BIOLOOGIA KUI TEADUS Bioloogia on teadusharu, mis uurib elu ja elureid (elusorganisme). Bioloogia uurib elurite ehitust (ehk struktuuri), toimimist (ehk funktsioone) , kasvu, arengut, levimist ning nende... Loe edasi 9376
BIOLOOGIA IGAPÄEVAELUS Bioloogia ei ole pelgalt teadus ega koolitund: bioloogia-alastest teadmistest on kasu igapäevaelus. Järgnevalt mõned näited erinevatest elukutsetest, kus bioloogiat tundmata on keeruline... Loe edasi 5839
ELUSLOODUSE JAOTUS Elusloodus jaotatakse oluliste tunnuste alusel riikideks, riigid omakorda hõimkondadeks, need klassideks jne. Elureid on ajaloos rühmitatud mitmel erineval viisil. Need kuus tihast on erinevatest... Loe edasi 7586
ELUSLOODUSE RIIGID Teatavasti jaotatakse kõik elurid oluliste tunnuste alusel riikideks, riigid omakorda hõimkondadeks, need klassideks jne. Varem jagati kõik elavad organismid taime- ja loomariiki. Näiteks veel... Loe edasi 8077
ELUAVALDUSED Elurid (elusolendid ehk organismid) koosnevad rakkudest, toituvad, eritavad, kasvavad, paljunevad, vananevad, liiguvad, võivad häälitseda, õppida, areneda. Elurite peamisteks... Loe edasi 6034
MIKROSKOOP Mikroskoop on uurimisriist pisikeste esemete (objektide) uurimiseks. Mõna «mikro» tähendab imetillukest, «scope» tuleb aga ladina keelest ning tähendab uurimist. Mikroskoopidest on tuntumad... Loe edasi 7857
PREPARAAT Preparaat tuletub ladinakeelsest sõnast prepare — valmistama. Preparaate on mitmesuguseid, siin käsitleme valgusmikroskoobiga vaadeldavatest esemetest (objektidest). Mikroskoobiga vaatlemiseks on... Loe edasi 5227
SELGROOGSETE TUNNUSED Inimene on bioloogiliselt selgroogne imetaja loom, kuna tema teised luud kinnituvad kesksele selgroole, ka seesmised kehaosad (organid) toetuvad luustikule. Mõistetavalt tunneb ta lähedust teiste... Loe edasi 11209
SELGROOGSETE MEELED JA ELUVIISID Eesti loomastikus on umbes 80 liiki (Liik on rühm sarnaste tunnustega elureid, kes saavad vabalt anda viljakaid järglasi.) kalu, 11 liiki kahepaikseid, 5 liiki roomajaid, üle 380 liigi linde ja... Loe edasi 4877
SELGROOGSED, LOODUS JA INIMENE Kui Eesti loomastikus on kalu umbes 80 liigist (Liik on rühm sarnaste tunnustega elureid, kes saavad vabalt anda viljakaid järglasi.), kahepaikseid 11, roomajaid 5, linde üle 380 ja imetajaid... Loe edasi 4043
SELGROOGSETE SEEDIMINE Toitumine on üks ainevahetuse osi. Energia saamiseks tuleb loomadel toituda, vett juua ja hingata. Energiat vajavad elurid pidevalt: liikumiseks, hingamiseks ja isegi seedimiseks või... Loe edasi 7169
SELGROOGSETE HINGAMINE Hingamine on üks ainevahetuse osi. Kõik selgroogsed kasutavad energia saamiseks toitaineid, mis rakkudes hapniku abil lagundatakse süsihappegaasiks ja veeks. Puhas hapnik oleks organismidele... Loe edasi 6314
SELGROOGSETE VERERINGE Vere paneb veresoontes ringlema südame pumpamine. Selgroogsetel on suletud vereringe (enamikul selgrootutel on avatud vereringe ning veri liigub osaliselt kudede vahel). Kaladel on lihtne... Loe edasi 9598
SELGROOGSETE KOHASTUMUSED Kohtumiseks (Kohastumine ehk evolutsiooniline adapteerumine on geneetiliste muutustega seotud organismirühmade pöördumatu otstarbekohane ümberkorraldumine ja sobitumine uute elamistingimustega)... Loe edasi 4497
SELGROOGSETE VÕRDLUS Peale välise erinevuse võib loomi eristada ka selle järgi, kuidas nad käituvad, saaki jahivad, sigivad või kus pesitsevad. Selgroogsetest on kõige lihtsama ehituse ja käitumisega sõõrsuud... Loe edasi 6976
10 fakti tiigri kohta Väga palava ilmaga armastab ta end vees karastada – tiiger on hea ujuja. Öösel on tiiger väga hõivatud: ta peab vahetpidamata kontrollima oma valduse piire, märgistades neid korduvalt uriini... Loe edasi 5729
KAHEPAIKSED Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii vees kui ka maismaal. Sigimiseks peavad nad minema vette, seal arenevad nende järglased. Nii nagu kaladki on kahepaiksed kõigusoojased... Loe edasi 4081
KALAD Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega... Loe edasi 4720
