mis erinevad ainult märgi poolest. Näiteks arvud 5 ja -5 on vastandarvud. Arvu 0 vastandarvuks on arv 0 ise. Tähistagu täht a suvalist arv (positiivne, negatiivne või... Loe edasi 7662
ARVU ABSOLUUTVÄÄRTUS Kaugust arvtelje nullpunktist kuni mingit arvu kujutava punktini nimetatakse selle arvu absoluutväärtuseks. Seega võime öelda, et arvu 2 absoluutväärtus on 2 ja ka arvu -2 absoluutväärtus on... Loe edasi 12140
NATURAALARVUD, TÄISARVUD JA RATSIONAALARVUD Arve 0, 1, 2, 3, … jne nimetatakse naturaalarvudeks. Koolimatemaatikas loetakse vähimaks naturaalarvuks arvu 0. Naturaalarve on lõpmatult palju, sest alati võime arvule, mida peame suurimaks... Loe edasi 25721
KAHE NEGATIIVSE TÄISARVU LIITMINE Selleks, et liita kaht negatiivset täisarvu, on vaja: liita nende arvude absoluutväärtused; saadud summa ette kirjutada miinusmärk. Näide: Liidame arvud -3 ja -5. Harjuta Video: Negatiivsete... Loe edasi 6921
KAHE ERIMÄRGILISE TÄISARVU LIITMINE JA LAHUTAMINE Kahe vastandarvu summa on võrdne nulliga. Näide: Liidame arvu 10 ja tema vastandarvu -10. Selleks, et liita kahte erimärgilist ja erineva absoluutväärtusega arvu, tuleb: lahutada suuremast... Loe edasi 15574
LIITMISE SEADUSED. MITME ARVU SUMMA Täisarvude liitmisel kehtivad samad seadused, mis naturaalarvude liitmisel: vahetuvuse ehk kommutatiivsuse seadus: ühenduvuse ehk assotsiatiivsuse seadus: Liitmise seaduste abil on võimalik... Loe edasi 6935
TÄISARVUDE KORRUTAMINE JA JAGAMINE Korrutis on võrdsete liidetavate liitmine. Erimärgiliste arvude korrutis on negatiivne arv. Näide 1: Kirjuta summa korrutisena ja arvuta Näide 2: Kahe negatiivse arvu korrutis on positiivne arv.... Loe edasi 12150
KORRUTAMISE SEADUSED Positiivsete arvude korrutamise seadused kehtivad ka täisarvude korrutamisel. Vahetuvuse ehk kommutatiivsuse seadus Ühenduvuse ehk assotsiatiivsuse seadus Mitme teguri korral on korrutise märk... Loe edasi 6492
KOORDINAATTASAND Kaks teineteisega ristuvat kiirt, millest horisontaalset kutsutakse abstsissteljeks ehk x-teljeks ja vertikaalset ordinaatteljeks ehk y-teljeks, eraldavad osa tasandist. Nende telgede ristumispunkti... Loe edasi 12462
ÜHTLASE LIIKUMISE GRAAFIK Liikumist nimetatakse ühtlaseks, kui see toimub muutumatu kiirusega – ühes ja samas ajaühikus läbitakse võrdse pikkusega teeosad. Graafiliseks kujutamiseks kasutame koordinaattasandi I... Loe edasi 6124
TEMPERATUURI GRAAFIK Temperatuuri graafiku abstsisstelg ehk x-telg näitab aega, nimetame seda telge ajateljeks, ja ordinaattelg ehk y-telg näitab temperatuuri ning seda nimetame temperatuuriteljeks. Temperatuuri... Loe edasi 4580
Määrav artikkel – THE Rääkides kuulajale teadaolevatest asjadest või olenditest, kasutatakse nimisõna ees artiklit THE, mis tähendab ‘see’ või ‘need’: Give me the apple - Anna mulle see (ainus) õun (mis... Loe edasi 12563
ASESÕNAD – Pronouns Isikulised asesõnad - Personal Pronouns A personal pronoun is a pronoun that is associated primarily with a particular person, in the grammatical sense. First person, as in “I” Second person,... Loe edasi 21944
Püramiid Püramiid (kreeka sõnast πυραμίς) on ehitis, mille välisküljed on kolmnurksed ja kohtuvad tipus ühes punktis. Püramiidi alus võib olla kolmnurkne, nelinurkne või mis tahes hulknurga... Loe edasi 4123
A abisõna - partikkeli; apusana abitegusõna, abiverb - apuverbi abstraktne nimisõna – abstraktinen substantiivi aeg –aikamuoto, tempus: olevik ehk preesens - preesens ... Loe edasi 4742
D definitsioon ka sõnaseletus - määritelmä deminutiiv, vähendussõna – deminutiivi, hellittelymuoto derivatsioon ehk tuletamine – derivaatio, johtaminen des-vorm – des-muoto,... Loe edasi 2065
E ebareeglipärane tegusõna ehk verb - epäsäännöllinen verbi eepika - epiikka eli kertomakirjallisuus eepos - eepos eessõna – prepositio eli etusana eitav kõneliik - negatiivi, kieltävä... Loe edasi 1991
F foneetika ehk häälikuõpetus - fonetiikka fonoloogia (ka foneemika ning fonemaatika) – fonologia eli äänneoppi fraas – lauseke följeton - följetongi Loe edasi 1991
G geminaat (pikk konsonant, mis hääldamisel jaguneb kahte silpi) - geminaatta eli kaksinkertainen (pitkä konsonanttiäänne kielissä, joissa konsonanttien pituuserot tuottavat merkityseroja.... Loe edasi 2011
H haiku - haiku helilised häälikud – soinnilliset äänteet helitud häälikud – soinnittomat äänteet homonüüm (samakujuline, kuid eri tähendusega sõna) - homonyymi häälik ehk foon –... Loe edasi 2078
I ilmaütlev, ilmaütlev kääne, abessiiv – abessiivi ilukirjandus – kaunokirjallisuus imeulme - fantasia impersonaal – impersonaali; passiivi infinitiiv ehk tegevusnimi – infinitiivi... Loe edasi 2057
*Sissejuhatus Hea keeleõppija! Siit leiad kasulikku materjali, mis peaks toetama Sind soome keele õppimisel. Soome koolides kasutatakse keeleõppes rahvusvahelisi keeleteaduslikke termineid ja nad on siin... Loe edasi 3420
J jaatav kõneliik - affirmatiivi, myöntävä puhe, myöntävä puhelaji juhtkiri - pääkirjoitus jutumärgid – lainausmerkit jutustaja – kertoja jutustus – kertomus (3 põhikomponenti:... Loe edasi 1990
K kaasaütlev, kaasaütlev kääne; komitatiiv - komitatiivi kaashäälik ehk konsonant – konsonantti kaashäälikuühend ehk konsonantühend - konsonanttiyhtymä kaassõna ehk adpositsioon: peal,... Loe edasi 2324
Soome keele käänded Soome keeles on 15 käänet, kusjuures enamik käändelõppe on põhiliselt samad kui eesti keeles. Täiesti erinev on kaasaütleva moodustamine, kuid vähe sarnasust on ka mõnedel teistel mitmuse... Loe edasi 12152
