Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine Eelneva arvsõnaga kokku kirjutatakse sõnad -teist (kaksteist), -teistkümmend (kaksteistkümmend), -kümmend (kolmkümmend), -sada (Üheksasada). Muud arvsõnad kirjutatakse eelnevast arvsõnast... Loe edasi 41409
Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Lahku kirjutatakse iseseisva kohanimena esinev esiosa: Peipsi järv, Jaapani meri omadussõnaline käänduv esiosa: Must meri, Musta merd, Mustale merele liigisõnana tänav, maantee, puiestee,... Loe edasi 16551
Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine Kahe nimisõna kokku- või lahkukirjutamine sõltub täiendsõna käändest. Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes, kirjutatakse sõnad KOKKU (kuldsõrmus, okaspuu). Kui täiendsõna on... Loe edasi 27219
Omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku, kui moodustub kindla tähendusega omaette mõiste: kurikaval helekollane magushapu peegelsile Kokku kirjutatakse tüved, mis tugevdavad või nõrgendavad... Loe edasi 22741
Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleasetamise teel. Liittegusõnade osad kirjutatakse... Loe edasi 12453
Koondlause Laused, milles lauseliikmed korduvad, on koondlaused. Korduda võivad nii alused, öeldised kui ka teised lauseliikmed. Korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega. Kasutatakse sidesõnu: ja, ning,... Loe edasi 43577
Otsekõne Otsekõne annab rääkija kõneluse edasi sõna-sõnalt. Otsekõne pannakse jutumärkidesse. Otsekõne juurde kuulub saatelause. Saatelause annab teavet selle kohta, kes räägib. Saatelause võib... Loe edasi 39047
Üte Sõna või sõnad, millega pöördutakse lauses kellegi poole, on üte. Üte võib olla nii lause algul, keskel kui ka lõpus. Üte eraldatakse muust lausest komaga/komadega. TEST: Üte. Missuguses... Loe edasi 23390
Võõrsõnad Igas keeles on sõnu, mis on tulnud teistest keeltest. Kui laenatud sõna pole keeles veel kodunenud, nimetatakse seda võõrsõõõrsõnu eristavad omasõnadest teatud tunnused. Kui sõna algul on... Loe edasi 20021
H, f, š ja ž võõrsõnades H võõrsõnades: Pika vokaali järel on H: nt stiihia, psüühiline, Sõna lõpus on HH: nt tsehh, krahh , almanahh. Käänamisel sõna lõpus HH säilib: nt töötab tsehhis, lõppes krahhiga.... Loe edasi 6837
Rahvaluule lühivormid Rahvaluule lühivormid on mõistatused, vanasõnad ja kõnekäänud. Mõistatus – rahvaluule lühivorm, milles antakse mingist asjast rida tundemärke, mille põhjal tuleb see ära arvata.... Loe edasi 11905
ÕS Eesti õigekeelsussõnaraamat on Eesti Keele Instituudi koostatav sõnaraamat. Selles sõnaraamatus kirjeldatakse eesti kirjakeele õigekirja. Õigekeelsussõnaraamatut saab kasutada nii... Loe edasi 8063
Eesti keele reeglid 1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab... Loe edasi 25544
