Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine Eelneva arvsõnaga kokku kirjutatakse sõnad -teist (kaksteist), -teistkümmend (kaksteistkümmend), -kümmend (kolmkümmend), -sada (Üheksasada). Muud arvsõnad kirjutatakse eelnevast arvsõnast... Loe edasi 46064
Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Lahku kirjutatakse iseseisva kohanimena esinev esiosa: Peipsi järv, Jaapani meri omadussõnaline käänduv esiosa: Must meri, Musta merd, Mustale merele liigisõnana tänav, maantee, puiestee,... Loe edasi 18447
Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine Kahe nimisõna kokku- või lahkukirjutamine sõltub täiendsõna käändest. Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes, kirjutatakse sõnad KOKKU (kuldsõrmus, okaspuu). Kui täiendsõna on... Loe edasi 30805
Omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku, kui moodustub kindla tähendusega omaette mõiste: kurikaval helekollane magushapu peegelsile Kokku kirjutatakse tüved, mis tugevdavad või nõrgendavad... Loe edasi 25577
Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleasetamise teel. Liittegusõnade osad kirjutatakse... Loe edasi 13621
Koondlause Laused, milles lauseliikmed korduvad, on koondlaused. Korduda võivad nii alused, öeldised kui ka teised lauseliikmed. Korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega. Kasutatakse sidesõnu: ja, ning,... Loe edasi 52087
Otsekõne Otsekõne annab rääkija kõneluse edasi sõna-sõnalt. Otsekõne pannakse jutumärkidesse. Otsekõne juurde kuulub saatelause. Saatelause annab teavet selle kohta, kes räägib. Saatelause võib... Loe edasi 46763
Üte Sõna või sõnad, millega pöördutakse lauses kellegi poole, on üte. Üte võib olla nii lause algul, keskel kui ka lõpus. Üte eraldatakse muust lausest komaga/komadega. TEST: Üte. Missuguses... Loe edasi 27076
Võõrsõnad Igas keeles on sõnu, mis on tulnud teistest keeltest. Kui laenatud sõna pole keeles veel kodunenud, nimetatakse seda võõrsõõõrsõnu eristavad omasõnadest teatud tunnused. Kui sõna algul on... Loe edasi 22010
H, f, š ja ž võõrsõnades H võõrsõnades: Pika vokaali järel on H: nt stiihia, psüühiline, Sõna lõpus on HH: nt tsehh, krahh , almanahh. Käänamisel sõna lõpus HH säilib: nt töötab tsehhis, lõppes krahhiga.... Loe edasi 7775
Rahvaluule lühivormid Rahvaluule lühivormid on mõistatused, vanasõnad ja kõnekäänud. Mõistatus – rahvaluule lühivorm, milles antakse mingist asjast rida tundemärke, mille põhjal tuleb see ära arvata.... Loe edasi 12937
ÕS Eesti õigekeelsussõnaraamat on Eesti Keele Instituudi koostatav sõnaraamat. Selles sõnaraamatus kirjeldatakse eesti kirjakeele õigekirja. Õigekeelsussõnaraamatut saab kasutada nii... Loe edasi 10053
MAAKOOR ja KIVIMID Tardkivimid Tardkivimid tekkisid paar miljardit aastat tagasi magma tardumisel. Graniit on tardkivim, mis koosneb erinevat värvi on laialt levinud graniidist rändrahnud. Kuna kristallid kasvavad... Loe edasi 12639
PINNAMOOD JA PINNAVORMID KAARDIL Pinnamood ja pinnavormid Pinnamood ehk reljeef on maapinna üldine kuju. Pinnavormid on pinnamoe osad, mis erinevad ümbritsevast alast kuju ja kõrguse poolest. Eesti pinnamoodi iseloomustavad... Loe edasi 29358
EESTI SUUREMAD PINNAVORMID Madal-Eesti ja Kõrg-Eesti Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal, mis hõlmab enamiku Euroopa-Venemaast ja väikesed riigid Läänemere idakaldal. Eesti on madal ja tasane ning maastikku ilmestavad... Loe edasi 23467
MANDRIJÄÄ KUJUNDATUD PINNAMOOD Mandrijää ja liustikud Viimase 2-3 miljoni aasta jooksul on maakeral vaheldunud mitu jääaega ja jäävaheaega. Jääaeg algab, kui ilmad muutuvad külmemaks ning talvel sadanud lumi ei jõua... Loe edasi 10783
PINNAMOOD JA INIMTEGEVUS Inimtegevus pinnamoe kujundamisel Kunagi mandrijää poolt tekitatud pinnavormid on pidevas muutumises, sest neid vormivad ümber nii lainetav, voolav kui ka seisev vesi. Maastik muutub ka... Loe edasi 6492
MULLA TEKE JA ARENG Mulla tekkimine Murenemiseks nimetatakse protsesse, mille tagajärjel kivimid lagunevad. Kivimite murenemisel on tekkinud setted: liiv, savi ja kruus. Mineraalaineteks nimetatakse aineid, mis on... Loe edasi 9240
MULLA KOOSTIS Mulla koostis Mulla koostis oleneb sellest, millistel setetel ta on tekkinud. Mulla tahke osa moodustavad mineraalained ja orgaanilised ained. Savimullad on mullad, kus on rohkelt saviosakesi ja... Loe edasi 10565
MULD ELUKESKKONNANA Muld organismide elupaigana Peale taimede on muld veel koduks paljudele bakteritele, seentele, putukatele, ussidele ja muudele loomadele. Osadele loomadele on muld pesa- või peidupaigaks. Maa all... Loe edasi 7183
MULLAORGANISMID Mullaorganismid Mullas elab rohkem eri liiki organisme kui maapinnal, kuid suurem osa nendest on nähtavad vaid mikroskoobiga. Kõige väiksemad on seened, vetikad ja bakterid. Bakterid ja seened... Loe edasi 13556
MULLAELUSTIK TALVEL Talv mullas Mulla pealmine kiht külmub talvel ning elu seal seiskub ning suurem osa mullaorganisme on sunnitud puhkama. Putukad tarduvad ning enamus neist elavad talve üle nukkudena või munadena.... Loe edasi 7596
VEE LIIKUMINE MULLAS Kapillaarsus Sademed imbuvad läbi mulla ja kivimikihtide põhjavette, mis asub nii sügaval, et taimejuured sinna ei ulatu. Taimed saavad vett mullasõmerate vahelt ning tänu kapillaarsusele... Loe edasi 8439
AED JA PÕLD ELUKESKKONNANA Kultuurtaimed Kultuurtaimedeks nimetatakse taimi, mida inimesed enda tarbeks kasvatavad ning mille omadusi nad on parandanud. Taimeliike aretades tekivad erinevad sordid ehk ühesuguste omadustega... Loe edasi 11796
PÕLDUDE TEKKIMINE Eesti aladele jõudsid põllutaimed lõunapoolsete rahvaste kaudu tuhandeid aastaid pärast esimete inimeste saabumist Eesti aladele. Teraviljadest hakati kõige enne kasvatama nisu ja otra, hiljem... Loe edasi 6622
MULLAVILJAKUS Muldade erinev viljakus Erinevates piirkondades on erineva viljakusega mullad, mistõttu on Eesti erinevate paikade eeldused põlluharimiseks üsna erinevad. Kõige viljakamad mullad on Viljandi,... Loe edasi 5582
PÕLLUTAIMED Ühel põllul kasvatatakse korraga enamasti vaid ühte-kahte liiki kultuurtaimi. Eestis kasvatatakse teravilju, kartulit, köögivilju ning sööda-ja õlikultuure. Teraviljad Teraviljade kõrre... Loe edasi 7057
PÕLLULOOMAD JA LINNUD Suuri imetajaid põllul ei ela, kuid mitmed metsaloomad tulevad põllule toitu otsima. Samuti elab põllul taimeliikide vähesuse ja kemikaalide tõttu vähe putukaliike. Püsivalt elavad seal... Loe edasi 7936
VILJAPUU- JA KÖÖGIVILJAAED Aias kasvab mitmeid erinevaid taimeliike, mistõttu on aed sageli eri osadeks jaotatud. Puuvilja- ja marjaaed Puuvili on viljapuu vili, mida tarvitatakse toiduks. Viljapuid ja marjapõõsaid... Loe edasi 7990
ILUAED Sadakond aastat tagasi kasvatati aedades ilutaimedena tokkroose, pojenge, mürgist käokinga ja murtudsüdameid. Samuti oli aedades oma koht sirelil, toomingal ja ebajasmiinil. Tänapäeval koosneb... Loe edasi 4458
AIALOOMAD Mida liigirikkam on aias kasvav taimestik ja mida mitmekesisemad on elupaigad, seda rohkem elutseb seal ka loomaliike. Inimene sekkub pidevalt aias liikidevahelistesse suhetesse hävitades... Loe edasi 7354
UMBROHUD JA KAHJURID Umbrohud Paljud umbrohu- ja kahjuriliigid elavad nii põllul kui aias. Umbrohtudest lahtisaamiseks kasutatakse mürke, kündmist, äestamist ja rohimist. Paljude umbrohtude seemned idanevad siis, kui... Loe edasi 4524
ASULA KUJUTAMINE KAARDIL Kaardi tegemine Asulakaart tehakse foto järgi. Fotolt on näha maastik sellisena nagu ta tegelikkuses on, kuid tihti on seal ka ebavajalikku infot. Kõige tavalisemad on maapinnalt tehtud fotod,... Loe edasi 9319
ASUSTUSE KUJUNEMINE Vanimad asulakohad Eestis Eesti ala hakati asustama umbes 12 000 aastat tagasi pärast viimast jääaega. Vanimad teadaolevad kiviaegsete inimeste asulad on Sindi ja Kunda lähedal ning pärinevad 9.... Loe edasi 4861
LINNA ARENG Linnade kujunemine Soodsate loodusoludega kohtadest kujunesid kiiresti linnad tekkisid ümber linnuste ja ordulosside, kus uute tegevusaladena lisandusid kaubandus ja käsitöö. Esimesena said... Loe edasi 4580
ELUTINGIMUSED LINNAS Suurema osa linnast moodustavad majad, tänavad ja haljasalad ning sealsed alad sobivad elukeskkonnaks vaid taimedele ja loomadele, kes taluvad inimese lähedust. Samas on linnades asuvates... Loe edasi 5308
TAIMED LINNAS Linnade saavad hästi hakkama taimed, mis taluvad tallamist, näiteks teeleht, võilill, lõhnav kummel, valge ristik, nurmikas. Võililled suudavad näiteks kasvada asfaldipragudes, valge ristik... Loe edasi 5861
LINNALOOMAD Linnades meelitavad loomi ligi tekkivad toidujäätmed. Loomi takistab linnadesse tulemast kartus inimese ees ja tihe liiklus, samuti ei leidu sobivadi pesa-ja varjepaikasid. Hoonetel ja nende... Loe edasi 5477
PARGID Park on suur haljasala, kus kasvad puud, mille vahel leidub ka põõsaid, hekke, lillepeenraid ja muru. Park on linn kõige looduslikum ning liigirikkaim osa, mis vajab pidevat hooldust.... Loe edasi 5202
ELUTINGIMUSED METSAS Mets on kooslus, kus puud määravad üksteise ja teiste organismide elutingimusi. Metsa all saavad kasvada varju taluvad taimed, kuna tihedalt asetsevate puude tõttu ei jõua maapinnani eriti palju... Loe edasi 8756
EESTI METSAD Umbes poole (52,4%) Eesti pinnast katavad metsad. Kõige metsasem maakond on Hiiumaa, metsarikkad on ka Ida-ja Lääne-Virumaa ning Pärnu-ja Viljandimaa. Eesti metsade pindala on viimase... Loe edasi 6697
METSARINDED Metsarindeks nimetatakse enam-vähem ühel kõrgusel oleva lehestikuga taimi. Alustaimestikuks nimetatakse puhma-, rohu- ja samblarinnet kokku. Loe edasi 9036
METSATÜÜBID Metsatüübiks nimetatakse mulla ja taimestiku põhjal eristatavat metsaosa. Millist tüüpi metsaga tegemist on, sõltub kõige enam mulla omadustest. Eesti kõige levinumad metsad on männikud, mis... Loe edasi 11481
SELGROOTUD JA LINNUD Kuklased Männikutes ja teistes okasmetsades elavad suured punase-mustakirjud sipelgad ehk kuklased. Eestis eristatakse seitset kuklaseliiki, kuid sarnasuse tõttu kutsutakse neid kõiki... Loe edasi 6206
IMETAJAD Imetajad on piimanäärmetega loomad. Imetajate klassi kuuluvad meile hästi tuntud neljajalgsed koduloomad, sealhulgas koer ja kass, samuti paljud metsloomad, näiteks lõvi ja elevant. Imetajate... Loe edasi 7869
METSADE TÄHTSUS Mets ja puit on Eesti tähtsaimad taastuvad loodusvarad. Metsa raiudes ei tohiks rikkuda looduslikku tasakaalu, sest maha raiutud loodusmetsa asemele istutatud metsast ei arene enam samasugust... Loe edasi 13226
SOO TEKKIMINE Turvas tekib väga aeglaselt, mistõttu kujunevad ka sood ja sealsed elukooslused väga pika aja jooksul. Soo saab tekkida sinna, kus maapind püsib aastasadade- ja tuhandete jooksul niiske. Eesti on... Loe edasi 5290
RABATAIMED Rabas moodustavad turbasamblad tiheda taimevaiba ning neid esineb palju liike, mis võivad kõik erinevat värvi olla. Teised rabas kasvavad taimed peavad kogu aeg tihedalt kasvavate turbasammaldega... Loe edasi 14391
RABA LOOMASTIK Kuna soos leidub loomadele liiga vähe söödavaid taimeliike, siis on rabaga püsivamalt seotud putukad ja ämblikud. Näiteks elutsevad seal mardikad, liblikad, sääsed, parmud, kiilid ja... Loe edasi 14976
SOODE TÄHTSUS Turbavarud Turba juurdekasv on niivõrd aeglane, et turvast ei peeta taastuvaks loodusvaraks. Eestis on seadusega turba kaevandamisele pandud piirangud. Samas on Eesti turvavarud siiski vähenevad,... Loe edasi 6629
EESTI SOOD JA SOOKAITSEALAD Eestis on palju soid, kuna maa on suuremas osas tasane ning Eestis sajab suhteliselt palju. Umbes viiendiku Eesti maismaast katavad turbaga kaetud või liigniisked alad ning täiesti rikkumata alad... Loe edasi 10472
TAASTUVAD JA TAASTUMATUD LOODUSVARAD Loodusvaradeks nimetatakse kõike looduses esinevat, mida inimesed saavad oma tarbeks kasutada. Loodusvaradeks on näiteks vesi, õhk, taimed, muld, loomad ning maapõues leiduvad loodusvarad ehk... Loe edasi 16722
LOODUSVARAD ENERGIAALLIKANA Elektrienergia jõuab inimesteni elektrijaamdest. Eestis toodetakse suurem osa elektrienergiast soojuseelektrijaamades, kus põlemisel vabanev soojusenergia muudetakse elektrienergiaks. Soojusenergia... Loe edasi 6306
EESTI LOODUSVARAD Maa ise on loodusvara ning maad vajatakse põllumaaks, tootmise korraldamiseks, lao- ja parkimisplatsideks, lennuväljade ja sadamate rajamiseks, prügilateks, teedeks, puhkealadeks jne. Paljude... Loe edasi 6778
EESTI MAAVARAD Maavarad on maapõues paiknevad loodusvarad, mida on võimalik kaevandada. Eesti ei ole maavarade poolest eriti rikas maa, kuigi siit on leitud isegi naftat ja maagaasi. Suhteliselt palju leidub siin... Loe edasi 10890
INIMESE MÕJU KESKKONNALE Ürginimese mõju loodusele oli väike, kuid inimese mõju suurenes siis, kui hakati põldu harima. Sellest ajast peale asus inimene aktiivselt oma elukeskkonda muutma ning looduskeskkond hakkas... Loe edasi 5689
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE EESTIS Keskkonnakaitseks nimetatakse eelkõige õhu, mulla ja vee kaitset ning oluliseks valdkonnaks on jäätmekäitlus ehk jäätmete kogumine, sortimine ja taaskasutus. Vee kaitsmiseks puhastatakse... Loe edasi 6882
EESTI RAHVUSPARGID Kaitsealade vööndid VIDEOD Lahemaa rahvuspark: Vilsandi rahvuspark: Matsalu rahvuspark: #t=24 Matsalu lahe elupaigad: Hülged: ;feature=player_embedded#at=22 VIDEO: Hülgepoiss... Loe edasi 8936
NIIT KUI EESTI KÕIGE LIIGIRIKKAM KOOSLUS Niit on elukooslus, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed ning see on Eesti kõige liigirikkam kooslus. Niidu säilimiseks on vaja seda igal aastal niita, sest niitmine ei lase noortel... Loe edasi 8656
PÄRANDKOOSLUSED Pärandkoosluseks nimetatakse pikka aega mõõduka inimtegevuse mõjul püsinud kooslust. Näiteks on niidud pärandkooslused ja algul piirdus inimese tegevus niitmise, heinateo ja niidu pinnase... Loe edasi 3494
HARILIK MURD Harilik murd (ehk murd) näitab, mitmeks võrdseks osaks on tervik jaotatud ja mitu sellist osa on võetud. Joonisel on ring jaotatud neljaks võrdseks osaks. Kollasele osale vastab murd (loeme: kolm... Loe edasi 20172
HARILIK MURD ARVKIIREL Nagu naturaalarve ja kümnendmurde, saab ka harilikke murde kujutada arvkiirel. Näiteks murru kujutamiseks jagame arvkiirel ühiklõigu 8 võrdseks osaks. Seejärel paigutame kiire alguspunktist... Loe edasi 13670
LIHTMURD Kui murru lugeja on nimetajast väiksem, nimetatakse murdu lihtmurruks. Lihtmurd esitab tervikust väiksemat osa. Lihtmurrud on näiteks jne. Iga lihtmurd on arvust 1 väiksem! Loe edasi 10492
LIIGMURD Kui murru lugeja on võrdne nimetajaga või sellest suurem, siis nimetatakse murdu liigmurruks. Liigmurd esitab tervikut või sellest suuremat osa. Liigmurrud on näiteks jne. Liigmurd, mille lugeja... Loe edasi 11968
SEGAARV Iga liigmurdu saab vaadata naturaalarvu ja lihtmurru summana. Naturaalarvu ja lihtmurru summat, mis on kirjutatud ilma plussmärgita, nimetatakse segaarvuks). Segaarvud koosnevad täisosast (summas... Loe edasi 9167
LIIGMURRU TEISENDAMINE SEGAARVUKS Olgu antud liigmurd . 1) Selgitame, mitu tervet (ehk tervikut) sellest liigmurrust saab. Selleks jagame lugeja nimetajaga: Saame täisosaks 2. 2) Leiame murdosa. Selleks selgitame, kui palju jääb... Loe edasi 15191
SEGAARVU TEISENDAMINE LIIGMURRUKS Olgu antud segaarv . Selleks, et teisendada segaarv liigmurruks, korrutame segaarvu täisosa ja murru nimetaja 2 ∙ 7 = 14, liidame saadud korrutisele murru lugeja 2 ∙ 7 + 1 = 14 + 1 = 15 Saadud... Loe edasi 16678
MURRU PÕHIOMADUS Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga. N: 1. 2. Loe edasi 7616
MURRU TAANDAMINE Murru lugeja ja nimetaja jagamist ühe ja sama nullist erineva naturaalarvuga nimetatakse murru taandamiseks. N: Murdu saab taandada vaid siis, kui tema lugejal ja nimetajal on 1-st erinev... Loe edasi 18608
MURRU LAIENDAMINE Murru lugeja ja nimetaja korrutamist ühe ja sama nullist erineva arvuga nimetatakse laiendamiseks. Laiendaja märgitakse tavaliselt laiendatava murru kohale väikese kaarekese abil. N: Laiendame... Loe edasi 11160
MURDUDE TEISENDAMINE ÜHENIMELISTEKS Et erinevate nimetajatega murde oleks lihtsam omavahel võrrelda, tuleb nad teisendada ühenimelisteks, st et nende nimetajad oleksid võrdsed. Ühenimeliseks teisendamiseks on vaja leida antud... Loe edasi 23940
MURDUDE VÕRDLEMINE Murdude võrdlemise puhul kasutame samuti märke > (suurem kui), < (väiksem kui) ja = (võrdne). 1) Kui kahel murrul on nimetajad võrdsed, siis on suurem see murd, mille lugeja on suurem. N:... Loe edasi 17782
ÜHENIMELISTE MURDUDE LIITMINE Ühenimeliste murdude liitmisel liidetakse nende murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks. Lõppvastus peab olema taandumatu murd ja liigmurrud tuleb teisendada segaarvuks. N: HARJUTA:... Loe edasi 7281
ERINIMELISTE MURDUDE LIITMINE Erinimeliste murdude liitmiseks: 1) teisendame murrud ühenimelisteks; 2) liidame murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks. Lühemalt: HARJUTA: Erinimeliste murdude liitmine 1 Erinimeliste... Loe edasi 15782
SEGAARVUDE LIITMINE Segaarvude liitmiseks: 1) Liidame täisosad; 2) Liidame murdosad; 3) täisosade summale liidame murdosade summa. Lühemalt võib kirjutada ka nii, tehes osa tehteid peast: HARJUTA: Segaarvude... Loe edasi 8060
ÜHENIMELISTE MURDUDE LAHUTAMINE Ühenimeliste murdude lahutamisel lahutatakse nende murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks. Lõppvastus peab olema taandumatu murd ja liigmurrud tuleb teisendada segaarvuks. N: Loe edasi 5689
ERINIMELISTE MURDUDE LAHUTAMINE Erinimeliste murdude lahutamiseks 1) teisendame murrud ühenimelisteks 2) lahutame murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks N: Harjuta: Erinimeliste murdude lahutamine Erinimeliste murdude... Loe edasi 12335
SEGAARVUDE LAHUTAMINE Täisarvust murru lahutamisel: 1) eraldame täisosast ühe ühelise ja teisendame selle murruks, mille nimetaja on võrdne vähendaja nimetajaga; 2) jätame täisosa muutmata, murdosast lahutame... Loe edasi 9649
KÜMNENDMURRU TEISENDAMINE HARILIKUKS MURRUKS Kümnendmurru teisendamisel harilikuks murruks kirjutame lugejaks kümnendmurru murdosa ja nimetajaks arvu 1 nii mitme nulliga, kui mitu numbrit on kümnendmurru murdosas. Kümnendmurru täisosa... Loe edasi 17087
HARILIKE MURDUDE TEISENDAMINE KÜMNENDMURDUDEKS Hariliku murru teisendamiseks kümnendmurruks: võime jagada lugeja nimetajaga, sest murrujoonel on jagamismärgi tähendus (kui arvus on täisosa, siis selle jätame puutumata. N: Teisenda... Loe edasi 21372
LÕPMATUD KÜMNENDMURRUD Teisendame kümnendmurruks hariliku murru . See on lõplik kümnendmurd. Teisendame kümnendmurruks murru . Jagamist võime jätkata kui tahes kaua. See on lõpmatu kümnendmurd. Lõpmatuid... Loe edasi 8424
HARILIKU MURRU KÜMNENDLÄHEND Kui harilikku murdu ei saa teisendada lõplikuks kümnendmurruks, siis selline kümnendmurd ümardatakse. Sobiva järguni ümardatud ligikaudne arv on hariliku murru kümnendlähend. Mida rohkem... Loe edasi 6254
HARILIKU MURRU KORRUTAMINE NATURAALARVUGA Hariliku murru korrutamiseks naturaalarvuga korrutame selle arvuga murru lugejat, murru nimetaja jääb endiseks. Võimalusel taandame ja eraldame tulemuses täisosa. N: HARJUTA: Ülesanne Loe edasi 8506
SEGAARVU KORRUTAMINE NATURAALARVUGA I: Segaarvu korrutamiseks naturaalarvuga teisendame segaarvu liigmurruks ja seejärel korrutame naturaalarvuga murru lugejat, nimetaja jääb endiseks. N: II. Korrutame antud arvuga eraldi segaarvu... Loe edasi 5718
HARILIKE MURDUDE KORRUTAMINE Harilike murdude korrutamisel korrutatakse murdude lugejad omavahel ja murdude nimetajad omavahel. ÜLDKUJU: Enne lugejate ja nimetajate korrutamist on otstarbekas võimaluse korral taandada. N:... Loe edasi 14502
PÖÖRDARV Naturaalarvu pöördarvu leidmiseks võime selle naturaalarvu kirjutada hariliku murruna, mille nimetajas on 1, ja seejärel vahetame lugeja ja nimetaja. N: Arv ja selle pöördarv on . Loe edasi 9895
MURRU JAGAMINE NATURAALARVUGA Murru jagamiseks naturaalarvuga korrutame murdu naturaalarvu pöördarvuga. N: Loe edasi 6962
HARILIKU MURRU JAGAMINE HARILIKU MURRUGA Hariliku murru jagamisel hariliku murruga tuleb jagatav korrutada jagaja pöördarvuga. N: Segaarvude jagamisel teisendame esmalt segaarvud liigmurdudeks ning seejärel jagame. N: Rohkem... Loe edasi 9665
OSA LEIDMINE ARVUST Osa leidmiseks arvust (tervikust), tuleb arv korrutada osamääraga. Osamäär näitab, kui suur osa arvust tuleb leida. Kui osamäär on väiksem kui 1, siis on leitav osa arvust väiksem, kui aga... Loe edasi 11800
PROTSENDI MÕISTE Ühte sajandikku () osa tervikust nimetatakse üheks protsendiks. Protsendi sümbol on %. N: Kui , siis ; jne. HARJUTUSED: Harjuta hariliku murru teisendamist protsendiks: Ülesanne 1... Loe edasi 8725
PROTSENDI LEIDMINE ARVUST Enamasti esitatakse osamäär osa leidmise puhul arvust protsentides, mitte hariliku murru kujul. Osamäära kujutamise viisist ei olene ülesande lahendamise käik. Erinevus seisneb ainult selles,... Loe edasi 15084
LAEN JA INTRESSID* Laen ehk krediit on võlgu antud (või võetud) raha või kaup, mis tuleb andjale kokkulepitud kujul ja tähtpäevaks tagastada. Intressiks (ehk kasvikuks) nimetatakse teatud summat, mida laenu... Loe edasi 7396
RINGJOON JA RING Ringjoone kõik punktid asetsevad ringjoone keskpunktist ühel ja samal kaugusel. Ringjoone raadiuseks nimetatakse ringjoone keskpunkti ja ringjoone mistahes punktiga ühendatud lõiku (ja ka selle... Loe edasi 8995
RINGJOON JA SELLE PIKKUS Juba kauges minevikus märkasid teadlased, et iga ringjoone pikkus on kindel arv kordi pikem selle diameetrist. Seda arvu tähistati kreeka väiketähega π (loe: pii). Arv π on lõpmatu... Loe edasi 11674
RING JA RINGI PINDALA Ringi moodustab ringjoone sees olev tasandi osa koos ringjoonega. Ringjoone raadius ja diameeter on ühtlasi ringi raadius ja diameeter. Ringi pindala arvutamiseks tuleb π korrutada raadiuse... Loe edasi 14563
SEKTORDIAGRAMM Sektordiagramm on diagramm, milles arve kujutavad ringi sektorid. Sektordiagrammi kasutatakse peamiselt protsentide kujutamiseks. Kui joonestada ringile kaks raadiust, jagavad need ringi kaheks... Loe edasi 9323
ESIAEG 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis maa. 3 miljardit aastat tagasi tekkis elu maal. Esimesed inimese eellased tekkisid 5 miljonit aastat tagasi. Ajalugu jaguneb laias laastus kaheks: Esiaeg ehk... Loe edasi 11709
ESIAJALUGU JA TSIVILISATSIOONI SÜND Selleks ajaks, mil sai alguse inimese kujunemine, oli hiidsisalike aeg ammu möödas. Kliima oli tol ajal hakanud pikkamööda jahenema ja maakera pooluste ümber moodustusid arktilised igijää... Loe edasi 10696
JÄÄAEG Umbes 2,6 mlj aastat tagasi algas maakeral järsk külmenemine. Talved muutusid järjest pikemaks ja pakaselisemaks, suved jahedamaks ja lühemaks. Üha laienes ala, kus talvel mahasadanud lumi suve... Loe edasi 8942
INIMESE TEKKIMINE JA KUJUNEMINE Ahvinimene (Australopithecus) Umbes 4-6 miljonit aastat tagasi kujunes Ida-Aafrikas, Victoria järve ja Kilimandzaaro mäe vahelisel alal välja ahvinimene. Kujutlege umbes pooleteise meetri pikkust,... Loe edasi 18853
MUISTSED KÜTID JA KORILASED Kuni noorema kiviajani oli inimeste põhitegevus, millega ennast toita küttimine ja kalapüük. Alati ei olnud jahiõnn nii suur, et oleks saanud mõne looma või kala kätte, siis tegelesid... Loe edasi 9231
VARAJASED PÕLLUHARIJAD JA KARJAKASVATAJAD Põlluharijad Kiviajal ilmusid ka esimesed viljakasvatajate kultuurid. Tõenäoliselt leiutas maaviljeluse naine. See arenes välja korilusest ja kujunes naiste tööalaks. Algul seisnes... Loe edasi 4836
ESIMESED SUURED ASULAD Põlluharimine tõi inimeste ellu muutusi. Inimesed omandasid oskused ise toitu kasvatada ning ei sõltunud nii palju enam jahiõnnest. Kasvas inimeste vaheline koostöö ja selle tulemusel ka... Loe edasi 5561
JEERIKO (Yericho) Jeeriko on linn Jordani Läänekaldal. Jeerikot peetakse vanimaks järjepideva asustusega linnaks. Seal on olnud asustus alates 8. aastatuhandest eKr. Arvatavasti elas seal aastal 2000-3000 inimest.... Loe edasi 5770
CATAL HÜYÜKI Neoliitiliste maaharijate kultuuri erakordset õitsengut iseloomustab Väike-Aasias, viljakas Konya jõe orus, Türgis praeguse Çatal Hüyüki kõrval asunud asulas, mida dateeritakse VII... Loe edasi 5628
15.-18. SAJANDI EESTI MUUSIKA Muidugi ulatub muusikategemine Eestimaal tunduvalt varasemasse aega, olgu selleks siis balti-sakslastest aadlike kohalik muusika- ja teatriharrastus (näiteks kanti Tallinna Saksa Teatris juba 1789.... Loe edasi 6533
19. SAJANDI EESTI MUUSIKA 19. sajandis arenesid välja sajandi esimese poole lõpul esimesed eesti laulukoorid Laiusel, Põltsamaal, Tormas jm. 19. sajandi keskpaik tõi eestlaste kultuurielus olulise murrangu. Tormilise... Loe edasi 5565
20. SAJANDI EESTI MUUSIKA. Esimene pool 19 ja 20 sajandi vahetusel kerkis esile professionaalsete heliloojate põlvkond, kelle eesmärgid ulatuvad koorilauludest märksa kaugemale. Ennekõike peab siin nimetama Rudolf Tobiast ja Artur... Loe edasi 4334
Sümfoonilise muusika sünd Sümfoonilise muusika sünd on seotud “Vanemuisega”, kus aastal 1900 hakkas tegutsema esimene eestlaste sümfooniaorkester, mida alguses juhatas tuntud helilooja Aleksander Läte. 1908. aastast... Loe edasi 2485
Aasta 1918, Eesti Vabariigi sünd Aasta 1918, Eesti Vabariigi sünd, loob ka muusikaelule soodsama pinnase. 1919. aastal asutatakse kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus, mis viib peagi nii kaugele, et sümfooniaorkestri,... Loe edasi 3384
Eesti muusika 1920-1940 1920. aastatel hakati välja töötama muusikaelu kindlamat struktuuri. Tekkisid kutseorganisatsioonid, millest olulisemad Eesti Lauljate Liit (ELL, asutatud 1921, peaülesanne laulupidude... Loe edasi 5009
1990 – tänapäev 1990. aastatel sai Eesti Vabariik taas iseseisvaks. Muusikamaailm avanes ja mitmed noored muusikud said end täiendada Euroopas ja USA-s. Eesti muusikasse tulid Helena Tulve, Toivo Tulev, Tõnu... Loe edasi 3715
EESTI HELILOOJAD Eesti heliloojate andmebaas internetis: A Aarne, Els ( - ) Aav, Evald ( - ) Aavik, Juhan ( - ) Aimla, Siim () Aints, Tauno () Amor, Mari () Ardna, Priit ( - ) Arro, Edgar ( - ) Auster,... Loe edasi 5741
Mesopotaamia Asend ja loodusolud. Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahelisel änapäeval asub kunagise Mesopotaamia alal Iraak. Kreeka keeles – jõgedevaheline maa. Vihma sajab seal vaid põhjapoolsetel... Loe edasi 24762
Egiptus Riigi tekkimine Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates esimesest kärestikust Syene juurest (Ülem -Egiptust) ja Niiluse deltat, mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat... Loe edasi 24959
PEAMISED EESSÕNAD Inglise keeles on umbes 50 eessõna. Siin on enamik neist ka tähestikulises järjekorras välja toodud. PEAMISED EESSÕNAD KOOS NÄITEGA ABOUT: He told us about his trip. (Ta rääkis meile oma... Loe edasi 65940
AJAMÄÄRUSES ESINEVAD EESSÕNAD MILLAL? IN 1. Pikad ajajärgud (sajandid, aastad, aastaajad, kuud) *in June (juunis) *in spring (kevadel) *in 1991 (1991. aastal) 2. Päevaperioodid ( öösel- at night) *in the morning (hommikul)... Loe edasi 29198
KOHAMÄÄRUSES ESINEVAD EESSÕNAD IN 1. Suured geograafilised kohad (mandrid, riigid, linnad jne.) *in England (Inglismaal) *in London (Londonis) *in the country (maal) 2. Tänavad *in Tamme street (Tammel tänaval) 3. Ümbritsevad... Loe edasi 11872
VIISIMÄÄRUSES ESINEVAD EESSÕNAD KUIDAS? by bus (bussiga) by train (rongiga) by plane (lennukiga) on foot (jalgsi) in English (inglise keeles) in a loud voice (valju häälega) in a whisper (sosinal) with difficulty (suure vaevaga)... Loe edasi 7894
KINDLAD EESSÕNAD SÕNAD, MIS NÕUAVAD ENDA JÄREL KINDLAT EESSÕNA OMADUSSÕNAD ABSENT FROM: He was absent from school. (Ta puudus koolist.) ACCUSTOMED TO: I'm accustomed to the traditions. (Ma olen traditsioonidega... Loe edasi 11323
ÜHENDVERBID Ühendverbe on tegelikult väga palju. Siin on toodud vaid mõned valitud näited nende kohta. BLOW UP (explode): The factory was blown up yesterday. (Tehas lasti eile õhku.) BREAK DOWN (stop... Loe edasi 8564
Ateena linn ja elu ASUKOHT JA LINNA AJALOOST Kesk- Kreeka idapoolses osas tekkis 8. saj. eKr. Ateena linnriik, mille kaitsejumalaks oli Pallas Athena. Ateena asub 5 km kaugusel Egeuse merest, on liitunud sadamalinna... Loe edasi 15631
Kreeklaste usk Kreeklased uskusid, et maailma valitsevad näevad välja ja käituvad nagu Olümpose mäel Olümpose mägi mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal. See on Kreeka kõrgeim... Loe edasi 12693
Kreeka teater Juba esiaja rahvastel olid kujunenud teatrietenduste elemendid, kuid alles AntiikKreekat peetakse tõelise teatri sünnimaaks. Näidendid ja teater ilmusid seoses viljakusejumala Dionysose... Loe edasi 15477
Olümpiamängud Olümpiamänge peeti Kreekas jumal Zeusi auks Olümpia külas, mis asus Lõuna-Kreekas. Olümpiaküla keskel asus Zeusi asuvat Zeusi kuju peeti üheks maailmaimeks, ta oli elevandiluust ja kullast... Loe edasi 16262
Filosoofia muistses Kreekas Mis on filosoofia? Muistses Kreekas oli palju õpetlasi, kes arutlesid maa-ilma olemuse ja elu üle. Neid teadlasi nimetati filosoofideks. Filosoof tähendas kreeka keeles inimest kes armastab... Loe edasi 10297
Imetajate loend Imetajate loend loetleb imetajaid. Selles nimekirjas on imetajate liigid ja teised taksonid. Muud zooloogia mõisted on loetletud loendites zooloogia mõisteid ja anatoomia mõisteid. Kogu... Loe edasi 10594
Harilikud murrud Harilikud murrud on näiteks: Harilik murd näitab, mitmeks võrdseks osaks on tervik jaotatud ja mitu sellist osa on võetud. Kollasele osale vastab murd ning punase osa suuruse võib üles... Loe edasi 2570
Liigmurd Liigmurd on murd, mille lugeja on suurem kui nimetaja või nimetajaga võrdne. Liigmurru saab teisendada segaarvuks või täisarvuks. Näide 1. Näide 2. Loe edasi 2144
Segaarv Segaarv koosneb täisosast ja murdosast. Näide 1. segaarv = täisarv + lihtmurd Segaarvu saab teisendada liigmurruks. Selleks tuleb täisosa korrutada murru nimetajaga ja liita murru lugejale.... Loe edasi 1587
Hariliku murru põhiomadus Hariliku murru väärtus ei muutu, kui korrutada või jagada murru lugejat ja nimetajat ühe ja sama nullist erineva arvuga. Loe edasi 2410
Harilike murdude laiendamine Hariliku murru laiendamiseks nimetatakse murru lugeja ja nimetaja korrutamist ühe ja sama nullist erineva arvuga. Arvu, millega lugejat ja nimetajat korrutatakse, nimetatakse murru laiendajaks.... Loe edasi 2430
Hariliku murru taandamine Hariliku murru taandamiseks nimetatakse murru lugeja ja nimetaja jagamist ühe ja sama nullist erineva arvuga. Näide 1. Taandada võime järk-järgult arvudega, millega jaguvad nii murru lugeja kui... Loe edasi 2211
Eesti keele reeglid 1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab... Loe edasi 30502
Sisukord VENE KEELE GRAMMATIKA Koostas: Autorid: MEIST EESTI JA VENE KEELE KÕRVUTAV GRAMMATIKA VENE TÄHESTIK. АЛФАВИТ. ÕIGEKIRI ehk ORTOGRAAFIA (ОРФОГРАФИЯ) SOOKATEGOORIA.... Loe edasi 9453
EESTI JA VENE KEELE KÕRVUTAV GRAMMATIKA VENE KEELE GRAMMATIKA Sissejuhatuseks Käesolev materjal on mõeldud abiks kõigile, kes soovivad õppida ja omandada vene keelt, saades selles raskes, kuid huvitavas töös tuge oma emakeelest.... Loe edasi 8011
TÄHESTIK. АЛФАВИТ. Vene keele tähestik Vene tähestikus on 33 tähte: 10 täishäälikut (а, о, э, у, ы, и, е, ё, ю, я), 21 kaashäälikut ja 2 tähte, millel puudub häälikuline väljendus (ь, ъ). Osa... Loe edasi 67270
ÕIGEKIRI ehk ORTOGRAAFIA (ОРФОГРАФИЯ) Vene keele õigekirja aluseks on võetud MORFEEM ehk SÕNA OSA. Et õigesti kirjutada, peab teadma, millistest osadest sõna koosneb, millised on seosed erinevate sõnade vahel, kuidas neid sõnu... Loe edasi 15208
SOOKATEGOORIA. КАТЕГОРИЯ РОДА. Vene keeles liigitatakse nimisõna (substantiiv) grammatilise soo järgi kolme rühma. Eesti keeles sookategooria PUUDUB, kuid bioloogilist sugu on võimalik väljendada kas 1) leksikaalselt... Loe edasi 11294
SOO TUNNUSED VENE KEELES I RÜHM Meessoost sõnad – слова мужского рода – м.р. (algvorm мужской род) – sõnalõpp tugev kaashäälik – ДОМ, КЛАСС, НОЖ,... Loe edasi 30649
Nimisõna ainsuses NIMISÕNAD, MIDA VENE KEELES KASUTATAKSE AINULT AINSUSES (singularia tantum) ERANDID: 1. Минеральные воды – mineraalveed, linn Venemaal 2. Золотые пески – kuldsed... Loe edasi 5174
Asesõna – местоимение Oma tähenduselt jagunevad asesõnad: личные isikulised, притяжательные omastavad, указательные näitavad, jt. Isikuline asesõna – личное... Loe edasi 19787
Omadussõna. Имя прилагательное Omadussõna vastab küsimusele missugune? Omadussõnad muutuvad ainsuses vastavalt soole ning käändele, mitmuses – ainult käändele, sest kõigis kolmes soos on ühesugused lõpud ... Loe edasi 11116
ÜHILDUMINE ehk согласование Sõnade sooline kuuluvus väljendub kõige paremini ÜHILDUMISES OMADUSSÕNAGA. ÜHILDUMINE ehk согласование Kõige lihtsam seletus sellele grammatilisele mõistele oleks: olulisem on... Loe edasi 10730
Arvsõna. Числительное Количественное числительное. Põhiarvsõna. 0 ноль 1 один 2 два 3 три 4 четыре 5 пять 6 шесть 7 семь 8 восемь 9 ... Loe edasi 13080
Järgarvud. Порядковое числительное Järgarvud. Порядковое числительное Alates 11-st moodustatakse järgarvsõnad niimoodi: -ый -ая Ь – -ое -ые Liitjärgarvsõnades on ainult... Loe edasi 12160
TEGUSÕNA. Глагол Tegusõ Infinitiiv on tegusõna algvorm, mille lõpus on tavaliselt -ть (работать töötama, читать lugema, есть sööma), harvem -ТИ (идти minema, найти leidma,... Loe edasi 16902
Tegusõna minevikus TEGUSÕNA „OLEMA“. MINEVIK Это было вчера. See oli eile. NB! Asesõnade я mina ja ты sina juurde kuuluv minevikuvorm sõltub sellest, kes see я või ты on.... Loe edasi 7848
Tegusõna aspekt TEGUSÕNA: ASPEKT. Vene keeles on ühel tegusõnal kaks algvormi: kestva tegevuse infinitiiv (несовершенный вид) ja lõpetatud tegevuse infinitiiv (совершенный вид).... Loe edasi 8392
Tegusõna tulevikus TEGUSÕNA „OLEMA“. TULEVIK. Tulevikuvormi moodustamine vene keeles on üsna keeruline. прошлое minevik - вчера eile настоящее olevik - сегодня täna будущее... Loe edasi 4150
Partitiiv Eesti keele partitiiv e OSASTAV kääne ja vene keele ВИНИТЕЛЬНЫЙ падеж omavad nii ühtivaid kui ka erinevaid funktsioone. Probleem on siin selles, et eesti keeles on... Loe edasi 5032
Määrsõna. Наречие MÄÄRSÕNA. Наречие. Какой человек работает? Missugune inimene töötab? Хороший человек. Hea inimene. Как человек работает? Kuidas... Loe edasi 10263
Käänded KÄÄNDEKATEGOORIA 2 Eelnevast selgus, et kahe keele käänete vahel seoseid otsida ei olegi eriti mõtet. Keeled on väga erinevad ning otsida abi oma emakeelest, võib tingida veel suuremaid... Loe edasi 33029
Seesütlev. Предложный (о ком? о чём? где?) Предложный (о ком? о чём? где?) – eesti keeles vastab sellele üldjoontes SEESÜTLEV kääne ehk inessiiv, kuid ka alalütlev kääne ehk adessiiv. Koolisõnavaras on... Loe edasi 11534
Alaleütlev. Дательный падеж Järgmiseks käändeks, mida vaatleme läbi kahe keele, on vene keele kolmas kääne Дательный падеж, mis üldjuhul vastab eesti keeles allatiivile e alaleütlevale, kuid nagu tavaks,... Loe edasi 12913
Kaasaütlev. Творительный Vene keele Творительный (кем? чем? с кем? с чем?) käändele vastab eesti keeles KAASAÜTLEV kääne (kellega? millega?) – KOMITATIIV Eesti kaasaütlev kääne = omastav... Loe edasi 13826
Palatalisatsioon PALATALISATSIOON on kaashääliku peenendus ja seda esineb nii eesti kui ka vene keeles. Kui eesti keeles palataliseerub vaid konsonant (kaashäälik): t, l, n, s ja seda vaid i ja j ees (nimi,... Loe edasi 4528
Genitiiv Genitiiv Sugu Nimetav Genitiiv Genitiivi lõpp Naissugu сестра сестры ы/и песня песни жизнь жизни Meessugu дом дома а/я учитель учителя... Loe edasi 5757
PEEGELDUS SIRGEST. TELGSÜMMEETRIA Sümmeetria on terviku kooskõlaline asetus mõlemal pool sirget, keskpunkti või tasandit. Looduses on sümmeetria elusolendi osade korrapärasus mingite mõtteliste telgede või tasandite suhtes.... Loe edasi 9277
PEEGELDUST PUNKTIST. TSENTRAALSÜMMEETRIA Sümmeetrialiigiks on ka peegeldust punktist ehk tsentraalsümmeetria. Punkti, millest kujundit peegeldatakse nimetatakse sümmeetria- ehk peegelduspunktiks. Sümmeetriakeskpunktiks on kujundi... Loe edasi 6329
LÕIGU POOLITAMINE JA LÕIGU KESKRISTSIRGE Joonesta lõik AB. Võta sirkli haarade vahele raadius, mis on pikem kui pool lõigust AB. Aseta sirkli teravik punkti A ja joonesta kaar. Aseta sirkli teravik punkti B ja joonesta veel sama... Loe edasi 11691
ANTUD SIRGELE RISTSIRGE JOONESTAMINE Ristsirged ehk ristuvad sirged on kaks lõikuvat sirget, mis lõikumisel moodustavad täisnurga. Joonesta sirge t ja märgi punkt punkt O väljaspool seda sirget. Pane sirkli teravik punkti O ja... Loe edasi 7332
NURGA POOLITAMINE Nurgapoolitajaks nimetatakse kiirt, mis väljub nurga tipust ja poolitab antud nurga. Nurgapoolitaja joonestamiseks nurgale tipuga O: Pane sirkli teravik nurga tippu O ja suvalise raadiusega kaar,... Loe edasi 10128
KOLMNURK Kolmnurgaks nimetatakse kolme punktiga määratud kinnist murdjoont koos tasandi osaga, mida see murdjoon piirab. Joonisel oleva kolmnurga moodustab kinnine murdjoon, mille tipud on A, B ja C.... Loe edasi 7082
KOLMNURGA NURKADE SUMMA Iga kolmnurga nurkade summa on 180°. Joonisel oleva kolmnurga nurgad on Täht, mis tähistab nurga tippu, kirjutatakse nurga keskele. Nurki tähistatakse ka kreeka tähestiku väiketähtedega:... Loe edasi 16275
Mõned soome keele põhiväljendid, mida saad kasutada igapäevastes vestlustes. Mõned soome keele põhiväljendid, mida saad kasutada igapäevastes vestlustes. kyllä - jah joo - jah ei - ei ehkä - võib-olla kiitos - aitäh kiitos paljon - suur tänu paljon... Loe edasi 5452
Erinevad võimalused, kuidas head aega öelda hei hei - head aega moi moi - head aega heippa - head aega näkemiin - head aega hyvää yötä - head õhtut; head ööd nähdään! - näeme nähdään pian! - näeme varsti! nähdään huomenna!... Loe edasi 4588
Artikkel Saksa keeles on nimisõnad naissoost, meessoost või kesksoost. Nimisõna juurde kuulub artikkel. Artikkel määrab nimisõna grammatilise soo ja arvu (ainsus/mitmus). Artikkel on kas määrav või... Loe edasi 7151
Määrav artikkel DER, DIE, DAS Määravat artiklit kasutatakse: kui olend või asi on tuntud või temast on juba varem räägitud Hedi hat ein neues Kleid gekauft. - Hedi on uue kleidi ostnud. Das Kleid ist rot. - Kleit on... Loe edasi 4570
Umbmäärane artikkel EIN, EINE Umbmäärane artikkel määrab ära ainult naissoost nimisõnad (eine), meessoost ja kesksoost nimisõnadel on ühesugune umbmäärane artikkel (ein). Umbmäärane artikkel jääb enamasti... Loe edasi 3782
Eessõnad Eessõnad on muutumatud sõnad, mis kuuluvad nimisõnade või asesõnade juurde ja väljendavad ruumilisi, ajalisi, põhjuslikke jms. suhteid. Eessõna määrab kindlaks, millises käändes on... Loe edasi 17218
Eessõnad AJA määramiseks Eesõna nach märgib tegevuse toimumist või kellaaega pärast mingit ajahetke. Es ist schon zehn Minuten nach acht. - Kell on juba kümme minutit kaheksa läbi. Wir kommen erst nach dem Urlaub.... Loe edasi 3732
Eessõnad eemaldumise väljendamiseks Eessõna aus väljendab liikumist väljapoole Er kommt aus Estland. - Ta on pärit Eestist. Eesõna von märgib seestütlevat või alaltütlevat käänet. Wir kommen von der Wiese. - Me tuleme... Loe edasi 2600
Eessõnad asukoha ja suuna määramiseks D - daativ - kus? wo? ja kuhu? wohin? A - akusatiiv - kuhu? wohin? in (sees, sisse) in dem Garten - aias D in die Kirche - krikusse A auf (peal, peale) auf dem Stein - kivi peal D auf das Feld -... Loe edasi 3408
Tegusõnade rektsioon AKUSATIIV Saksa keeles vajavad paljud tegusõnad kindlas käändes sihitist. See ongi tegusõnade rektsioon. AKUSATIIV Sihitis on alati akusatiivis nende tegusõnadega: anrufen - helistama (Ich rufe dich... Loe edasi 3272
Tegusõnade rektsioon DAATIV Saksa keeles vajavad paljud tegusõnad kindlas käändes sihitist. See ongi tegusõnade rektsioon. DAATIV Sihitis alati daativis nende tegusõnadega: begegnen - kohtama danken - tänama (Ich... Loe edasi 2810
Tingiv kõneviis Saksa keeles saab ebareaalseid soov- ja väljenduslauseid väljendada kõneviisiga, mida nimetatakse konjutiiviks. Tingiva kõneviisiga ehk Konjuktiiv II-ga kirjeldatakse tegevust, mis teatud... Loe edasi 3627
Kellaaja ütlemine mitä kello on? - mis kell on? tiedätkö, mitä kello on? - kas teate, kui palju kell on? Kellaaja ütlemine se on ... tasan ... noin ... melkein ... vähän yli ... yksi - üks kaksi - kaks... Loe edasi 4203
Tegusõna SEIN (olema) pööramine Tegusõna SEIN (olema) pööramine Olevik ich bin mina olen du bist sina oled er/sie ist tema on wir sind meie oleme ihr seid teie olete sie sind nemad on Sie sind teie olete Minevik ich war mina... Loe edasi 7442
Tegusõna HABEN (omama) pööramine Olevik ich habe minul on du hast sinul on er/sie hat temal on wir haben meil on ihr habt teil on sie haben neil on Sie haben teil on Lihtminevik ich hatte minul oli du hattest sinul oli er/sie... Loe edasi 4854
Loomade ebaharilik sõprus (pildigalerii) Kuigi enamasti sõbrunevad loomad ja linnud oma liigikaaslastega, esineb looduses siiski sõprussuhteid, mis ületavad liikide piirid. Loe edasi 3739
KOLMNURKADE VÕRDSUSE TUNNUSED Kaht kolmnurka nimetatakse võrdseks, kui nad sobival viisil üksteise peale paigutatult ühtivad. Sellised kolmnurgad on kujult ja suuruselt ühesugused. Vaata, kuidas kolmnurgad sobival viisil... Loe edasi 5161
KOLMNURGA JOONESTAMINE KOLME KÜLJE JÄRGI Joonesta kolmnurk ABC Kõigepealt joonesta kolmnurga üks külg ja tähista alguspunkt A ja lõpp-punkt B Võta sirkli haarade vahele kolmnurga külg BC. Nüüd pane sirkli teravik punkti A ja... Loe edasi 6624
KOLMNURGA JOONESTAMINE KAHE KÜLJE JA NENDEVAHELISE NURGA JÄRGI Joonestame kolmnurga ABC, kus on antud külg AB, AC ja nendevaheline nurk α: Kõigepealt joonesta kolmnurga üks külg, näiteks külg AB. Nüüd aseta malli nullpunkt punkti A ja mööda malliga... Loe edasi 4892
KOLMNURGA JOONESTAMINE ÜHE KÜLJE JA SELLE LÄHISNURKADE JÄRGI Joonesta kolmnurk ABC, kus antud on külg AB ja tema lähisnurgad ja . Joonesta kolmnurga külg AB. Nüüd aseta malli nullpunkt punkti A ja joonesta punktist A lähtuv kiir, mis moodustab antud... Loe edasi 4686
KOLMNURKADE LIIGITAMINE Kolmnurki liigitatakse külgede ja nurkade järgi. Liigitus KÜLGEDE järgi: Erikülgne Erikülgne on kolmnurk, mille kõik küljed on erineva pikkusega. Võrdhaarne Võrdhaarne on kolmnurk, millel... Loe edasi 14146
VÕRDHAARSE KOLMNURGA OMADUSI Joonisel on võrdhaarne kolmnurk ABC, kus AC = BC ja lõik KC poolitab nurga ACB Külgi AC ja BC nimetatakse selle kolmnurga haaradeks ja külge AB aluseks. Nurk A ja nurk B on võrdhaarse kolmnurga... Loe edasi 13872
KOLMNURGA ALUS JA KÕRGUS Kolmnurga tipust vastasküljele või selle pikendusele (nürinurkse kolmnurga puhul) tõmmatud ristlõiku (ja selle pikkust) nimetatakse kolmnurga kõrguseks. Tähistame tavaliselt tähega h.... Loe edasi 12331
KOLMNURGA PINDALA Kolmnurga pindala on võrdne aluse ja kõrguse poole korrutisega. ehk tähtedega valem: Vaata näiteid kolmnurga pindala arvutamisest erinevatele külgedele joonestatud kõrguste abil: Näide 1... Loe edasi 30952
POSITIIVSED JA NEGATIIVSED ARVUD Arve, mille ees on miinusmärk, nimetatakse negatiivseteks arvudeks. Arve, mille ees on plussmärk, nimetatakse positiivseteks arvudeks. Tavaliselt plussmärki arvu ette ei kirjutata. Arv null ei... Loe edasi 8349
ARVUDE VÕRDLEMINE Kahest arvust on väiksem see, mille kujutis arvteljel asub teise arvu kujutisest vasakul, st negatiivses suunas. Näiteks arv -2 on väiksem kui 1, sest -2 asub arvust 1 vasakul. Arv -1 on suurem... Loe edasi 5052
ARVTELG Negatiivsete arvude kujutamiseks pikendatakse arvkiirt võrdse pikkusega ühiklõikudega üle nullpunkti vasakule poole, mille tulemusel saame sirge: Nullist paremale kanname endiselt positiivsed... Loe edasi 10164
VASTANDARVUD Vastandarvud on arvud, mis erinevad ainult märgi poolest. Näiteks arvud 5 ja -5 on vastandarvud. Arvu 0 vastandarvuks on arv 0 ise. Tähistagu täht a suvalist arv (positiivne, negatiivne või... Loe edasi 7230
ARVU ABSOLUUTVÄÄRTUS Kaugust arvtelje nullpunktist kuni mingit arvu kujutava punktini nimetatakse selle arvu absoluutväärtuseks. Seega võime öelda, et arvu 2 absoluutväärtus on 2 ja ka arvu -2 absoluutväärtus on... Loe edasi 11405
NATURAALARVUD, TÄISARVUD JA RATSIONAALARVUD Arve 0, 1, 2, 3, … jne nimetatakse naturaalarvudeks. Koolimatemaatikas loetakse vähimaks naturaalarvuks arvu 0. Naturaalarve on lõpmatult palju, sest alati võime arvule, mida peame suurimaks... Loe edasi 24270
KAHE NEGATIIVSE TÄISARVU LIITMINE Selleks, et liita kaht negatiivset täisarvu, on vaja: liita nende arvude absoluutväärtused; saadud summa ette kirjutada miinusmärk. Näide: Liidame arvud -3 ja -5. Harjuta Video: Negatiivsete... Loe edasi 6665
KAHE ERIMÄRGILISE TÄISARVU LIITMINE JA LAHUTAMINE Kahe vastandarvu summa on võrdne nulliga. Näide: Liidame arvu 10 ja tema vastandarvu -10. Selleks, et liita kahte erimärgilist ja erineva absoluutväärtusega arvu, tuleb: lahutada suuremast... Loe edasi 14843
LIITMISE SEADUSED. MITME ARVU SUMMA Täisarvude liitmisel kehtivad samad seadused, mis naturaalarvude liitmisel: vahetuvuse ehk kommutatiivsuse seadus: ühenduvuse ehk assotsiatiivsuse seadus: Liitmise seaduste abil on võimalik... Loe edasi 6632
TÄISARVUDE KORRUTAMINE JA JAGAMINE Korrutis on võrdsete liidetavate liitmine. Erimärgiliste arvude korrutis on negatiivne arv. Näide 1: Kirjuta summa korrutisena ja arvuta Näide 2: Kahe negatiivse arvu korrutis on positiivne arv.... Loe edasi 11709
KORRUTAMISE SEADUSED Positiivsete arvude korrutamise seadused kehtivad ka täisarvude korrutamisel. Vahetuvuse ehk kommutatiivsuse seadus Ühenduvuse ehk assotsiatiivsuse seadus Mitme teguri korral on korrutise märk... Loe edasi 6281
KOORDINAATTASAND Kaks teineteisega ristuvat kiirt, millest horisontaalset kutsutakse abstsissteljeks ehk x-teljeks ja vertikaalset ordinaatteljeks ehk y-teljeks, eraldavad osa tasandist. Nende telgede ristumispunkti... Loe edasi 11991
ÜHTLASE LIIKUMISE GRAAFIK Liikumist nimetatakse ühtlaseks, kui see toimub muutumatu kiirusega – ühes ja samas ajaühikus läbitakse võrdse pikkusega teeosad. Graafiliseks kujutamiseks kasutame koordinaattasandi I... Loe edasi 5910
TEMPERATUURI GRAAFIK Temperatuuri graafiku abstsisstelg ehk x-telg näitab aega, nimetame seda telge ajateljeks, ja ordinaattelg ehk y-telg näitab temperatuuri ning seda nimetame temperatuuriteljeks. Temperatuuri... Loe edasi 4339
Määrav artikkel – THE Rääkides kuulajale teadaolevatest asjadest või olenditest, kasutatakse nimisõna ees artiklit THE, mis tähendab ‘see’ või ‘need’: Give me the apple - Anna mulle see (ainus) õun (mis... Loe edasi 12332
ASESÕNAD – Pronouns Isikulised asesõnad - Personal Pronouns A personal pronoun is a pronoun that is associated primarily with a particular person, in the grammatical sense. First person, as in “I” Second person,... Loe edasi 21337
Püramiid Püramiid (kreeka sõnast πυραμίς) on ehitis, mille välisküljed on kolmnurksed ja kohtuvad tipus ühes punktis. Püramiidi alus võib olla kolmnurkne, nelinurkne või mis tahes hulknurga... Loe edasi 3968
A abisõna - partikkeli; apusana abitegusõna, abiverb - apuverbi abstraktne nimisõna – abstraktinen substantiivi aeg –aikamuoto, tempus: olevik ehk preesens - preesens ... Loe edasi 4428
D definitsioon ka sõnaseletus - määritelmä deminutiiv, vähendussõna – deminutiivi, hellittelymuoto derivatsioon ehk tuletamine – derivaatio, johtaminen des-vorm – des-muoto,... Loe edasi 1894
E ebareeglipärane tegusõna ehk verb - epäsäännöllinen verbi eepika - epiikka eli kertomakirjallisuus eepos - eepos eessõna – prepositio eli etusana eitav kõneliik - negatiivi, kieltävä... Loe edasi 1822
F foneetika ehk häälikuõpetus - fonetiikka fonoloogia (ka foneemika ning fonemaatika) – fonologia eli äänneoppi fraas – lauseke följeton - följetongi Loe edasi 1837
G geminaat (pikk konsonant, mis hääldamisel jaguneb kahte silpi) - geminaatta eli kaksinkertainen (pitkä konsonanttiäänne kielissä, joissa konsonanttien pituuserot tuottavat merkityseroja.... Loe edasi 1861
H haiku - haiku helilised häälikud – soinnilliset äänteet helitud häälikud – soinnittomat äänteet homonüüm (samakujuline, kuid eri tähendusega sõna) - homonyymi häälik ehk foon –... Loe edasi 1845
I ilmaütlev, ilmaütlev kääne, abessiiv – abessiivi ilukirjandus – kaunokirjallisuus imeulme - fantasia impersonaal – impersonaali; passiivi infinitiiv ehk tegevusnimi – infinitiivi... Loe edasi 1926
*Sissejuhatus Hea keeleõppija! Siit leiad kasulikku materjali, mis peaks toetama Sind soome keele õppimisel. Soome koolides kasutatakse keeleõppes rahvusvahelisi keeleteaduslikke termineid ja nad on siin... Loe edasi 3226
J jaatav kõneliik - affirmatiivi, myöntävä puhe, myöntävä puhelaji juhtkiri - pääkirjoitus jutumärgid – lainausmerkit jutustaja – kertoja jutustus – kertomus (3 põhikomponenti:... Loe edasi 1881
K kaasaütlev, kaasaütlev kääne; komitatiiv - komitatiivi kaashäälik ehk konsonant – konsonantti kaashäälikuühend ehk konsonantühend - konsonanttiyhtymä kaassõna ehk adpositsioon: peal,... Loe edasi 2172
Soome keele käänded Soome keeles on 15 käänet, kusjuures enamik käändelõppe on põhiliselt samad kui eesti keeles. Täiesti erinev on kaasaütleva moodustamine, kuid vähe sarnasust on ka mõnedel teistel mitmuse... Loe edasi 11607
