Ajalugu, 7. klass

TUHANDEAASTANE KESKAEG

Keskaeg on periood, mis jääb vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja inimesed ise jaotasid ajaloo kaheks perioodiks: vanaks paganlikuks ja uueks kristlikuks ajaks.   Mõiste ”keskaeg”  võtsid...

Loe edasi 14 tuh

Keskaeg Eestis

Kui varasemate aastate ajalugu tuli uurida põhiliselt arheoloogiliste leidude põhjal, siis nüüd suurenes oluliselt kirjalike allikate osatähtsus. Tänapäeva Eesti ja Läti alal kujunes riiklik...

Loe edasi 10 tuh

Keskaja perioodid: VARAKESKAEG (6.- 10. sajand)

feodaalse korra kujunemine ja võidukäik valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus 476. saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg,...

Loe edasi 7 tuh

Keskaja perioodid:KÕRGKESKAEG (11.-13. sajand)

kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Keskaja kõige...

Loe edasi 9 tuh

Keskaja perioodid:HILISKESKAEG (14.-15. sajand)

keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Euroopas peetakse seda juba varauusajaks, keskaeg kestis aga Põhja- ja...

Loe edasi 6 tuh

KESKAJA ALGUSES

Mõisted: paavst – Rooma piiskop, katoliku kiriku pea roomakatoliku kirik – Rooma riigi lääneosas kujunenud kirik, mis allub paavstile misjon – kristliku usu levitamine paganate hulgas Suur...

Loe edasi 10 tuh

FRANGI RIIGI TÕUS

Mõisted: dünastia – valitsejasugu, samast suguvõsast põlvnevad kuningad Merovingid – Chlodovechist põlvnenud Frangi kuningate dünastia Karolingid – Karl Martellist põlvnenud Frangi...

Loe edasi 16 tuh

KARL SUURE IMPEERIUM

Mõisted impeerium – keisririik; suurriik, kuhu kuulub palju rahvaid krahv – piirkondlik asevalitseja, kelle nimetas kuningas, hiljem muutus aadlitiitliks hertsog – hertsogkonna päritava...

Loe edasi 16 tuh

KAROLINGIDE RENESSANSS

Karolingide renessanss oli kultuuriline edasiminek keskajal Karolingide dünastia valitsemisajal Frangi riigis, mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase, mis võeti küll eeskujuks, kuid...

Loe edasi 8 tuh

KAROLINGIDE IMPEERIUMI LAGUNEMINE

Mõisted: normannid – viikingid saratseenid – moslemite või araablaste nimetus keskaegses Euroopas lunaraha – vabaks ostmiseks makstav summa suri Karl Suur ja jättis oma pojale Ludwig Vagale...

Loe edasi 9 tuh

SEISUSLIK ÜHISKOND JA LÄÄNIPÜRAMIID

Mõisted: seisus – Ühiskonnagrupp, kuhu kuuluvad samasuguse päritolu ja samasuguste õigustega inimesed aadlik – priviligeeritud valitseva ühiskonnagrupi liige, kelle võim on pärilik...

Loe edasi 19 tuh

RÜÜTLID

Mõisted Rüütel – elukutseline ratsasõdalane, kes läbis rüütlikslöömise rituaali; rüütlitel oli oma iseloomulik relvastus, eluviis ja moraal Rüütliteks nimetati keskajal elukutselisi...

Loe edasi 20 tuh

LINNUS

Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid. Paljud linnusekohad on tänapäeva linnad. algas seoses rüütliseisuse võidukäiguga linnuste, võimu ja...

Loe edasi 15 tuh

RÜÜTLIKULTUUR

turniir – rüütlite omavaheline jõukatsumine, kahevõitlus turbaduur – rüütlisoost poeet, kes ülistas rüütlivoorusi ja armastust heraldika – vapiteadus, vapindus heerold – turniiri...

Loe edasi 14 tuh

NAINE LINNUSES

Naise elu määras tema tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, abielus või lesk. Kõige kõrgemalt hinnati naisi, kes olid veel neitsid. Madalaimaks peeti abielunaisi ning leskesid. Vastavalt nendele...

Loe edasi 11 tuh

LOODUSLIKUD OLUD. RAHVASTIK

Mõisted: ikaldus – saagi osaline või täielik hävimine ebasoodsate ilmastikuolude tõttu Flandria - ajalooline piirkond, mis hõlmas tänapäeva Belgia põhjaosa ning sellega külgnevat väikest...

Loe edasi 8 tuh

PÕLLUMAJANDUSE ARENG

Mõisted: kesa- ajutiselt sööti jäetud põld rangid – hobusele kaela pandavad puust rakmed, mis ühendatakse vankriga Euroopa põllumajanduses oli varakeskajal põhiline karjakasvatus. Maaalast...

Loe edasi 8 tuh

TALUPOEG JA MAAISAND

Mõisted: mõis – maaomaniku suurmajapidamine; osa mõisa maast oli sõltuvate talupoegade kasutuses, kes kandsid maa eest koormisi koormised – talupoja kohustused oma isanda vastu teokohustus...

Loe edasi 21 tuh

MÕISAD

Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate...

Loe edasi 4 tuh

KÜLA JA TALU

Mõisted: küla – maaasula, mille moodustavad lähestikku paiknevad talud saras – külakogukonna ühismaavaldus, mis koosnes põllu-, heina- ja karjamaast, metsast ning kalastuskohtadest. Küla...

Loe edasi 13 tuh

LINNADE RAJAMINE

Mõisted: linn – terviklik asum, mille enamik elanikke tegeleb kaubanduse või käsitööga linnakogukond – linnaelanike ühendus, mille liikmeid ühendab kodanikuvanne Lääne-Rooma riigi langus...

Loe edasi 12 tuh

LINNADE ELUKORRALDUS JA OMAVALITSUS

Mõisted: bürger – linnakodanik linnaõigus – valitseja või maahärra poolt linnale antud eesõigused ja õigusnormid bürgermeister – linnavanem e. linnapea, rae eesotsas seisev valitav...

Loe edasi 9 tuh

MAJANDUS JA KAUBANDUS

Mõisted: naturaalmajandus – peaaegu rahatu majandus, eluks vajalik toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu (raha kasutatakse väga vähe) rahamajandus – majandus, kus peamiseks...

Loe edasi 12 tuh

Hansa Liit

Hansa Liit oli 12. ja 17. sajandi vahel Lääne- ja Põhjamere ruumis eksisteerinud institutsioon, mis ulatudes Novgorodist  Portugalini kujutas endast samaaegselt nii linnade kui ka individuaalsete...

Loe edasi 16 tuh

KAUPMEHED

Mõisted: kartograafia – georaafiliste kaartide koostamise ja kasutamise teadus gild – kaupmeeste ühendus Linnaühiskond oli oma olemuselt korporatiivne. Linnaelanikud koondusid ametite kaupa...

Loe edasi 11 tuh

KÄSITÖÖ JA KÄSITÖÖLINE

Mõisted tsunft – käsitööliste kutseorganisatsioon skraa – tsunfti põhikiri tsunftisundus – kord, mis lubas mingil kutsealal töötada ainult vastava tsunfti meistritel Käsitööline on...

Loe edasi 17 tuh

NAISED LINNAS

Mõiste: sooline eestkoste – olukord, kus mehed organiseerisid ja kontrollisid naiste elu, sest arvati, et naistel pole otsustamis- ega vastutusvõimet Naisi peeti meestest alamateks, kui...

Loe edasi 12 tuh

HEIDIKUD JA VÄHEMUSED

Mõisted: liigkasuvõtmine – raha protsendiga väljalaenamine ja selle arvel rikastumine seek – haigete ja vaeste varjupaik Autud ametid, kellele linnaõiguse privileegid ei laienenud: 1) timukas...

Loe edasi 8 tuh

ELUOLU LINNAS

Esmane ülesanne oli linn ümbritseda müüri või varakeskajal muldvalliga (millele rajati plankaed), mis kaitseks vaenlaste ja feodaalide sissetungide eest. Linnamüüri tornidest peeti valvet ja...

Loe edasi 9 tuh

KATOLIKU KIRIK JA VAIMULIKUD

Mõisted: katedraal – piiskopkonna peakirik, kus asub piiskopi troon e kateeder; toomkirik tonsuur – paljakspöetud lagipea, vaimuliku seisuse tunnus tsölibaat – vaimulike abielukeeld...

Loe edasi 29 tuh

KIRIKU ÕPETUS

Mõisted: patt – Jumalale mittemeelepärane halb tegu, mis on vastuolus Piibli seadustega puhastustuli – koht, kus inimeste hinged puhastuvad pattudest, et taevasse pääseda sakrament- püha...

Loe edasi 9 tuh

RAHVAUSK

Mõisted: pühak – inimene, kelle usklikkus ja vagadus ilmnesid erilisel viisil ning kelle kaudu arvati Jumalat maailmas toimivat: inimesi kuulutas pühakuks ekanoniseeris kirik reliikvia –...

Loe edasi 7 tuh

KLOOSTRID JA ORDUD

Mõisted: askees – väga karm oma soovide ja vajaduste piiramine, n-ö liha suretamine ordu – vaimulik vennas- või õeskond, mis elab kiriklikult kinnitatud reegli järgi abt -  mungakloostri...

Loe edasi 23 tuh

NUNNAKLOOSTRID

asutati nunnakloostrid, mis olid mungakloostrite allharud ja kus mungad käisid teenimas. Nunnakloostri eesotsas oli abtiss. Kõigepealt oldi noviitsid, aga juba 14-15-aastaselt võis saada nunnaks...

Loe edasi 8 tuh

KIRIKUHOONE

Mõisted: portaal – ehitise sissekäik fassaad – hoone arhidektuuriliselt rõhutatud esikülg romaani stiil – kunstistiil Euroopas , iseloomulikud tunnused horisontaalkaar ja ümarkaar gooti...

Loe edasi 9 tuh

RIIK JA VALITSEMINE KESKAJAL

Mõisted: domeen – kuning maavaldus, mis pole länistatud vasallidelening kust valitseja sab oma põhilise sissetuleku monarhia  - riigivalitsemisvorm, kus võim kuulub ühele isikule; monarh...

Loe edasi 11 tuh

PAAVST JA KEISER

Mõisted: investituur – kõrgemate vaimulike ametisse määramine impeerium- maailmariik, mille eesotsas on keiser, uusajal hakati impeeriumiteks nimetama suurriike, mis koondavad enda alla palju...

Loe edasi 8 tuh

INGLISMAA

11. saj langes Inglise kuningriik korduvalt mitmete rünnakute ohvriks. 1066. aastal tungis Inglismaale Normandia hertsog Guillaume, alustades normanni vallutust Inglismaal. Edward Usutunnistaja oli...

Loe edasi 11 tuh

PRANTSUSMAA JA SAJA-AASTANE SÕDA

mõisted ordaal – nn jumalakohus, kus kaebealuse süü tehti kindlaks nn vee või tuleprooviga generaalstaadid- kuningriigi kolme seisuse(vaimulikud, aadlikud ja linnakodanikud) esindajate kogu,...

Loe edasi 11 tuh

AJALOO MÕISTED

1. PERIOOD - ajajärk 2. KESKAEG - ajalooperiood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest uusaja riikide tekkeni ( saj.) 3. ANTIIKAEG - ajalooperiood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest uusaja...

Loe edasi 15 tuh

BÜTSANTSI RIIK

Bütsants – Ida-Rooma keisririik keskajal Keiser Constantinus Suur tõi keisririigi ainuvalitsejaks saades pealinna Roomast Byzantioni. Pilt: Constantinus Suur tutvustamas roomlastele ristiusku, ...

Loe edasi 21 tuh

BÜTSANTSI KULTUUR

Õigeusu riik – Rooma impeeriumi idaosas kujunenud riik Patriarh – õigeusu kiriku pea Ikoon – pühapilt Kirikulõhe – kiriku jagunemine õigeusu ja katoliku kirikuks Rooma riigi idaosa...

Loe edasi 15 tuh

ISLAM JA KALIFAAT

beduiinid – araabia rändkarjakasvatajad prohvet – Jumala saadik ja sõnumitootja, Muhamedi tiitel islam – usk, millele pani aluse prohvet Muhamed moslem – islami järgija kaliif – Muhamedi...

Loe edasi 13 tuh

ISLAMI KULTUUR

mošee- moslemite palvepaik minarett – mošee juurde kuuluv torn, kust usklikke palvele kutsutakse imaam – palvejuht mošees koraan – islami pühakiri Olles vallutanud kõrgkultuuriga Pärsia,...

Loe edasi 14 tuh

SKANDINAAVLASED, VIIKINGID

viiking – rüüsteretkel olev skandinaavia sõdalane, tähendab ka lihtsalt viikingiaegset skandinaaviast viikingiaeg – Euroopa ajaloo periood, mida iselomustavad Skandinaavia sõdalaste sõja-...

Loe edasi 28 tuh

VANA-VENE RIIK

varjaagid – tänapäeva Venemaa aladel ja Bütsantsis tegutsenud viikingid Rus – Vana-Vene riigi nimi Skandinaavi allikates, vahel nimetati neid ka russideks, andsid nime Vana-Vene riigile ja...

Loe edasi 21 tuh

EESTI MUINASAJA LÕPUL

kihelkond – Eesti ala tähtsaim haldusüksus, mille piires otsustati kõiki kohaliku elu küsimusi maakond – kihelkondade ühendus sajandit peetakse Eesti ajaloos muinasajaks, sest tol ajal...

Loe edasi 21 tuh

RISTISÕJAD LÄHIS-IDAS

Püha maa – piirkond Lähis-Idas, kus elas ja tegutses Jeesus Kristus, tänapäeva Iisrael ja Palestiina ristisõda – lääne kristlaskonna sõjakäik Kristuse ja tema kiriku vaenlaste vastu....

Loe edasi 20 tuh

VAIMULIKUD RÜÜTLIORDUD

vaimulik rüütliordu – rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ja pühendusid kiriku kaitsmisele relvaga traktaat – arutlus, üksikküsimuse teaduslik käsitlus...

Loe edasi 11 tuh

RISTISÕJAD LÄÄNEMERE ÄÄRES

12. saj algul avastas kristlik Euroopa ka paganlikud Eesti ja Läti. Ka eelnevalt teati neid alasid, kui piirkonda, kust viikingite retked möödusid. Eestlastel oli nii sõjalisi kui rahulikke...

Loe edasi 15 tuh

KESKAEGSE LIIVIMAA VALITSEMINE

Mõisted Maahärra e maaisand  - keskaegse feodaalriigi valitseja, senjöör Stift – piiskopkonna osa, kus piiskopile kuulus mitte ainult vaimulik, vaid ka ilmalik võim Privileeg – eesõigus...

Loe edasi 17 tuh

SAKSA ORDU

Mõisted Kõrgmeister – Saksa ordu kõrgeim juht Meister – Liivimaa orduprovintsi juht Komtuurid ja foogtid – ordu käsknikud, allüksuste juhid Konvendihoone – Saksa ordu linnusetüüp, mis...

Loe edasi 12 tuh

Keskaegne linnus Trakai

Trakai saarelinnus on Galvė järvesaarele ehitatud linnus Leedus Trakais. Linnust on kutsutud Marienburgi ordulinnuse järgi ka "väikeseks Marienburgiks". Linnuse ehitustöid alustati Leedu...

Loe edasi 8 tuh

4 legendi Hiina müüri kohta

Suure Hiina müüri legendid Suur Hiina müür on riigi üks paremini tuntud vaatamisväärsusi. Enam kui 2000 aasta eest ehitatud militaarrajatisest sai peagi keisrivõimu sümbol. Qin Shu Huang,...

Loe edasi 7 tuh

Ajaloo pildid

Ajaloo pildid Lisamaterjal „Ajaloo pildid“ toetab ajaloo õpet põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava lihtsustatud õppe  7–9. klassis. Õppevara koosneb 30st värvilisest ajaloo...

Loe edasi 3 tuh