VULKAANID Vahemeres asuva saare nimi on Vulcano, seal tegutsev vulkaan on andnud nimetuse kõigile koonusekujulistele tulemägedele. Meie maakeral on üle 1000 tegutseva vulkaani, neid leidub laamade... Loe edasi 8381
INIMESTE ELU OHTLIKES PIIRKONDADES Jaapanis on kolme laama kokkupuutealadel maavärinad väga sagedased. Seetõttu on seal palju tähelepanu pööratud elanike turvalisuse tagamisele. Seismograafid mõõdavad maakoore võnkumisi, et... Loe edasi 4371
KIVIMID Kivimeid uurides saame teada, kuidas nad on tekkinud. Mikroskoobiga uurides näeme kristalle, need on kristalsed kivimid ehk tardkivimid. Kuumade kivimite jahtumisel on tekkinud tardkivimid, nt... Loe edasi 10039
PINNAVORMID JA PINNAMOOD Maakera pind pole tasane, mäed ja orud vahelduvad, on tasandikke ja väga sügavaid nõgusid ookeanide põhjas. Kogu maakoore pinda nimetatakse reljeefiks ehk pinnamoeks. Vaata ka: Reljeef Enda... Loe edasi 6633
PINNAMOOD KAARDIL Tasapinnalisele kaardile pinnavormide kandmiseks on kasutusel samakõrgusjooned. Ühesuguse kõrgusega maapinnapunkte ühendatakse horisontaalidega. Nt rannajoon on horisontaal kõrgusega 0 meetrit.... Loe edasi 9273
MÄESTIKUD JA MÄGISMAAD Pikaks reaks koondunud mäed moodustavad mäeaheliku, paralleelselt paiknevad mäed moodustavad jällegi mäestiku, kus ahelikke eraldavad samas suunas paiknevad orud. Maailma pikim mäestik on... Loe edasi 19149
Maailma kõrgem mägi Mount Everest Maailma kõrgem mäetipp Mount Everest Džomolungma (ka: Mount Everest; nimekuju Everest ei ole soovitatav) on kõige kõrgemal merepinnast asuva tipuga mägi maailmas, asub Aasias Himaalajas.... Loe edasi 9552
TASANDIKUD Maismaal on mägiste alade kõrval ka palju tasaseid alasid, mida nimetatakse tasandikeks. Tasandikke omakorda saab kõrguse järgi jaotada: kui kõrgus merepinnast on alla 200 meetri, siis see ala... Loe edasi 7258
MAAILMAMERE PÕHJARELJEEF Kuni arvati, et ookeanipõhi on ühtlaselt tasane. Seoses merepõhja kaablite paigaldamisega, et telefonisidet pidada, avastati, et merepõhi on künklik. Uurimiste tulemusena selgusid pikad... Loe edasi 6260
MAA PINNAMOOD MUUTUB Pinnavormid kujunevad maa sisejõudude mõjul, kuid muutuvad ja kaovad ka välisjõudude tegevuse tõttu. Vee tegevus: Maa sisemuses olev soojus paneb liikuma laamad, need muudavad maakoort ja selle... Loe edasi 10144
RIIGID MAAILMA KAARDIL Maailmas on kokku ligi 200 riiki, neist 192 kuuluvad ÜRO ehk Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni. ÜRO lipp: Riik on kindla territooriumi, püsirahvastiku ja juhtimisega geograafiliselt määratud... Loe edasi 53263
MAAILMA RAHVASTIK Maailmas elab praegu peaaegu 7 miljardit inimest. Andmete kogumiseks korraldatakse teatud ajavahemike järel rahvaloendusi. nn maailma kell näitab rahvastiku kasvu. Eestis toimus viimane... Loe edasi 9226
RAHVASTIKU PAIKNEMINE Rahvastik paikneb maakeral ebaühtlaselt, 90% asub põhja-poolkeral. Kogu maakera maismaapinna suhtes on keskmine tihedus 47 inimest ruutkilomeetril (km2). Inimene on vastupidav, kohanev ja saab... Loe edasi 7022
RAHVASTIKU MUUTUMINE Rahvaarv muutub pidevalt sündide ja surmade ning rände tõttu. Kui sünnib rohkem kui sureb, siis on iive positiivne. Vastupidisel juhul on iive negatiivne. Eestis on negatiivne iive, meie rahvaarv... Loe edasi 4403
LINNAD JA LINNASTUMINE Esimesed linnad tekkisid juba 7000 aastat tagasi Mesopotaamias. Need asusid jõgede Eufrati ja Tigrise ääres, praeguse Iraagi territooriumil. Sumerite linnade paiknemine: Samal ajal oli linnu ka... Loe edasi 6025
KEEMILISED ELEMENDID Aatomid erinevad üksteisest eelkõige prootonite arvu järgi tuumas ning prootonite arvu tuumas nimetatakse aatomnumbriks (Z). Aatomnumbri järgi jagatakse aatomid keemilisteks elementideks.... Loe edasi 17803
PERIOODILISUSTABEL Perioodilisustabelis on keemilised elemendid järjestatud aatomnumbri ehk prootonite arvu järgi, mis kasvab tabelis vasakult paremale ja ülevalt alla. Elemendi paigutus tabelis sõltub ka... Loe edasi 5812
ELEKTRONSKEEM Iga elemendi aatomil on vaid talle omane elektronkatte ehitus, mis oleneb perioodist ja rühmast, kus ta asub. Esimeses perioodis asuvatel elementide aatomitel on ainult üks elektronkiht, kus saab... Loe edasi 14088
MOLEKUL, AINE JA AINEOSAKE Molekul on vähemalt kahest aatomist koosnev aineosake. Näiteks vee molekul koosneb kahest vesiniku aatomist ja ühest hapniku aatomist. Süsihappegaasi molekulis aga on kaks hapniku aatomit seotud... Loe edasi 14719
MOLEKULAARSED JA MITTEMOLEKULAARSED AINED Ained jagatakse molekulaarseteks ja mittemolekulaarseteks lähtuvalt sellest, kas aineosakesteks on molekulid või aatomid. Molekulaarse aine aineosakeseks on molekul, mittemolekulaarse aine... Loe edasi 15119
KEEMILINE REAKTSIOON Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus muutuvad ühed ained teisteks. Näiteks fotosünteesi käigus muudetakse vesi ja süsihappegaas suhkruks ja hapnikuks. Inimese kehas aga lagundatakse... Loe edasi 8239
KEEMILINE REAKTSIOON JA ENERGIA Energiamuutus keemilisel reaktsioonil Keemilise reaktsiooni käigus muundub energia ühest liigist teise. Näiteks mobiiltelefoni aku laadimisel muundatakse elektrienergia keemiliseks energiaks ning... Loe edasi 4384
PERIOODILISUSTABEL KUI TÖÖVAHEND Metallid, poolmetallid ja mittemetallid Poolmetallid on toatemperatuuril tahked, kuid kergesti purunevad ained (nt räni Si), mis asuvad perioodilisustabelis metallide ja mittemetallide vahel... Loe edasi 4800
IOONID Ioon on aatom, millel on elektrilaeng. Aatomile tekib elektrilaeng okteti saavutamiseks elektrone liites või loovutades. Kuna elektrone liites või loovutades pole prootonite ja elektronide laeng... Loe edasi 4811
IOONILISED AINED Iooniline aine on mittemolekulaarne ioonidest koosnev aine. Iooniline on näiteks keedusool (NaCl), mis koosneb naatriumi ja kloori ioonidest. Naatrium on leelismetall, mille väliselektronkihil on... Loe edasi 9540
KEEMILISED SIDEMED Keemiline side on aineosakeste-vaheline vastastikmõju, mis hoiab neid koos ning keemilise sideme tüüp sõltub sellest, millised aatomid sidet moodustavad. SIMULATSIOON: Keemilise sideme... Loe edasi 15058
LIHT- JA LIITAINED Lihtaine on aine, mis koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest. Liitaine ehk ühend koosneb vähemalt kahe erineva elemendi aatomitest. Näide. Süsihappegaasi (CO2) liigitamine. Valemist on... Loe edasi 6440
AINETE FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED Ainete omadused sõltuvad aineosakestest ja keemilisest sidemest. Füüsikalised omadused Füüsikalised omadused on aine omadused, mis on iseloomustatavad ilma aine laguneemiseta. Mõõdetavaid... Loe edasi 16283
TEMPERATUUR Temperatuuriks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui soe või külm keha on. Kuigi kehasid katsudes saab öelda, kas keha on soe, leige, külm või kuum, saab täpse temperatuuri teada... Loe edasi 5835
SOOJUSPAISUMINE Aine või materjali soojendamisel see paisub, sest aineosakesed hakkavad kiiremini liikuma ning suureneb osakestevaheline ruum. Jahtumisel toimub vastupidine protsess. Aine ruumala muutumist... Loe edasi 14658
SOOJUSENERGIA Soojusenergia on kõigi osakeste liikumisenergiate summa, mida väljendatakse energia ühikutes (džaulides). Soojusenergia on seda suurem, mida rohkem osakesi aines on või mida kõrgem on... Loe edasi 6129
SOOJUSÜLEKANNE Soojusülekandeks nimetatakse soojusenergia kandumist soojemalt kehalt külmemale soojusjuhtivuse, konvektsiooni või soojuskiirguse kaudu. Soojusülekande liigid: Loe edasi 9463
AINE OLEKUTE MUUTUMINE JA LOODUSNÄHTUSED Vedela aine muutumist tahkeks nimetatakse tahkumiseks ja tahke aine üleminekut vedelaks nimetatakse sulamiseks. Vedeliku muutumist gaasiks nimetatakse aurustumiseks ning vedeliku aurustumist kogu... Loe edasi 10668
SEGUD JA LAHUSED Alkeemikud arvasid, et kõik ained on puhtad ained. Aristoteles ( ) leidis, et kõik ained koosnevad neljast elemendist: tulest, veest, maast ja õhust. Iga aine pidavat sisaldama kindla protsendi... Loe edasi 3314
PUHAS AINE JA SEGU Puhas aine on liht- või liitaine, mis koosneb ühesugustest aineosakestest. Looduses esineb puhtaid aineid vähe, kuna nad on ebapüsivad ja reageerivad või segunevad teiste ainetega. Ehedal kujul... Loe edasi 13080
LAHUS Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti on aine, milles teise aine osakesed jaotuvad ühtlaselt. Vesi on levinuim lahusti ja lahuseid, mille lahustiks on vesi... Loe edasi 8125
AINETE LAHUTAMINE SEGUDEST Kuna erinevatel ainetel on erinevad omadused, on võimalik aineid segudest eraldada. Puhas aine, segu ja ainete lahutamine: Ainete lahutamine segust. Filtrimine: Destilleerimine: MÄNG:... Loe edasi 7784
TÖÖOHUTUS LABORIS Kuna keemialaboris puututakse kokku igasugu ohtlike ainetega, tuleb seal väga ettevaatlik ja tähelepanelik olla. Ohutusvahendid Lisaks on vaja teada, kus asuvad ning kuidas töötavad... Loe edasi 5215
LABORIVAHENDID Katseklaas Väiksemate ainekoguste hoidmiseks, segamiseks või kuumutamiseks. Klaaspulk Ainete ja lahuste segamiseks. Keeduklaas Anum ainete kokkusegamiseks. Kooniline kolb Selles saab valmistada... Loe edasi 12657
MOBIILTELEFON JA TEADUS Umbes 100 aastat tagasi leiutati juhtmevaba telegraaf, mis võimaldas morsekoodis infot edastada (piiksude kombinatsioonide abil). patenteeris Alexander Graham Bell telefoni. Patareid meie ümber ja... Loe edasi 3492
FUNKTSIOONI MÕISTE Eeskirja, mis seab sõltumatu muutuja igale väärtusele vastavusse sõltuva muutuja mingi ühe kindla väärtuse, nimetatakse funktsiooniks. Sõltumatut muutujat nimetatakse funktsiooni argumendiks.... Loe edasi 9131
VÕRDELINE SÕLTUVUS, VÕRDELISE SÕLTUVUSE GRAAFIK Kui kahe muutuja vastavate väärtuste suhe ehk jagatis on jääv, nimetatakse nendevahelist seost võrdeliseks seoseks. Jäävat suhte väärtust nimetatakse nende suuruste võrdeteguriks.... Loe edasi 21176
VÕRRE. VÕRDE PÕHIOMADUS. VÕRDEKUJULISE VÕRRANDI LAHENDAMINE Võrdeks nimetatakse tõest võrdust, mille mõlemad pooled on jagatised. Valem: ehk Muutujad a, b, c ja d on võrde liikmed. Võrde esimene liiget a ja viimane liiget d nimetatakse võrde... Loe edasi 19348
VÕRDELINE JAOTAMINE Arvu jaotamisel võrdeliselt antud arvudega tuleb ta jagada antud arvude summaga ja saadud jagatis korrutada iga antud arvuga. Näide: Jaotada arv 300 võrdeliselt arvudega 15, 20 ja 25. Vahel... Loe edasi 12785
PÖÖRDVÕRDELINE SÕLTUVUS, PÖÖRDVÕRDELISE SÕLTUVUSE GRAAFIK Kui kahe muutuja vastavate väärtuste korrutis on jääv, nimetatakse nendevahelist seost pöördvõrdeliseks sõltuvuseks. Sümbolites: ehk ja . Öeldakse, et funktsiooni y väärtused on... Loe edasi 24571
LINEAARFUNKTSIOON, SELLE GRAAFIK Funktsiooni, mida saab esitada kujul nimetatakse lineaarfunktsiooniks. Öeldakse, et muutuja y on lineaarses sõltuvuses muutujaga x. Avaldist ax nimetatakse lineaarliikmeks. Arv b on vabaliige (b... Loe edasi 53667
HULKNURK, SELLE ÜMBERMÕÕT Hulknurga moodustab tasandil olev kinnine murdjoon. Murdjooneks nimetatakse niisugust kujundit, mis koosneb punkte järjestikku ühendavatest lõikudest, kusjuures kolm järjestikust punkti ei asu... Loe edasi 20124
HULKNURGA SISENURKADE SUMMA Hulknurga jaotamisel ühest tipust lähtuvate diagonaalidega tekib alati kahe võrra vähem kolmnurki kui hulknurgal on nurki. Üldiselt, kui hulknurgal on n nurka, siis see hulknurk tükeldub ühest... Loe edasi 33846
RÖÖPKÜLIK, SELLE OMADUSED Röökülikuks nimetatakse nelinurka, mille vastasküljed on paralleelsed. Rööpküliku omadused: Rööpküliku vastasküljed on paralleelsed. Külg AB on paralleelne küljega CD. Sümbolites:... Loe edasi 15726
RÖÖPKÜLIKU ÜMBERMÕÕT JA PINDALA Hulknurga kõigi külgede pikkuste summa on hulknurga ümbermõõt. Et rööpküliku vastasküljed on võrdsed, siis P = a + b + a + b = 2 ∙ a + 2 ∙ b = 2(a+b) . Seega rööpküliku ümbermõõdu... Loe edasi 80953
ROMB, SELLE OMADUSED Rombiks nimetatakse rööpkülikut, mille kõik küljed on võrdsed. Rombi omadused: Kuna romb on ka rööpkülik, siis kõik rööpküliku omadused on ka rombi omadused. Ainult rombi omadused on:... Loe edasi 20752
ROMBI PINDALA Kuna romb on rööpkülik, siis saab rombi pindala leida ka valemiga: S = ah. Rombi pindala saab arvutada veel teisiti. Rombi pindala võrdub tema diagonaalide poole korrutisega: Lisaks:... Loe edasi 39853
PÜSTPRISMA, SELLE PINDALA JA RUUMALA Allikas: Prisma on ruumiline kujund ehk keha, millel on kaks põhitahku, mis on omavahel võrdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel. Põhitahke ühendavad külgtahud. Püstprisma külgtahud on... Loe edasi 61638
PÜSTRÖÖPTAHUKAS, SELLE PINDALA JA RUUMALA Püströöptahukas on püstprisma, mille põhjadeks on võrdsed rööpkülikud ja külgtahkudeks ristkülikud. Risttahukas on püströöptahuka erijuht, sest risttahuka põhjadeks on ristkülikud,... Loe edasi 30903
ÜKSLIIGE. SARNASED ÜKSLIIKMED Üksliikmeks nimetatakse avaldist, mis on saadud arvuliste ja täheliste tegurite korrutamise teel. Üksliikmed on näiteks 1∙2∙3∙abc, xxyyy ∙(-3)∙b jne. Ka üksikut arvu ja tähte loetakse... Loe edasi 14631
NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks. Arvu a avaldisest an nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist an... Loe edasi 5125
TEHTED ASTMETEGA Ühe ja sama alusega astmete korrutamisel astendatakse alus antud astendajate summaga. Valem: Ühe ja sama alusega astmete jagamisel astendatakse alus astendajate vahega. Valem: Need eeskirjad... Loe edasi 9398
ÜKSLIIKMETE LIITMINE JA LAHUTAMINE Üksliikmeid nimetatakse sarnasteks, kui nad erinevad ainult kordaja poolest või ei erine üldse. Sarnaseid üksliikmeid saame liita ja lahutada, vastavalt liites või lahutades sarnaste... Loe edasi 4729
ÜKSLIIKMETE KORRUTAMINE. ÜKSLIIKMETE JAGAMINE. ÜKSLIIKMETE ASTENDAMINE Üksliikmete korrutamisel korrutatakse eraldi arvkordajad ja muutujate astmed. Seejuures sama alusega astmete korrutamisel kehtib astmete korrutamise reegel: korrutise astendaja saamiseks tuleb... Loe edasi 11332
ARVU KÜMNE ASTMED, SUURTE JA VÄIKESTE ARVUDE KIRJUTAMINE KÜMNE ASTMETE ABIL. ARVU 10 NEGATIIVSE TÄISARVULISE ASTENDAJAGA ASTE Meeldetuletuseks: Arvu 1, 10, 100, 1000 jne võime kirjutada arvu kümne astmetena. N: 1 = 100; 10 = 101; 100 = 102; 1000 = 103 … jne. Tänu sellele seaduspärasusele saame reegli: Reegel: Arvu... Loe edasi 26255
