MIS ON GEOGRAAFIA? Kui vaadata maakera kaugemalt, gloobusena, siis saame meid ümbritseva jagada tehis- ja looduskeskkonnaks. Looduskeskkonna saame jaotada eluta ja elusaks. Geograafia uurib seda, kuidas inimene... Loe edasi 7669
MAA KUJU JA SUURUS Kauges minevikus, tuhandeid aastaid tagasi, kujutati maakera müütides ja rahvajuttudes lapikuna, kas elevantidele või vaaladele toetuva kettana (Egiptus ja Aasia). Levisid jutud maailma servast... Loe edasi 5303
KAARTIDE MITMEKESISUS Kaart on maapinna vähendatud kujutis, kus kasutatakse kokkuleppelisi märke ja värve ning mõõtkava. Kaart võib sisaldada palju erinevat infot ning olla kasutatud ka mängudeks või unistuste... Loe edasi 8268
ARVUTIKAARDID Tänapäeval on olemas väga erinevaid arvutis asuvaid maakaarte ja muid kaardirakendusi, mida saab kasutada selleks eraldi väljatöötatud programme kasutades. Näiteks: Arvutikaarte saab kasutada... Loe edasi 4267
MÕÕTKAVA, VAHEMAADE MÕÕTMINE Kaartidel kasutatakse erinevaid mõõtkavasid, lihtsaim on joonmõõtkava, kus on selgelt näha mitu kilomeetrit looduses vastab ühele sentimeetrile kaardil. Vaata: Joonmõõtkava Joonmõõtkava... Loe edasi 6795
SUUNAD LOODUSES JA KAARDIL Looduse suuna määramiseks on abiks silmatorkavad objektid ehk orientiirid. Nt mõni suur puu või kivi. Kaardi kasutamisel ja koostamisel on kokku lepitud, et ülaserv näitab põhjasuunda.... Loe edasi 4024
ASUKOHA MÄÄRAMINE, KOORDINAADID Oma asukohta saab määrata kõige kergemini aadressi järgi, kuna Eesti territoorium on jaotatud maakondadeks, valdadeks ja linnadeks ning küladeks. Suuremast üksusest alustades jõuame... Loe edasi 15225
AJAVÖÖNDID Maakera teeb täispöörde 24 tunniga, kord on üks poolkera päikese poole suunatud, seal on siis päev, teisel poolkeral aga samal ajal öö. Päikese järgi määratud aeg on kohalik päikeseaeg.... Loe edasi 10581
MAA SISEEHITUS Maakera ligikaudne läbimõõt oli teada juba vanadele kreeklastele, kuid teadmised siseehitusest on ainult veidi rohkem kui 100 aastat vanad. Praeguseks on puuritud maakoorde 12 km sügavune... Loe edasi 12126
LAAMAD JA NENDE LIIKUMINE Saksa teadlane Alfred Wegener oletas, et maakoor on lõhenenud plaatideks ja liikunud maakera ajaloo jooksul pidevalt. Eriti hästi märgatav on maakaartidel Aafrika ja Lõuna-Ameerika mandri... Loe edasi 16689
MAAVÄRINAD Laamade liikumisel tekivad kivimites suured pinged, siis kui maakoort surutakse kokku või venitatakse välja. Kivimite väga kiire liikumine maakoores põhjustab lõhede teket ja maakoore... Loe edasi 5936
VULKAANID Vahemeres asuva saare nimi on Vulcano, seal tegutsev vulkaan on andnud nimetuse kõigile koonusekujulistele tulemägedele. Meie maakeral on üle 1000 tegutseva vulkaani, neid leidub laamade... Loe edasi 7933
INIMESTE ELU OHTLIKES PIIRKONDADES Jaapanis on kolme laama kokkupuutealadel maavärinad väga sagedased. Seetõttu on seal palju tähelepanu pööratud elanike turvalisuse tagamisele. Seismograafid mõõdavad maakoore võnkumisi, et... Loe edasi 4109
KIVIMID Kivimeid uurides saame teada, kuidas nad on tekkinud. Mikroskoobiga uurides näeme kristalle, need on kristalsed kivimid ehk tardkivimid. Kuumade kivimite jahtumisel on tekkinud tardkivimid, nt... Loe edasi 9159
PINNAVORMID JA PINNAMOOD Maakera pind pole tasane, mäed ja orud vahelduvad, on tasandikke ja väga sügavaid nõgusid ookeanide põhjas. Kogu maakoore pinda nimetatakse reljeefiks ehk pinnamoeks. Vaata ka: Reljeef Enda... Loe edasi 6201
PINNAMOOD KAARDIL Tasapinnalisele kaardile pinnavormide kandmiseks on kasutusel samakõrgusjooned. Ühesuguse kõrgusega maapinnapunkte ühendatakse horisontaalidega. Nt rannajoon on horisontaal kõrgusega 0 meetrit.... Loe edasi 8547
MÄESTIKUD JA MÄGISMAAD Pikaks reaks koondunud mäed moodustavad mäeaheliku, paralleelselt paiknevad mäed moodustavad jällegi mäestiku, kus ahelikke eraldavad samas suunas paiknevad orud. Maailma pikim mäestik on... Loe edasi 17449
Maailma kõrgem mägi Mount Everest Maailma kõrgem mäetipp Mount Everest Džomolungma (ka: Mount Everest; nimekuju Everest ei ole soovitatav) on kõige kõrgemal merepinnast asuva tipuga mägi maailmas, asub Aasias Himaalajas.... Loe edasi 8838
TASANDIKUD Maismaal on mägiste alade kõrval ka palju tasaseid alasid, mida nimetatakse tasandikeks. Tasandikke omakorda saab kõrguse järgi jaotada: kui kõrgus merepinnast on alla 200 meetri, siis see ala... Loe edasi 6730
MAAILMAMERE PÕHJARELJEEF Kuni arvati, et ookeanipõhi on ühtlaselt tasane. Seoses merepõhja kaablite paigaldamisega, et telefonisidet pidada, avastati, et merepõhi on künklik. Uurimiste tulemusena selgusid pikad... Loe edasi 5749
MAA PINNAMOOD MUUTUB Pinnavormid kujunevad maa sisejõudude mõjul, kuid muutuvad ja kaovad ka välisjõudude tegevuse tõttu. Vee tegevus: Maa sisemuses olev soojus paneb liikuma laamad, need muudavad maakoort ja selle... Loe edasi 9267
RIIGID MAAILMA KAARDIL Maailmas on kokku ligi 200 riiki, neist 192 kuuluvad ÜRO ehk Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni. ÜRO lipp: Riik on kindla territooriumi, püsirahvastiku ja juhtimisega geograafiliselt määratud... Loe edasi 48792
MAAILMA RAHVASTIK Maailmas elab praegu peaaegu 7 miljardit inimest. Andmete kogumiseks korraldatakse teatud ajavahemike järel rahvaloendusi. nn maailma kell näitab rahvastiku kasvu. Eestis toimus viimane... Loe edasi 8913
RAHVASTIKU PAIKNEMINE Rahvastik paikneb maakeral ebaühtlaselt, 90% asub põhja-poolkeral. Kogu maakera maismaapinna suhtes on keskmine tihedus 47 inimest ruutkilomeetril (km2). Inimene on vastupidav, kohanev ja saab... Loe edasi 6462
RAHVASTIKU MUUTUMINE Rahvaarv muutub pidevalt sündide ja surmade ning rände tõttu. Kui sünnib rohkem kui sureb, siis on iive positiivne. Vastupidisel juhul on iive negatiivne. Eestis on negatiivne iive, meie rahvaarv... Loe edasi 3905
LINNAD JA LINNASTUMINE Esimesed linnad tekkisid juba 7000 aastat tagasi Mesopotaamias. Need asusid jõgede Eufrati ja Tigrise ääres, praeguse Iraagi territooriumil. Sumerite linnade paiknemine: Samal ajal oli linnu ka... Loe edasi 5566
