Matemaatika, 6. klass

HARILIK MURD

Harilik murd (ehk murd) näitab, mitmeks võrdseks osaks on tervik jaotatud ja mitu sellist osa on võetud. Joonisel on ring jaotatud neljaks võrdseks osaks. Kollasele osale vastab murd (loeme: kolm...

Loe edasi 24 tuh

HARILIK MURD ARVKIIREL

Nagu naturaalarve ja kümnendmurde, saab ka harilikke murde kujutada arvkiirel. Näiteks murru kujutamiseks jagame arvkiirel ühiklõigu 8 võrdseks osaks. Seejärel paigutame kiire alguspunktist...

Loe edasi 16 tuh

LIHTMURD

Kui murru lugeja on nimetajast väiksem, nimetatakse murdu lihtmurruks. Lihtmurd esitab tervikust väiksemat osa. Lihtmurrud on näiteks jne. Iga lihtmurd on arvust 1 väiksem!  

Loe edasi 12 tuh

LIIGMURD

Kui murru lugeja on võrdne nimetajaga või sellest suurem, siis nimetatakse murdu liigmurruks. Liigmurd esitab tervikut või sellest suuremat osa. Liigmurrud on näiteks jne. Liigmurd, mille lugeja...

Loe edasi 14 tuh

SEGAARV

Iga liigmurdu saab vaadata naturaalarvu ja lihtmurru summana. Naturaalarvu ja lihtmurru summat, mis on kirjutatud ilma plussmärgita, nimetatakse segaarvuks). Segaarvud koosnevad täisosast (summas...

Loe edasi 11 tuh

LIIGMURRU TEISENDAMINE SEGAARVUKS

Olgu antud liigmurd . 1) Selgitame, mitu tervet (ehk tervikut) sellest liigmurrust saab. Selleks jagame lugeja nimetajaga: Saame täisosaks 2. 2) Leiame murdosa. Selleks selgitame, kui palju jääb...

Loe edasi 18 tuh

SEGAARVU TEISENDAMINE LIIGMURRUKS

Olgu antud segaarv . Selleks, et teisendada segaarv liigmurruks, korrutame segaarvu täisosa ja murru nimetaja 2 ∙ 7 = 14, liidame saadud korrutisele murru lugeja 2 ∙ 7 + 1 = 14 + 1 = 15 Saadud...

Loe edasi 20 tuh

MURRU PÕHIOMADUS

Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga. N: 1.   2.        

Loe edasi 9 tuh

MURRU TAANDAMINE

Murru lugeja ja nimetaja jagamist ühe ja sama nullist erineva naturaalarvuga nimetatakse murru taandamiseks. N:   Murdu saab taandada vaid siis, kui tema lugejal ja nimetajal on 1-st erinev...

Loe edasi 24 tuh

MURRU LAIENDAMINE

Murru lugeja ja nimetaja korrutamist ühe ja sama nullist erineva arvuga nimetatakse laiendamiseks. Laiendaja märgitakse tavaliselt laiendatava murru kohale väikese kaarekese abil. N: Laiendame...

Loe edasi 14 tuh

MURDUDE TEISENDAMINE ÜHENIMELISTEKS

Et erinevate nimetajatega murde oleks lihtsam omavahel võrrelda, tuleb nad teisendada ühenimelisteks, st et nende nimetajad oleksid võrdsed. Ühenimeliseks teisendamiseks on vaja leida antud...

Loe edasi 30 tuh

MURDUDE VÕRDLEMINE

Murdude võrdlemise puhul kasutame samuti märke > (suurem kui), < (väiksem kui) ja = (võrdne). 1) Kui kahel murrul on nimetajad võrdsed, siis on suurem see murd, mille lugeja on suurem. N:...

Loe edasi 21 tuh

ÜHENIMELISTE MURDUDE LIITMINE

Ühenimeliste murdude liitmisel liidetakse nende murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks. Lõppvastus peab olema taandumatu murd ja liigmurrud tuleb teisendada segaarvuks. N:   HARJUTA:...

Loe edasi 9 tuh

ERINIMELISTE MURDUDE LIITMINE

Erinimeliste murdude liitmiseks: 1) teisendame murrud ühenimelisteks; 2) liidame murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks. Lühemalt:    HARJUTA: Erinimeliste murdude liitmine 1 Erinimeliste...

Loe edasi 19 tuh

SEGAARVUDE LIITMINE

Segaarvude liitmiseks: 1) Liidame täisosad; 2) Liidame murdosad; 3) täisosade summale liidame murdosade summa. Lühemalt võib kirjutada ka nii, tehes osa tehteid peast:   HARJUTA: Segaarvude...

Loe edasi 10 tuh

ÜHENIMELISTE MURDUDE LAHUTAMINE

Ühenimeliste murdude lahutamisel lahutatakse nende murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks. Lõppvastus peab olema taandumatu murd ja liigmurrud tuleb teisendada segaarvuks. N:    

Loe edasi 7 tuh

ERINIMELISTE MURDUDE LAHUTAMINE

Erinimeliste murdude lahutamiseks 1) teisendame murrud ühenimelisteks 2) lahutame murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks N: Harjuta: Erinimeliste murdude lahutamine Erinimeliste murdude...

Loe edasi 15 tuh

SEGAARVUDE LAHUTAMINE

Täisarvust murru lahutamisel: 1) eraldame täisosast ühe ühelise ja teisendame selle murruks, mille nimetaja on võrdne vähendaja nimetajaga; 2) jätame täisosa muutmata, murdosast lahutame...

Loe edasi 11 tuh

KÜMNENDMURRU TEISENDAMINE HARILIKUKS MURRUKS

Kümnendmurru teisendamisel harilikuks murruks kirjutame lugejaks kümnendmurru murdosa ja nimetajaks arvu 1 nii mitme nulliga, kui mitu numbrit on kümnendmurru murdosas. Kümnendmurru täisosa...

Loe edasi 19 tuh

HARILIKE MURDUDE TEISENDAMINE KÜMNENDMURDUDEKS

Hariliku murru teisendamiseks kümnendmurruks: võime jagada lugeja nimetajaga, sest murrujoonel on jagamismärgi tähendus (kui arvus on täisosa, siis selle jätame puutumata. N: Teisenda...

Loe edasi 26 tuh

LÕPMATUD KÜMNENDMURRUD

Teisendame kümnendmurruks hariliku murru . See on lõplik kümnendmurd. Teisendame kümnendmurruks murru . Jagamist võime jätkata kui tahes kaua. See on lõpmatu kümnendmurd. Lõpmatuid...

Loe edasi 10 tuh

HARILIKU MURRU KÜMNENDLÄHEND

Kui harilikku murdu ei saa teisendada lõplikuks kümnendmurruks, siis selline kümnendmurd ümardatakse. Sobiva järguni ümardatud ligikaudne arv on hariliku murru kümnendlähend. Mida rohkem...

Loe edasi 7 tuh

HARILIKU MURRU KORRUTAMINE NATURAALARVUGA

Hariliku murru korrutamiseks naturaalarvuga korrutame selle arvuga murru lugejat, murru nimetaja jääb endiseks. Võimalusel taandame ja eraldame tulemuses täisosa. N:   HARJUTA: Ülesanne

Loe edasi 10 tuh

SEGAARVU KORRUTAMINE NATURAALARVUGA

I: Segaarvu korrutamiseks naturaalarvuga teisendame segaarvu liigmurruks ja seejärel korrutame naturaalarvuga murru lugejat, nimetaja jääb endiseks. N: II. Korrutame antud arvuga eraldi segaarvu...

Loe edasi 6 tuh

HARILIKE MURDUDE KORRUTAMINE

Harilike murdude korrutamisel korrutatakse murdude lugejad omavahel ja murdude nimetajad omavahel. ÜLDKUJU: Enne lugejate ja nimetajate korrutamist on otstarbekas võimaluse korral taandada. N:...

Loe edasi 17 tuh

PÖÖRDARV

Naturaalarvu pöördarvu leidmiseks võime selle naturaalarvu kirjutada hariliku murruna, mille nimetajas on 1, ja seejärel vahetame lugeja ja nimetaja. N: Arv ja selle pöördarv on .

Loe edasi 13 tuh

MURRU JAGAMINE NATURAALARVUGA

Murru jagamiseks naturaalarvuga korrutame murdu naturaalarvu pöördarvuga. N:

Loe edasi 8 tuh

HARILIKU MURRU JAGAMINE HARILIKU MURRUGA

Hariliku murru jagamisel hariliku murruga tuleb jagatav korrutada jagaja pöördarvuga. N: Segaarvude jagamisel teisendame esmalt segaarvud liigmurdudeks ning seejärel jagame. N:   Rohkem...

Loe edasi 12 tuh

OSA LEIDMINE ARVUST

Osa leidmiseks arvust (tervikust), tuleb arv korrutada osamääraga. Osamäär näitab, kui suur osa arvust tuleb leida. Kui osamäär on väiksem kui 1, siis on leitav osa arvust väiksem, kui aga...

Loe edasi 15 tuh

PROTSENDI MÕISTE

Ühte sajandikku () osa tervikust nimetatakse üheks protsendiks. Protsendi sümbol on %. N: Kui , siis ;  jne.   HARJUTUSED: Harjuta hariliku murru teisendamist protsendiks: Ülesanne 1...

Loe edasi 10 tuh

PROTSENDI LEIDMINE ARVUST

Enamasti esitatakse osamäär osa leidmise puhul arvust protsentides, mitte hariliku murru kujul. Osamäära kujutamise viisist ei olene ülesande lahendamise käik. Erinevus seisneb ainult selles,...

Loe edasi 20 tuh

LAEN JA INTRESSID*

Laen ehk krediit on võlgu antud (või võetud) raha või kaup, mis tuleb andjale kokkulepitud kujul ja tähtpäevaks tagastada. Intressiks (ehk kasvikuks) nimetatakse teatud summat, mida laenu...

Loe edasi 9 tuh

RINGJOON JA RING

Ringjoone kõik punktid asetsevad ringjoone keskpunktist ühel ja samal kaugusel. Ringjoone raadiuseks nimetatakse ringjoone keskpunkti ja ringjoone mistahes punktiga ühendatud lõiku (ja ka selle...

Loe edasi 10 tuh

RINGJOON JA SELLE PIKKUS

Juba kauges minevikus märkasid teadlased, et iga ringjoone pikkus on kindel arv kordi pikem selle diameetrist. Seda arvu tähistati kreeka väiketähega π (loe: pii). Arv π on lõpmatu...

Loe edasi 14 tuh

RING JA RINGI PINDALA

Ringi moodustab ringjoone sees olev tasandi osa koos ringjoonega. Ringjoone raadius ja diameeter on ühtlasi ringi raadius ja diameeter. Ringi pindala arvutamiseks tuleb π korrutada raadiuse...

Loe edasi 18 tuh

SEKTORDIAGRAMM

Sektordiagramm on diagramm, milles arve kujutavad ringi sektorid. Sektordiagrammi kasutatakse peamiselt protsentide kujutamiseks. Kui joonestada ringile kaks raadiust, jagavad need ringi kaheks...

Loe edasi 11 tuh

Harilikud murrud

Harilikud murrud on näiteks: Harilik murd näitab, mitmeks võrdseks osaks on tervik jaotatud ja mitu sellist osa on võetud. Kollasele osale vastab murd    ning punase osa suuruse võib üles...

Loe edasi 3 tuh

Lihtmurd

Lihtmurd on murd, mille lugeja on väiksem kui nimetaja. 3 < 4  

Loe edasi 2 tuh

Liigmurd

Liigmurd on murd, mille lugeja on suurem kui nimetaja või nimetajaga võrdne. Liigmurru saab teisendada segaarvuks või täisarvuks. Näide 1. Näide 2.  

Loe edasi 2 tuh

Segaarv

Segaarv koosneb täisosast ja murdosast.  Näide 1. segaarv = täisarv + lihtmurd Segaarvu saab teisendada liigmurruks. Selleks tuleb täisosa korrutada murru nimetajaga ja liita murru lugejale....

Loe edasi 2 tuh

Hariliku murru põhiomadus

Hariliku murru väärtus ei muutu, kui korrutada või jagada murru lugejat ja nimetajat ühe ja sama nullist erineva arvuga.

Loe edasi 3 tuh

Harilike murdude laiendamine

Hariliku murru laiendamiseks nimetatakse murru lugeja ja nimetaja korrutamist ühe ja sama nullist erineva arvuga. Arvu, millega lugejat ja nimetajat korrutatakse, nimetatakse murru laiendajaks....

Loe edasi 3 tuh

Hariliku murru taandamine

Hariliku murru taandamiseks nimetatakse murru lugeja ja nimetaja jagamist ühe ja sama nullist erineva arvuga. Näide 1. Taandada võime järk-järgult arvudega, millega jaguvad nii murru lugeja kui...

Loe edasi 3 tuh

PEEGELDUS SIRGEST. TELGSÜMMEETRIA

Sümmeetria on terviku kooskõlaline asetus mõlemal pool sirget, keskpunkti või tasandit. Looduses on sümmeetria elusolendi osade korrapärasus mingite mõtteliste telgede või tasandite suhtes....

Loe edasi 11 tuh

PEEGELDUST PUNKTIST. TSENTRAALSÜMMEETRIA

Sümmeetrialiigiks on ka peegeldust punktist ehk tsentraalsümmeetria. Punkti, millest kujundit peegeldatakse nimetatakse sümmeetria- ehk peegelduspunktiks. Sümmeetriakeskpunktiks on kujundi...

Loe edasi 7 tuh

LÕIGU POOLITAMINE JA LÕIGU KESKRISTSIRGE

Joonesta lõik AB. Võta sirkli haarade vahele raadius, mis on pikem kui pool lõigust AB. Aseta sirkli teravik punkti A ja joonesta kaar. Aseta sirkli teravik punkti B ja joonesta veel sama...

Loe edasi 14 tuh

ANTUD SIRGELE RISTSIRGE JOONESTAMINE

Ristsirged ehk ristuvad sirged on kaks lõikuvat sirget, mis lõikumisel moodustavad täisnurga. Joonesta sirge t ja märgi punkt punkt O väljaspool seda sirget. Pane sirkli teravik punkti O ja...

Loe edasi 9 tuh

NURGA POOLITAMINE

Nurgapoolitajaks nimetatakse kiirt, mis väljub nurga tipust ja poolitab antud nurga. Nurgapoolitaja joonestamiseks nurgale tipuga O: Pane sirkli teravik nurga tippu O ja suvalise raadiusega kaar,...

Loe edasi 13 tuh

KOLMNURK

Kolmnurgaks nimetatakse kolme punktiga määratud kinnist murdjoont koos tasandi osaga, mida see murdjoon piirab. Joonisel oleva kolmnurga moodustab kinnine murdjoon, mille tipud on A, B ja C....

Loe edasi 8 tuh

KOLMNURGA NURKADE SUMMA

Iga kolmnurga nurkade summa on 180°. Joonisel oleva kolmnurga nurgad on Täht, mis tähistab nurga tippu, kirjutatakse nurga keskele. Nurki tähistatakse ka kreeka tähestiku väiketähtedega:...

Loe edasi 19 tuh

KOLMNURKADE VÕRDSUSE TUNNUSED

Kaht kolmnurka nimetatakse võrdseks, kui nad sobival viisil üksteise peale paigutatult ühtivad. Sellised kolmnurgad on kujult ja suuruselt ühesugused. Vaata, kuidas kolmnurgad sobival viisil...

Loe edasi 7 tuh

KOLMNURGA JOONESTAMINE KOLME KÜLJE JÄRGI

Joonesta kolmnurk ABC Kõigepealt joonesta kolmnurga üks külg ja tähista alguspunkt A ja lõpp-punkt B Võta sirkli haarade vahele kolmnurga külg BC. Nüüd pane sirkli teravik punkti A ja...

Loe edasi 8 tuh

KOLMNURGA JOONESTAMINE KAHE KÜLJE JA NENDEVAHELISE NURGA JÄRGI

Joonestame kolmnurga ABC, kus on antud külg AB, AC ja nendevaheline nurk α: Kõigepealt joonesta kolmnurga üks külg, näiteks külg AB. Nüüd aseta malli nullpunkt punkti A ja mööda malliga...

Loe edasi 6 tuh

KOLMNURGA JOONESTAMINE ÜHE KÜLJE JA SELLE LÄHISNURKADE JÄRGI

Joonesta kolmnurk ABC, kus antud on külg AB ja tema lähisnurgad ja . Joonesta kolmnurga külg AB. Nüüd aseta malli nullpunkt punkti A ja joonesta punktist A lähtuv kiir, mis moodustab antud...

Loe edasi 5 tuh

KOLMNURKADE LIIGITAMINE

Kolmnurki liigitatakse külgede ja nurkade järgi. Liigitus KÜLGEDE järgi: Erikülgne Erikülgne on kolmnurk, mille kõik küljed on erineva pikkusega. Võrdhaarne Võrdhaarne on kolmnurk, millel...

Loe edasi 18 tuh

VÕRDHAARSE KOLMNURGA OMADUSI

Joonisel on võrdhaarne kolmnurk ABC, kus AC = BC ja lõik KC poolitab nurga ACB Külgi AC ja BC nimetatakse selle kolmnurga haaradeks ja külge AB aluseks. Nurk A ja nurk B on võrdhaarse kolmnurga...

Loe edasi 17 tuh

KOLMNURGA ALUS JA KÕRGUS

Kolmnurga tipust vastasküljele või selle pikendusele (nürinurkse kolmnurga puhul) tõmmatud ristlõiku (ja selle pikkust) nimetatakse kolmnurga kõrguseks.  Tähistame tavaliselt tähega h....

Loe edasi 15 tuh

KOLMNURGA PINDALA

Kolmnurga pindala on võrdne aluse ja kõrguse poole korrutisega. ehk tähtedega valem: Vaata näiteid kolmnurga pindala arvutamisest erinevatele külgedele joonestatud kõrguste abil: Näide 1...

Loe edasi 42 tuh

POSITIIVSED JA NEGATIIVSED ARVUD

Arve, mille ees on miinusmärk, nimetatakse negatiivseteks arvudeks. Arve, mille ees on plussmärk, nimetatakse positiivseteks arvudeks. Tavaliselt plussmärki arvu ette ei kirjutata. Arv null ei...

Loe edasi 10 tuh

ARVUDE VÕRDLEMINE

Kahest arvust on väiksem see, mille kujutis arvteljel asub teise arvu kujutisest vasakul, st negatiivses suunas. Näiteks arv -2 on väiksem kui 1, sest -2 asub arvust 1 vasakul. Arv -1 on suurem...

Loe edasi 6 tuh

ARVTELG

Negatiivsete arvude kujutamiseks pikendatakse arvkiirt võrdse pikkusega ühiklõikudega üle nullpunkti vasakule poole, mille tulemusel saame sirge: Nullist paremale kanname endiselt positiivsed...

Loe edasi 12 tuh

VASTANDARVUD

Vastandarvud on arvud, mis erinevad ainult märgi poolest. Näiteks arvud 5 ja -5 on vastandarvud. Arvu 0 vastandarvuks on arv 0 ise. Tähistagu täht a suvalist arv (positiivne, negatiivne või...

Loe edasi 9 tuh

ARVU ABSOLUUTVÄÄRTUS

Kaugust arvtelje nullpunktist kuni mingit arvu kujutava punktini nimetatakse selle arvu absoluutväärtuseks. Seega võime öelda, et arvu 2 absoluutväärtus on 2 ja ka arvu -2 absoluutväärtus on...

Loe edasi 15 tuh

NATURAALARVUD, TÄISARVUD JA RATSIONAALARVUD

Arve 0, 1, 2, 3, … jne nimetatakse naturaalarvudeks. Koolimatemaatikas loetakse vähimaks naturaalarvuks arvu 0. Naturaalarve on lõpmatult palju, sest alati võime arvule, mida peame suurimaks...

Loe edasi 31 tuh

KAHE NEGATIIVSE TÄISARVU LIITMINE

Selleks, et liita kaht negatiivset täisarvu, on vaja: liita nende arvude absoluutväärtused; saadud summa ette kirjutada miinusmärk. Näide: Liidame arvud -3 ja -5. Harjuta Video: Negatiivsete...

Loe edasi 8 tuh

KAHE ERIMÄRGILISE TÄISARVU LIITMINE JA LAHUTAMINE

Kahe vastandarvu summa on võrdne nulliga. Näide: Liidame arvu 10 ja tema vastandarvu -10. Selleks, et liita kahte erimärgilist ja erineva absoluutväärtusega arvu, tuleb: lahutada suuremast...

Loe edasi 18 tuh

LIITMISE SEADUSED. MITME ARVU SUMMA

Täisarvude liitmisel kehtivad samad seadused, mis naturaalarvude liitmisel: vahetuvuse ehk kommutatiivsuse seadus: ühenduvuse ehk assotsiatiivsuse seadus: Liitmise seaduste abil on võimalik...

Loe edasi 8 tuh

TÄISARVUDE KORRUTAMINE JA JAGAMINE

Korrutis on võrdsete liidetavate liitmine. Erimärgiliste arvude korrutis on negatiivne arv. Näide 1: Kirjuta summa korrutisena ja arvuta Näide 2: Kahe negatiivse arvu korrutis on positiivne arv....

Loe edasi 14 tuh

KORRUTAMISE SEADUSED

Positiivsete arvude korrutamise seadused kehtivad ka täisarvude korrutamisel. Vahetuvuse ehk kommutatiivsuse seadus Ühenduvuse ehk assotsiatiivsuse seadus Mitme teguri korral on korrutise märk...

Loe edasi 8 tuh

KOORDINAATTASAND

Kaks teineteisega ristuvat kiirt, millest horisontaalset kutsutakse abstsissteljeks ehk x-teljeks ja vertikaalset ordinaatteljeks ehk y-teljeks, eraldavad osa tasandist. Nende telgede ristumispunkti...

Loe edasi 15 tuh

ÜHTLASE LIIKUMISE GRAAFIK

Liikumist nimetatakse ühtlaseks, kui see toimub muutumatu kiirusega – ühes ja samas ajaühikus läbitakse võrdse pikkusega teeosad. Graafiliseks kujutamiseks kasutame koordinaattasandi I...

Loe edasi 7 tuh

TEMPERATUURI GRAAFIK

Temperatuuri graafiku abstsisstelg ehk x-telg näitab aega, nimetame seda telge ajateljeks, ja ordinaattelg ehk y-telg näitab temperatuuri ning seda nimetame temperatuuriteljeks. Temperatuuri...

Loe edasi 5 tuh