MIS ON GEOGRAAFIA? Kui vaadata maakera kaugemalt, gloobusena, siis saame meid ümbritseva jagada tehis- ja looduskeskkonnaks. Looduskeskkonna saame jaotada eluta ja elusaks. Geograafia uurib seda, kuidas inimene... Loe edasi 8449
MAA KUJU JA SUURUS Kauges minevikus, tuhandeid aastaid tagasi, kujutati maakera müütides ja rahvajuttudes lapikuna, kas elevantidele või vaaladele toetuva kettana (Egiptus ja Aasia). Levisid jutud maailma servast... Loe edasi 5916
KAARTIDE MITMEKESISUS Kaart on maapinna vähendatud kujutis, kus kasutatakse kokkuleppelisi märke ja värve ning mõõtkava. Kaart võib sisaldada palju erinevat infot ning olla kasutatud ka mängudeks või unistuste... Loe edasi 9050
ARVUTIKAARDID Tänapäeval on olemas väga erinevaid arvutis asuvaid maakaarte ja muid kaardirakendusi, mida saab kasutada selleks eraldi väljatöötatud programme kasutades. Näiteks: Arvutikaarte saab kasutada... Loe edasi 4717
MÕÕTKAVA, VAHEMAADE MÕÕTMINE Kaartidel kasutatakse erinevaid mõõtkavasid, lihtsaim on joonmõõtkava, kus on selgelt näha mitu kilomeetrit looduses vastab ühele sentimeetrile kaardil. Vaata: Joonmõõtkava Joonmõõtkava... Loe edasi 7489
SUUNAD LOODUSES JA KAARDIL Looduse suuna määramiseks on abiks silmatorkavad objektid ehk orientiirid. Nt mõni suur puu või kivi. Kaardi kasutamisel ja koostamisel on kokku lepitud, et ülaserv näitab põhjasuunda.... Loe edasi 4421
ASUKOHA MÄÄRAMINE, KOORDINAADID Oma asukohta saab määrata kõige kergemini aadressi järgi, kuna Eesti territoorium on jaotatud maakondadeks, valdadeks ja linnadeks ning küladeks. Suuremast üksusest alustades jõuame... Loe edasi 16587
AJAVÖÖNDID Maakera teeb täispöörde 24 tunniga, kord on üks poolkera päikese poole suunatud, seal on siis päev, teisel poolkeral aga samal ajal öö. Päikese järgi määratud aeg on kohalik päikeseaeg.... Loe edasi 11431
MAA SISEEHITUS Maakera ligikaudne läbimõõt oli teada juba vanadele kreeklastele, kuid teadmised siseehitusest on ainult veidi rohkem kui 100 aastat vanad. Praeguseks on puuritud maakoorde 12 km sügavune... Loe edasi 12932
LAAMAD JA NENDE LIIKUMINE Saksa teadlane Alfred Wegener oletas, et maakoor on lõhenenud plaatideks ja liikunud maakera ajaloo jooksul pidevalt. Eriti hästi märgatav on maakaartidel Aafrika ja Lõuna-Ameerika mandri... Loe edasi 17561
MAAVÄRINAD Laamade liikumisel tekivad kivimites suured pinged, siis kui maakoort surutakse kokku või venitatakse välja. Kivimite väga kiire liikumine maakoores põhjustab lõhede teket ja maakoore... Loe edasi 6336
MIS ON FÜÜSIKA? Kreekakeelne sõna „physis“ tähendab loodust ja Vana-Kreekas mõistetigi füüsika all looduse uurimist. Iseseisva teadusena hakkas füüsika arenema alles renessansiajastul (). Täpsemalt... Loe edasi 13419
FÜÜSIKALISED KEHAD JA MÕÕTMINE Loodusteadustes nimetatakse „kehaks“ uuritavat objekti, kasutatakse ka mõistet füüsikaline keha. Füüsikalised kehad võivad olla mistahes mõõtmetega uuritavad kehad, näiteks inimkeha,... Loe edasi 10325
MUDELID JA SÜMBOLID Kuna nähtused ja kehad võivad olla väga paljude omadustega ja omada palju suurusi, siis on võetud kasutusele mudelid ehk keha või nähtuse lihtsustatud kujutised. Mudelid luuakse... Loe edasi 7928
TÄHISED JA MÕÕTÜHIKUD Füüsikalisi suurusi tähistatase erinevatest tähestikest pärit sümbolitega ning need kirjutatakse kaldkirjas. Mõõtühikud esitatakse samuti sümbolitega kuid püstkirjas. Näide: m=5 kg. See... Loe edasi 23927
MÕÕTERIISTAD Mõõteriist on vahend, millega saab mõõta füüsikalist suurust kokkulepitud mõõtühikutes. Mõõteriistasid on mitmesuguseid, kuid igat mõõteriista iseloomustavad tema täpsus ja... Loe edasi 7966
OTSESED JA KAUDSED MÕÕTMISED Et mõõteriistaga õige mõõt saada, on vaja osata seda kasutada. Otseseks mõõtmiseks nimetatakse sellist mõõtmist, mille puhul saadakse tulemus otse mõõteriistalt. Kaudseks mõõtmiseks... Loe edasi 5045
MÕÕTMISE MÄÄRAMATUS JA TULEMUSTE ESITAMINE Mõõtmine ei saa olla täiesti täpne, kuid kõikide mõõtmiste puhul kasutatakse täpsusklassi. See on mõõtühiku suurusjärk, mis valitakse vastavat mõõdetavale suurusele. Näiteks... Loe edasi 4399
MÕÕTMISMEETODID Mõõtmismeetod on viis füüsikalise suuruse mõõtmiseks. Pindala mõõtmine Lihtsama kujuga kehade pindala saab leida, kui on mõõdetud tema külg või kaks külge . Ruudukujulise keha pindala... Loe edasi 12728
MIS ON LIIKUMINE? Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha, asendi või kuju tuvastamiseks on vaja vaatlejat ja liikumine toimub alati millegi suhtes. Liikumist võib vaadelda vaatleja suhtes, kuid võib... Loe edasi 6963
LIIKUMISE KUJUTAMINE GRAAFIKUL Graafik näitab korraga kahe muutuva füüsikalise suuruse mõõtmistulemusi ning nendevahelisi seoseid. Graafik võimaldab näidata korraga palju andmeid ning infot kergesti kätte saada. Liikumise... Loe edasi 5937
JÕUD Jõud ja selle rakendamine Jõud (tähis F ja ühik 1N) on füüsikaline suurus, mis näitab , kuidas üks keha teist mõjutab. Teise keha mõjutamist jõuga aga nimetatakse jõu rakendamiseks.... Loe edasi 5973
JÕU LIIGID leidis Inglise füüsik Isaac Newton, et Maal on külgetõmbejõud, mis mõjutab kõiki lähedalasuvaid kehasid ning kaks mistahes keha mõjutavad teineteist jõuga ja seda nimetatakse... Loe edasi 9023
MEHHAANILINE TÖÖ Mehhaaniline töö on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha või kehade liikumiseks rakendatavat jõudu (kehale mõjub jõud, mille tulemusena ta liigub). Kui mingi keha suhtes rakendatakse... Loe edasi 5722
ENERGIA Energia (E) näitab keha võimet teha tööd ehk siis suudab energiat omav keha jõudu rakendades tööd teha. Maksimaalne võimalik tehtav töö on võrdne energiaga, mida keha omab. Energia... Loe edasi 6437
POTENTSIAALNE JA KINEETILINE ENERGIA Potentsiaalne energia Keha seisuenergia ehk potentsiaalne energia on keha võime teha tööd oma asukoha tõttu. Tihtipeale on kehal potentsiaalne energia vaid seetõttu, et talle mõjub raskusjõud,... Loe edasi 23109
MIS ON KEEMIA? Tänapäeva keemikute eelkäijateks olid alkeemikud, kes üritasid luua nn tarkade kivi ehk aine, mille abil saaks muuta teisi metalle kullaks või hõbedaks , ravida haigusi või muuta inimesi 350... Loe edasi 10899
AATOM Kõik meid ümbritsev koosneb mitmesugustest ainetest, mis omakorda koosnevad aatomitest. Kuna aatom on liiga väike, et seda silmaga näha, on loodud aatomi lihtsustatud mudel. Mudelis kasutatakse... Loe edasi 18219
RATSIONAALARVUD Ratsionaalarve saab esitada murdavaldisena (ehk jagatisena), mille lugejas ja nimetajas on täisarvud, kusjuures nimetaja on nullist erinev. Ratsionaalarvude sekka kuuluvad seega naturaalarvud,... Loe edasi 16707
RATSIONAALARVUDE LIITMINE JA LAHUTAMINE Samamärgiliste arvude liitmisel summa leidmiseks liidetakse nende arvude absoluutväärtused ja tulemuse ette pannakse nende arvude ühine märk. Erimärgiliste arvude liitmiseks tuleb suuremast... Loe edasi 29167
RATSIONAALARVUDE KORRUTAMINE Korrutamisel korrutan tegurite absoluutväärtused ja määran korrutise märgi. Kahe samamärgilise arvu korrutis on positiivne, kahe erimärgilise arvu korrutis on negatiivne. N: Nulliga... Loe edasi 10795
RATSIONAALARVUDE JAGAMINE Jagamisel jagan arvude absoluutväärtused ja määran jagatise märgi samade reeglite järgi nagu korrutamisel. N: Nulli jagamisel temast erineva arvuga saame tulemuseks nulli. Tehted harilike... Loe edasi 9111
KAHE PUNKTI VAHELINE KAUGUS ARVTELJEL Kahe punkti vaheline kaugus võrdub absoluutväärtusega nende punktide koordinaatide vahest. Valemina , kus a on ühe punkti koordinaat ja b on teise punkti koordinaat. N: Leia lõigu AB pikkus, kui... Loe edasi 8514
NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks. Arvu a avaldisest nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist ... Loe edasi 6938
ARVU KÜMNE ASTMED, SUURTE ARVUDE KIRJUTAMINE KÜMNE ASTMETE ABIL Arvu 1, 10, 100, 1000 jne võime kirjutada arvu kümne astmetena. Tänu sellele seaduspärale saame reegli: Arvu kümne astmete abil saab kirjutada mitmekohalisi arve summana: N: Kirjuta arvud 12,... Loe edasi 11283
TÄPSED JA LIGIKAUDSED ARVUD, ARVUTUSTULEMUSTE OTSTARBEKOHANE ÜMARDAMINE Igapäevases elus kasutatakse täpseid ja ligikaudseid arve. Täpsed arvud saadakse loendamise teel või arvutamisel täpsete arvudega. Ligikaudsed arvud saadakse mõõtmisel, ümardamisel või... Loe edasi 5221
TÜVENUMBRID Ligikaudsete arvude täpsuse iseloomustamiseks kasutatakse tüvenumbrite mõistet. Ligikaudse kümnendmurru tüvenumbrid on kõik selle arvu numbrid, välja arvatud arvu alguses olevad nullid... Loe edasi 12841
PROMILLI MÕISTE Promill (tähis ) on tuhandik osa kogumist, seega Promilli saab arvutustes kasutada analoogiliselt protsendile, arvesse tuleb võtta vaid seda, et tervik on siis 1000‰. Promille kasutatakse... Loe edasi 5435
ARVU LEIDMINE TEMA OSAMÄÄRA JÄRGI Osa leidmiseks arvust (tervikust), tuleb arv korrutada osamääraga. Osamäär näitab, kui suur osa arvust tuleb leida. Kui osamäär on väiksem kui 1, siis on leitav osa arvust väiksem, kui aga... Loe edasi 7340
TERVIKU LEIDMINE TEMA OSAMÄÄRA JA ANTUD OSA JÄRGI Terviku leidmiseks osamäära ja antud osa järgi tuleb osa jagada osamääraga. tervik = osa : osamäär Osamäär näitab, milline osa tervikust vastab antud osale. N1: Osa arvust on 12, osamäär... Loe edasi 12140
ARVU LEIDMINE TEMA PROTSENDIMÄÄRA JÄRGI Mis on protsent? Kordamine. Ühte sajandikku ( ) osa tervikust nimetatakse üheks protsendiks. Protsendi sümbol on %. N: Kui Enamasti esitatakse osamäär osa leidmise puhul arvust protsentides,... Loe edasi 8639
TERVIKU LEIDMINE OSA JA TEMA PROTSENDIMÄÄRA JÄRGI I võimalus: Terviku leidmiseks antud protsendi järgi leiame 1% sellest tervikust ja tulemuse korrutame 100-ga. II võimalus: Terviku leidmiseks antud protsendi järgi tuleb protsendid teisenda... Loe edasi 8527
JAGATISE VÄLJENDAMINE PROTSENTIDES Selleks, et leida, mitu protsenti moodustab üks arv teisest, tuleb esimene arv jagada teisega ning saadud jagatis korrutada 100 protsendiga. N. Leia, mitu protsenti moodustab 5 arvust 25. Vastus:... Loe edasi 4936
SUURUSE MUUTUMISE VÄLJENDAMINE PROTSENTIDES Muutumise väljendamiseks protsentides leiame, kui mitu protsenti moodustab antud arvude vahe (muut) esialgsest arvust. Suuruste võrdlemiseks tuleb leida suuruste vahe, jagada see võrreldava arvuga... Loe edasi 11743
PROTSENDIPUNKT Protsendipunkti tuleb vaadata kui ühte ühikut, millega mõõdetakse mingi protsentmäära (protsentides avaldatud osamäära) muutu. See leitakse kahe protsentmäära vahena, lahutades suuremast... Loe edasi 11251
PROTSENTÜLESANNETE KORDAMISEKS Harjuta kõiki protsentülesandeid: Test 1 Test 2 Test 3 Test 4 Test 5 Loe edasi 8890
ANDMETE KOGUMINE JA KORRASTAMINE Statistika on teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. Statistilised andmed on katse-, mõõtmis-, vaatlus-, küsitlus- jms. tulemused. Andmete kogumine ja korrastamine... Loe edasi 5478
STATISTILISE KOGUMI KARAKTERISTIKUD (ARITMEETILINE KESKMINE) Statistiliste andmete iseloomustamiseks leitakse ka nende andmete aritmeetiline keskmine. Antud arvude aritmeetiliseks keskmiseks nimetatakse arvu, mis saadakse antud arvude summa jagamisel... Loe edasi 4576
SEKTORDIAGRAMM Sektordiagramm on diagramm, milles arve kujutavad ringi sektorid. Sektordiagrammi kasutatakse peamiselt protsentide kujutamiseks. Kui joonestada ringile kaks raadiust, jagavad need ringi kaheks... Loe edasi 8412
TÕENÄOSUSE MÕISTE Sündmuse tõenäosus on arv, mis iseloomustab sündmuse toimumise võimalikkust teatud tingimustel. Suhteline sagedus näitab, kui suur on tõenäosus mingi sündmuse toimumiseks. Tõenäosuse... Loe edasi 5016
TÄHTAVALDISE VÄÄRTUSE ARVUTAMINE KORRUTISE LIHTSUSTAMINE Korrutise puhul, mis koosneb tähelistest ja arvulistest teguritest, korrutame omavahel arvulised tegurid ja tähelised tegurid seame tähestikulisse järjekorda. Sellel teel... Loe edasi 14674
LIHTSATE TÄHTAVALDISTE KOOSTAMINE Tähtavaldiste koostamisel tuleb sõnaline tekst ümber tõlkida matemaatiliste sümbolite keelde. N: Kirjuta tähtavaldised, vajadusel kasuta sulgusid. Arvule y liideti arv 5: y + 5 Arvust 600... Loe edasi 5938
VÕRRANDI MÕISTE. VÕRRANDITE SAMAVÄÄRSUS Võrrandiks nimetatakse võrdust, mis sisaldab tundmatut. Võrrandiks on näiteks x + 2 = 3 ja 3a – 4b = 2 Meie vaatleme edaspidi ainult ühe tundmatuga võrrandeid, kus tundmatu on alati esimeses... Loe edasi 7792
VÕRRANDI PÕHIOMADUSED Omadus 1. Võrrandi pooli võib vahetada. N: Võrrandid 3x – 2 = 1 ja 1 = 3x – 2 on samaväärsed, sest kummagi lahendiks on 1. Omadus 2. Võrrandi mõlemaid pooli võib korrutada ja jagada ühe... Loe edasi 9667
ÜHE TUNDMATUGA LINEAARVÕRRAND, SELLE LAHENDAMINE Lineaarvõrrandi lahendamine toimub järgmise üldskeemi järgi: 1. kui võrrand sisaldab harilikke murde, siis vabaneme nendest, korrutades võrrandi mõlemaid pooli kõigi murdude ühise... Loe edasi 16868
LIHTSAMATE TEKSTÜLESANNETE LAHENDAMINE VÕRRANDI ABIL Võrrandit on lihtsam koostada, kui ülesande vormistamisel kirjutada iga tekstilõigu juurde vastav matemaatiline avaldis. N1: Mingi arv korrutati 5-ga, sellest lahutati 2 ning saadi arv 28. Koosta... Loe edasi 6804
Protsentidega seotud valemid leidmine arvust leidmine protsendi järgi arvu suhte väljendamine protsentides a – esimene arv b – teine arv p – protsent väljendamine protsentides Suurenemine mingi protsendi võrra... Loe edasi 25998
