8. klass

PUHTAD AINED JA SEGUD

Puhtad ained koosnevad ühe ja sama aine osakestest. Puhtad ained on näiteks keedusool, suhkur, destilleeritud vesi. Segud saadakse mitme aine segamisel ning seetõttu koosnevad erinevatest...

Loe edasi 16 tuh

AINE FÜÜSIKALISED OMADUSED

Peamised aine füüsikalised omadused on olek (tahke, vedel, gaasiline), värvus, sulamis- ja keemistemperatuur, elektri- ja soojusjuhtivus ning tihedus. Vee olekud on hästi tuntud: jää (tahke),...

Loe edasi 13 tuh

PIHUSSÜSTEEMID

Pihusteks nimetatakse süsteeme, kus üks aine on ühtlaselt pihustatuna jaotunud teises aines. Ainet, mis pihustatuna ühtlaselt jaotub nimetatakse pihusfaasiks ning ainet, milles see ühtlaselt...

Loe edasi 10 tuh

KOLLOIDLAHUSED

Kolloidlahused on üks pihussüsteemide liike, kus pihustatud osakeste suurus on 10–5–10–7 cm. Kolloidlahused välise vaatluse tulemusena ei erine tõelistest lahustest, kuid kolloidlahuseid...

Loe edasi 5 tuh

LABORIVAHENDID

Peamised keemialaboris kasutatavad vahendid ning nende otstarve:

Loe edasi 11 tuh

AINE ERALDAMINE SEGUDEST

Ainete eraldamine segust sõltub eelkõige sellest, millistest ainetest segu on tekkinud. Vees lahustumatute ainete eraldamine Kõige lihtsam moodus vees lahustumatuid aineid eraldada on setitamine...

Loe edasi 10 tuh

LAHUSTUVUS

Lahused on ainete segud, kus aine (lahustunud aine) on lahustatud lahustis (vedelikus). Väga paljudes lahustes on lahustiks vesi. Lahuseid, kus lahustunud aineks on vesi nimetatakse ka...

Loe edasi 17 tuh

TÕELISTE LAHUSTE TEKKIMINE

Lisades veele mingit ainet, võib märgata seda, et lahuse temperatuur muutub. Mõne aine lahustamisel lahuse temperatuur tõuseb (näiteks lisades vette hapet), kuid mõne aine lahustamisel lahuse...

Loe edasi 4 tuh

KÜLLASTUNUD JA KÜLLASTAMATA LAHUSED

Küllastunud lahuseks nimetatakse lahust, kus antud temperatuuril ainet enam ei lahustu. Maksimaalset kogust ainet, mida saab antud temperatuuril lahustada näitab aine lahustuvus (Lahustuvus...

Loe edasi 10 tuh

LAHUSE PROTSENDILINE KOOSTIS

Seda, kui palju ainet lahuses on näitab lahuse protsendiline koostis. Lahustunud aine protsent näitab, mitu grammi ainet on 100 grammis lahuses. Lahuse mass on lahustunud aine massi ja vee...

Loe edasi 28 tuh

KEEMILISE REAKTSIOONI TUNNUSED

Keemiliseks reaktsiooniks nimetatakse ühe aine muutumist teiseks aineks või teisteks aineteks. Keemiline reaktsioon on näiteks raua roostetamine õhuhapniku toimel. Kuid keemiline reaktsioon ei...

Loe edasi 18 tuh

KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS

Keemilise reaktsiooni kiiruse all mõeldakse seda, kui kiiresti muutub aine kontsentratsioon. Teisiti öeldes, mõeldakse seda, et kui palju tekib uut ainet (või kui palju lähteainet ära...

Loe edasi 5 tuh

AATOMI EHITUS

Aatom koosneb aatomi tuumast ning elektronkattest. Aatomi tuum koosneb omakorda prootonitest ja neutronitest. Prootonil on positiivne laeng ning prootonite arv määrab ära elemendi. Neutronil laeng...

Loe edasi 17 tuh

KEEMILISED ELEMENDID

Keemiline elemendi moodustavad ühesuguse prootonite arvuga aatomid. Keemilisi elemente tähistatakse ühe- või kahetäheliste sümbolitega, mis on enamasti tuletatud elemendi ladinakeelsest...

Loe edasi 10 tuh

PERIOODILISUSSÜSTEEM

Keemiliste elementide ning neist moodustunud ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses aatomituuma laengust. Süsteemi, mille järgi on paigutatud tänapäeva keemilised elemendid nimetatakse...

Loe edasi 19 tuh

AATOMI ELEKTRONSKEEM

Elektronskeem on üks lihtsamaid võimalusi kirjeldamaks aatomi ehitust. Elektronskeemiga kirjeldatakse ära aatomi tuumalaeng ja see, kuidas elektronid paiknevad elektronkihtidel. Näiteks kaltsiumi...

Loe edasi 45 tuh

IOONID

Ioonid tekivad keemilise reaktsiooni tulemusena, kus aatom liidab või loovutab elektrone. Kui aatom liidab elektrone, tekib temast negatiivse laenguga ioon – anioon. Kui aatom loovutab elektrone,...

Loe edasi 24 tuh

OKSÜDATSIOONIASTE

Oksüdatsiooniaste näitab seda, kui palju on aatom liitnud või loovutanud elektrone. Kuna elektroni laeng on negatiivne, siis kui aatom loovutab elektrone, on oksüdatsiooniaste positiivne, kui...

Loe edasi 21 tuh

Keemiline side. Molekulid ja kristallid

Looduses esineb üksikuid aatomeid vähe, vaid väärisgaasid esinevad gaasilises olekus üksikute aatomitega. Aatomid tahavad saavutada väärisgaasidega sarnast elektronkatte ehitust –...

Loe edasi 9 tuh

Liht- ja liitained

Ained võivad koosneda ühe või erineva elemendi aatomitest. Ühe ja sama elemendi aatomi(te)st koosnevaid aineid nimetatakse lihtaineteks – näiteks hapnik (O2), lämmastik (N2), vask (Cu)....

Loe edasi 9 tuh

TAIMEDE VÄLISEHITUS

Taimed on kõik sellised elurid, kes sisaldavad rohelist pigmenti (klorofüll) ning teevad endale ise õhus leiduvast süsihappegaasist ning mullas leiduvast veest ja mineraalainetest päikesevalguse...

Loe edasi 8 tuh

TAIMEDE PALJUNEMINE

Taimed saavad paljuneda suguta (Mittesuguliselt ehk vegetatiivselt) ja suguliselt. Mittesugulisel paljunemisel läheb uus taim (üks taim on tinglikult üks isend. Kuid et taimede puhul on sageli...

Loe edasi 14 tuh

TAIMERÜHMADE ISELOOMULIKUD TUNNUSED

Suurem osa meid ümbritsevatest taimedest on katteseemnetaimed. Kõiki teisi on nende seast lihtne eristada, kui silmas pidada järgmisi iseloomulikke tunnuseid ja märksõnu.

Loe edasi 7 tuh

LEVIK JA KASVUKOHT

Taimedel puudub aktiivne liikumisvõime, ehkki nad pole päris liikumatud. Taimed levivad peamiselt loomade või tuule abil ja hakkavad idanema soodsas kasvukohas ning sobiva kliimaga piirkonnas....

Loe edasi 8 tuh

MILLEKS TAIMI TUNDA?

Iga inimene peab teadma mürgiseid ja ohtlikke taimi.  Nõgest ei pea lapsele tutvustama — ta kogeb ise, et see kõrvetab. Ent paljud ahvatleva välimusega metsamarjad võivad olla mürgised,...

Loe edasi 5 tuh

TAIME- JA LOOMARAKK

Juuresolev videoklipp näitab taime- ja loomaraku erinevust. ;feature=

Loe edasi 12 tuh

ÕISTAIMEDE EHITUS

Juur Juur on taimeorgan, mis enamasti paikneb pinnases ning mille ülesandeks on taime kinnitamine ning vee ja mineraalainete imamine (imamine on passiivne tegevus, imemine aga aktiivne). Paljud...

Loe edasi 11 tuh

FOTOSÜNTEES

Fotosüntees (sõna tuleb kreeka keelest, kus «photo-» tähendab valgust ja «synthesis» ühendamist või  liitmist) on looduses toimuv protsess, mille käigus elurid muudavad päikeseenergia...

Loe edasi 21 tuh

MIKS SEENED SÜSTEEMI EI SOBI?

Seened ümbritsevad meid kõikjal. Seened pole üksnes metsahämarikus kasvavad kübaraga moodustised, vaid enamasti silmatorkamatu võrgustik, võrreldav ämbliku püünisega. Nad elavad pinnases...

Loe edasi 5 tuh

SEENTE MITMEKESISUS

Eestis on praegu teada umbes 3500 liiki seeni, neist vaid kolmandik moodustavad nn kübaraid. Eesti suurseentest on umbes 400 söödavat, ligi 200 mürgist ning  ligi 150 raviomadustega liiki....

Loe edasi 4 tuh

SAMBLIKUD

Samblikud on liitorganismid, kes koosnevad seentest ja kas vetikatest või bakteritest. Seened ise ei fotosünteesi, seetõttu vajavadki samblikud teise koostisosana fotosünteesivõimelisi elureid....

Loe edasi 6 tuh

SEENTE JA SAMBLIKE PALJUNEMINE

Seened paljunevad peamiselt eoste abil. Üherakulised mikroseened (näiteks pärmseened) paljunevad edukalt ka pungumise teel. Eos (ehk spoor) on elurite eriline paljunemise otstarbega rakk, mille...

Loe edasi 9 tuh

PARASIIT VÕI SÜMBIONT

Parasiitlust esineb looduses erinevate liikide vahel kaunis sageli. Parasiit kasutab peremeesorganismi oma elutegevuseks, hävitades viimase kudesid ja kasutades tema toitu. Lisaks saastavad...

Loe edasi 8 tuh

MIS KASU ON SEENTEST JA SAMBLIKEST?

Hallitusseente ehk hallikute toodetud mürke on inimene õppinud kasutama bakterhaiguste raviks. Mitmeid neist kasutatakse toiduainetetööstuses, nt hallitusjuustude valmistamisel. Pagaritööstus...

Loe edasi 6 tuh

HARJUTUSED

Kas oskad? Harjutus 1. Joonisel on skeem õie ristlõikest. Ühenda õie osad õigete numbritega. [Pildil on algul nimed juhuslikus järjekorras] [Pärast lohistamisi õigesti ühendamist on tulemus...

Loe edasi 4 tuh

SELGROOTUTE MITMEKESISUS

Selgrootud ei oma terminina süstemaatilist tähendust, selline nimetus on kokkuvõtliku mõistena kasutusel pigem mugavuse mõttes, eristamaks neid loomi keelikloomadest (ehk selgroogsetest)....

Loe edasi 4 tuh

SELGROOTUD TOIDUAHELAS

Kuigi selgrootute seas on palju taim- või planktontoidulisi loomi, on enamik neist rööveluviisiga tarbijad (taimed toodavad ise toitaineid ning neid nimetatakse tootjateks ehk autotroofideks). Nii...

Loe edasi 12 tuh

SELGROOTUTE LIIKUMISVIISID

Kõik selgrootud saab jaotada paikseteks (ehk sessiilseteks) ja liikuvateks. Arusaadavalt liiguvad paljud vees elavad loomad aktiivselt ujudes või passiivselt hõljudes. Maismaaloomade puhul sõltub...

Loe edasi 4 tuh

SELGROOTUTE MEELED

Selgrootute meeleelundid on arenenud kooskõlas nende käitumise ja elutingimustega. Mida lihtsamad loomad, seda lihtsam on ka nende närvisüsteem ja vähem keerukad meeleelundid.   Käsnadel...

Loe edasi 8 tuh

MITMEST SOOST ON LOOMAD?

Me oleme harjunud, et olemas on emasloomad ja isasloomad. Ka taimeriigis on eristatavad emasõied ja isasõied. Enamik õisi on aga liitsugulised (ühes õies on nii tolmukad kui ka emakad).  ...

Loe edasi 8 tuh

MOONDE EELISED

Suur osa elureist areneb moondega (näiteks arenevad moondega ka kahepaiksed: nende vastseid nimetatakse kullesteks.). Selgrootute puhul on kõige paremini tuntud lülijalgsete, eriti putukate areng....

Loe edasi 4 tuh

PARASIIDI ELUTSÜKKEL

Paljud parasiitsed loomad vahetavad elu jooksul peremeest. See võimaldab neil paremini levida. Näiteks põistang-paelussi võib inimene nakatuda halvasti töödeldud liha süües. Näiteks solge...

Loe edasi 7 tuh

VIIRUSED EI OLE RAKUD

 Video viirustest:

Loe edasi 4 tuh

BAKTERID

Biomassilt on baktereid rohkem kui taimi ja loomi kokku Bakterid on kõige pisemad üherakulised eeltuumsed elurid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterite suurus ei küüni üle 5...

Loe edasi 9 tuh

TOIDU TÖÖTLEMINE

Et toiduained ei puutuks kokku liigsete bakterite, algloomade ja seentega, pakendatakse ja töödeldakse neid erinevate meetoditega. Kui külmutamine ja kuumutamine teenivad eelkõige pikemaajalise...

Loe edasi 5 tuh

MIKROOBID JA ELUKUTSE

Ükski teadmine ei ole liigne ning üldteadmised mikroobidest (mikroobideks nimetatakse üldiselt kõiki mikroskoopilisi elureid vaatamata nende süstemaatilisele kuuluvusele) on kasuks igaühele....

Loe edasi 3 tuh

POPULATSIOONIST

Eesti keeles on seda loodusteaduse mõistet nimetatud ka asurkonnaks. Asurkonna moodustavad kõik samasse liiki kuuluvad elurid, kes elavad ühes ja samas geograafilises piirkonnas ning kasutavad...

Loe edasi 6 tuh

MUDELID

Loodus on terviklik ning toimib inimesest sõltumatult. Erinevate loodusobjektide jaotamise ning süstematiseerimisega kõikvõimalikel viisidel tegelevad inimesed selleks, et neid paremini mõista....

Loe edasi 3 tuh

KONKURENTS

Konkurents (siin on toodud konkurentsi bioloogia-alane mõiste, lisaks tuntakse veel poliitilist konkurentsi ja majanduses esinevat konkurentsi turuosa nimel) on liikide või organismide vastastikku...

Loe edasi 7 tuh

Ilm ja kliima

Õhk on gaaside segu: lämmastik, hapnik ja veeaur. Me vajame hingamiseks hapnikku, seda on õhus umbes 21%, lämmastikku on 78%. Hapnikku toodavad rohelised taimed ja merevetikad fotosünteesi...

Loe edasi 11 tuh

Kliimadiagrammid ja kliimakaardid

Kliimakaarte koostatakse sademete hulga, keskmise temperatuuri, õhurõhu, tuulte suuna jne järgi. Samasuguse temperatuuriga alad ühendatakse joontega, saame isotermid. Tavaliselt kujutatakse...

Loe edasi 8 tuh

Päikesekiirguse jaotumine maal

Päike asub Maast 150 miljoni kilomeetri kaugusel ja kujundab meie ilma ning kliimat. Päikese mass on Maast 300 000 korda suurem, kuid tihedus väiksem. Pinnatemperatuur on umbes 6000 kraadi C. Osa...

Loe edasi 20 tuh

Õhu liikumine ja õhurõhk, seos

Miks on õhurõhk madalikul kõrgem kui mägedes? Külm õhk on soojast õhust raskem ja vajub madalamatele aladele. Kui õhu liikumist ei toimu, siis võib mõõta väga madalaid temperatuure...

Loe edasi 11 tuh

Üldine õhuringlus

Tuult iseloomustavad suund ja kiirus. Tuule suund nimetatakse selle ilmakaare järgi, kust see puhub. Ilmakaared: Ilmakaared Tuul puhub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem...

Loe edasi 7 tuh

Ookeanide ja pinnamoe mõju kliimale

Kuidas mõjutab meri maismaa temperatuuri? Maismaa ja vesi neelavad ja peegeldavad soojust erinevalt. Vee temperatuur tõuseb aeglaselt ja ka langeb aeglaselt, veel on suur soojusmahtuvus. Loe vee...

Loe edasi 11 tuh

Kliimavöötmed

Kuidas kliimavöötmed kujunevad? Kliimavöötmed ühtivad peamiste õhumasside tekkekohtadega. Põhikliimavöötmeid on neli: Põhikliimavöötmed. Vaata ka: Põhikliimavöötmed2 Erinevate...

Loe edasi 15 tuh

Kliima muutused

Miks kliima muutub? Seda mõjutavad maavälised tegurid, nagu päikesekiirguse hulk ja orbiidi kuju muutmine aja jooksul, ka suured asteroidid, meteoriidid. Maasisesed tegurid on laamtektoonika ehk...

Loe edasi 4 tuh

Veeressursid Maal

Kus leidub vett? Vesi asub maakeral õhus veeauruna, maailmameres ja maismaal siseveena, kokku on seda 1,4 miljardit kuupkilomeetrit. Vesi on pidevas liikumises ja võib muutuda vedelaks, tahkeks ja...

Loe edasi 5 tuh

Maailmamere koosnemine ookeanidest ja meredest

Millisteks veteväljadeks jaotatakse maailmameri? Ookeani nimetus: okeanos tähendab kreeka keeles jõgi (suur ja soolane). Maakera paistab kosmosest sinisena, sest vesi moodustab planeedi pinnast...

Loe edasi 11 tuh

Vesi maailmameres

Miks on merevesi soolane? Merevesi ei kõlba juua, sest sisaldab liiga palju soolasid, ühes kilogrammis merevees on 35 grammi lahustunud mineraalaineid. Soolad satuvad vette jõgedest ja kivimitest....

Loe edasi 6 tuh

Tõus ja mõõn

Mis põhjustab meretaseme tõusu ja langust? Veetase muutub kõigil rannikutel, mõnes kohas on see vaevumärgatav (Eestis), kusagil aga muutub sadu meetreid. Veetaseme muutusel on kindel...

Loe edasi 25 tuh

Jõed

Kuidas tekib jõgi? Sademete vesi imbub osaliselt pinnasesse, kuid ülejääk voolab kõrgemalt madalamale, ühineb allikatest, kraavidest ja teistest ojadest tuleva veega ning kulutab pinnasesse...

Loe edasi 11 tuh

Jõgede toitumine, üleujutused

Kust saavad jõed oma vee? Ekvaatori lähedal voolavaid jõgesid toidab vihmavesi. Seal sajab aastaringi palju ja ühtlaselt, jõed on väga veerohked, nt Kongo, Amazonas. Lähisekvatoriaalses...

Loe edasi 9 tuh

Looduskomponentide vastastikused seosed

Millised jõud mõjutavad protsesse Maa pinnal? Maad mõjutavad sise- ja välisjõud. Vulkaanide tegevus toimub ja maavärinad tekivad Maa siseenergia mõjul. Need muudavad maapinda...

Loe edasi 6 tuh

Loodusvööndite paiknemise seaduspärasused

Kuidas paiknevad loodusvööndid? Maakera katavad erinevate tingimustega elukeskkonnad ehk loodusvööndid. Loodusvööndit iseloomustab kliima, taimkate ja loomastik. Loodusvööndite leviku...

Loe edasi 11 tuh

Ekvatoriaalne vihmamets

Kliima on palav ja niiske, +25C, aastaaegu pole, sademed on aastas jaotunud ühtlaselt, sajab 2000 mm ringis. Vihmametsadest: Vihmamets Ameerikas Amazonase, Aafrikas Kongo jõe ümbruses ja...

Loe edasi 14 tuh

Savann

SAVANNID Savannidest loe liskas SIIT Lähisekvatoriaale mussoonkliima paikneb 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus. Seal on kaks peaaegu võrdse pikkusega aastaaega: kuiv ja niiske. Suuremad savannid...

Loe edasi 13 tuh

Kõrb

KÕRBETE ASEND MAAILMAS Loe lisaks: Kõrbed Kõrbed ja poolkõrbed katavad veerandi kogu maismaa pinnast, suurimad neist asuvad Aafrikas ja Austraalias, Araabia poolsaarel ja Hiinas. Kõrbevöönd...

Loe edasi 15 tuh

Vahemereline põõsastik ja mets

VAHEMERELISED METSAD   Seal kus valitseb kuiv ja kuum suvi ning jahe ja vihmane talv, levivad igihaljad torkivad põõsastikud, tammemetsad. Neid võib kohata Vahemere ümbruses, 30. ja 40....

Loe edasi 10 tuh

Parasvöötme rohtla

PARASVÖÖTME ROHTLAD Loe lisaks: Rohtlad Parasvöötme rohtlad levivad mandrite siseosades ja rannikuil, mida uhuvad külmad hoovused. Nendel aladel ületab aurumine sademete hulga, kliima on kuiv....

Loe edasi 12 tuh

Parasvöötme sega- ja lehtmets

SEGA- JA LEHTMETSAD Sega- ja lehtmetsad asuvad peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas Suur Järvistu ümbruses, Hiinas Suur-Hiina tasandikul ja vähemal määral ka Uus-Meremaal. Taimestik on tuntud...

Loe edasi 19 tuh

Parasvöötme oksamets

OKASMETSAD TAIGA   Loe lisaks: Taiga   Taiga- ja okasmetsavöönd on tekkinud pärast viimast mandrijäätumist, see hõlmab igikülmunud pinnasega alasid ja paikneb enamuses...

Loe edasi 10 tuh

Tundra

TUNDRA Loe lisaks: Tundra Tundrakliima Tundra nimetus pärineb soome keelest, tunturi tähendab puudeta künkaid ja mägesid. Lähisarktilises ja arktilises kliimavöötmes esinevad puudeta...

Loe edasi 9 tuh

Jäävöönd

JÄÄ- JA KÜLMAKÕRBED Jäävööd paikneb ümber pooluste, nii lõunas kui põhjas. Siin on maapind kogu aasta kaetud jääga ja veealad ei muutu aastas kasvõi korraks täielikult jäävabaks....

Loe edasi 12 tuh

Kõrgusvööndilisus

KÕRGVÖÖNDILISUS Miks erineb mäestike kliima tasandike omast? Andide mäestikus kirjeldas taimkatte vööndilisust juba saksa teadlane Alexander von Humboldt. Ühe kilomeetri võrra tõustes...

Loe edasi 8 tuh

Inimtegevus erinevates loodusvööndites ja mäestikes

Loodusvööndid mõjutavad inimeste riietust, toitumist ja eluasemeid. Rannikualade inimesed tegelevad kalapüügi ja mereandide kogumise või kasvatamisega. Tasandike inimesed tegelevad...

Loe edasi 5 tuh

Keskkonnaprobleemid seoses inimtegevusega

Kuidas inimene loodust mõjutab? Inimene rajab ehitisi, leiutab masinaid, muudab elu mugavamaks ja mitmekesisemaks. Samas eluks vajalikku materjali peab ta hankima loodusest, sellega muudab inimene...

Loe edasi 5 tuh

Maailmamere elustik

Maailmameri hõlmab 71% maakera pindalast. Selle veepinna kohal toimuvad protsessid kujundavad Maa kliimat. Maailmameres kasvavad vetikad on tähtsaimad ja suurimad hapniku tootjad ja süsihappegaasi...

Loe edasi 6 tuh

Geotsentrism. Heliotsentrism

Kuna maailmaruumi oli vanal ajal võimalik vaadelda ainult Maalt, siis arvasidki vana-aja teadlased, et maailmaruumi keskpunktis asub Maa ning kõik muu, mis ruumis asetseb tiirleb selle ümber....

Loe edasi 7 tuh

Päike

Päike aga on üsna tavaline täht teiste seas, ainult et Maale kõige lähemal. Justnimelt Päikese lähedus on põhjus, miks me näeme seda kettakujulisena, kõiki ülejäänud tähti aga punktina....

Loe edasi 8 tuh

Päikesesüsteem

Ümber Päikese tiirleb lisaks Maale veel seitse planeeti, lisaks terve hulk väiksemaid taevakehi, näiteks väikeplaneedid. Enamiku planeetide ümber tiirleb üks või enam looduslikku kaaslast,...

Loe edasi 11 tuh

Maa

Kuna Maani (fotol koos Kuuga) jõuab vaid murdosa Päikese poolt kiiratud energiast, on maapinna keskmine temperatuur Päikese pinnatemperatuurist oluliselt madalam, vaid 15 kraadi. Maakera...

Loe edasi 6 tuh

Kuu

  Maale lähimaks taevakehaks on tema ainuke looduslik kaaslane Kuu. Kuu tiirleb meist keskmiselt 385 000 kilomeetri kaugusel ning teeb ühe täistiiru 29,5 päevaga. Samal ajal kui Kuu tiirleb...

Loe edasi 5 tuh

Võnkumine

Võnkumisteks nimetatakse selliseid liikumisi, mis korduvad kindla ajavahemiku tagant, kusjuures võnkuv keha läbib sama tee alati edasi-tagasi. Võnkuvad kehad on näiteks kellapendel, vedru otsa...

Loe edasi 9 tuh

Pendel

Võnkumisi kirjeldatakse erilise lihtsustatud mudeli, pendli abil. Pendlina käsitletakse mingisugust raskust, mis on riputatud venimatu niidi külge, kusjuures koormise mass peab olema niidi omast...

Loe edasi 5 tuh

Võnkesageduse ja –perioodi arvutamine

Seega, kui me teame mitu võnget pendel mingi aja jooksul teeb, saame võnkeperioodi arvutada järgmiselt: sagedust aga: Teisisõnu periood ja sagedus on teineteise pöördväärtused. Võnkeperioodi...

Loe edasi 12 tuh

Lained. Lainete levimiskiirus

Kui võnkumine satub mingisse keskkonda, võib ta seal hakata levima lainena. Lainega levib ruumis edasi võnkuva keha energia. Laine kõige kõrgemat punkti nime¬ta¬takse laineharjaks, madalaimat...

Loe edasi 6 tuh

Piki- ja ristlained

Laineid liigitatakse selle põhjal, kuidas võnguvad keskkonna osakesed temas. Kui nad võnguvad risti laine levimise sihiga, on tegu rist¬lai¬ne¬ga, kui võnkumine toimub laine levimise...

Loe edasi 5 tuh

Heli

Üheks tüüpiliseks pikilaineks on, heli ehk hääl, mis tekib õhus või mõnes muus keskkonnas võnkuvate kehade läheduses. Seadeldisi, mis on mõeldud hääle võimendamiseks, nimetatakse...

Loe edasi 9 tuh

Müra

Sellist heli, mis tekib korrapäratu võnkumise tulemusena, nimetatakse müraks. Korrapärase võnkumise tulemusel tekkivat heli nimetatakse harmooniliseks või ka musikaalseks. Müra on inimese...

Loe edasi 3 tuh

Valguse olemus ja levimine

Valguse kätte jäetud esemed soojenevad ja pleekuvad - need nähtused on tõenduseks sellele, et valgus sisaldab endas energiat. Valgus kujutab endast erilist lainetust. Seepärast ei räägi me...

Loe edasi 5 tuh

Valgusallikad. Valguse komponendid

Kõiki neid kehi, mis kiirgavad valgust nimetatakse valgusallikateks. Kuna valgus kannab energiat ümbritsevasse ruumi, siis vajavad kõik valgusallikad töötamiseks energiat. Tuli, välk ja laava...

Loe edasi 9 tuh

Valgusvihk

Valguskiirt me vaadelda ei saa, sest tegemist on mõttelise joonega. Kitsast või ka laiemat ruumipiirkonda, milles valgus levib nimetatakse füüsikas valgusvihuks. Valgusvihkusid on kolme liiki:...

Loe edasi 6 tuh

Vari

Kui valgus jõuab valgust mitteläbilaskva kehani, tekib selle taha piirkond, kuhu ei lange valgust – vari. Seda varjuosa, kuhu üldse valgusenergiat ei lange nimetatakse täisvarjuks, aga seda...

Loe edasi 5 tuh

Kuu- ja päikesevarjutused

Kuu ja Maa on läbipaistmatud kehad, seetõttu tekib nende taha keerukas täis- ja poolvarju piirkond. Tänu nendele on loodud võimalus kuu- ja päikesevarjutuste tekkeks. Varjutus tekib siis, kui...

Loe edasi 10 tuh

KUU FAASID

Varju tekkimisega on selgitatav ka Kuu kuju muutumine taevas ehk kuu faasid. Kuna Kuu on valgust mitte läbi laskev keha, siis tekib tema taha vari. Sõltuvalt Kuu asukohast Maa ja Päikese suhtes,...

Loe edasi 10 tuh

Valguse peegeldumine

Kui valgus levib ühtlases keskkonnas, siis on valguskiired sirgjooned – see tähendab kehtib valguse sirgjoonelise levimise seadus. Kui valgus jõuab aga erinevate keskkondade eralduspinnale, siis...

Loe edasi 10 tuh

Peeglid

Sellist valgust peegeldavat keha, kus peegeldav pind, on tasapind, nimetatakse tasapeegliks. Kui tasapeeglile langeb paralleelne valgusvihk, siis peale peegeldumist on see valgusvihk paralleelne, kui...

Loe edasi 4 tuh

Kiirte käik tasapeeglis

Tasapeeglile langev valgusvihk sellelt peegeldudes oma kuju ei muuda – paralleelne valgusvihk jääb paralleelseks – hajuv hajuvaks ning koondav koondavaks. Tasapeeglis valguskiire käiku...

Loe edasi 4 tuh

Kiirte käik kumerpeeglis

Peegli raadiuse sihilist joont, mis ühendab peegelpinna keskpunkti peegli kumeruse kesk-punktiga nimetatakse peegli peateljeks. Kõik peegli peateljega paralleelselt peeglile langevad kiired...

Loe edasi 4 tuh

Kiirte käik nõguspeeglis

Ka nõguspeegli korral nimetatakse raadiuse sihilist joont, mis ühendab peegelpinna keskpunkti peegli kumeruse kesk¬punktiga peegli peateljeks. Kõik peegli peateljega paralleelselt peeglile...

Loe edasi 4 tuh

Valguse hajus peegeldumine

Kui valgust peegeldav pind on ebatasane, siis muutub paralleelne valgusvihk peale peegeldumist hajusaks mistõttu taolist peegeldumist nimetataksegi hajusaks peegeldumiseks. Hajusalt peegelduvaid...

Loe edasi 5 tuh

Valguse murdumine

Mõõtmistega on kindlaks tehtud, et valguse kiirus erinevates keskkondades on erinev. Kõige suurem on valguse kiirus vaakumis, kus tema väärtuseks on 300 000 km/s, kõigis teistes keskkondades on...

Loe edasi 7 tuh

Valguse murdumise seaduspärasused

Kui valgus läheb keskkonnast, kus ta liigub kiiremini ehk tema optiline tihedus on väiksem keskkonda, kus ta liigub aeglasemalt ehk tema optiline tihedus on suurem, siis toimub valguse murdumine...

Loe edasi 5 tuh

Valguse murdumise rakendused

Kui valgus langeb paralleelsete tahkudega klaasplaadile, siis toimub valguse murdumine nii plaati sisenemisel kui plaadist väljumisel. Seejuures on plaati sisenenud kiir paralleelne plaadist...

Loe edasi 4 tuh

Täielik peegeldus

Üleminekul suurema optilise tihedusega keskkonnast väiksema optilise tihedusega keskkonda, murdub valgus ristsirgest eemale. Seega peab kehtima seos, et murdumisnurk on alati suurem kui...

Loe edasi 5 tuh

Läätsed

Valguse murdumist kasutatakse seadeldistes, mida nimetatakse läätsedeks. Läätsed on kumerate ja nõgusate pindadega piiratud läbipaistvad kehad, mille optiline tihedus erineb ümbritseva...

Loe edasi 8 tuh

Kiirte käik ja kujutised

Kujutis on koht, kus me näeme asuvat keha pärast seda kui temalt langenud peegeldunud või murdunud valgus langeb meile silma. Tehnilises mõttes on tegu punktiga, kus lõikuvad peegeldunud või...

Loe edasi 4 tuh

Kiirte käik koondavas läätses

(1) Kiir, mis langeb läätsele paralleelselt optilise peateljega murdub peatelje poole ning läbib läätse fookuse. (2) Kiir, mis langeb läätse keskpunkti, läheb läätsest murdumata läbi...

Loe edasi 4 tuh

Kiirte käik hajutavas läätses

(1) Kiir, mis langeb läätsele paralleelselt optilise peateljega murdub läätse ebafookuse sihis peateljest eemale. (2) Kiir, mis langeb läätse keskpunkti, läheb läätsest murdumata läbi...

Loe edasi 3 tuh

Kujutiste konstrueerimine peeglites ja läätsedes

Punkti kujutise konstrueerimiseks peame joonestama vähemalt kahe punktist lähtuva kiire käigud arvestades peegeldumis- ja/või murdumisseadusi. Kuna oleme näinud, et teatavate kiirte käik...

Loe edasi 3 tuh

Kujutise konstrueerimine tasapeeglis

Tasapeegli korral eelistatud kiired puuduvad. Kujutise konstrueerimiseks tuleks valida kaks suvalist kiirt, mõõta nende langemisnurgad ning joonestada nendega võrdsed peegeldumisnurgad. Siiski on...

Loe edasi 4 tuh

Kujutise konstrueerimine nõguspeeglis

Nõguspeegli korral oli (1) eelistatud kiireks peegli peateljega paralleelne kiir. See peegeldub selliselt, et peegeldunud kiired koonduvad peegli fookuses. (2) Teise kiirena on mõistlik kasutada...

Loe edasi 3 tuh

Kujutise konstrueerimine kumerpeeglis

Ka kumerpeegli korral oli (1) eelistatud kiireks peegli peateljega paralleelne kiir. See peegeldub selliselt, et peegeldunud kiired hajuvad peegli ebafookuse sihis. (2) Teise kiirena on kumerpeegligi...

Loe edasi 3 tuh

Kujutuse konstrueerimine koondavas läätses

Koondavas läätses olid ennustatava käiguga kiirteks (1) kiir, mis langeb läätsele paralleelselt peateljega, murdub ja läbib läätse fookust ja (2) kiir, mis langeb läätse keskpunkti, läheb...

Loe edasi 3 tuh

Kujutise konstrueerimine hajutavas läätses

Hajutavas läätses olid ennustatava käiguga kiirteks (1) kiir, mis langeb läätsele paralleelselt peateljega, murdub peateljest läätse ebafookuse sihis eemale (tema pikendus läbib läätse...

Loe edasi 4 tuh

Valgus ja nägemine

Nägemine on väga oluline, sest nägemise abil saab inimene ümbritsevast keskkonnast tulevast infost 90 protsenti. Täielikus pimeduses ei ole midagi näha – järelikult vajame nägemiseks...

Loe edasi 7 tuh

Silm

Silm on meie nägemiselund. Optika seisukohalt olulised silma osad on: silmalääts (3), klaaskeha (5), võrkkest (6) ja silmaläätse pingutav lihas (4). Silma langev valgus läbib esmalt sarvkesta...

Loe edasi 9 tuh

Nägemisdefektid. Prillid

Sellist nägemisdefekti, mille korral silmast kaugel asuvate eseme kujutis tekib mitte võrkkestale vaid hoopis selle ette, nimetatakse lühinägelikkuseks. Kui aga silm ei suuda teravustada lähedal...

Loe edasi 4 tuh

Valgus ja värvid

Isaac Newton lasi valgel valgusel langeda klaasprismale ning avastas, et peale prisma läbimist muutub valgus värviliseks. Kui aga prismale suunata värvilise valguse vihk, siis muutub see peale...

Loe edasi 5 tuh

Valgusfiltrid

Selliseid läbipaistvaid kehi, mis lasevad endast läbi vaid ühte kindlat värvi valgust nimetatakse (valgus)filtriteks. Kui mingit värvi valgusfiltrile langeb teist värvi valgus, siis see valgus...

Loe edasi 6 tuh

Mehaaniline liikumine. Kiirus

Igasugust looduses esinevat muutumist tavatsetakse nimetada liikumiseks. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Kui keha seisab paigal, siis iseenesest ta...

Loe edasi 11 tuh

Inertsus. Mass

Keha kiirust pole võimalik muuta hetkega vaid selleks kulub alati mingisugune ajavahemik. Kehade omadust säilitada oma liikumisolek – kas paigalseis või hoopis liikumine, nimetatakse keha...

Loe edasi 8 tuh

Liikumine ja vastastikmõju. Jõud

Kui kehale ei mõju teised kehad, siis seisab see keha paigal. Keha kiirus muutub, kui seda keha mõjutab mõni teine keha. Seejuures tuleb tähele panna, et kehade vahelise mõju tulemusena muutub...

Loe edasi 8 tuh

Mass ja tihedus

Sama ruumalaga kehad võivad olla vägagi erineva massiga ning vastupidi – ühesuguste mas¬si-dega kehadel võib olla väga erinev ruumala. Füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühikulise...

Loe edasi 28 tuh

Gravitatsioon

Nähtust, kus kehad tõmbuvad teineteise poole tänu sellele, et neil on mass, nimetatakse gravitatsiooniks. Gravitatsiooniline vastastikmõju, nagu ka kõik ülejäänud, eksisteerib vähemalt kahe...

Loe edasi 10 tuh

Raskusjõud

Kui üheks gravitatsiooniliselt tõmbuvaks kehaks on Maa või mõni teine taevakeha, siis nimetatakse tema gravitatsioonijõudu ka raskusjõuks. Raskusjõud on alati suunatud maapinna poole (rangelt...

Loe edasi 7 tuh

Hõõrdejõud

Kui kaks keha puutuvad teineteisega kokku, siis esineb nende vahel vastastikmõju, mida nimetatakse hõõrdumiseks ning mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Selle vastastikmõju...

Loe edasi 7 tuh

Elastsusjõud

Üheks kehadevahelise vastastikmõju ilmnemiseks on ka kehade kuju muutumine vastastikmõju tulemusena. Keha kuju muutumist nimetatakse deformatsiooniks. Kui keha kuju peale deformeeriva mõju...

Loe edasi 6 tuh

Dünamomeeter

Mõõteriista, millega saab mõõta kehale mõjuvat jõudu, nimetatakse dünamomeetriks. Lihtsaim dünamomeeter koosneb vedrust, mida on võimalik mõõdetava jõu abil deformeerida. Seega põhineb...

Loe edasi 6 tuh

Resultantjõud. Tasakaaluolek

Kui kehale mõjub samaaegselt mitu jõudu, siis nende mõjud liituvad (resulteeruvad), kusjuures jõudude liitmisel tuleb arvestada nii nende suuruse kui ka suunaga. Kui liituvad samasuunalised...

Loe edasi 4 tuh

Rõhumisjõud. Rõhk

Jõudu, mis mõjub risti pinnaga, nimetatakse rõhumisjõuks. Rõhumisjõudu on otstarbekas iseloomustada taandades selle mõju mingile pinnale – vastavat füüsikalist suurust nimetatakse rõhuks....

Loe edasi 6 tuh

Rõhk vedelikes ja gaasides

Kui tahkele kehale mõjub rõhumisjõud, siis levib selle mõju edasi kindlas suunas – rõhumisjõu sihis. Prantsuse teadlane Blaise Pascal tegi katsetega (Pascali pall) kindlaks, et vedelikus ja...

Loe edasi 5 tuh

Voolise poolt temas asuvatele kehadele avaldatav rõhk

Vedeliku ja gaasi (voolise) poolt temas asuvatele kehadele avaldatav rõhk on tingitud vedelikule mõjuvast raskusjõust. Pascal tegi katsetega kindlaks, et vedeliku poolt kehale avaldatav rõhk...

Loe edasi 4 tuh

Õhurõhk

Maad ümbritsevat atmosfääri saame käsitleda kui hiiglaslikku õhusammast. Atmosfääris sisalduvatele õhuosakestele mõjub Maa raskusjõud (nagu mõjus vedelikulegi). Järelikult avaldab ka õhk...

Loe edasi 5 tuh

Manomeeter. Baromeeter

Kõige lihtsam manomeeter – U-manomeeter - koosneb U-kujulisest mõõteskaalale kinnitatud torust, millesse on valatud värvitud vedelik, andurist – õhuga täidetud karbikesest, millele saab...

Loe edasi 5 tuh

Archimedese seadus

Vedeliku või gaas (voolis) avaldab sellesse asetatud kehale rõhku. Paneme tähele, et voolise rõhk keha erinevatele osadele on erinev. Kuna keha külgpinnad asuvad voolises ühe kõrgusel ja neile...

Loe edasi 8 tuh

Kehade ujumine

Voolisesse asetatud kehadele mõjub lisaks üleslükkejõule alati ka raskusjõud. Kui kehale mõjub samaaegselt mitu jõudu, nende mõjud liituvad ning keha hakkab liikuma resultantjõu suunas. Kui...

Loe edasi 5 tuh

Areomeeter

Kehade ujumistingimustel põhineb vooliste tiheduse mõõtmiseks kasutatava seadeldise – areomeetri töötamine. Areomeeter on mingi kindla ruumalaga (enamasti klaasist ampull) keha, mille sisse on...

Loe edasi 6 tuh

Mehaaniline töö

Füüsikas öeldakse, et kui keha liigub mingisuguse jõu mõjul, siis teeb see jõud keha liigutamiseks mehaanilist tööd. Mehaanilise töö (A) suurus on võrdeline kehale mõjuva jõuga (F) ja...

Loe edasi 4 tuh

Töö ühik

Töö ühikuks on 1 džaul (1J) 1J on selline töö, mida teeb 1N suurune jõud liigutades keha edasi 1m võrra. Näiteks kui tõsta 100g massiga (NB! Kehale mõjuv raskusjõud on 1N!) keha...

Loe edasi 4 tuh

Võimsus

Võimsus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ajaühikus tehtava töö hulka. Sisuliselt on tegemist töötamise kiirust iseloomustava suurusega. Võimsus on võrdeline tehtud tööga ja...

Loe edasi 4 tuh

Võimsuse ühik

Võimsuse ühikuks on 1 vatt (1W) 1 vatt on selline võimsus, kus igas sekundis tehakse tööd 1 džaul. Näiteks kui tõsta 1 sekundiga 100g keha maapinnalt 1m kõrgusele (teha 1J tööd!), on...

Loe edasi 4 tuh

Energia. Mehaaniline energia

Energia on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha (või kehade süsteemi) võimet teha (mehaanilist) tööd. Kui keha liigub, siis omab ta kineetilist energiat. Kui keha on vastastikmõjus...

Loe edasi 6 tuh

Kineetiline energia

Kõik liikuvad kehad omavad kineetilist energiat. Keha kineetiline energia on võrdeline keha massiga ja ruutvõrdeline keha liikumise kiirusega: kus Ek – keha kineetiline energia, mõõdetuna...

Loe edasi 4 tuh

Potentsiaalne energia

Kõik vastastikmõjus olevad kehad omavad potentsiaalset energiat. Kui mingi keha on tõstetud Maa pinnalt mingisugusele kõrgusele, siis mõjub nende kehade vahel raskusjõud – järelikult omab...

Loe edasi 4 tuh

Energia jäävuse seadus

Energiat ei teki ega kao iseenesest, vaid see võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Selle seaduse üheks erijuhuks on mehaanilise energia jäävuse seadus: Keha...

Loe edasi 9 tuh

Kang

Kui mingile kehale, mis ei saa pöörelda, mõjub piisava suurusega jõud, hakkab keha selle jõu sihis liikuma. Kui keha saab pöörelda ümber oma telje, siis hakkab keha temale mõjuva jõu mõjul...

Loe edasi 5 tuh

Kangi tasakaalutingimus

Saab näidata, et kang on tasakaalus – see tähendab, et ta ei pöörle – siis kui kangi erinevatele osadele mõjuvad jõud on pöördvõrdelised nende jõudude õlgadega: kus F1 – kangi ühel...

Loe edasi 6 tuh

Kang kui lihtmehhanism

Kang ongi kõige lihtsam lihtmehhanism – mida pikema jõu õla me kangil valime, seda väiksemat jõudu peame sellele rakendama teisel pool toetuspunkti kangi mõjutava keha liigutamiseks. Samas...

Loe edasi 4 tuh

Pöör. Kaldpind. Kiil. Hammasülekanne

Lihtmehhanismideks, mis annavad samuti võitu jõus, on veel: pöör – vända raadius on võlli raadiusest palju suurem – järelikult peame nööriga võlli külge kinnitatud keha liikuma...

Loe edasi 6 tuh

Mehaanika kuldreegel

Ühegi lihtmehhanismi kasutamine ei anna meile võitu töös, sest nii mitu korda kui me võidame kehale rakendatavas jõus, kaotame selle liigutamisel teepikkuses. Liigutades keha mööda kaldpinda...

Loe edasi 6 tuh

Kasutegur

Töö, mida tehakse mehhanisme kasutamata, nimetatakse kasulikuks tööks. Kui töö tegemiseks kasutatakse mehhanisme, siis nimetatakse tehtavat tööd kogutööks. Kasutegur (η – eeta)...

Loe edasi 5 tuh

Võnkeperiood

kus T – võnkeperiood (1s), t – võnkumise ajaline kestus (1s), N – täisvõngete arv.

Loe edasi 6 tuh

Võnkesagedus

kus f – võnkesagedus (1Hz), t – võnkumise ajaline kestus (1s), N – täisvõngete arv.

Loe edasi 7 tuh

Seos võnkesageduse ja perioodi vahel

kus f – võnkesagedus (1Hz), T – võnkeperiood (1s).

Loe edasi 3 tuh

Läätse optiline tugevus

kus D – läätse optiline tugevus, mõõdetuna dioptriates (1 dpt), f – läätse fookuskaugus, mõõdetuna meetrites (1m). NB! Koondavate läätsede korral loetakse nii fookuskaugus kui sellest...

Loe edasi 12 tuh

Kiirus. Keskmine kiirus

kus v –kiirus (1 m/s), s – läbitud teepikkus (1m), t – liikumisaeg (1s). kus v-keskm –keskmine kiirus (1 m/s), s-kogu – läbitud koguteepikkus (1m), t-kogu – kogu liikumisaeg (1s).

Loe edasi 26 tuh

Tihedus

kus ρ – keha tihedus (1 kg/m3), m – keha mass (1 kg) ning V – keha ruumala (1 m3).

Loe edasi 28 tuh

Raskusjõud

kus: F - raskusjõud (1N), m – keha mass (1kg) ja g – raskusjõu tegur (mõõdetuna njuutonites kilogrammi kohta [1N/kg] NB! Maapinnal g=9,8N/kg≈10N/kg).

Loe edasi 24 tuh

Resultantjõud

kus R – kehale mõjuv resultantjõud, F1 ja F2 – kehale mõjuvad jõud – kõiki jõudusid mõõdetakse njuutonites (1N). NB! Valemis kasutame märki „+“, kui kehale mõjuvad jõud on...

Loe edasi 7 tuh

Rõhk

kus: P - rõhk (1Pa=1N/1m2), F – jõud (1N) ja S - pindala (1m2).

Loe edasi 11 tuh

Vedelikusamba rõhk

kus ρ – vedeliku/gaasi tihedus (1kg/m3), g = 9,81 N/kg ≈ 10 N/kg – raskusjõu tegur Maal ja h – vedelikusamba kõrgus (1m).

Loe edasi 7 tuh

Üleslükkejõud

kus ρ – vedeliku/gaasi tihedus (1kg/m3), g = 9,81 N/kg ≈ 10 N/kg – raskusjõu tegur Maal ja V– sukeldunud keha või selle osa ruumala (1m3).

Loe edasi 8 tuh

Mehaaniline töö

kus, A- jõu poolt tehtud mehaaniline töö (1J), F – keha liigutav jõud (1N), s – jõu mõjul selle sihis läbitud teepikkus (1m).

Loe edasi 16 tuh

Võimsus

kus N – jõu poolt töötamisel arendatav võimsus (1W), A – jõu poolt tehtud mehaaniline töö (1J), t – töötamise aeg (1s).

Loe edasi 6 tuh

Kineetiline energia

kus Ek – keha kineetiline energia (1J), m – keha mass (1kg), v – keha kiirus (1m/s).

Loe edasi 9 tuh

Maapinnalt tõstetud keha potentsiaalne energia

kus, Ep – keha(le mõjuva raskusjõu) potentsiaalne energia (1J), m – keha mass (1kg), h – keha kõrgus maapinnast (1m) ning g =9,81N/kg ≈ 10 N/kg – raskusjõu tegur maapinnal.

Loe edasi 4 tuh

Mehaanilise energia jäävuse seadus

kus kineetiline energia vaatluse alghetkel Ek1 ja potentsiaalne energia Ep1 ja keha kineetiline energia mingil järgneval hetkel Ek2 ning potentsiaalne energia samal hetkel Ep2 – kõik energiad...

Loe edasi 3 tuh

Kangi tasakaalutingimus

kus F1 – kangi ühel pool toetuspunkti mõjuv jõud, d1 – jõu F1 õlg; F2 – kangi teisel pool toetuspunkti mõjuv jõud, d2 – jõu F2 õlg – jõudusid mõõdame njuutonites (1N), õlgu...

Loe edasi 5 tuh

Kasutegur

kus η – (eeta) kasutegur (%), Akasulik - kasulik töö, Akogu – kogutöö (tööd mõõdetud 1J).

Loe edasi 8 tuh

Ainete valemite koostamine

Keemiline valem moodustatakse elemendi sümbolitest, millest see aine koosneb, näidates ära selle, mitu selle elemendi aatomit antud aines esineb. Näiteks vee valem on H2O. Väikest numbrid...

Loe edasi 18 tuh

Aatommass ja valemmass (molekulmass)

Aatomid on väga väikesed aineosakesed, seega on neil ka väga võike mass. Aatommassi mõõdetakse aatommassiühikutes (amü). Üks aatommassiühik on võrdne 1/12 süsiniku aatomi massist ning...

Loe edasi 13 tuh

Liitaine protsendiline koostis

Liitaine protsendilise koostise leidmine tähendab seda, et leitakse kõikide elementide sisaldus aines protsendiliselt. Seda kasutatakse näiteks selleks, et teada saada millises aines on mingi...

Loe edasi 5 tuh

Aine hulk. Mool

Keemiaalaste arvutuste lihtsustamiseks on aine koguste mõõtmiseks kasutusele võetud uus suurus – aine hulk, mille ühikuks on mool (lühend mol). Üks mool on selline kogus aineosakesi, mis...

Loe edasi 14 tuh

Molaarmass

Molaarmass (tähis M) näitab ühe mooli aine massi. Molaarmassi ühikuks on . Molaarmass on arvuliselt võrdne valemmassiga ning leitakse samade põhimõtete järgi. Molaarmass erineb valemmassist...

Loe edasi 6 tuh

Keemilise reaktsiooni võrrand

Reaktsioonivõrrand näitab seda, kuidas ühed ained muunduvad teisteks aineteks. Näiteks süsiniku põlemist kujutab järgmine reaktsiooni võrrand C + O2  =  CO2 Lähteained    saadused See...

Loe edasi 33 tuh

Õhk

Õhk koosneb peamiselt kahest gaasist, hapnikust (21% õhu ruumalast) ja lämmastikust (78% õhu ruumalast). Umbes 1% õhu ruumalast moodustavad väärisgaasid, peamiselt argoon (0,93%). Väga...

Loe edasi 5 tuh

Oksiidid

Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad näiteks lihtainete põlemisel. C + O2 = CO2 4Al + 3O2 = 2Al2O3 4P + 5O2 = P4O10 Oksiidide valemeid...

Loe edasi 32 tuh

Ühinemisreaktsioon

Ühinemisreaktsioon on reaktsioon, kus kahest (või enamast) lähteainest tekib üks uus aine. Ühinemisreaktsioon on näiteks metallide ja mittemetallide reageerimine hapnikuga või kahe lihtaine...

Loe edasi 6 tuh

Redoksreaktsioonid

Redoksreaktsioonid on keemilised reaktsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. Redoksreaktsioon on näiteks metalli ja mittemetalli reageerimine hapnikuga. Raua oksüdatsiooni...

Loe edasi 22 tuh

Maailm 1600-1815

Uusaja ühiskonna põhijooned Euroopas. Uusajal kujunes keskajast erinev maailmapilt ning uued riigivalitsemise vormid. Kui keskaja ühiskond põhines läänisuhetel (vasalliteet), siis uusajale...

Loe edasi 6 tuh

Absolutism Prantsusmaal

Absolutism on valitsemisvorm, mille kohaselt kogu võimutäius kuulub valitsejale. 16. sajandi lõpul valitsenud kuningas Henri IV e Navarra Henri on absolutismi rajaja Prantsusmaal. Ta kindlustas...

Loe edasi 8 tuh

Parlamentarism Inglismaal

Inglismaa majanduses arenesid 16. sajandil kiiresti kapitalistlikud suhted. Hoogustus lambakasvatus, mis tõi kaasa tarastamise . Vaesunud talupojad said tööd kasvavates aastal sai Inglise...

Loe edasi 7 tuh

Euroopa 17. ja 18. sajandi sõjad

Kolmekümneaastane sõda 1618-1648 1555 aastast kehtis Augsburgi usutunnistus tugevdas Saksa vürstide võimu. Vürst määras vürstiriigi usu. 1606 tekkisid kokkupõrked katoliiklaste ja...

Loe edasi 6 tuh

Valgustatud absolutism Preisimaal 18. sajandil

Valgustatud absolutism on valitsemisvorm, kus võim kuulub piiramatu võimuga haritud ning reformimeelsele valitsejale.  Preisimaal  18. sajandil sai selliseks valitsejaks kuningas Friedrich II....

Loe edasi 6 tuh

Venemaa 17.ja 18. sajandil

Pärast Ivan IV Groznõi  surma 1584 algas Venemaal segaduste aeg. Võimul oli Boriss Godunov. Venemaa naabrid Poola ja Rootsi sekkusid sõjaliselt Venemaa asjadesse. Kuulduste tõttu Ivan Groznõi...

Loe edasi 6 tuh

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja selle ülesehitus

Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis on elemendid paigutatud tabelisse kindlate seaduspärasuste ning elementide omaduste muutumise järgi. Perioodilisustabel jaguneb perioodideks (tabeli...

Loe edasi 32 tuh

1. H Vesinik

Elektronvalem: H:+1| 1) Aatommass: Sulamistemperatuur: °C Keemistemperatuur: °C Tihedus: 0,08988 g/cm3 Avastamine: Selle elemendi avastas inglise teadlane H. Cavendish. Esinemine: Vesinik on...

Loe edasi 12 tuh

2. He Heelium

Elektronvalem: He:+2| 2) Aatommass: 4,002602 Värvuseta ja lõhnata üheaatomiline gaas, mida esineb atmosfääris ja mõnes looduslikus gaasis. Saadakse vedela õhu fraktsioneerival...

Loe edasi 6 tuh

3. Li Liitium

Elektronvalem: Li:+3| 2)1) Aatommass:6,947 Liitiumi on suhteliselt haruldane ja hajutatud element, mida vabal kujul ei leidu. Enamus liitiumist saadakse tänapäeval mineraalidest ja meresoolast....

Loe edasi 11 tuh

4. Be Berüllium

Elektronvalem: Be:+4| 2)2) Aatommass: 9,01218 Esmakordselt leiti berülliumi mineraalist berüll. Universumis on vähelevinud, sest tema tuumad on energeetiliselt võrdlemisi ebasoodsad. Berüllium...

Loe edasi 8 tuh

5. B Boor

Elektronvalem: B:+5| 2)3) Aatommass: 10,817 Boor on välimuselt pruun pulber või kollased kristallid. Inimorganismis on ta mikroelement, mis võtab osa ainevahetusprotsessidest Teda kasutatakse...

Loe edasi 5 tuh

6. C Süsinik

Elektronvalem: C:+6| 2)4) Aatommass: Maakoores esineb süsinikku kahe lihtainena- grafiidi ja teemandina. Õhus ja looduslikes vetes esineb ta elemendina. Maakoores esineb ta lubjakivi ja marmori...

Loe edasi 8 tuh

7. N Lämmastik

Elektronvalem: N:+7| 2)5) Aatommass: 14,0067 Värvuseta ja lõhnata kaheaatomiline gaas, mis moodustab atmosfääris 78%. Lämmastik on vajalik kõikidele organismidele, seda leidub elusrakkude...

Loe edasi 6 tuh

8. O Hapnik

Elektronvalem: O:+8| 2)6) Aatommass: 15,9994 Värvuseta ja lõhnata kaheaatomiline gaas, mis moodustab 21% atmosfääri koostisest. Litosfääris esineb hapnik elemendina (47,4%). Maakoores levinuim...

Loe edasi 7 tuh

9. F Flour

Elektronvalem: F:+9| 2)7) Aatommass: 18,998403 Lihtainena F2. Keemiliselt kõige aktiivsem halogeen ja mittemetall, tugev oksüdeerija. Flour (F2) on rohekaskollase värvusega õhust veidi raskem...

Loe edasi 5 tuh

10. Ne Neoon

Elektronvalem: Ne:+10| 2)8) Aatommass: 20,179 Värvuseta ja lõhnata üheaatomiline gaas, mida esineb atmosfääris (0,002%). Teda leidub ka kosmoses. Saadakse vedela õhu fraktsioneerival...

Loe edasi 13 tuh

11. Na Naatrium

Elektronvalem: Na:+11| 2)8)31) Aatommass: 22,989 Pehme ja kergsulav hõbevalge leelismetall, mida leidub paljudes ühendites. Tema põhimineraaliks on kivisool. Naatriumit saadakse sulatatud...

Loe edasi 10 tuh

12. Mg Magneesium

Elektronvalem: Mg:+12| 2)8)2) Aatommass: 24,305 Hõbevalge leelismuldemetall. Looduses esineb teda ainult ühendites, põhiliselt dolomiidis või magneesiumkloriidis. Magneesiumi saadakse sulatatud...

Loe edasi 7 tuh

13. Al Alumiinium

Elektronvalem: Al:+13| 2)8)3) Aatommass: 26,98154 Alumiinium on metallilistest elementidest looduses levinuim, kõikidest elementides on ta aga levimuselt kolmandal kohal. Esineb looduses ainult...

Loe edasi 8 tuh

14. Si Räni

Elektronvalem: Si:+14| 2)8)4) Aatommass: 28,0855 Levikult teine element maakoores. Lihtainena ei leidu looduses, tema peamised esinemisvormid on mitmesugused silikaadid kivimites ja savides ning...

Loe edasi 7 tuh

15. P Fosfor

Elektronvalem: P:+15| 2)8)5) Aatommass: 30,97376 Looduses leidub teda ainult ühenditena. Peamiseks maagiks on fosforiidid ja apatiit. Teda saadakse apatiidi või fosforiidi ja koksi ning liiva segu...

Loe edasi 8 tuh

16. S Väävel

Elektronvalem: S:+16| 2)8)6) Aatommass: 32,066 Üks esimesi mittemetalle, mida inimene tundma õppis. Leidub looduses paljude ühenditena ja ehedalt. Ühenditest levinuimad sulfiidid (püriit,...

Loe edasi 6 tuh

17. Cl Kloor

Elektronvalem: Cl:+13| 2)8)7) Aatommass: 35,453 Tähtsaim halogeen. Kloori ei leidu looduses lihtainena, ühenditena on ta levinud. NaCl ja Kcl leidub merevees, maakoores esineb soolalademetena....

Loe edasi 8 tuh

18. Ar Argoon

Elektronvalem: Ar:+18| 2)8)8) Aatommass: 39,948 Argoon avastati Värvuseta ja lõhnata üheaatomiline gaas, mis moodustab 0,9% õhu koostisest. Väärisgaasidest on ta Maal levinuim. Tal on kolm...

Loe edasi 11 tuh

19. K Kaalium

Elektronvalem: K:+19| 2)8)8)1) Aatommass: 39,098 Pehme ja kerge hõbevalge leelismetall. Tema ühendeid leidub merevees ja kivisoolas. Kaaliumi saadakse sulatatud kaaliumkloriidist elektrolüüsi...

Loe edasi 7 tuh

20. Ca Kaltsium

Elektronvalem: Ca:+20| 2)8)8)2) Aatommass: 40,078 Pehme hõbevalge leelismetall, mida esineb looduses paljudes ühendites, näiteks mineraalides, piimas ja luudes. Kaltsiumi saadakse tema...

Loe edasi 6 tuh

21. Sc Skandium

Elektronvalem: Sc:+21| 2)8)9)2) Aatommass: 44,95591 Skandium avastati , kuid puhast skandiumi saadi alles Väga haruldane metall, millel on üks stabiilne isotoop massiarvuga 45. Skandiumi leidub...

Loe edasi 8 tuh

22. Ti Titaan

Elektronvalem: Ti:+22| 2)8)10)2) Aatommass: 47,88 Titaan avastati Elemendina on levikult maakoores üheksandal kohal. Enamasti leidub teda tardkivimites ja nende setetes. Titaani leidub anastaasis,...

Loe edasi 10 tuh

23. V Vanaadium

Elektronvalem: V:+23| 2)8)11)2) Aatommass: 50,9415 Vanaadiumi sisaldus maakoores, hüdro- ja atmosfääris on 0,016%. Haruldane hõbehall kõva, tugev ja plastne siirdemetall. Tal on üks isotoop...

Loe edasi 8 tuh

24. Cr Kroom

Elektronvalem: Cr:+24| 2)8)13)1) Aatommass: 51,9967 Väga kõva hõbevalge sinaka helgiga rasksulav metall, mille tähtsaim maak on kromiit. On kõige kõvem metall. Õhus ja vees on ta püsiv....

Loe edasi 7 tuh

25. Mn Mangaan

Elektronvalem: Mn:+25| 2)8)13)2) Aatommass: 54,938 Mangaan on habras hallikat värvi metall, mida leidub pürolüsiidina ja seda kasutatakse paljudes terase- ja pronksisulamites. Looduses on ta...

Loe edasi 8 tuh

26. Fe Raud

Elektronvalem: Fe:+26| 2)8)14)2) Aatommass: 55,847 Pehme hallikasvalge plastiline ja magnetiline siirdemetall, mis looduslikult esineb vaid ühenditena. Ehedalt leidub rauda Maale langenud...

Loe edasi 9 tuh

27. Co Koobalt

Elektronvalem: Co:+27| 2)8)15)2) Aatommass: 58,9332 Looduses keskmiselt levinud element. Tuntud üle 30 koobalti mineraali, millest tähtsamad on karoliit, linneiit ja kobaltiin. Hõbevalge...

Loe edasi 10 tuh

28. Ni Nikkel

Elektronvalem: Ni:+13| 2)8)16)2) Aatommass: 58,69 Looduses keskmiselt levinud metall, mida leidub maakoores, merevees. Tuntud on ligi 50 niklimineraali, millest tähtsamad on pentlandiit, milleriit....

Loe edasi 9 tuh

29. Cu Vask

Elektronvalem: Cu:+29| 2)8)18)1) Aatommass: 63,546 Looduses esineb kahe isotoobi segune (63 ja 65). Teda leidub maakoores, merevees. Maakoores esineb peamiselt väävliühenditena: kalkopüriit,...

Loe edasi 8 tuh

30. Zn Tsink

Elektronvalem: Zn:+30| 2)8)18)2) Aatommass: 65,39 Hõbedane pehme metall, mis on madala sulamistemperatuuriga ja seega kergesti valtsitav. Õhus on püsiv, sest pinnal on tihe oksiidikiht, mis...

Loe edasi 6 tuh

31. Ga Gallium

Elektronvalem: Ga:+31| 2)8)18)3) Aatommass: 69,723 Hõbevalge metall, millel on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 69 ja 71. Normaaltingimustel on tema tihedus 5,9 g/cm3. Galliumil on väga...

Loe edasi 8 tuh

32. Ge Germaanium

Elektronvalem: Ge:+32| 2)8)18)4) Aatommass: 72,59 Germaanium on hõbedane läikiv, kõva ja rabe aine, mille tihedus normaaltingimustel on 5,3 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 938 C. Germaaniumil...

Loe edasi 8 tuh

33. As Arseen

Elektronvalem: As:+33| 2)8)18)5) Aatommass: 74,9216 Arseeniühendid on tuntud juba antiikajast. määras Antoine Lavoisier arseeni keemilise elemendina. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga...

Loe edasi 12 tuh

34. Se Seleen

Elektronvalem: Se:+34| 2)8)18)6) Aatommass: 78,96 Seleenil on kuus stabiilset isotoopi massiarvudega 74, 76,77, 78, 80 ja 82. Tal on mitu allotroopset vormi, millest levinuim on hall pooljuhtiv...

Loe edasi 5 tuh

35. Br Broom

Elektronvalem: Br:+35| 2)8)18)7) Aatommass: 79,904 Broomi leidub looduses ühenditena (nt merevees). Br2 on toatemperatuuril vedelas olekus esinev mittemetall. Punakaspruuni värvusega väga...

Loe edasi 7 tuh

36. Kr Krüptoon

Elektronvalem: Kr:+36| 2)8)18)8) Aatommass: 83,80 Avastati On nii Maal kui ka kosmoses vähelevinud. Esineb absorbeerunult uraani sisaldavates mineraalides. Leidub ka õhus. Looduslik krüptoon on...

Loe edasi 8 tuh

37. Rb Rubiidium

Elektronvalem: Rb:+37| 2)8)18)8)1) Aatommass: 85,4678 Avastati Mineraal lepidokrokiidist. Esineb looduses kahe isotoobina, millest rubiidium-85 on stabiilne aga rubiidium-87 on radioaktiivne....

Loe edasi 10 tuh

38. Sr Strontsium

Elektronvalem: Sr:+38| 2)8)18)8)2) Aatommass: 87,62 Looduslikult leidub teda mineraalides, millest tähtsamad on strontsianiit ja tsölestiin. Looduslik strontsium on püsiv, kuid tema sünteetiline...

Loe edasi 11 tuh

39. Y Ütrium

Elektronvalem: Y:+39| 2)8)18)9)2) Aatommass: 88,9059 Hõbeda metalse läikega kristalne siirdemetall. Looduses pole teda kunagi puhta elemendina leitud. Ütriumit leidub enamikus haruldastes...

Loe edasi 6 tuh

40. Zr Tsirkoonium

Elektronvalem: Zr:+40| 2)8)18)10)2) Aatommass: 91,224 Tsirkooniumi põhiliseks looduslikuks allikaks on levinud mineraal tsirkoon. Hallikasvalge haruldane metall, millel on viis stabiilset isotoopi....

Loe edasi 6 tuh

41. Nb Nioobium

Elektronvalem: Nb:+41| 2)8)18)12)1) Aatommass: 92,9064 Haruldane halli värvusega metall. Tal on üks stabiilne isotoop. Tema tihedus on 8,57g/cm3 ja sulamistemperatuur 2477 C. Väikestes kogustes...

Loe edasi 10 tuh

42. Mo Molübdeen

Elektronvalem: Mo:+42| 2)8)18)13)1) Aatommass: 95,94 Molübdeen avastati Kõva valge metall, mida kasutatakse sulamite koostises. Tal on seitse stabiilset isotoopi. Tema tihedus on...

Loe edasi 10 tuh

43. Tc Tehneetsium

Elektronvalem: Tc:+43| 2)8)18)13)2) Aatommass: 98 Looduses leidub uraanimaakides ja on avastatud ka tähtede spektrites. Tehneetsium on metall, mille tihedus normaaltingimustes on 11,5 g/cm3. Kõik...

Loe edasi 6 tuh

44. Ru Ruteenium

Elektronvalem: Ru:+44| 2)8)18)15)1) Aatommass: 101,07 Kõva habras väärismetall, mida kasutatakse sulamites ja katalüsaatorina. Tal on 7 stabiilset isotoopi massiarvudega 96, 98, 99, 100, 101,...

Loe edasi 10 tuh

45. Rh Roodium

Elektronvalem: Rh:+45| 2)8)18)16)1) Aatommass: 102,9055 Kõva hõbevalge väärismetall, mis esineb koos plaatinaga. Teda kasutatakse katalüsaatorina, sulamites ja peeglite valmistamisel. Tal on...

Loe edasi 9 tuh

46. Pd Pallaadium

Elektronvalem: Pd:+46| 2)8)18)18)0) Aatommass: 106,42 Pallaadiumimaak on maakoores suhteliselt haruldane ja see muudab pallaadiumi hinna kõrgeks. Väikestes kogustes leidub pallaadiumi ka...

Loe edasi 8 tuh

47. Ag Hõbe

Elektronvalem: Ag:+47| 2)8)18)18)1) Aatommass: 107,8682 Pehme valge väärismetall,mida vahel leidub ühendites teiste elementidega. Hõbevalge värvusega pehme metall. Parim elektri- ja soojusjuht,...

Loe edasi 8 tuh

48. Cd Kaadmium

Elektronvalem: Cd:+48| 2)8)18)18)2) Aatommass: 112,41 Kaadmiumi sisaldavad griinokiit ja otaviit. Ning teda saadakse tsingitootmisel kõrvalsaadusena. Pehme hõbevalge metall, millel on seitse...

Loe edasi 6 tuh

49. In Indium

Elektronvalem: In:+49| 2)8)18)18)3) Aatommass: 114,82 Avastati 1863 aastal. Looduses esineb teda hajusalt lisandina tsingimaakides. Leidub ka mineraalides, kivimites ja taimedes. Pehme hõbevalge...

Loe edasi 5 tuh

50. Sn Tina

Elektronvalem: Sn:+50| 2)8)18)18)4) Aatommass: 118,71 Looduses vähelevinud, peamine looduslik ühend on kassiteriit. Hõbevalge, pehme, hästi taotav ja töödeldav metall. Madala...

Loe edasi 9 tuh

51. Sb Antimon

Elektronvalem: Sb:+51| 2)8)18)18)5) Aatommass: 121,75 Teda leidub maakoores, kuid ta on looduses vähelevinud element. Tuntud on ligi 120 antimoni mineraali. Hõbehall sinaka läikega habras...

Loe edasi 9 tuh

52. Te Telluur

Elektronvalem: Te:+52| 2)8)18)18)6) Aatommass: 127,60 Telluur avastati Valkjashall metalse läikega, habras, pooljuhtiv poolmetall, mille tihedus normaaltingimustel on 6,24 g/cm³ ja...

Loe edasi 9 tuh

53. I Jood

Elektronvalem: I:+53| 2)8)18)18)7) Aatommass: 126,9045 Lihtainena I2. Halogeen. Looduses esineb ühenditena (merevees, vetikates, inimesel kilpnäärmes). Metalse läikega mustjashall kristalne...

Loe edasi 6 tuh

54. Xe Ksenoon

Elektronvalem: Xe:+54| 2)8)18)18)8) Aatommass: 131,29 Looduslikult 99 isotoobi segu. Teda esineb absorbeerunult uraani sisaldavates maakides. Kõige kallim väärisgaas. Värvuseta ja lõhnata...

Loe edasi 5 tuh

55. Cs Tseesium

Elektronvalem: Cs:+55| 2)8)18)18)8)1) Aatommass: 132,905 Maal väga haruldane element, mida esineb maakoores väga vähe. Ta esineb alati ühendina ja enamasti on ta lisand kaaliumi- või teistes...

Loe edasi 10 tuh

56. Ba Baarium

Elektronvalem: Ba:+56| 2)8)18)18)8)2) Aatommass: 137,33 Looduses leidub vaid ühenditena. Tuntumad ühendid on baariumsulfaat, baariumkarbonaat ja baariumoksiid. Baariumi leidub maakoores ja...

Loe edasi 10 tuh

57. La Lantaan

Elektronvalem: La:+57| 2)8)18)18)9)2) Aatommass: 138,9055 Haruldane muldmetall, millel on üks stabiilne isotoop massiarvuga 139. Omadustelt on ta lantanoid. Tema tihedus normaaltingimustel on 6,15...

Loe edasi 7 tuh

58. Ce Tseerium

Elektronvalem: Ce:+58| 2)8)18)20)8)2) Aatommass: 140,12 Tseerium avastati 1803 aastal. Looduses esineb teda koos teiste lantanoididega mineraalides allaniit, monatsiit ja bastnässiit. Ta on...

Loe edasi 6 tuh

59. Pr Praseodüüm

Elektronvalem: Pr:+59| 2)8)18)21)8)2) Aatommass: 140,9077 Omadustelt on ta lantanoid. Haruldane muldmetall, millel on üks stabiilne isotoop massiarvuga 141. Tema tihedus normaaltingimustel on 6,64...

Loe edasi 4 tuh

60. Nd Neodüüm

Elektronvalem: Nd:+60| 2)8)18)22)8)2) Aatommass: 144,24 Haruldane muldmetall, millel on seitse stabiilset isotoopi massiarvudega 142, 143, 144, 145, 146, 148 ja 150. Omadustelt on ta lantanoid. Tema...

Loe edasi 9 tuh

61. Pm Promeetium

Elektronvalem: Pm:+61| 2)8)18)23)8)2) Aatommass: 145 Haruldane muldmetall, mille isotoobid on kõik radioaktiivsed. Omadustelt on ta lantanoid ja tema radioaktiivsuse tõttu on tema omadustest vähe...

Loe edasi 7 tuh

62. Sm Samaarium

Elektronvalem: Sm:+62| 2)8)18)24)8)2) Aatommass: 150,36 Haruldane muldmetall, mis esineb looduses seitsme isotoobina, mille massiarvud on 144, 147, 148, 149, 150, 152 ja 154. Omadustelt on ta...

Loe edasi 9 tuh

63. Eu Euroopium

Elektronvalem: Eu:+63| 2)8)18)25)8)2) Aatommass: 151,96 Haruldane muldmetall, millel on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 151 ja 153. Omadustelt lantanoid. Euroopiumi tihedus normaaltingimustel...

Loe edasi 10 tuh

64. Gd Gadoliinium

Elektronvalem: Gd:+64| 2)8)18)26)8)2) Aatommass: 157,25 Haruldane muldmetall, millel on seitse isotoopi massiarvudega 152, 154, 155, 156, 157, 158 ja 160. Gadoliiniumi tihedus normaaltingimustel on...

Loe edasi 7 tuh

65. Tb Terbium

Elektronvalem: Tb:+65| 2)8)18)27)8)2) Aatommass: 158,9254 Haruldane muldmetall, millel on üks stabiilne isotoop massiarvuga 65. Kuulub lantanoidide hulka. Tema tihedus normaaltingimustel on 8,22...

Loe edasi 5 tuh

66. Dy Düsproosium

Elektronvalem: Dy:+66| 2)8)18)28)8)2) Aatommass: 162,50 Esimest korda eraldati Haruldane muldmetall, millel on 7 stabiilset isotoopi massiarvudega 156, 158, 160, 161, 162, 163 ja 164. Omadustelt...

Loe edasi 5 tuh

67. Ho Holmium

Elektronvalem: Ho:+67| 2)8)18)29)8)2) Aatommass: 164,930 Sulamistemperatuur: 1472 oC Keemistemperatuur: 2700 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastasid Cleve Rootsis ja temast sõltumatult...

Loe edasi 7 tuh

68. Er Erbium

Elektronvalem: Er:+68| 2)8)18)30)8)2) Aatommass: 167,26 Sulamistemperatuur: 1529 oC Keemistemperatuur: 2868 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas Rootsi keemik Mosander. Esinemine:...

Loe edasi 6 tuh

69. Tm Tuulium

Elektronvalem: Tm:+69| 2)8)18)31)8)2) Aatommass: 168,934 Sulamistemperatuur: 1545 oC Keemistemperatuur: 1950 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas rootsi keemik Cleve. Esinemine: On...

Loe edasi 8 tuh

70. Yb Üterbium

Elektronvalem: Yb:+70| 2)8)18)32)8)2) Aatommass: 173,054 Sulamistemperatuur: 824 oC Keemistemperatuur: 1196 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas šveitsi keemik de Marignac. Esinemine:...

Loe edasi 5 tuh

71. Lu Luteetsium

Elektronvalem: Lu:+71| 2)8)18)32)9)2) Aatommass: 174,967 Sulamistemperatuur: 1663 oC Keemistemperatuur: 3402 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastasid üksteisest sõltumatult G. Urbain...

Loe edasi 9 tuh

72. Hf Hafnium

Elektronvalem: Hf:+72| 2)8)18)32)10)2) Aatommass: 178,49 Sulamistemperatuur: 2233 oC Keemistemperatuur: 4600 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastasid Hevesy ja Esinemine: Maakoores...

Loe edasi 5 tuh

73. Ta Tantaal

Elektronvalem: Ta:+73| 2)8)18)32)11)2) Aatommass: 180,948 Sulamistemperatuur: 3017 oC Keemistemperatuur: 5455 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas rootsi keemik Ekberg. Esinemine:...

Loe edasi 10 tuh

74. W Wolfram

Elektronvalem: W:+74| 2)8)18)32)12)2) Aatommass: 183,85 Sulamistemperatuur: 3414 oC Keemistemperatuur: 5555 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastasid hispaania teadlased Juan ja Fausto...

Loe edasi 5 tuh

75. Re Reenium

Elektronvalem: Re:+75| 2)8)18)32)13)2) Aatommass: 186,207 Sulamistemp: 3185 oC Keemistemp: 5590 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastasid saksa teadlased W. Noddack ja O. Berg. Omadused:...

Loe edasi 8 tuh

76. Os Osmium

Elektronvalem: Os:+76| 2)8)18)32)14)2) Aatommass: 190,2 Sulamistemperatuur: 3033 oC Keemistemperatuur: 5008 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas Inglise teadlane S. Tennant. Omadused:...

Loe edasi 10 tuh

77. Ir Iriidium

Elektronvalem: Ir:+77| 2)8)18)32)15)2) Aatommass: 192,22 Sulamistemperatuur: 2446 oC Keemistemperatuur: 4428 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas inglise teadlane S. Tennant. Esinemine:...

Loe edasi 9 tuh

78. Pt Plaatina

Elektronvalem: Pt:+78| 2)8)18)32)17)1) Aatommass: 195,08 Sulamistemperatuur: oC Keemistemperatuur: 3825 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Seda metalli tunti Muinas-Egiptuses juba 4000 aastat tagasi,...

Loe edasi 9 tuh

79. Au Kuld

Elektronvalem: Au:+79| 2)8)18)32)18)1) Aatommass: 196,967 Sulamistemperatuur: oC Keemistemperatuur: 2836 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Avastati umbes 5000 aastat tagasi. Varastel aegadel seostati...

Loe edasi 9 tuh

80. Hg Elavhõbe

Elektronvalem: Hg:+80| 2)8)18)32)18)2) Aatommass: 200,59 Sulamistemperatuur: oC Keemistemperatuur: oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Avastati umbes 3500 aastat tagasi. Esinemine: Leidub põhiliselt...

Loe edasi 7 tuh

81. Tl Tallium

Elektronvalem: Tl:+81| 2)8)18)32)18)3) Aatommass: 204,38 Sulamistemperatuur: 304 oC Keemistemperatuur: 1473 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas briti keemik W. Crookes. Esinemine: Seda...

Loe edasi 9 tuh

82. Pb Plii

Elektronvalem: Pb:+82| 2)8)18)32)18)4) Aatommass: 207,2 Sulamistemperatuur: oC Keemistemperatuur 1749 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: On üks esimesi metalle, mida inimene tundma õppis. Indias ja...

Loe edasi 8 tuh

83. Bi Vismut

Elektronvalem: Bi:+83| 2)8)18)32)18)5) Aatommass: 208,98 Sulamistemperatuur: oC Keemistemperatuur: 1564 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Avastati umbes 3500 aastat tagasi. Esinemine: Looduses leidub...

Loe edasi 11 tuh

84. Po Poloonium

Elektronvalem: Po:+84| 2)8)18)32)18)6) Aatommass: 209 Sulamistemperatuur: 254 oC Keemistemperatuur: 962 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas poola keemik M. Curie ja nimetuse on saanud...

Loe edasi 8 tuh

85. At Astaat

Elektronvalem: At:+85| 2)8)18)32)18)7) Aatommass: 210 Sulamistemperatuur: 300 oC Keemistemperatuur: 350 oC Tihedus: 7 g/cm3 Avastamine: Elemendi avastasid Corson, MacKenzie ja E. Segrè....

Loe edasi 12 tuh

86. Rn Radoon

Elektronvalem: Rn:+86| 2)8)18)32)18)8) Aatommass: 222 Sulamistemperatuur: -71 oC Keemistemperatuur: oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas saksa füüsik Dorn. Omadused: Tegemist on...

Loe edasi 4 tuh

87. Fr Frantsium

Elektronvalem: Fr:+87| 2)8)18)32)18)8)1) Aatommass: 223 Sulamistemperatuur: 21 oC Keemistemperatuur: 650 oC Tihedus: 1,873 g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas 1939. a. prantsuse füüsik M. Perey ja...

Loe edasi 7 tuh

88. Ra Raadium

Elektronvalem: Ra:+88| 2)8)18)32)18)8)2) Aatommass: 226 Sulamistemperatuur: 696 oC Keemistemperatuur: 1500 oC Tihedus: 5 g/cm3 Avastamine: Elemendi avastasid Prantslased Pierre ja Marie Curie....

Loe edasi 11 tuh

89. Ac Aktiinium

Elektronvalem: Ac:+89| 2)8)18)32)18)9)2) Atommass: 227 Sulamistemperatuur:1050 oC Keemistemperatuur: 3200 oC Tihedus: 10 g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas Prantsusmaal A. Debierne. Omadused:...

Loe edasi 7 tuh

90. Th Toorium

Elektronvalem: Th:+90| 2)8)18)32)18)10)2) Aatommass: 232,0381 Sulamistemperatuur: 1755oC Tihedus: 11,7 g/cm3 Omadused: Tegemist on aktinoidiga, mille kõik isotoobid on radioaktiivsed. Pikima...

Loe edasi 10 tuh

91. Pa Protaktiinium

Elektronvalem: Pa:+91| 2)8)18)32)20)9)2) Aatommass: 231 Sulamistemperatuur: 1840°C Tihedus: 15,37 g/cm3 Tegemist on aktinoidiga ja tema isotoobid on radioaktiivsed. Pikima elueaga on isotoop...

Loe edasi 10 tuh

92. U Uraan

Elektronvalem: U:+92| 2)8)18)32)21)9)2) Aatommass: 238,0289 Sulamistemperatuur: 1132°C Keemistemperatuur: 1797°C Tihedus: loodusliku uraani puhul 19,05 g/cm3 Avastamine: Uraani avastas 1789....

Loe edasi 7 tuh

93. Np Neptuunium

Elektronvalem: Np:+93| 2)8)18)32)22)9)2) Aatommass: 237,0482 Sulamistemperatuur: 637°C Tihedus: 20,25 g/cm3 Tegemist on aktinoidiga, mille kõik isotoobid on radioaktiivsed. Pikima elueaga on...

Loe edasi 5 tuh

94. Pu Plutoonium

Elektronvalem: Pu:+94| 2)8)18)32)24)8)2) Aatommass: 244,0642 Sulamistemperatuur: 639 °C Looduses plutooniumi suurtes kogustes ei leidu, kuid teda tekib tuumaelektrijaamas uraani isotoopide...

Loe edasi 10 tuh

95. Am Ameriitsium

Elektronvalem: Am:+95| 2)8)18)32)25)8)2) Aatommass: 243 Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed ja looduses neid ei esine. Pikima elueaga on isotoop massiarvuga 243, mille poolestusaeg on 7370...

Loe edasi 8 tuh

96. Cm Kuurium

Elektronvalem: Cm:+96| 2)8)18)32)25)9)2) Aatommass: 247,0703 Nimetuse on element saanud Marie ja Pierre Curie järgi. Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed ning pikima elueaga on isotoop...

Loe edasi 7 tuh

97. Bk Berkeelium

Elektronvalem: Bk:+97| 2)8)18)32)26)9)2) Aatommass: 247 Esmakordselt saadi teda ameriitsiumi pommitamisel alfaosakestega aastal 1949. Nimetuse on saanud avastamiskoha Berkeley´i järgi. Kõik tema...

Loe edasi 7 tuh

98. Cf Kalifornium

Elektronvalem: Cf:+98| 2)8)18)32)28)8)2) Aatommass: 251 Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed ja pikima elueaga on isotoop massiarvuga 251. Enimkasutatav on isotoop 252. Omadustelt on aktinoid. ...

Loe edasi 5 tuh

99. Es Einsteinum

Elektronvalem: Es:+99| 2)8)18)32)29)8)2) Aatommass: 252 Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed ja pikima elueaga on isotoop massiarvuga 252. Omadustelt on aktinoid. Lingid: Einsteinium...

Loe edasi 7 tuh

100. Fm Fermium

Elektronvalem: Fm:+100| 2)8)18)32)30)8)2) Aatommass: 257 Omadustelt on fermium aktinoid. Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed ja pikima elueaga on isotoop massiarvuga 257. Nime sai ta itaalia...

Loe edasi 6 tuh

101. Md Mendeleevium

Elektronvalem: Md:+101| 2)8)18)32)31)8)2) Aatommass: 258 Kuulub aktinoidide hulka. Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed ja pikima elueaga on isotoop massiarvuga 258. Nime on saanud...

Loe edasi 10 tuh

102. No Nobeelium

Elektronvalem: No:+102| 2)8)18)32)32)8)2) Aatommass: 259 Nobeelium kuulub aktinoidide hulka ja avastati ning ta sai nime Alfred Nobeli järgi. Tuntud isotoopidest on pikima elueaga isotoop...

Loe edasi 11 tuh

103. Lr Lavrentsium

Elektronvalem: Lr:+103| 2)8)18)32)32)9)2) Aatommass: 260 Sulamistemperatuur: 1627ºC. Nimetuse sai Ernest O. Lawrence´i järgi. Lühikese elueaga aktinoidide hulka kuuluv hallikas haruldane...

Loe edasi 11 tuh

104. Rf Rutherfordium

Elektronvalem: Rf:+104| 2)8)18)32)32)10)2) Aatommass: 261 Pikima elueaga on isotoop massiarvuga 263. Kuulub uranoidide hulka. Keemilistelt omadustelt sarnaneb hafniumiga. Nimetuse sai Ernest...

Loe edasi 6 tuh

105. Db Dubnium

Elektronvalem: Db:+105| 2)8)18)32)32)11)2) Aatommass: 262 Dubniumi sünteesiti Venemaal Dubna linnas ja sellest on ta ka oma nimetuse saanud. Stabiilseim isotoop on massiarvuga 268. Lingid:...

Loe edasi 6 tuh

106. Sg Seaborgium

Elektronvalem: Sg:+106| 2)8)18)32)32)12)2) Aatommass: 263 Isotoopidest stabiilseim on isotoop massiarvuga 269. Nime on saanud füüsik Glenn Theodore Seaborgi järgi. Lingid: Seaborgium...

Loe edasi 7 tuh

107. Bh Bohrium

Elektronvalem: Bh:+107| 2)8)18)32)32)13)2) Aatommass: 264 Stabiilseim isotoop on massiarvuga 272. Nime on saanud Taani tuumafüüsik Niels Bohri järgi. Lingid: Bohrium Bohrium2 Bohrium3

Loe edasi 5 tuh

108. Hs Hassium

Elektronvalem: Hs:+108| 2)8)18)32)32)14)2) Aatommass: 265 Stabiilseim isotoop on massiarvuga 277. Kuulub aktinoidide ja uronoidide hulka. Esmakordselt sünteesiti aastal 1984 aastal ja nime on...

Loe edasi 6 tuh

109. Mt Meitneerium

Elektronvalem: Mt:+109| 2)8)18)32)32)15)2) Aatommass: 266 Stabiilseim isotoop on massiarvuga 276. Esmakordselt saadi Nimi on antud austria-rootsi füüsiku Lise Meitneri järgi. Lingid:...

Loe edasi 9 tuh

110. Ds Darmstadtium

Elektronvalem: Ds:+110| 2)8)18)32)32)17)1) Aatommass: 281 Isotoopidest stabiilseim massiarvuga 281. Saadi esmakordselt Nime sai element aga hoopis 2003 aastal avastamislinna järgi. Lingid:...

Loe edasi 5 tuh

111. Rg Röntgeenium

Elektronvalem: Rg:+111| 2)8)18)32)32)17)2) Aatommass: 280 Pikima elueaga isotoop on massiarvuga 280. Nime sai 2004. aastal saksa füüsiku Wilhelm Conrad Röntgeni järgi. Elemendi varasem nimetus...

Loe edasi 6 tuh

112. Cn Koperniitsium

Elektronvalem: Cn:+112| 2)8)18)32)32)18)2) Aatommass: 277 Nime on saanud Mikolaj Koperniku järgi 2010 aastal. Stabiilseim isotoop on massiarvuga 285. Sarnaneb elavhõbedaga, kuid keemiliselt...

Loe edasi 5 tuh

113. Uut Ununtrium

Elektronvalem: Uut:+113| 2)8)18)32)32)18)3) Stabiilseim isotoop on massiarvuga 284. Lingid: Ununtrium Ununtrium

Loe edasi 5 tuh

114. Fl Flevoorium

Elektronvalem: Fl:+114| 2)8)18)32)32)18)4) Stabiilseim isotoop on massiarvuga 289. Avastati Nime on saanud vene füüsiku Georgi Fljorovi auks. Lingid: Flerovium Fleroovium

Loe edasi 5 tuh

115. Uup Ununpentium

Elektronvalem: Uup:+115| 2)8)18)32)32)18)5) Stabiilseim isotoop on massiarvuga 288. Lingid: Ununpentium Ununpentium

Loe edasi 4 tuh

116. Lv Livermoorium

Elektronvalem: Lv:+116| 2)8)18)32)32)18)6) Ainus leitud isotoop on massiarvuga 292. Tuvastati esimest korda 2000. aastal. Alates sellest ajast on suudetud toota umbes 35 livermooriumi aatomit. Nime...

Loe edasi 5 tuh

117. Uus Ununseptium

Elektronvalem: Uus:+117| 2)8)18)32)32)18)7) Elemendi olemasolu sai kinnitust 2014. aastal. Nimelt tekkisid Saksamaal läbi viidud katsete käigus ununseptiumi aatomid berkeeliumi ja kaltsiumi...

Loe edasi 4 tuh

118. Uuo Ununoktium

Elektronvalem: Uuo:+118| 2)8)18)32)32)18)8) Aatommass: 293 Element tehti kindlaks 2006. aastal Venemaal. Tal on väärisgaasidele sarnased omadused ning alfalagunemise teel muutub ta elemendiks...

Loe edasi 5 tuh

Sisukord

Matemaatika õhtuõpik Autorid: JUHAN ARU, KRISTJAN KORJUS, ELIS SAAR Sissejuhatus Matemaatika meie ümber Miks õppida matemaatikat? Kas matemaatika on raske? Innustuseks Keel ja põhimõisted...

Loe edasi 13 tuh

Matemaatika meie ümber

Matemaatika meie ümber Kujutage ette, et istute hubases kohvikus ja vaatate linnatänavale. Kohv on ostetud, rehkendused kassa juures tehtud ja tundub, et matemaatika ongi tänaseks läbi. Siis aga...

Loe edasi 9 tuh

Miks õppida matemaatikat?

Matemaatika arendab mõtlemist Kui tahad saada juristiks, on matemaatika abiks. Kõige selgemalt oma argumente üles ehitama – olgu nad kui pikad tahes – ning kõige kärmemalt teiste...

Loe edasi 9 tuh

Kas matemaatika on raske?

Paljudele tundub, et matemaatika on raske – isegi ületamatult raske – ja et see raskus on midagi muud kui raskus endale pähe õppida keerulisi kunstnikunimesid, aastaarve, rodude viisi riikide...

Loe edasi 9 tuh

Innustuseks

Õhtuõpiku väljaandmist toetasid 451 lahket hooandjat. Neist kõige innukamatel palusime ka selgitada, miks nad ikka meid nii lahkelt toetasid. Nii kogusime mõned isiklikud mõtisklused...

Loe edasi 5 tuh

Matemaatikute keel ja žanrid

Matemaatikute keel ja žanrid Avades mõne matemaatikuõpiku, on esmane vaatepilt üsna segane: vähe sõnu, palju sümboleid, jooni ja skeeme ning mis kõige hullem, nad kõik on omavahel puseriti....

Loe edasi 7 tuh

Muutuja

Kuidas teile meeldiks, kui teil oleks rahatäht, millele kirjutatud väärtust saate kogu aeg muuta? Meeldiks? Siis meeldib teile ka muutuja mõiste ongi lihtsalt üks matemaatiline objekt, mille...

Loe edasi 11 tuh

Võrdus ja võrdsus

Võrdsus on igapäevane mõiste. Räägitakse võrdsetest valikutest, võrdsetest võimalustest, võrdsetest vahetustest. Seega ei ole üllatav, et võrdsus kuulub ka matemaatiliste põhimõistete...

Loe edasi 7 tuh

Hulk

Nagu igapäevakeeleski, tähendab ka matemaatikute jaoks hulk mingite objektide kogumit. Näiteks moodustavad hulga kõik kartulid kastrulis, kõik õpilased klassis või kõik kassid vanaema...

Loe edasi 9 tuh

Funktsioon

Mida teha, kui on kakskümmend seitse sõpra ja kõigi nende sünnipäev on tarvis meeles pidada? Ei olegi eriti midagi vaja teha – tuleb lihtsalt lahti võtta arvuti või mõne suhtlusvõrgustiku...

Loe edasi 22 tuh

Arvhulgad

Naturaalarvud Naturaalarvud on arvud, millega loendame õhtul lambaid: 1, 2, 3, 4, 5, 6, ... Neid kõiki korraga ehk nende hulka tähistatakse N-iga. Naturaalarvud on ilmselt kõige loomulikumad...

Loe edasi 26 tuh

Kuulsad arvud: pii ja e

Mõnel arvul on matemaatikas päris omamoodi roll. Esimese näitena tulevad pähe näiteks arvud null ja üks. Null torkab silma, sest käitub korrutamisel ja liitmisel teistest erinevalt: korrutades...

Loe edasi 8 tuh

Arvu aste

Arvu astmele on hea hiilides läheneda läbi analoogia korrutamisega. Mida tähendab korrutamine? Kirjutame välja kaks näidet: 3 · 3 = 3 + 3 + 3 5 · 6 = 5 + 5 + 5 + 5 + 5 + 5 Seega vähemalt...

Loe edasi 50 tuh

Arvu absoluutväärtus

Joonistame arvtelje, lööme sinna naelaga keskele nulli, võtame nöörijupi ning tähistame kaks arvu a ja –a. Need arvud on nullpunktist samal kaugusel. Seda kaugust nullpunktist nimetatakse...

Loe edasi 19 tuh

Jada

Arvujada mõistet võib selgitada pikkade sõnadega, aga alustame parem näidetega. paarisarvude jada ehk aritmeetiline jada vahega kaks suvaline lõplik üheksaliikmeline täisarvude jada lõpmatu...

Loe edasi 37 tuh

Vektor

Kui eelmise peatüki lõpetasime väikese mõistatusega, siis seekord alustame väikese mõistatusega: mis on pildil?   Tahtsite vastata nooled? Ei, matemaatiku, füüsiku ning hoolsa...

Loe edasi 78 tuh

Võrrand

Võrrand aitab täpselt ja matemaatiliselt kirja panna teatavaid tingimusi. See on looduse ja ümbritseva kirjeldamise esimene etapp – maailma matemaatilistesse seostesse surumine. Oletame...

Loe edasi 15 tuh

Keemilised elemendid

1H VesinikElektronvalem: H:+1| 1) Aatommass:   Vesinik on kergeim element perioodilisussüsteemis. Ta esineb kaheaatomiliste molekulidena (H2). Vesinik on kõige levinum element universumis,...

Loe edasi 15 tuh

Maatriks*

Nägime, et kui ühe arvu asemel seada ritta mitu arvu, saame vektori. Aga miks peaks meil ainult üks rida arve olema? Meil võiks ju olla terve arvutabel!Tõepoolest, ka arvutabelid osutuvad...

Loe edasi 10 tuh

Võrrandi teisendamine ja lahendamine

Enamasti on võrrandi kirjapanek alles esimene samm. Järgneb võrrandi lahendamine: see tähendab, et tahame leida kõik arvud, mis kõiki võrrandiga ette kirjutatud tingimusi õrrandi lahendamise...

Loe edasi 33 tuh

Võrrand ja geomeetria

Mõni muutujarägastikuga võrrand võib alguses üsna eemaletõukav tunduda. Kuid ühte ilusti tõmmatud kõverat, mis väljendab sedasama võrrandit, on alati kaunis vaadata.   Õnneks tuli...

Loe edasi 11 tuh

Võrratus

Nagu nägime, võimaldab võrrand [lk 168] üsna täpselt ja arvuliselt tingimusi ja seoseid kirja panna. Mõnikord ei ole aga tingimused nii põhjalikud, et neid saaks võrrandiga kirja panna, ning...

Loe edasi 25 tuh

Absoluutväärtusega võrrand

Meie eesmärk siin raamatus ei ole alati õpetada – õpetada oskavad palju paremini õpetajad ise – vaid pigem anda ideid, kuidas koolimatemaatikast mõelda. Seega üritame ka siin pisikeses...

Loe edasi 13 tuh

Proportsioonid ja kolmnurgad

Siin peatükis läheneme trigonomeetriale eelajaloolisest vaatevinklist, vaadeldes trigonomeetriat kitsamalt kui õpetust seostest kolmnurkades ning laiemalt kui õpetust suhetest ja motivatsiooniks...

Loe edasi 40 tuh

Trigonomeetria ja perioodilised funktsioonid

Eelmises peatükis jõudsime trigonomeetriliste funktsioonideni, uurides küljepikkuste suhteid täisnurkses kolmnurgas. Saadud funktsioone kasutasime edasi seoste leidmiseks suvalise kolmnurga...

Loe edasi 10 tuh

Trigonomeetrilised avaldised ja nende teisendamine

Üks koolimatemaatikas enim tuska põhjustavaid teemasid on ilmselt trigonomeetriliste valemite teisendamine ja lihtsustamine. Antakse ette mingi järjestus sümboleid ja kästakse sellest teha...

Loe edasi 36 tuh

Kõik võngub*

Harva on asjad tasakaalus, ikka kipuvad nad minema veidi paremaks ja siis jälle veidi halvemaks ja nii edasi. Füüsikud kirjeldavad sellist korduvat tasakaaluasendi ümber toimuvat pendeldamist...

Loe edasi 6 tuh

Polünoom

Polünoom on üks keeruline võõrsõna, aga sellel ei maksa end heidutada lasta – hullemategi sõnade taga peitub vahel täiesti toredaid selle: näiteks trubaduur või seismoloog. Polünoomide...

Loe edasi 9 tuh

Eksponentsiaalfunktsioon

Kui mõni pahaloomuline bakter on organismi jõudnud, ei pruugi sellest algul aimugi saada, sest iga bakteripere ei hakka kohe tramburaid korraldama, vaid ootab vahel veel päris mitmeid tunde. Miks...

Loe edasi 9 tuh

Logaritm

Logaritm on eksponentsiaalfunktsiooni pöördfunktsioon [lk 69] ehk teisisõnu, kui järjest rakendada arvule 1000 kõigepealt eksponentsiaalfunktsiooni mingil alusel ning siis logaritmfunktsiooni...

Loe edasi 32 tuh

Piirväärtus ja pidevus

Piirväärtustest räägitakse kooliprogrammis eelkõige jadade ja funktsioonide puhul. Näiteks jada liikmed muutuvad järjest väiksemaks ja lähenevad hoogsalt nullile. Tõepoolest: Sellisel juhul...

Loe edasi 18 tuh

Tuletis

Rahvaarv on riigi seisukohalt tähtis näitaja – ta mõõdab mõne rahva suurust ja vägevust, meie puhul küll vist pigem väiksust ja haavatavust. Siin on viimase poole sajandi Eesti rahvaarvu...

Loe edasi 27 tuh

Integraal

Pärast pikka talve on käes kevad, viskad suusad nurka ja asud rattaga ärkavat loodust avastama. Sõidad hoogsalt kodust eemale, kuid sooviksid siiski teada, kui kaugele oled jõudnud – jõudu...

Loe edasi 9 tuh

Integraal ja tuletis

Pöördoperatsioonid on matemaatikas üsna levinud. Kõige lihtsam näide tulebki võibolla pööretest endast: kui pöörame oma joonist tasandil 90 kraadi päripäeva, siis teda seejärel 90 kraadi...

Loe edasi 9 tuh

Ümbermõõt, pindala ja ruumala

Alustame väikese mõtisklusega teemal, mida üldse tähendab mõõtmine. Mida me täpselt teeme, kui igapäevaelus asju mõõdame? Üks võimalus on mõõtmisest mõelda kui teatavast võrdlusest...

Loe edasi 73 tuh

Permutatsioonid ja faktoriaal

Permutatsioon Permutatsioon on lihtsalt mingite fikseeritud objektide kindel ülesrivistus. Näiteks on jalgpallimeeskonna täpne reastus hümni laulmise aegu üks võimalik põhikoosseisu...

Loe edasi 9 tuh

Kombinatsioonid ja variatsioonid

Kui permutatsioonid olid seotud teatud objektide järjekorraga, siis kombinatsioonid ja variatsioonid on seotud objektide valikuga. Üks kombinatsioon on näiteks kodupeenralt südamekaaslasele...

Loe edasi 25 tuh

Tõenäosusteooria tähendus ja kasutamine

Tõenäosus tundub lihtne ja intuitiivne mõiste. Ühe kindla sündmuse tõenäosus võiks tähendada täpselt seda, kui tihti see konkreetne sündmus juhtub võrreldes teiste, temaga konkureerivate...

Loe edasi 10 tuh

Tõenäosus ja intuitsioon

Eelmises peatükis nägime, et tõenäosusteooriast mõtlemine ning tõenäosuslike kirjelduste ja vahendite kasutamine praktikas ei olegi alati nii lihtne, kui ainult täringute ja müntide baasil...

Loe edasi 6 tuh

Tuntumad keemilised elemendid

  VESINIK (H). Lihtsaima aatomiehitusega element, mille aatominumber on 1. Seega on tema aatomi tuumas vaid üks prooton ning elektronkattes üks  elektron. Vesiniku aatomi ehitust iseloomustab...

Loe edasi 4 tuh

ÜLDISED MÄNGUD JA TESTID

Mäng. Happed, alused, oksiidid, metallid. Mäng. Pusle: happed, alused, oksiidid. Test. Ainete klassid ja nimetused.  Mäng. Liigita ained klassidesse.

Loe edasi 5 tuh

Keemiliste elementide loend

Keemiliste elementide loend Leelismetall  Leelismuldmetall  Lantanoid  Aktinoid Metall  Poolmetall  Mittemetall  Väärisgaas Number. Nimetus - Sümbol - H Mittemetall 2. Heelium -...

Loe edasi 12 tuh

SELGROOTUD. VEEKOGUDES ELAVAD SELGROOTUD

Ripsussid. Turbellaria kuuluvad lameusside hõimkonda. Planaarid on lehtja kujuga lamedad ussid, keha pikkus kuni 25 mm. Värvus varieerub tumedast kuni piimja valgeni. Peas on eristatavad...

Loe edasi 4 tuh

Tuletamine

Tuletamine on uute sõnade saamine liidete abil, liite abil moodustatud sõnu nimetatakse tuletisteks. Eesti keeles on peamiselt järelliited (nt andekas, saarestik, korralik), eesliiteid on vähe...

Loe edasi 5 tuh

Paronüümid ehk sarnassõnad

Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, sageli kirjapildis osaliselt kattuvad, kuid eri tähendusega sõnad. Keelenõuandest küsituimate paronüümide esikolmik on järele ja järgi,...

Loe edasi 13 tuh

Keel

Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab sümboleid ja teisi märke ja nende kombineerimise reegleid. Keeled kasutavad sümboleid...

Loe edasi 4 tuh

Kirjakeel ja murded

Õpikutes ja käsiraamatutes kirjeldatakse keelt tavaliselt kui selgepiirilist süsteemi, kus iga tähenduse jaoks on olemas kindel vorm. Näiteks väidetakse keeleõpetuses, et eesti keeles on...

Loe edasi 4 tuh

Keele avaldumisvormid

Keel kui süsteem eksisteerib keele kasutajate teadvuses keeleoskusena, st märkide ning reeglite kogumina, mida kasutades inimene on võimeline oma mõtteid teistele edasi andma. Keelt kui süsteemi...

Loe edasi 3 tuh

Lause

Lause on keelelise suhtluse põhiüksus. Tema abil kas väidetakse midagi mingi sündmuse kohta, nt Juhan luges lehte, küsitakse midagi mingi sündmuse kohta, nt Kas Juhan luges lehte?, kästakse...

Loe edasi 5 tuh

Släng

Släng või žargoon või argoo on mingi sotsiaalse grupi inimeste kõnekeele osa. Släng on pärit inglise allilma keelest ja on sajandeid vana. Allilma tegelased - vargad ja röövlid...

Loe edasi 7 tuh

Suulise ja kirjaliku kõne erinevused

Üsna levinud on arvamus, et suulise ja kirjaliku kõne erinevused ei ole eriti olulised. Ometi on erinevused nende vahel nii suured, et võime rääkida suulise jutu tõlkimisest kirjalikuks - ja...

Loe edasi 3 tuh

Võõrsõnade hääldamine

Kui eesti keele omasõnades sõnarõhu määramisel ei eksi tavaliselt keegi, siis võõr- ja laensõnade õige hääldamine on keerulisem. Põhjuseks võivad olla teistsugused rõhutingimused,...

Loe edasi 3 tuh

Rõhk ja kõne

Kõne ladusaks voolamiseks ei piisa kõne jaotumisest silpideks. Kõnet on kergem kuuldavale tuua ning jälgida, kui ta on ka rütmiliselt liigendatud. Kõne rütmilisuse tagamiseks vahelduvad...

Loe edasi 3 tuh

Millal lisada sõna lõppu liide -gi, millal -ki?

Liide -gi liitub helilistele häälikutele (täishäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö ja ü, helilised kaashäälikud j, l, m, n, r ja v). Näiteks: vanagi, lugugi, kellgi, kammgi,...

Loe edasi 5 tuh

Lineaarvõrrand

Lineaarvõrrandiks nimetatakse võrrandit kujul ax+b=0, kus x on tundmatu ja a ≠ 0 lineaarliikme kordaja ja b on vabaliige. Sellel võrrandil on üks lahend • Lineaarvõrrandil lahendid puuduvad,...

Loe edasi 3 tuh

Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine

Kui kaks lineaarvõrrandit (kahe tundmatuga) moodustavad võrrandite paari, siis otsime nende võrrandite ühist lahendit. Selleks lahendatakse võrrandisüsteem, mille kuju on: Siin x ja y on...

Loe edasi 4 tuh

Avaldiste lihtsustamine

Avaldiste lihtsustamine tähendab avaldise võimalikult lihtsale kujule viimine, kasutades abivalemeid, tehteid hulkliikmete ja üksliikmetega, sulgude avamist, koondamist jm teisendusi. Arvutamise...

Loe edasi 11 tuh

Tehted hulkliikmete ja üksliikmetega

Avaldiste teisendamisel kehtivad ka valemid: Algebralise avaldise, üks- ja hulkliikme mõiste: Algebraline avaldis on avaldis, mille väärtuse leidmiseks kasutatakse lõplik arv kordi vaid nelja...

Loe edasi 3 tuh

Hulkliikme tegurdamine

Hulkliikme tegurdamine tähendab hulkliikme ehk summa esitamist korrutisena. Ühise liikme sulgude ette toomine Ühiseks teguriks võetakse üks liige, millega jaguvad kõik avaldise liikmed ja mis...

Loe edasi 7 tuh

Trapets

Trapetsiks nimetatakse nelinurka, mille kaks külge on paralleelsed ja kaks mitteparalleelsed. Trapetsi paralleelseid külgi nimetatakse alusteks ja mitteparalleelsed küljed on trapetsi haarad....

Loe edasi 9 tuh

Kolmnurk

Kolmnurga sisenurkade summa ja kolmnurga välisnurk, kolmnurga mediaanid, kolmnurga ümber- ja siseringjoon Kolmnurk Kolmnurk on kõige lihtsam hulknurk. Sellel on kolm tippu ja kolm külge....

Loe edasi 4 tuh

Korrapärane hulknurk

Kolmnurki, nelinurki, viisnurki jne. nimetatakse ühise nimetusega hulknurkadeks. Vaata allolevat joonist. Hulknurk on piiratud murdjoonega. Selle murdjoone lülisid nimetatakse hulknurga külgedeks....

Loe edasi 2 tuh

Ring ja ringjoon

Ringjoone kõik punktid asetsevad ühel ja samal tasandil ning nad on ringjoone keskpunktist võrdsel kaugusel.    Ringjoone raadiuse saame ühendades ringjoone keskpunkt ja ringjoone mingi punkt...

Loe edasi 5 tuh

Thalese teoreem

Ringi kahe raadiuse vahelist ala nimetatakse ka kesknurgaks. Kaare AB kohta öeldakse, et kesknurk toetub sellele kaarele. Täispööre on 360º. Kesknurk, mille suurus on 1°, toetub kaarele, mis...

Loe edasi 2 tuh

Mediaanide lõikepunkt

Lõiku, mis ühendab kolmnurga tippu vastaskülje keskpunktiga, nimetatakse kolmnurga mediaaniks. Kolmnurga mediaanid lõikuvad kõik ühes punktis, mis jaotab iga mediaani kaheks osaks nii, et...

Loe edasi 2 tuh

Kolmnurga ümberringjoon ja siseringjoon

Ringjoont, mis läbib kolmnurga kõiki tippe, nimetatakse kolmnurga ümberringjooneks. Kolmnurga ümberringjoone keskpunkt on kolmnurga kõikide külgede keskristsirgete lõikepunkt. Ringjoont, mis...

Loe edasi 3 tuh

Sarnased kolmnurgad

Hulknurkade sarnasus: kaht hulknurka nimetatakse teineteisega sarnasteks, kui nende hulknurkade vastavad nurgad on võrdsed ja küljed on võrdelised. Sarnaste hulknurkade vastavate külgede jagatist...

Loe edasi 2 tuh

Ruutude vahe valem. Tegurdamine

Ruutude vahe valem Korrutame üksliikmete summa samade üksliikmete vahega. Valem: Saime ruutude vahe valemi. Valem: Näide: Üksliikmete summa ja samade üksliikmete vahe korrutis võrdub...

Loe edasi 5 tuh

Kuupide summa ja kuupide vahe

Kuupide summa Kahe üksliikme summa ja samade üksliikmete vahe mittetäieliku ruudu korrutis võrdub nende üksliikmete kuupide summaga. Valem:  Näide: Kuupide vahe Kui korrutame üksliikmete a ja...

Loe edasi 4 tuh

Kaksliikme ruut

Kasliikme ruut Kaksliikme ruudu saame, kui korrutame kaksliikme iseendaga. Seejuures saame kasutada kasliikmete korrutamis reeglit. Summa ruut:  Üksliikmede summa ruut  = esimese liikme ruut +...

Loe edasi 8 tuh