MIS ON FÜÜSIKA? Kreekakeelne sõna „physis“ tähendab loodust ja Vana-Kreekas mõistetigi füüsika all looduse uurimist. Iseseisva teadusena hakkas füüsika arenema alles renessansiajastul (). Täpsemalt... Loe edasi 12951
FÜÜSIKALISED KEHAD JA MÕÕTMINE Loodusteadustes nimetatakse „kehaks“ uuritavat objekti, kasutatakse ka mõistet füüsikaline keha. Füüsikalised kehad võivad olla mistahes mõõtmetega uuritavad kehad, näiteks inimkeha,... Loe edasi 9827
MUDELID JA SÜMBOLID Kuna nähtused ja kehad võivad olla väga paljude omadustega ja omada palju suurusi, siis on võetud kasutusele mudelid ehk keha või nähtuse lihtsustatud kujutised. Mudelid luuakse... Loe edasi 7649
TÄHISED JA MÕÕTÜHIKUD Füüsikalisi suurusi tähistatase erinevatest tähestikest pärit sümbolitega ning need kirjutatakse kaldkirjas. Mõõtühikud esitatakse samuti sümbolitega kuid püstkirjas. Näide: m=5 kg. See... Loe edasi 22612
MÕÕTERIISTAD Mõõteriist on vahend, millega saab mõõta füüsikalist suurust kokkulepitud mõõtühikutes. Mõõteriistasid on mitmesuguseid, kuid igat mõõteriista iseloomustavad tema täpsus ja... Loe edasi 7440
OTSESED JA KAUDSED MÕÕTMISED Et mõõteriistaga õige mõõt saada, on vaja osata seda kasutada. Otseseks mõõtmiseks nimetatakse sellist mõõtmist, mille puhul saadakse tulemus otse mõõteriistalt. Kaudseks mõõtmiseks... Loe edasi 4810
MÕÕTMISE MÄÄRAMATUS JA TULEMUSTE ESITAMINE Mõõtmine ei saa olla täiesti täpne, kuid kõikide mõõtmiste puhul kasutatakse täpsusklassi. See on mõõtühiku suurusjärk, mis valitakse vastavat mõõdetavale suurusele. Näiteks... Loe edasi 4223
MÕÕTMISMEETODID Mõõtmismeetod on viis füüsikalise suuruse mõõtmiseks. Pindala mõõtmine Lihtsama kujuga kehade pindala saab leida, kui on mõõdetud tema külg või kaks külge . Ruudukujulise keha pindala... Loe edasi 12161
MIS ON LIIKUMINE? Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha, asendi või kuju tuvastamiseks on vaja vaatlejat ja liikumine toimub alati millegi suhtes. Liikumist võib vaadelda vaatleja suhtes, kuid võib... Loe edasi 6821
LIIKUMISE KUJUTAMINE GRAAFIKUL Graafik näitab korraga kahe muutuva füüsikalise suuruse mõõtmistulemusi ning nendevahelisi seoseid. Graafik võimaldab näidata korraga palju andmeid ning infot kergesti kätte saada. Liikumise... Loe edasi 5810
JÕUD Jõud ja selle rakendamine Jõud (tähis F ja ühik 1N) on füüsikaline suurus, mis näitab , kuidas üks keha teist mõjutab. Teise keha mõjutamist jõuga aga nimetatakse jõu rakendamiseks.... Loe edasi 5842
JÕU LIIGID leidis Inglise füüsik Isaac Newton, et Maal on külgetõmbejõud, mis mõjutab kõiki lähedalasuvaid kehasid ning kaks mistahes keha mõjutavad teineteist jõuga ja seda nimetatakse... Loe edasi 8776
MEHHAANILINE TÖÖ Mehhaaniline töö on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha või kehade liikumiseks rakendatavat jõudu (kehale mõjub jõud, mille tulemusena ta liigub). Kui mingi keha suhtes rakendatakse... Loe edasi 5559
ENERGIA Energia (E) näitab keha võimet teha tööd ehk siis suudab energiat omav keha jõudu rakendades tööd teha. Maksimaalne võimalik tehtav töö on võrdne energiaga, mida keha omab. Energia... Loe edasi 6277
POTENTSIAALNE JA KINEETILINE ENERGIA Potentsiaalne energia Keha seisuenergia ehk potentsiaalne energia on keha võime teha tööd oma asukoha tõttu. Tihtipeale on kehal potentsiaalne energia vaid seetõttu, et talle mõjub raskusjõud,... Loe edasi 22708
MIS ON KEEMIA? Tänapäeva keemikute eelkäijateks olid alkeemikud, kes üritasid luua nn tarkade kivi ehk aine, mille abil saaks muuta teisi metalle kullaks või hõbedaks , ravida haigusi või muuta inimesi 350... Loe edasi 10612
AATOM Kõik meid ümbritsev koosneb mitmesugustest ainetest, mis omakorda koosnevad aatomitest. Kuna aatom on liiga väike, et seda silmaga näha, on loodud aatomi lihtsustatud mudel. Mudelis kasutatakse... Loe edasi 17750
KEEMILISED ELEMENDID Aatomid erinevad üksteisest eelkõige prootonite arvu järgi tuumas ning prootonite arvu tuumas nimetatakse aatomnumbriks (Z). Aatomnumbri järgi jagatakse aatomid keemilisteks elementideks.... Loe edasi 17599
PERIOODILISUSTABEL Perioodilisustabelis on keemilised elemendid järjestatud aatomnumbri ehk prootonite arvu järgi, mis kasvab tabelis vasakult paremale ja ülevalt alla. Elemendi paigutus tabelis sõltub ka... Loe edasi 5699
ELEKTRONSKEEM Iga elemendi aatomil on vaid talle omane elektronkatte ehitus, mis oleneb perioodist ja rühmast, kus ta asub. Esimeses perioodis asuvatel elementide aatomitel on ainult üks elektronkiht, kus saab... Loe edasi 13665
MOLEKUL, AINE JA AINEOSAKE Molekul on vähemalt kahest aatomist koosnev aineosake. Näiteks vee molekul koosneb kahest vesiniku aatomist ja ühest hapniku aatomist. Süsihappegaasi molekulis aga on kaks hapniku aatomit seotud... Loe edasi 14356
MOLEKULAARSED JA MITTEMOLEKULAARSED AINED Ained jagatakse molekulaarseteks ja mittemolekulaarseteks lähtuvalt sellest, kas aineosakesteks on molekulid või aatomid. Molekulaarse aine aineosakeseks on molekul, mittemolekulaarse aine... Loe edasi 14779
KEEMILINE REAKTSIOON Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus muutuvad ühed ained teisteks. Näiteks fotosünteesi käigus muudetakse vesi ja süsihappegaas suhkruks ja hapnikuks. Inimese kehas aga lagundatakse... Loe edasi 8064
KEEMILINE REAKTSIOON JA ENERGIA Energiamuutus keemilisel reaktsioonil Keemilise reaktsiooni käigus muundub energia ühest liigist teise. Näiteks mobiiltelefoni aku laadimisel muundatakse elektrienergia keemiliseks energiaks ning... Loe edasi 4297
PERIOODILISUSTABEL KUI TÖÖVAHEND Metallid, poolmetallid ja mittemetallid Poolmetallid on toatemperatuuril tahked, kuid kergesti purunevad ained (nt räni Si), mis asuvad perioodilisustabelis metallide ja mittemetallide vahel... Loe edasi 4674
IOONID Ioon on aatom, millel on elektrilaeng. Aatomile tekib elektrilaeng okteti saavutamiseks elektrone liites või loovutades. Kuna elektrone liites või loovutades pole prootonite ja elektronide laeng... Loe edasi 4675
IOONILISED AINED Iooniline aine on mittemolekulaarne ioonidest koosnev aine. Iooniline on näiteks keedusool (NaCl), mis koosneb naatriumi ja kloori ioonidest. Naatrium on leelismetall, mille väliselektronkihil on... Loe edasi 9240
KEEMILISED SIDEMED Keemiline side on aineosakeste-vaheline vastastikmõju, mis hoiab neid koos ning keemilise sideme tüüp sõltub sellest, millised aatomid sidet moodustavad. SIMULATSIOON: Keemilise sideme... Loe edasi 14862
LIHT- JA LIITAINED Lihtaine on aine, mis koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest. Liitaine ehk ühend koosneb vähemalt kahe erineva elemendi aatomitest. Näide. Süsihappegaasi (CO2) liigitamine. Valemist on... Loe edasi 6286
AINETE FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED Ainete omadused sõltuvad aineosakestest ja keemilisest sidemest. Füüsikalised omadused Füüsikalised omadused on aine omadused, mis on iseloomustatavad ilma aine laguneemiseta. Mõõdetavaid... Loe edasi 15611
TEMPERATUUR Temperatuuriks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui soe või külm keha on. Kuigi kehasid katsudes saab öelda, kas keha on soe, leige, külm või kuum, saab täpse temperatuuri teada... Loe edasi 5682
SOOJUSPAISUMINE Aine või materjali soojendamisel see paisub, sest aineosakesed hakkavad kiiremini liikuma ning suureneb osakestevaheline ruum. Jahtumisel toimub vastupidine protsess. Aine ruumala muutumist... Loe edasi 14165
SOOJUSENERGIA Soojusenergia on kõigi osakeste liikumisenergiate summa, mida väljendatakse energia ühikutes (džaulides). Soojusenergia on seda suurem, mida rohkem osakesi aines on või mida kõrgem on... Loe edasi 6043
SOOJUSÜLEKANNE Soojusülekandeks nimetatakse soojusenergia kandumist soojemalt kehalt külmemale soojusjuhtivuse, konvektsiooni või soojuskiirguse kaudu. Soojusülekande liigid: Loe edasi 9271
AINE OLEKUTE MUUTUMINE JA LOODUSNÄHTUSED Vedela aine muutumist tahkeks nimetatakse tahkumiseks ja tahke aine üleminekut vedelaks nimetatakse sulamiseks. Vedeliku muutumist gaasiks nimetatakse aurustumiseks ning vedeliku aurustumist kogu... Loe edasi 10336
SEGUD JA LAHUSED Alkeemikud arvasid, et kõik ained on puhtad ained. Aristoteles ( ) leidis, et kõik ained koosnevad neljast elemendist: tulest, veest, maast ja õhust. Iga aine pidavat sisaldama kindla protsendi... Loe edasi 3215
PUHAS AINE JA SEGU Puhas aine on liht- või liitaine, mis koosneb ühesugustest aineosakestest. Looduses esineb puhtaid aineid vähe, kuna nad on ebapüsivad ja reageerivad või segunevad teiste ainetega. Ehedal kujul... Loe edasi 12555
LAHUS Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti on aine, milles teise aine osakesed jaotuvad ühtlaselt. Vesi on levinuim lahusti ja lahuseid, mille lahustiks on vesi... Loe edasi 7943
AINETE LAHUTAMINE SEGUDEST Kuna erinevatel ainetel on erinevad omadused, on võimalik aineid segudest eraldada. Puhas aine, segu ja ainete lahutamine: Ainete lahutamine segust. Filtrimine: Destilleerimine: MÄNG:... Loe edasi 7536
TÖÖOHUTUS LABORIS Kuna keemialaboris puututakse kokku igasugu ohtlike ainetega, tuleb seal väga ettevaatlik ja tähelepanelik olla. Ohutusvahendid Lisaks on vaja teada, kus asuvad ning kuidas töötavad... Loe edasi 4982
LABORIVAHENDID Katseklaas Väiksemate ainekoguste hoidmiseks, segamiseks või kuumutamiseks. Klaaspulk Ainete ja lahuste segamiseks. Keeduklaas Anum ainete kokkusegamiseks. Kooniline kolb Selles saab valmistada... Loe edasi 12067
MOBIILTELEFON JA TEADUS Umbes 100 aastat tagasi leiutati juhtmevaba telegraaf, mis võimaldas morsekoodis infot edastada (piiksude kombinatsioonide abil). patenteeris Alexander Graham Bell telefoni. Patareid meie ümber ja... Loe edasi 3427
