PUHTAD AINED JA SEGUD Puhtad ained koosnevad ühe ja sama aine osakestest. Puhtad ained on näiteks keedusool, suhkur, destilleeritud vesi. Segud saadakse mitme aine segamisel ning seetõttu koosnevad erinevatest... Loe edasi 14711
AINE FÜÜSIKALISED OMADUSED Peamised aine füüsikalised omadused on olek (tahke, vedel, gaasiline), värvus, sulamis- ja keemistemperatuur, elektri- ja soojusjuhtivus ning tihedus. Vee olekud on hästi tuntud: jää (tahke),... Loe edasi 12061
PIHUSSÜSTEEMID Pihusteks nimetatakse süsteeme, kus üks aine on ühtlaselt pihustatuna jaotunud teises aines. Ainet, mis pihustatuna ühtlaselt jaotub nimetatakse pihusfaasiks ning ainet, milles see ühtlaselt... Loe edasi 8738
KOLLOIDLAHUSED Kolloidlahused on üks pihussüsteemide liike, kus pihustatud osakeste suurus on 10-5 – 10-7 cm. Kolloidlahused välise vaatluse tulemusena ei erine tõelistest lahustest, kuid kolloidlahuseid... Loe edasi 4829
AINE ERALDAMINE SEGUDEST Ainete eraldamine segust sõltub eelkõige sellest, millistest ainetest segu on tekkinud. Vees lahustumatute ainete eraldamine Kõige lihtsam moodus vees lahustumatuid aineid eraldada on setitamine... Loe edasi 9617
LAHUSTUVUS Lahused on ainete segud, kus aine (lahustunud aine) on lahustad lahustis (vedelikus). Väga paljudes lahustes on lahustiks vesi. Lahuseid, kus lahustunud aineks on vesi nimetatakse ka vesilahusteks.... Loe edasi 15454
TÕELISTE LAHUSTE TEKKIMINE Lisades veele mingit ainet, võib märgata seda, et lahuse temperatuur muutub. Mõne aine lahustamisel lahuse temperatuur tõuseb (näiteks lisades vette hapet), kuid mõne aine lahustamisel lahuse... Loe edasi 3853
KÜLLASTUNUD JA KÜLLASTAMATA LAHUSED Küllastunud lahuseks nimetatakse lahust, kus antud temperatuuril ainet enam ei lahustu. Maksimaalset kogust ainet, mida saab antud temperatuuril lahustada näitab aine lahustuvus (Lahustuvus... Loe edasi 9048
LAHUSE PROTSENDILINE KOOSTIS Seda, kui palju ainet lahuses on näitab lahuse protsendiline koostis. Lahustunud aine protsent näitab, mitu grammi ainet on 100 grammis lahuses. Lahuse mass on lahustunud aine massi ja vee... Loe edasi 24773
KEEMILISE REAKTSIOONI TUNNUSED Keemiliseks reaktsiooniks nimetatakse ühe aine muutumist teiseks aineks või teisteks aineteks. Keemiline reaktsioon on näiteks raua roostetamine õhuhapniku toimel. Kuid keemiline reaktsioon ei... Loe edasi 16943
KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS Keemilise reaktsiooni kiiruse all mõeldakse seda, kui kiiresti muutub aine kontsentratsioon. Teisiti öeldes, mõeldakse seda, et kui palju tekib uut ainet (või kui palju lähteainet ära... Loe edasi 4462
AATOMI EHITUS Aatom koosneb aatomi tuumast ning elektronkattest. Aatomi tuum koosneb omakorda prootonitest ja neutronitest. Prootonil on positiivne laeng ning prootonite arv määrab ära elemendi. Neutronil laeng... Loe edasi 15598
KEEMILISED ELEMENDID Keemiline elemendi moodustavad ühesuguse prootonite arvuga aatomid. Keemilisi elemente tähistatakse ühe- või kahetäheliste sümbolitega, mis on enamasti tuletatud elemendi ladinakeelsest... Loe edasi 9531
PERIOODILISUSSÜSTEEM Keemiliste elementide ning neist moodustunud ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses aatomituuma laengust. Süsteemi, mille järgi on paigutatud tänapäeva keemilised elemendid nimetatakse... Loe edasi 17693
AATOMI ELEKTRONSKEEM Elektronskeem on üks lihtsamaid võimalusi kirjeldamaks aatomi ehitust. Elektronskeemiga kirjeldatakse ära aatomi tuumalaeng ja see, kuidas elektronid paiknevad elektronkihtidel. Näiteks kaltsiumi... Loe edasi 41134
IOONID Ioonid tekivad keemilise reaktsiooni tulemusena, kus aatom liidab või loovutab elektrone. Kui aatom liidab elektrone, tekib temast negatiivse laenguga ioon – anioon. Kui aatom loovutab elektrone,... Loe edasi 21971
OKSÜDATSIOONIASTE Oksüdatsiooniaste näitab seda, kui palju on aatom liitnud või loovutanud elektrone. Kuna elektroni laeng on negatiivne, siis kui aatom loovutab elektrone, on oksüdatsiooniaste positiivne, kui... Loe edasi 19797
Keemiline side. Molekulid ja kristallid Looduses esineb üksikuid aatomeid vähe, vaid väärisgaasid esinevad gaasilises olekus üksikute aatomitega. Aatomid tahavad saavutada väärisgaasidega sarnast elektronkatte ehitust –... Loe edasi 8622
Liht- ja liitained Ained võivad koosneda ühe või erineva elemendi aatomitest. Ühe ja sama elemendi aatomi(te)st koosnevaid aineid nimetatakse lihtaineteks – näiteks hapnik (O2), lämmastik (N2), vask (Cu).... Loe edasi 8342
TAIMEDE VÄLISEHITUS Taimed on kõik sellised elurid, kes sisaldavad rohelist pigmenti (klorofüll) ning teevad endale ise õhus leiduvast süsihappegaasist ning mullas leiduvast veest ja mineraalainetest päikesevalguse... Loe edasi 7179
TAIMEDE PALJUNEMINE Taimed saavad paljuneda suguta (Mittesuguliselt ehk vegetatiivselt) ja suguliselt. Mittesugulisel paljunemisel läheb uus taim (üks taim on tinglikult üks isend. Kuid et taimede puhul on sageli... Loe edasi 13197
TAIMERÜHMADE ISELOOMULIKUD TUNNUSED Suurem osa meid ümbritsevatest taimedest on katteseemnetaimed. Kõiki teisi on nende seast lihtne eristada, kui silmas pidada järgmisi iseloomulikke tunnuseid ja märksõnu. Loe edasi 6499
LEVIK JA KASVUKOHT Taimedel puudub aktiivne liikumisvõime, ehkki nad pole päris liikumatud. Taimed levivad peamiselt loomade või tuule abil ja hakkavad idanema soodsas kasvukohas ning sobiva kliimaga piirkonnas.... Loe edasi 7280
MILLEKS TAIMI TUNDA? Iga inimene peab teadma mürgiseid ja ohtlikke taimi. Nõgest ei pea lapsele tutvustama — ta kogeb ise, et see kõrvetab. Ent paljud ahvatleva välimusega metsamarjad võivad olla mürgised,... Loe edasi 4654
TAIME- JA LOOMARAKK Juuresolev videoklipp näitab taime- ja loomaraku erinevust. ;feature= Loe edasi 11903
ÕISTAIMEDE EHITUS Juur Juur on taimeorgan, mis enamasti paikneb pinnases ning mille ülesandeks on taime kinnitamine ning vee ja mineraalainete imamine (imamine on passiivne tegevus, imemine aga aktiivne). Paljud... Loe edasi 9929
FOTOSÜNTEES Fotosüntees (sõna tuleb kreeka keelest, kus «photo-» tähendab valgust ja «synthesis» ühendamist või liitmist) on looduses toimuv protsess, mille käigus elurid muudavad päikeseenergia... Loe edasi 20148
MIKS SEENED SÜSTEEMI EI SOBI? Seened ümbritsevad meid kõikjal. Seened pole üksnes metsahämarikus kasvavad kübaraga moodustised, vaid enamasti silmatorkamatu võrgustik, võrreldav ämbliku püünisega. Nad elavad pinnases... Loe edasi 4802
SEENTE MITMEKESISUS Eestis on praegu teada umbes 3500 liiki seeni, neist vaid kolmandik moodustavad nn kübaraid. Eesti suurseentest on umbes 400 söödavat, ligi 200 mürgist ning ligi 150 raviomadustega liiki.... Loe edasi 3901
SAMBLIKUD Samblikud on liitorganismid, kes koosnevad seentest ja kas vetikatest või bakteritest. Seened ise ei fotosünteesi, seetõttu vajavadki samblikud teise koostisosana fotosünteesivõimelisi elureid.... Loe edasi 5426
SEENTE JA SAMBLIKE PALJUNEMINE Seened paljunevad peamiselt eoste abil. Üherakulised mikroseened (näiteks pärmseened) paljunevad edukalt ka pungumise teel. Eos (ehk spoor) on elurite eriline paljunemise otstarbega rakk, mille... Loe edasi 8758
PARASIIT VÕI SÜMBIONT Parasiitlust esineb looduses erinevate liikide vahel kaunis sageli. Parasiit kasutab peremeesorganismi oma elutegevuseks, hävitades viimase kudesid ja kasutades tema toitu. Lisaks saastavad... Loe edasi 7326
MIS KASU ON SEENTEST JA SAMBLIKEST? Hallitusseente ehk hallikute toodetud mürke on inimene õppinud kasutama bakterhaiguste raviks. Mitmeid neist kasutatakse toiduainetetööstuses, nt hallitusjuustude valmistamisel. Pagaritööstus... Loe edasi 5789
HARJUTUSED Kas oskad? Harjutus 1. Joonisel on skeem õie ristlõikest. Ühenda õie osad õigete numbritega. [Pildil on algul nimed juhuslikus järjekorras] [Pärast lohistamisi õigesti ühendamist on tulemus... Loe edasi 3907
SELGROOTUTE MITMEKESISUS Selgrootud ei oma terminina süstemaatilist tähendust, selline nimetus on kokkuvõtliku mõistena kasutusel pigem mugavuse mõttes, eristamaks neid loomi keelikloomadest (ehk selgroogsetest).... Loe edasi 4366
SELGROOTUD TOIDUAHELAS Kuigi selgrootute seas on palju taim- või planktontoidulisi loomi, on enamik neist rööveluviisiga tarbijad (taimed toodavad ise toitaineid ning neid nimetatakse tootjateks ehk autotroofideks). Nii... Loe edasi 11188
SELGROOTUTE LIIKUMISVIISID Kõik selgrootud saab jaotada paikseteks (ehk sessiilseteks) ja liikuvateks. Arusaadavalt liiguvad paljud vees elavad loomad aktiivselt ujudes või passiivselt hõljudes. Maismaaloomade puhul sõltub... Loe edasi 3835
SELGROOTUTE MEELED Selgrootute meeleelundid on arenenud kooskõlas nende käitumise ja elutingimustega. Mida lihtsamad loomad, seda lihtsam on ka nende närvisüsteem ja vähem keerukad meeleelundid. Käsnadel... Loe edasi 7781
MITMEST SOOST ON LOOMAD? Me oleme harjunud, et olemas on emasloomad ja isasloomad. Ka taimeriigis on eristatavad emasõied ja isasõied. Enamik õisi on aga liitsugulised (ühes õies on nii tolmukad kui ka emakad). ... Loe edasi 7772
MOONDE EELISED Suur osa elureist areneb moondega (näiteks arenevad moondega ka kahepaiksed: nende vastseid nimetatakse kullesteks.). Selgrootute puhul on kõige paremini tuntud lülijalgsete, eriti putukate areng.... Loe edasi 4165
PARASIIDI ELUTSÜKKEL Paljud parasiitsed loomad vahetavad elu jooksul peremeest. See võimaldab neil paremini levida. Näiteks põistang-paelussi võib inimene nakatuda halvasti töödeldud liha süües. Näiteks solge... Loe edasi 7224
BAKTERID Biomassilt on baktereid rohkem kui taimi ja loomi kokku Bakterid on kõige pisemad üherakulised eeltuumsed elurid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterite suurus ei küüni üle 5... Loe edasi 8194
TOIDU TÖÖTLEMINE Et toiduained ei puutuks kokku liigsete bakterite, algloomade ja seentega, pakendatakse ja töödeldakse neid erinevate meetoditega. Kui külmutamine ja kuumutamine teenivad eelkõige pikemaajalise... Loe edasi 4760
MIKROOBID JA ELUKUTSE Ükski teadmine ei ole liigne ning üldteadmised mikroobidest (mikroobideks nimetatakse üldiselt kõiki mikroskoopilisi elureid vaatamata nende süstemaatilisele kuuluvusele) on kasuks igaühele.... Loe edasi 2838
POPULATSIOONIST Eesti keeles on seda loodusteaduse mõistet nimetatud ka asurkonnaks. Asurkonna moodustavad kõik samasse liiki kuuluvad elurid, kes elavad ühes ja samas geograafilises piirkonnas ning kasutavad... Loe edasi 6049
MUDELID Loodus on terviklik ning toimib inimesest sõltumatult. Erinevate loodusobjektide jaotamise ning süstematiseerimisega kõikvõimalikel viisidel tegelevad inimesed selleks, et neid paremini mõista.... Loe edasi 3187
KONKURENTS Konkurents (siin on toodud konkurentsi bioloogia-alane mõiste, lisaks tuntakse veel poliitilist konkurentsi ja majanduses esinevat konkurentsi turuosa nimel) on liikide või organismide vastastikku... Loe edasi 6266
Ilm ja kliima Õhk on gaaside segu: lämmastik, hapnik ja veeaur. Me vajame hingamiseks hapnikku, seda on õhus umbes 21%, lämmastikku on 78%. Hapnikku toodavad rohelised taimed ja merevetikad fotosünteesi... Loe edasi 10640
Kliimadiagrammid ja kliimakaardid Kliimakaarte koostatakse sademete hulga, keskmise temperatuuri, õhurõhu, tuulte suuna jne järgi. Samasuguse temperatuuriga alad ühendatakse joontega, saame isotermid. Tavaliselt kujutatakse... Loe edasi 7153
Päikesekiirguse jaotumine maal Päike asub Maast 150 miljoni kilomeetri kaugusel ja kujundab meie ilma ning kliimat. Päikese mass on Maast 300 000 korda suurem, kuid tihedus väiksem. Pinnatemperatuur on umbes 6000 kraadi C. Osa... Loe edasi 18916
Õhu liikumine ja õhurõhk, seos Miks on õhurõhk madalikul kõrgem kui mägedes? Külm õhk on soojast õhust raskem ja vajub madalamatele aladele. Kui õhu liikumist ei toimu, siis võib mõõta väga madalaid temperatuure... Loe edasi 9940
Üldine õhuringlus Tuult iseloomustavad suund ja kiirus. Tuule suund nimetatakse selle ilmakaare järgi, kust see puhub. Ilmakaared: Ilmakaared Tuul puhub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem... Loe edasi 6484
Ookeanide ja pinnamoe mõju kliimale Kuidas mõjutab meri maismaa temperatuuri? Maismaa ja vesi neelavad ja peegeldavad soojust erinevalt. Vee temperatuur tõuseb aeglaselt ja ka langeb aeglaselt, veel on suur soojusmahtuvus. Loe vee... Loe edasi 9837
Kliimavöötmed Kuidas kliimavöötmed kujunevad? Kliimavöötmed ühtivad peamiste õhumasside tekkekohtadega. Põhikliimavöötmeid on neli: Põhikliimavöötmed. Vaata ka: Põhikliimavöötmed2 Erinevate... Loe edasi 13393
Kliima muutused Miks kliima muutub? Seda mõjutavad maavälised tegurid, nagu päikesekiirguse hulk ja orbiidi kuju muutmine aja jooksul, ka suured asteroidid, meteoriidid. Maasisesed tegurid on laamtektoonika ehk... Loe edasi 4176
Veeressursid Maal Kus leidub vett? Vesi asub maakeral õhus veeauruna, maailmameres ja maismaal siseveena, kokku on seda 1,4 miljardit kuupkilomeetrit. Vesi on pidevas liikumises ja võib muutuda vedelaks, tahkeks ja... Loe edasi 4468
Maailmamere koosnemine ookeanidest ja meredest Millisteks veteväljadeks jaotatakse maailmameri? Ookeani nimetus: okeanos tähendab kreeka keeles jõgi (suur ja soolane). Maakera paistab kosmosest sinisena, sest vesi moodustab planeedi pinnast... Loe edasi 10591
Vesi maailmameres Miks on merevesi soolane? Merevesi ei kõlba juua, sest sisaldab liiga palju soolasid, ühes kilogrammis merevees on 35 grammi lahustunud mineraalaineid. Soolad satuvad vette jõgedest ja kivimitest.... Loe edasi 5619
Tõus ja mõõn Mis põhjustab meretaseme tõusu ja langust? Veetase muutub kõigil rannikutel, mõnes kohas on see vaevumärgatav (Eestis), kusagil aga muutub sadu meetreid. Veetaseme muutusel on kindel... Loe edasi 23437
Jõed Kuidas tekib jõgi? Sademete vesi imbub osaliselt pinnasesse, kuid ülejääk voolab kõrgemalt madalamale, ühineb allikatest, kraavidest ja teistest ojadest tuleva veega ning kulutab pinnasesse... Loe edasi 10589
Jõgede toitumine, üleujutused Kust saavad jõed oma vee? Ekvaatori lähedal voolavaid jõgesid toidab vihmavesi. Seal sajab aastaringi palju ja ühtlaselt, jõed on väga veerohked, nt Kongo, Amazonas. Lähisekvatoriaalses... Loe edasi 8676
Looduskomponentide vastastikused seosed Millised jõud mõjutavad protsesse Maa pinnal? Maad mõjutavad sise- ja välisjõud. Vulkaanide tegevus toimub ja maavärinad tekivad Maa siseenergia mõjul. Need muudavad maapinda... Loe edasi 6006
Loodusvööndite paiknemise seaduspärasused Kuidas paiknevad loodusvööndid? Maakera katavad erinevate tingimustega elukeskkonnad ehk loodusvööndid. Loodusvööndit iseloomustab kliima, taimkate ja loomastik. Loodusvööndite leviku... Loe edasi 10703
Ekvatoriaalne vihmamets Kliima on palav ja niiske, +25C, aastaaegu pole, sademed on aastas jaotunud ühtlaselt, sajab 2000 mm ringis. Vihmametsadest: Vihmamets Ameerikas Amazonase, Aafrikas Kongo jõe ümbruses ja... Loe edasi 13850
Savann SAVANNID Savannidest loe liskas SIIT Lähisekvatoriaale mussoonkliima paikneb 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus. Seal on kaks peaaegu võrdse pikkusega aastaaega: kuiv ja niiske. Suuremad savannid... Loe edasi 13062
Kõrb KÕRBETE ASEND MAAILMAS Loe lisaks: Kõrbed Kõrbed ja poolkõrbed katavad veerandi kogu maismaa pinnast, suurimad neist asuvad Aafrikas ja Austraalias, Araabia poolsaarel ja Hiinas. Kõrbevöönd... Loe edasi 14215
Vahemereline põõsastik ja mets VAHEMERELISED METSAD Seal kus valitseb kuiv ja kuum suvi ning jahe ja vihmane talv, levivad igihaljad torkivad põõsastikud, tammemetsad. Neid võib kohata Vahemere ümbruses, 30. ja 40.... Loe edasi 9800
Parasvöötme rohtla PARASVÖÖTME ROHTLAD Loe lisaks: Rohtlad Parasvöötme rohtlad levivad mandrite siseosades ja rannikuil, mida uhuvad külmad hoovused. Nendel aladel ületab aurumine sademete hulga, kliima on kuiv.... Loe edasi 11267
Parasvöötme sega- ja lehtmets SEGA- JA LEHTMETSAD Sega- ja lehtmetsad asuvad peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas Suur Järvistu ümbruses, Hiinas Suur-Hiina tasandikul ja vähemal määral ka Uus-Meremaal. Taimestik on tuntud... Loe edasi 17659
Parasvöötme oksamets OKASMETSAD TAIGA Loe lisaks: Taiga Taiga- ja okasmetsavöönd on tekkinud pärast viimast mandrijäätumist, see hõlmab igikülmunud pinnasega alasid ja paikneb enamuses... Loe edasi 9625
Tundra TUNDRA Loe lisaks: Tundra Tundrakliima Tundra nimetus pärineb soome keelest, tunturi tähendab puudeta künkaid ja mägesid. Lähisarktilises ja arktilises kliimavöötmes esinevad puudeta... Loe edasi 8516
Jäävöönd JÄÄ- JA KÜLMAKÕRBED Jäävööd paikneb ümber pooluste, nii lõunas kui põhjas. Siin on maapind kogu aasta kaetud jääga ja veealad ei muutu aastas kasvõi korraks täielikult jäävabaks.... Loe edasi 11073
Kõrgusvööndilisus KÕRGVÖÖNDILISUS Miks erineb mäestike kliima tasandike omast? Andide mäestikus kirjeldas taimkatte vööndilisust juba saksa teadlane Alexander von Humboldt. Ühe kilomeetri võrra tõustes... Loe edasi 7728
Inimtegevus erinevates loodusvööndites ja mäestikes Loodusvööndid mõjutavad inimeste riietust, toitumist ja eluasemeid. Rannikualade inimesed tegelevad kalapüügi ja mereandide kogumise või kasvatamisega. Tasandike inimesed tegelevad... Loe edasi 4700
Keskkonnaprobleemid seoses inimtegevusega Kuidas inimene loodust mõjutab? Inimene rajab ehitisi, leiutab masinaid, muudab elu mugavamaks ja mitmekesisemaks. Samas eluks vajalikku materjali peab ta hankima loodusest, sellega muudab inimene... Loe edasi 4755
Maailmamere elustik Maailmameri hõlmab 71% maakera pindalast. Selle veepinna kohal toimuvad protsessid kujundavad Maa kliimat. Maailmameres kasvavad vetikad on tähtsaimad ja suurimad hapniku tootjad ja süsihappegaasi... Loe edasi 5336
Geotsentrism. Heliotsentrism Kuna maailmaruumi oli vanal ajal võimalik vaadelda ainult Maalt, siis arvasidki vana-aja teadlased, et maailmaruumi keskpunktis asub Maa ning kõik muu, mis ruumis asetseb tiirleb selle ümber.... Loe edasi 7253
Päike Päike aga on üsna tavaline täht teiste seas, ainult et Maale kõige lähemal. Justnimelt Päikese lähedus on põhjus, miks me näeme seda kettakujulisena, kõiki ülejäänud tähti aga punktina.... Loe edasi 7855
Päikesesüsteem Ümber Päikese tiirleb lisaks Maale veel seitse planeeti, lisaks terve hulk väiksemaid taevakehi, näiteks väikeplaneedid. Enamiku planeetide ümber tiirleb üks või enam looduslikku kaaslast,... Loe edasi 11191
Maa Kuna Maani (fotol koos Kuuga) jõuab vaid murdosa Päikese poolt kiiratud energiast, on maapinna keskmine temperatuur Päikese pinnatemperatuurist oluliselt madalam, vaid 15 kraadi. Maakera... Loe edasi 5810
Kuu Maale lähimaks taevakehaks on tema ainuke looduslik kaaslane Kuu. Kuu tiirleb meist keskmiselt 385 000 kilomeetri kaugusel ning teeb ühe täistiiru 29,5 päevaga. Samal ajal kui Kuu tiirleb... Loe edasi 5212
Võnkumine Võnkumisteks nimetatakse selliseid liikumisi, mis korduvad kindla ajavahemiku tagant, kusjuures võnkuv keha läbib sama tee alati edasi-tagasi. Võnkuvad kehad on näiteks kellapendel, vedru otsa... Loe edasi 8204
Pendel Võnkumisi kirjeldatakse erilise lihtsustatud mudeli, pendli abil. Pendlina käsitletakse mingisugust raskust, mis on riputatud venimatu niidi külge, kusjuures koormise mass peab olema niidi omast... Loe edasi 4891
Võnkesageduse ja –perioodi arvutamine Seega, kui me teame mitu võnget pendel mingi aja jooksul teeb, saame võnkeperioodi arvutada järgmiselt: sagedust aga: Teisisõnu periood ja sagedus on teineteise pöördväärtused. Võnkeperioodi... Loe edasi 11582
Lained. Lainete levimiskiirus Kui võnkumine satub mingisse keskkonda, võib ta seal hakata levima lainena. Lainega levib ruumis edasi võnkuva keha energia. Laine kõige kõrgemat punkti nime¬ta¬takse laineharjaks, madalaimat... Loe edasi 5800
Piki- ja ristlained Laineid liigitatakse selle põhjal, kuidas võnguvad keskkonna osakesed temas. Kui nad võnguvad risti laine levimise sihiga, on tegu rist¬lai¬ne¬ga, kui võnkumine toimub laine levimise... Loe edasi 4391
Heli Üheks tüüpiliseks pikilaineks on, heli ehk hääl, mis tekib õhus või mõnes muus keskkonnas võnkuvate kehade läheduses. Seadeldisi, mis on mõeldud hääle võimendamiseks, nimetatakse... Loe edasi 8072
Müra Sellist heli, mis tekib korrapäratu võnkumise tulemusena, nimetatakse müraks. Korrapärase võnkumise tulemusel tekkivat heli nimetatakse harmooniliseks või ka musikaalseks. Müra on inimese... Loe edasi 3293
Valguse olemus ja levimine Valguse kätte jäetud esemed soojenevad ja pleekuvad - need nähtused on tõenduseks sellele, et valgus sisaldab endas energiat. Valgus kujutab endast erilist lainetust. Seepärast ei räägi me... Loe edasi 4724
Valgusallikad. Valguse komponendid Kõiki neid kehi, mis kiirgavad valgust nimetatakse valgusallikateks. Kuna valgus kannab energiat ümbritsevasse ruumi, siis vajavad kõik valgusallikad töötamiseks energiat. Tuli, välk ja laava... Loe edasi 7833
Valgusvihk Valguskiirt me vaadelda ei saa, sest tegemist on mõttelise joonega. Kitsast või ka laiemat ruumipiirkonda, milles valgus levib nimetatakse füüsikas valgusvihuks. Valgusvihkusid on kolme liiki:... Loe edasi 5518
Vari Kui valgus jõuab valgust mitteläbilaskva kehani, tekib selle taha piirkond, kuhu ei lange valgust – vari. Seda varjuosa, kuhu üldse valgusenergiat ei lange nimetatakse täisvarjuks, aga seda... Loe edasi 4371
Kuu- ja päikesevarjutused Kuu ja Maa on läbipaistmatud kehad, seetõttu tekib nende taha keerukas täis- ja poolvarju piirkond. Tänu nendele on loodud võimalus kuu- ja päikesevarjutuste tekkeks. Varjutus tekib siis, kui... Loe edasi 9017
KUU FAASID Varju tekkimisega on selgitatav ka Kuu kuju muutumine taevas ehk kuu faasid. Kuna Kuu on valgust mitte läbi laskev keha, siis tekib tema taha vari. Sõltuvalt Kuu asukohast Maa ja Päikese suhtes,... Loe edasi 9706
Valguse peegeldumine Kui valgus levib ühtlases keskkonnas, siis on valguskiired sirgjooned – see tähendab kehtib valguse sirgjoonelise levimise seadus. Kui valgus jõuab aga erinevate keskkondade eralduspinnale, siis... Loe edasi 9771
Peeglid Sellist valgust peegeldavat keha, kus peegeldav pind, on tasapind, nimetatakse tasapeegliks. Kui tasapeeglile langeb paralleelne valgusvihk, siis peale peegeldumist on see valgusvihk paralleelne, kui... Loe edasi 3828
Kiirte käik tasapeeglis Tasapeeglile langev valgusvihk sellelt peegeldudes oma kuju ei muuda – paralleelne valgusvihk jääb paralleelseks – hajuv hajuvaks ning koondav koondavaks. Tasapeeglis valguskiire käiku... Loe edasi 4070
Kiirte käik kumerpeeglis Peegli raadiuse sihilist joont, mis ühendab peegelpinna keskpunkti peegli kumeruse kesk-punktiga nimetatakse peegli peateljeks. Kõik peegli peateljega paralleelselt peeglile langevad kiired... Loe edasi 4106
Kiirte käik nõguspeeglis Ka nõguspeegli korral nimetatakse raadiuse sihilist joont, mis ühendab peegelpinna keskpunkti peegli kumeruse kesk¬punktiga peegli peateljeks. Kõik peegli peateljega paralleelselt peeglile... Loe edasi 3591
Valguse hajus peegeldumine Kui valgust peegeldav pind on ebatasane, siis muutub paralleelne valgusvihk peale peegeldumist hajusaks mistõttu taolist peegeldumist nimetataksegi hajusaks peegeldumiseks. Hajusalt peegelduvaid... Loe edasi 4469
Valguse murdumine Mõõtmistega on kindlaks tehtud, et valguse kiirus erinevates keskkondades on erinev. Kõige suurem on valguse kiirus vaakumis, kus tema väärtuseks on 300 000 km/s, kõigis teistes keskkondades on... Loe edasi 6938
Valguse murdumise seaduspärasused Kui valgus läheb keskkonnast, kus ta liigub kiiremini ehk tema optiline tihedus on väiksem keskkonda, kus ta liigub aeglasemalt ehk tema optiline tihedus on suurem, siis toimub valguse murdumine... Loe edasi 5148
Valguse murdumise rakendused Kui valgus langeb paralleelsete tahkudega klaasplaadile, siis toimub valguse murdumine nii plaati sisenemisel kui plaadist väljumisel. Seejuures on plaati sisenenud kiir paralleelne plaadist... Loe edasi 3350
Täielik peegeldus Üleminekul suurema optilise tihedusega keskkonnast väiksema optilise tihedusega keskkonda, murdub valgus ristsirgest eemale. Seega peab kehtima seos, et murdumisnurk on alati suurem kui... Loe edasi 5045
Läätsed Valguse murdumist kasutatakse seadeldistes, mida nimetatakse läätsedeks. Läätsed on kumerate ja nõgusate pindadega piiratud läbipaistvad kehad, mille optiline tihedus erineb ümbritseva... Loe edasi 7534
Kiirte käik ja kujutised Kujutis on koht, kus me näeme asuvat keha pärast seda kui temalt langenud peegeldunud või murdunud valgus langeb meile silma. Tehnilises mõttes on tegu punktiga, kus lõikuvad peegeldunud või... Loe edasi 3562
Kiirte käik koondavas läätses (1) Kiir, mis langeb läätsele paralleelselt optilise peateljega murdub peatelje poole ning läbib läätse fookuse. (2) Kiir, mis langeb läätse keskpunkti, läheb läätsest murdumata läbi... Loe edasi 3611
Kiirte käik hajutavas läätses (1) Kiir, mis langeb läätsele paralleelselt optilise peateljega murdub läätse ebafookuse sihis peateljest eemale. (2) Kiir, mis langeb läätse keskpunkti, läheb läätsest murdumata läbi... Loe edasi 3182
Kujutiste konstrueerimine peeglites ja läätsedes Punkti kujutise konstrueerimiseks peame joonestama vähemalt kahe punktist lähtuva kiire käigud arvestades peegeldumis- ja/või murdumisseadusi. Kuna oleme näinud, et teatavate kiirte käik... Loe edasi 3331
Kujutise konstrueerimine tasapeeglis Tasapeegli korral eelistatud kiired puuduvad. Kujutise konstrueerimiseks tuleks valida kaks suvalist kiirt, mõõta nende langemisnurgad ning joonestada nendega võrdsed peegeldumisnurgad. Siiski on... Loe edasi 3523
Kujutise konstrueerimine nõguspeeglis Nõguspeegli korral oli (1) eelistatud kiireks peegli peateljega paralleelne kiir. See peegeldub selliselt, et peegeldunud kiired koonduvad peegli fookuses. (2) Teise kiirena on mõistlik kasutada... Loe edasi 3366
Kujutise konstrueerimine kumerpeeglis Ka kumerpeegli korral oli (1) eelistatud kiireks peegli peateljega paralleelne kiir. See peegeldub selliselt, et peegeldunud kiired hajuvad peegli ebafookuse sihis. (2) Teise kiirena on kumerpeegligi... Loe edasi 3067
Kujutuse konstrueerimine koondavas läätses Koondavas läätses olid ennustatava käiguga kiirteks (1) kiir, mis langeb läätsele paralleelselt peateljega, murdub ja läbib läätse fookust ja (2) kiir, mis langeb läätse keskpunkti, läheb... Loe edasi 3172
Kujutise konstrueerimine hajutavas läätses Hajutavas läätses olid ennustatava käiguga kiirteks (1) kiir, mis langeb läätsele paralleelselt peateljega, murdub peateljest läätse ebafookuse sihis eemale (tema pikendus läbib läätse... Loe edasi 3811
Valgus ja nägemine Nägemine on väga oluline, sest nägemise abil saab inimene ümbritsevast keskkonnast tulevast infost 90 protsenti. Täielikus pimeduses ei ole midagi näha – järelikult vajame nägemiseks... Loe edasi 6386
Silm Silm on meie nägemiselund. Optika seisukohalt olulised silma osad on: silmalääts (3), klaaskeha (5), võrkkest (6) ja silmaläätse pingutav lihas (4). Silma langev valgus läbib esmalt sarvkesta... Loe edasi 8623
Nägemisdefektid. Prillid Sellist nägemisdefekti, mille korral silmast kaugel asuvate eseme kujutis tekib mitte võrkkestale vaid hoopis selle ette, nimetatakse lühinägelikkuseks. Kui aga silm ei suuda teravustada lähedal... Loe edasi 3688
Valgus ja värvid Isaac Newton lasi valgel valgusel langeda klaasprismale ning avastas, et peale prisma läbimist muutub valgus värviliseks. Kui aga prismale suunata värvilise valguse vihk, siis muutub see peale... Loe edasi 4483
Valgusfiltrid Selliseid läbipaistvaid kehi, mis lasevad endast läbi vaid ühte kindlat värvi valgust nimetatakse (valgus)filtriteks. Kui mingit värvi valgusfiltrile langeb teist värvi valgus, siis see valgus... Loe edasi 5656
Mehaaniline liikumine. Kiirus Igasugust looduses esinevat muutumist tavatsetakse nimetada liikumiseks. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Kui keha seisab paigal, siis iseenesest ta... Loe edasi 10585
Inertsus. Mass Keha kiirust pole võimalik muuta hetkega vaid selleks kulub alati mingisugune ajavahemik. Kehade omadust säilitada oma liikumisolek – kas paigalseis või hoopis liikumine, nimetatakse keha... Loe edasi 8164
Liikumine ja vastastikmõju. Jõud Kui kehale ei mõju teised kehad, siis seisab see keha paigal. Keha kiirus muutub, kui seda keha mõjutab mõni teine keha. Seejuures tuleb tähele panna, et kehade vahelise mõju tulemusena muutub... Loe edasi 7969
Mass ja tihedus Sama ruumalaga kehad võivad olla vägagi erineva massiga ning vastupidi – ühesuguste mas¬si-dega kehadel võib olla väga erinev ruumala. Füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühikulise... Loe edasi 26257
Gravitatsioon Nähtust, kus kehad tõmbuvad teineteise poole tänu sellele, et neil on mass, nimetatakse gravitatsiooniks. Gravitatsiooniline vastastikmõju, nagu ka kõik ülejäänud, eksisteerib vähemalt kahe... Loe edasi 9399
Raskusjõud Kui üheks gravitatsiooniliselt tõmbuvaks kehaks on Maa või mõni teine taevakeha, siis nimetatakse tema gravitatsioonijõudu ka raskusjõuks. Raskusjõud on alati suunatud maapinna poole (rangelt... Loe edasi 6851
Hõõrdejõud Kui kaks keha puutuvad teineteisega kokku, siis esineb nende vahel vastastikmõju, mida nimetatakse hõõrdumiseks ning mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Selle vastastikmõju... Loe edasi 6560
Elastsusjõud Üheks kehadevahelise vastastikmõju ilmnemiseks on ka kehade kuju muutumine vastastikmõju tulemusena. Keha kuju muutumist nimetatakse deformatsiooniks. Kui keha kuju peale deformeeriva mõju... Loe edasi 5869
Dünamomeeter Mõõteriista, millega saab mõõta kehale mõjuvat jõudu, nimetatakse dünamomeetriks. Lihtsaim dünamomeeter koosneb vedrust, mida on võimalik mõõdetava jõu abil deformeerida. Seega põhineb... Loe edasi 5689
Resultantjõud. Tasakaaluolek Kui kehale mõjub samaaegselt mitu jõudu, siis nende mõjud liituvad (resulteeruvad), kusjuures jõudude liitmisel tuleb arvestada nii nende suuruse kui ka suunaga. Kui liituvad samasuunalised... Loe edasi 3717
Rõhumisjõud. Rõhk Jõudu, mis mõjub risti pinnaga, nimetatakse rõhumisjõuks. Rõhumisjõudu on otstarbekas iseloomustada taandades selle mõju mingile pinnale – vastavat füüsikalist suurust nimetatakse rõhuks.... Loe edasi 6248
Rõhk vedelikes ja gaasides Kui tahkele kehale mõjub rõhumisjõud, siis levib selle mõju edasi kindlas suunas – rõhumisjõu sihis. Prantsuse teadlane Blaise Pascal tegi katsetega (Pascali pall) kindlaks, et vedelikus ja... Loe edasi 4981
Voolise poolt temas asuvatele kehadele avaldatav rõhk Vedeliku ja gaasi (voolise) poolt temas asuvatele kehadele avaldatav rõhk on tingitud vedelikule mõjuvast raskusjõust. Pascal tegi katsetega kindlaks, et vedeliku poolt kehale avaldatav rõhk... Loe edasi 3665
Õhurõhk Maad ümbritsevat atmosfääri saame käsitleda kui hiiglaslikku õhusammast. Atmosfääris sisalduvatele õhuosakestele mõjub Maa raskusjõud (nagu mõjus vedelikulegi). Järelikult avaldab ka õhk... Loe edasi 4910
Manomeeter. Baromeeter Kõige lihtsam manomeeter – U-manomeeter - koosneb U-kujulisest mõõteskaalale kinnitatud torust, millesse on valatud värvitud vedelik, andurist – õhuga täidetud karbikesest, millele saab... Loe edasi 4456
Archimedese seadus Vedeliku või gaas (voolis) avaldab sellesse asetatud kehale rõhku. Paneme tähele, et voolise rõhk keha erinevatele osadele on erinev. Kuna keha külgpinnad asuvad voolises ühe kõrgusel ja neile... Loe edasi 7786
Kehade ujumine Voolisesse asetatud kehadele mõjub lisaks üleslükkejõule alati ka raskusjõud. Kui kehale mõjub samaaegselt mitu jõudu, nende mõjud liituvad ning keha hakkab liikuma resultantjõu suunas. Kui... Loe edasi 4535
Areomeeter Kehade ujumistingimustel põhineb vooliste tiheduse mõõtmiseks kasutatava seadeldise – areomeetri töötamine. Areomeeter on mingi kindla ruumalaga (enamasti klaasist ampull) keha, mille sisse on... Loe edasi 5870
Mehaaniline töö Füüsikas öeldakse, et kui keha liigub mingisuguse jõu mõjul, siis teeb see jõud keha liigutamiseks mehaanilist tööd. Mehaanilise töö (A) suurus on võrdeline kehale mõjuva jõuga (F) ja... Loe edasi 4329
Töö ühik Töö ühikuks on 1 džaul (1J) 1J on selline töö, mida teeb 1N suurune jõud liigutades keha edasi 1m võrra. Näiteks kui tõsta 100g massiga (NB! Kehale mõjuv raskusjõud on 1N!) keha... Loe edasi 3940
Võimsus Võimsus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ajaühikus tehtava töö hulka. Sisuliselt on tegemist töötamise kiirust iseloomustava suurusega. Võimsus on võrdeline tehtud tööga ja... Loe edasi 3595
Võimsuse ühik Võimsuse ühikuks on 1 vatt (1W) 1 vatt on selline võimsus, kus igas sekundis tehakse tööd 1 džaul. Näiteks kui tõsta 1 sekundiga 100g keha maapinnalt 1m kõrgusele (teha 1J tööd!), on... Loe edasi 3565
Energia. Mehaaniline energia Energia on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha (või kehade süsteemi) võimet teha (mehaanilist) tööd. Kui keha liigub, siis omab ta kineetilist energiat. Kui keha on vastastikmõjus... Loe edasi 5510
Kineetiline energia Kõik liikuvad kehad omavad kineetilist energiat. Keha kineetiline energia on võrdeline keha massiga ja ruutvõrdeline keha liikumise kiirusega: kus Ek – keha kineetiline energia, mõõdetuna... Loe edasi 3818
Potentsiaalne energia Kõik vastastikmõjus olevad kehad omavad potentsiaalset energiat. Kui mingi keha on tõstetud Maa pinnalt mingisugusele kõrgusele, siis mõjub nende kehade vahel raskusjõud – järelikult omab... Loe edasi 3781
Energia jäävuse seadus Energiat ei teki ega kao iseenesest, vaid see võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Selle seaduse üheks erijuhuks on mehaanilise energia jäävuse seadus: Keha... Loe edasi 8437
Kang Kui mingile kehale, mis ei saa pöörelda, mõjub piisava suurusega jõud, hakkab keha selle jõu sihis liikuma. Kui keha saab pöörelda ümber oma telje, siis hakkab keha temale mõjuva jõu mõjul... Loe edasi 4837
Kangi tasakaalutingimus Saab näidata, et kang on tasakaalus – see tähendab, et ta ei pöörle – siis kui kangi erinevatele osadele mõjuvad jõud on pöördvõrdelised nende jõudude õlgadega: kus F1 – kangi ühel... Loe edasi 5727
Kang kui lihtmehhanism Kang ongi kõige lihtsam lihtmehhanism – mida pikema jõu õla me kangil valime, seda väiksemat jõudu peame sellele rakendama teisel pool toetuspunkti kangi mõjutava keha liigutamiseks. Samas... Loe edasi 3825
Pöör. Kaldpind. Kiil. Hammasülekanne Lihtmehhanismideks, mis annavad samuti võitu jõus, on veel: pöör – vända raadius on võlli raadiusest palju suurem – järelikult peame nööriga võlli külge kinnitatud keha liikuma... Loe edasi 5812
Mehaanika kuldreegel Ühegi lihtmehhanismi kasutamine ei anna meile võitu töös, sest nii mitu korda kui me võidame kehale rakendatavas jõus, kaotame selle liigutamisel teepikkuses. Liigutades keha mööda kaldpinda... Loe edasi 5699
Kasutegur Töö, mida tehakse mehhanisme kasutamata, nimetatakse kasulikuks tööks. Kui töö tegemiseks kasutatakse mehhanisme, siis nimetatakse tehtavat tööd kogutööks. Kasutegur (η – eeta)... Loe edasi 4253
Võnkeperiood kus T – võnkeperiood (1s), t – võnkumise ajaline kestus (1s), N – täisvõngete arv. Loe edasi 5962
Võnkesagedus kus f – võnkesagedus (1Hz), t – võnkumise ajaline kestus (1s), N – täisvõngete arv. Loe edasi 6768
Seos võnkesageduse ja perioodi vahel kus f – võnkesagedus (1Hz), T – võnkeperiood (1s). Loe edasi 3323
Läätse optiline tugevus kus D – läätse optiline tugevus, mõõdetuna dioptriates (1 dpt), f – läätse fookuskaugus, mõõdetuna meetrites (1m). NB! Koondavate läätsede korral loetakse nii fookuskaugus kui sellest... Loe edasi 11570
Kiirus. Keskmine kiirus kus v –kiirus (1 m/s), s – läbitud teepikkus (1m), t – liikumisaeg (1s). kus v-keskm –keskmine kiirus (1 m/s), s-kogu – läbitud koguteepikkus (1m), t-kogu – kogu liikumisaeg (1s). Loe edasi 24408
Tihedus kus ρ – keha tihedus (1 kg/m3), m – keha mass (1 kg) ning V – keha ruumala (1 m3). Loe edasi 26384
Raskusjõud kus: F - raskusjõud (1N), m – keha mass (1kg) ja g – raskusjõu tegur (mõõdetuna njuutonites kilogrammi kohta [1N/kg] NB! Maapinnal g=9,8N/kg≈10N/kg). Loe edasi 22475
Resultantjõud kus R – kehale mõjuv resultantjõud, F1 ja F2 – kehale mõjuvad jõud – kõiki jõudusid mõõdetakse njuutonites (1N). NB! Valemis kasutame märki „+“, kui kehale mõjuvad jõud on... Loe edasi 6843
Vedelikusamba rõhk kus ρ – vedeliku/gaasi tihedus (1kg/m3), g = 9,81 N/kg ≈ 10 N/kg – raskusjõu tegur Maal ja h – vedelikusamba kõrgus (1m). Loe edasi 6732
Üleslükkejõud kus ρ – vedeliku/gaasi tihedus (1kg/m3), g = 9,81 N/kg ≈ 10 N/kg – raskusjõu tegur Maal ja V– sukeldunud keha või selle osa ruumala (1m3). Loe edasi 8149
Mehaaniline töö kus, A- jõu poolt tehtud mehaaniline töö (1J), F – keha liigutav jõud (1N), s – jõu mõjul selle sihis läbitud teepikkus (1m). Loe edasi 15155
Võimsus kus N – jõu poolt töötamisel arendatav võimsus (1W), A – jõu poolt tehtud mehaaniline töö (1J), t – töötamise aeg (1s). Loe edasi 5433
Kineetiline energia kus Ek – keha kineetiline energia (1J), m – keha mass (1kg), v – keha kiirus (1m/s). Loe edasi 8239
Maapinnalt tõstetud keha potentsiaalne energia kus, Ep – keha(le mõjuva raskusjõu) potentsiaalne energia (1J), m – keha mass (1kg), h – keha kõrgus maapinnast (1m) ning g =9,81N/kg ≈ 10 N/kg – raskusjõu tegur maapinnal. Loe edasi 3818
Mehaanilise energia jäävuse seadus kus kineetiline energia vaatluse alghetkel Ek1 ja potentsiaalne energia Ep1 ja keha kineetiline energia mingil järgneval hetkel Ek2 ning potentsiaalne energia samal hetkel Ep2 – kõik energiad... Loe edasi 3353
Kangi tasakaalutingimus kus F1 – kangi ühel pool toetuspunkti mõjuv jõud, d1 – jõu F1 õlg; F2 – kangi teisel pool toetuspunkti mõjuv jõud, d2 – jõu F2 õlg – jõudusid mõõdame njuutonites (1N), õlgu... Loe edasi 4578
Kasutegur kus η – (eeta) kasutegur (%), Akasulik - kasulik töö, Akogu – kogutöö (tööd mõõdetud 1J). Loe edasi 7061
Ainete valemite koostamine Keemiline valem moodustatakse elemendi sümbolitest, millest see aine koosneb, näidates ära selle, mitu selle elemendi aatomit antud aines esineb. Näiteks vee valem on H2O. Väikest numbrid... Loe edasi 16351
Aatommass ja valemmass (molekulmass) Aatomid on väga väikesed aineosakesed, seega on neil ka väga võike mass. Aatommassi mõõdetakse aatommassiühikutes (amü). Üks aatommassiühik on võrdne 1/12 süsiniku aatomi massist ning... Loe edasi 12017
Liitaine protsendiline koostis Liitaine protsendilise koostise leidmine tähendab seda, et leitakse kõikide elementide sisaldus aines protsendiliselt. Seda kasutatakse näiteks selleks, et teada saada millises aines on mingi... Loe edasi 5010
Aine hulk. Mool Keemiaalaste arvutuste lihtsustamiseks on aine koguste mõõtmiseks kasutusele võetud uus suurus – aine hulk, mille ühikuks on mool (lühend mol). Üks mool on selline kogus aineosakesi, mis... Loe edasi 13590
Molaarmass Molaarmass (tähis M) näitab ühe mooli aine massi. Molaarmassi ühikuks on . Molaarmass on arvuliselt võrdne valemmassiga ning leitakse samade põhimõtete järgi. Molaarmass erineb valemmassist... Loe edasi 6170
Keemilise reaktsiooni võrrand Reaktsioonivõrrand näitab seda, kuidas ühed ained muunduvad teisteks aineteks. Näiteks süsiniku põlemist kujutab järgmine reaktsiooni võrrand C + O2 = CO2 Lähteained saadused See... Loe edasi 30740
Õhk Õhk koosneb peamiselt kahest gaasist, hapnikust (21% õhu ruumalast) ja lämmastikust (78% õhu ruumalast). Umbes 1% õhu ruumalast moodustavad väärisgaasid, peamiselt argoon (0,93%). Väga... Loe edasi 5119
Oksiidid Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad näiteks lihtainete põlemisel. C + O2 = CO2 4Al + 3O2 = 2Al2O3 4P + 5O2 = P4O10 Oksiidide valemeid... Loe edasi 30444
Ühinemisreaktsioon Ühinemisreaktsioon on reaktsioon, kus kahest (või enamast) lähteainest tekib üks uus aine. Ühinemisreaktsioon on näiteks metallide ja mittemetallide reageerimine hapnikuga või kahe lihtaine... Loe edasi 5437
Redoksreaktsioonid Redoksreaktsioonid on keemilised reaktsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. Redoksreaktsioon on näiteks metalli ja mittemetalli reageerimine hapnikuga. Raua oksüdatsiooni... Loe edasi 20778
Maailm 1600-1815 Uusaja ühiskonna põhijooned Euroopas. Uusajal kujunes keskajast erinev maailmapilt ning uued riigivalitsemise vormid. Kui keskaja ühiskond põhines läänisuhetel (vasalliteet), siis uusajale... Loe edasi 6021
Absolutism Prantsusmaal Absolutism on valitsemisvorm, mille kohaselt kogu võimutäius kuulub valitsejale. 16. sajandi lõpul valitsenud kuningas Henri IV e Navarra Henri on absolutismi rajaja Prantsusmaal. Ta kindlustas... Loe edasi 7993
Parlamentarism Inglismaal Inglismaa majanduses arenesid 16. sajandil kiiresti kapitalistlikud suhted. Hoogustus lambakasvatus, mis tõi kaasa tarastamise . Vaesunud talupojad said tööd kasvavates aastal sai Inglise... Loe edasi 6268
Euroopa 17. ja 18. sajandi sõjad Kolmekümneaastane sõda 1618-1648 1555 aastast kehtis Augsburgi usutunnistus tugevdas Saksa vürstide võimu. Vürst määras vürstiriigi usu. 1606 tekkisid kokkupõrked katoliiklaste ja... Loe edasi 6215
Valgustatud absolutism Preisimaal 18. sajandil Valgustatud absolutism on valitsemisvorm, kus võim kuulub piiramatu võimuga haritud ning reformimeelsele valitsejale. Preisimaal 18. sajandil sai selliseks valitsejaks kuningas Friedrich II.... Loe edasi 5282
Venemaa 17.ja 18. sajandil Pärast Ivan IV Groznõi surma 1584 algas Venemaal segaduste aeg. Võimul oli Boriss Godunov. Venemaa naabrid Poola ja Rootsi sekkusid sõjaliselt Venemaa asjadesse. Kuulduste tõttu Ivan Groznõi... Loe edasi 5357
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja selle ülesehitus Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis on elemendid paigutatud tabelisse kindlate seaduspärasuste ning elementide omaduste muutumise järgi. Perioodilisustabel jaguneb perioodideks (tabeli... Loe edasi 29694
1. H Vesinik Elektronvalem: H:+1| 1) Aatommass: Sulamistemperatuur: °C Keemistemperatuur: °C Tihedus: 0,08988 g/cm3 Avastamine: Selle elemendi avastas inglise teadlane H. Cavendish. Esinemine: Vesinik on... Loe edasi 10769
2. He Heelium Elektronvalem: He:+2| 2) Aatommass: 4,002602 Värvuseta ja lõhnata üheaatomiline gaas, mida esineb atmosfääris ja mõnes looduslikus gaasis. Saadakse vedela õhu fraktsioneerival... Loe edasi 5944
3. Li Liitium Elektronvalem: Li:+3| 2)1) Aatommass:6,947 Liitiumi on suhteliselt haruldane ja hajutatud element, mida vabal kujul ei leidu. Enamus liitiumist saadakse tänapäeval mineraalidest ja meresoolast.... Loe edasi 10176
4. Be Berüllium Elektronvalem: Be:+4| 2)2) Aatommass: 9,01218 Esmakordselt leiti berülliumi mineraalist berüll. Universumis on vähelevinud, sest tema tuumad on energeetiliselt võrdlemisi ebasoodsad. Berüllium... Loe edasi 7804
5. B Boor Elektronvalem: B:+5| 2)3) Aatommass: 10,817 Boor on välimuselt pruun pulber või kollased kristallid. Inimorganismis on ta mikroelement, mis võtab osa ainevahetusprotsessidest Teda kasutatakse... Loe edasi 4676
6. C Süsinik Elektronvalem: C:+6| 2)4) Aatommass: Maakoores esineb süsinikku kahe lihtainena- grafiidi ja teemandina. Õhus ja looduslikes vetes esineb ta elemendina. Maakoores esineb ta lubjakivi ja marmori... Loe edasi 7195
7. N Lämmastik Elektronvalem: N:+7| 2)5) Aatommass: 14,0067 Värvuseta ja lõhnata kaheaatomiline gaas, mis moodustab atmosfääris 78%. Lämmastik on vajalik kõikidele organismidele, seda leidub elusrakkude... Loe edasi 5301
8. O Hapnik Elektronvalem: O:+8| 2)6) Aatommass: 15,9994 Värvuseta ja lõhnata kaheaatomiline gaas, mis moodustab 21% atmosfääri koostisest. Litosfääris esineb hapnik elemendina (47,4%). Maakoores levinuim... Loe edasi 6818
9. F Flour Elektronvalem: F:+9| 2)7) Aatommass: 18,998403 Lihtainena F2. Keemiliselt kõige aktiivsem halogeen ja mittemetall, tugev oksüdeerija. Flour (F2) on rohekaskollase värvusega õhust veidi raskem... Loe edasi 5141
10. Ne Neoon Elektronvalem: Ne:+10| 2)8) Aatommass: 20,179 Värvuseta ja lõhnata üheaatomiline gaas, mida esineb atmosfääris (0,002%). Teda leidub ka kosmoses. Saadakse vedela õhu fraktsioneerival... Loe edasi 11816
11. Na Naatrium Elektronvalem: Na:+11| 2)8)31) Aatommass: 22,989 Pehme ja kergsulav hõbevalge leelismetall, mida leidub paljudes ühendites. Tema põhimineraaliks on kivisool. Naatriumit saadakse sulatatud... Loe edasi 9726
12. Mg Magneesium Elektronvalem: Mg:+12| 2)8)2) Aatommass: 24,305 Hõbevalge leelismuldemetall. Looduses esineb teda ainult ühendites, põhiliselt dolomiidis või magneesiumkloriidis. Magneesiumi saadakse sulatatud... Loe edasi 6263
13. Al Alumiinium Elektronvalem: Al:+13| 2)8)3) Aatommass: 26,98154 Alumiinium on metallilistest elementidest looduses levinuim, kõikidest elementides on ta aga levimuselt kolmandal kohal. Esineb looduses ainult... Loe edasi 7692
14. Si Räni Elektronvalem: Si:+14| 2)8)4) Aatommass: 28,0855 Levikult teine element maakoores. Lihtainena ei leidu looduses, tema peamised esinemisvormid on mitmesugused silikaadid kivimites ja savides ning... Loe edasi 6744
15. P Fosfor Elektronvalem: P:+15| 2)8)5) Aatommass: 30,97376 Looduses leidub teda ainult ühenditena. Peamiseks maagiks on fosforiidid ja apatiit. Teda saadakse apatiidi või fosforiidi ja koksi ning liiva segu... Loe edasi 7893
16. S Väävel Elektronvalem: S:+16| 2)8)6) Aatommass: 32,066 Üks esimesi mittemetalle, mida inimene tundma õppis. Leidub looduses paljude ühenditena ja ehedalt. Ühenditest levinuimad sulfiidid (püriit,... Loe edasi 5318
17. Cl Kloor Elektronvalem: Cl:+13| 2)8)7) Aatommass: 35,453 Tähtsaim halogeen. Kloori ei leidu looduses lihtainena, ühenditena on ta levinud. NaCl ja Kcl leidub merevees, maakoores esineb soolalademetena.... Loe edasi 7457
18. Ar Argoon Elektronvalem: Ar:+18| 2)8)8) Aatommass: 39,948 Argoon avastati Värvuseta ja lõhnata üheaatomiline gaas, mis moodustab 0,9% õhu koostisest. Väärisgaasidest on ta Maal levinuim. Tal on kolm... Loe edasi 10866
19. K Kaalium Elektronvalem: K:+19| 2)8)8)1) Aatommass: 39,098 Pehme ja kerge hõbevalge leelismetall. Tema ühendeid leidub merevees ja kivisoolas. Kaaliumi saadakse sulatatud kaaliumkloriidist elektrolüüsi... Loe edasi 7029
20. Ca Kaltsium Elektronvalem: Ca:+20| 2)8)8)2) Aatommass: 40,078 Pehme hõbevalge leelismetall, mida esineb looduses paljudes ühendites, näiteks mineraalides, piimas ja luudes. Kaltsiumi saadakse tema... Loe edasi 5774
21. Sc Skandium Elektronvalem: Sc:+21| 2)8)9)2) Aatommass: 44,95591 Skandium avastati , kuid puhast skandiumi saadi alles Väga haruldane metall, millel on üks stabiilne isotoop massiarvuga 45. Skandiumi leidub... Loe edasi 7548
22. Ti Titaan Elektronvalem: Ti:+22| 2)8)10)2) Aatommass: 47,88 Titaan avastati Elemendina on levikult maakoores üheksandal kohal. Enamasti leidub teda tardkivimites ja nende setetes. Titaani leidub anastaasis,... Loe edasi 10095
23. V Vanaadium Elektronvalem: V:+23| 2)8)11)2) Aatommass: 50,9415 Vanaadiumi sisaldus maakoores, hüdro- ja atmosfääris on 0,016%. Haruldane hõbehall kõva, tugev ja plastne siirdemetall. Tal on üks isotoop... Loe edasi 7828
24. Cr Kroom Elektronvalem: Cr:+24| 2)8)13)1) Aatommass: 51,9967 Väga kõva hõbevalge sinaka helgiga rasksulav metall, mille tähtsaim maak on kromiit. On kõige kõvem metall. Õhus ja vees on ta püsiv.... Loe edasi 6677
25. Mn Mangaan Elektronvalem: Mn:+25| 2)8)13)2) Aatommass: 54,938 Mangaan on habras hallikat värvi metall, mida leidub pürolüsiidina ja seda kasutatakse paljudes terase- ja pronksisulamites. Looduses on ta... Loe edasi 7805
26. Fe Raud Elektronvalem: Fe:+26| 2)8)14)2) Aatommass: 55,847 Pehme hallikasvalge plastiline ja magnetiline siirdemetall, mis looduslikult esineb vaid ühenditena. Ehedalt leidub rauda Maale langenud... Loe edasi 8184
27. Co Koobalt Elektronvalem: Co:+27| 2)8)15)2) Aatommass: 58,9332 Looduses keskmiselt levinud element. Tuntud üle 30 koobalti mineraali, millest tähtsamad on karoliit, linneiit ja kobaltiin. Hõbevalge... Loe edasi 9577
28. Ni Nikkel Elektronvalem: Ni:+13| 2)8)16)2) Aatommass: 58,69 Looduses keskmiselt levinud metall, mida leidub maakoores, merevees. Tuntud on ligi 50 niklimineraali, millest tähtsamad on pentlandiit, milleriit.... Loe edasi 8455
29. Cu Vask Elektronvalem: Cu:+29| 2)8)18)1) Aatommass: 63,546 Looduses esineb kahe isotoobi segune (63 ja 65). Teda leidub maakoores, merevees. Maakoores esineb peamiselt väävliühenditena: kalkopüriit,... Loe edasi 7800
30. Zn Tsink Elektronvalem: Zn:+30| 2)8)18)2) Aatommass: 65,39 Hõbedane pehme metall, mis on madala sulamistemperatuuriga ja seega kergesti valtsitav. Õhus on püsiv, sest pinnal on tihe oksiidikiht, mis... Loe edasi 5682
31. Ga Gallium Elektronvalem: Ga:+31| 2)8)18)3) Aatommass: 69,723 Hõbevalge metall, millel on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 69 ja 71. Normaaltingimustel on tema tihedus 5,9 g/cm3. Galliumil on väga... Loe edasi 7261
32. Ge Germaanium Elektronvalem: Ge:+32| 2)8)18)4) Aatommass: 72,59 Germaanium on hõbedane läikiv, kõva ja rabe aine, mille tihedus normaaltingimustel on 5,3 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 938 C. Germaaniumil... Loe edasi 7534
33. As Arseen Elektronvalem: As:+33| 2)8)18)5) Aatommass: 74,9216 Arseeniühendid on tuntud juba antiikajast. määras Antoine Lavoisier arseeni keemilise elemendina. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga... Loe edasi 11626
34. Se Seleen Elektronvalem: Se:+34| 2)8)18)6) Aatommass: 78,96 Seleenil on kuus stabiilset isotoopi massiarvudega 74, 76,77, 78, 80 ja 82. Tal on mitu allotroopset vormi, millest levinuim on hall pooljuhtiv... Loe edasi 5041
35. Br Broom Elektronvalem: Br:+35| 2)8)18)7) Aatommass: 79,904 Broomi leidub looduses ühenditena (nt merevees). Br2 on toatemperatuuril vedelas olekus esinev mittemetall. Punakaspruuni värvusega väga... Loe edasi 6944
36. Kr Krüptoon Elektronvalem: Kr:+36| 2)8)18)8) Aatommass: 83,80 Avastati On nii Maal kui ka kosmoses vähelevinud. Esineb absorbeerunult uraani sisaldavates mineraalides. Leidub ka õhus. Looduslik krüptoon on... Loe edasi 7453
37. Rb Rubiidium Elektronvalem: Rb:+37| 2)8)18)8)1) Aatommass: 85,4678 Avastati Mineraal lepidokrokiidist. Esineb looduses kahe isotoobina, millest rubiidium-85 on stabiilne aga rubiidium-87 on radioaktiivne.... Loe edasi 9223
38. Sr Strontsium Elektronvalem: Sr:+38| 2)8)18)8)2) Aatommass: 87,62 Looduslikult leidub teda mineraalides, millest tähtsamad on strontsianiit ja tsölestiin. Looduslik strontsium on püsiv, kuid tema sünteetiline... Loe edasi 10270
39. Y Ütrium Elektronvalem: Y:+39| 2)8)18)9)2) Aatommass: 88,9059 Hõbeda metalse läikega kristalne siirdemetall. Looduses pole teda kunagi puhta elemendina leitud. Ütriumit leidub enamikus haruldastes... Loe edasi 6043
40. Zr Tsirkoonium Elektronvalem: Zr:+40| 2)8)18)10)2) Aatommass: 91,224 Tsirkooniumi põhiliseks looduslikuks allikaks on levinud mineraal tsirkoon. Hallikasvalge haruldane metall, millel on viis stabiilset isotoopi.... Loe edasi 5895
41. Nb Nioobium Elektronvalem: Nb:+41| 2)8)18)12)1) Aatommass: 92,9064 Haruldane halli värvusega metall. Tal on üks stabiilne isotoop. Tema tihedus on 8,57g/cm3 ja sulamistemperatuur 2477 C. Väikestes kogustes... Loe edasi 9199
42. Mo Molübdeen Elektronvalem: Mo:+42| 2)8)18)13)1) Aatommass: 95,94 Molübdeen avastati Kõva valge metall, mida kasutatakse sulamite koostises. Tal on seitse stabiilset isotoopi. Tema tihedus on... Loe edasi 9774
43. Tc Tehneetsium Elektronvalem: Tc:+43| 2)8)18)13)2) Aatommass: 98 Looduses leidub uraanimaakides ja on avastatud ka tähtede spektrites. Tehneetsium on metall, mille tihedus normaaltingimustes on 11,5 g/cm3. Kõik... Loe edasi 6170
44. Ru Ruteenium Elektronvalem: Ru:+44| 2)8)18)15)1) Aatommass: 101,07 Kõva habras väärismetall, mida kasutatakse sulamites ja katalüsaatorina. Tal on 7 stabiilset isotoopi massiarvudega 96, 98, 99, 100, 101,... Loe edasi 9843
45. Rh Roodium Elektronvalem: Rh:+45| 2)8)18)16)1) Aatommass: 102,9055 Kõva hõbevalge väärismetall, mis esineb koos plaatinaga. Teda kasutatakse katalüsaatorina, sulamites ja peeglite valmistamisel. Tal on... Loe edasi 8666
46. Pd Pallaadium Elektronvalem: Pd:+46| 2)8)18)18)0) Aatommass: 106,42 Pallaadiumimaak on maakoores suhteliselt haruldane ja see muudab pallaadiumi hinna kõrgeks. Väikestes kogustes leidub pallaadiumi ka... Loe edasi 8038
47. Ag Hõbe Elektronvalem: Ag:+47| 2)8)18)18)1) Aatommass: 107,8682 Pehme valge väärismetall,mida vahel leidub ühendites teiste elementidega. Hõbevalge värvusega pehme metall. Parim elektri- ja soojusjuht,... Loe edasi 7285
48. Cd Kaadmium Elektronvalem: Cd:+48| 2)8)18)18)2) Aatommass: 112,41 Kaadmiumi sisaldavad griinokiit ja otaviit. Ning teda saadakse tsingitootmisel kõrvalsaadusena. Pehme hõbevalge metall, millel on seitse... Loe edasi 5343
49. In Indium Elektronvalem: In:+49| 2)8)18)18)3) Aatommass: 114,82 Avastati 1863 aastal. Looduses esineb teda hajusalt lisandina tsingimaakides. Leidub ka mineraalides, kivimites ja taimedes. Pehme hõbevalge... Loe edasi 4551
50. Sn Tina Elektronvalem: Sn:+50| 2)8)18)18)4) Aatommass: 118,71 Looduses vähelevinud, peamine looduslik ühend on kassiteriit. Hõbevalge, pehme, hästi taotav ja töödeldav metall. Madala... Loe edasi 8214
51. Sb Antimon Elektronvalem: Sb:+51| 2)8)18)18)5) Aatommass: 121,75 Teda leidub maakoores, kuid ta on looduses vähelevinud element. Tuntud on ligi 120 antimoni mineraali. Hõbehall sinaka läikega habras... Loe edasi 8707
52. Te Telluur Elektronvalem: Te:+52| 2)8)18)18)6) Aatommass: 127,60 Telluur avastati Valkjashall metalse läikega, habras, pooljuhtiv poolmetall, mille tihedus normaaltingimustel on 6,24 g/cm³ ja... Loe edasi 8361
53. I Jood Elektronvalem: I:+53| 2)8)18)18)7) Aatommass: 126,9045 Lihtainena I2. Halogeen. Looduses esineb ühenditena (merevees, vetikates, inimesel kilpnäärmes). Metalse läikega mustjashall kristalne... Loe edasi 5865
54. Xe Ksenoon Elektronvalem: Xe:+54| 2)8)18)18)8) Aatommass: 131,29 Looduslikult 99 isotoobi segu. Teda esineb absorbeerunult uraani sisaldavates maakides. Kõige kallim väärisgaas. Värvuseta ja lõhnata... Loe edasi 4373
55. Cs Tseesium Elektronvalem: Cs:+55| 2)8)18)18)8)1) Aatommass: 132,905 Maal väga haruldane element, mida esineb maakoores väga vähe. Ta esineb alati ühendina ja enamasti on ta lisand kaaliumi- või teistes... Loe edasi 9506
56. Ba Baarium Elektronvalem: Ba:+56| 2)8)18)18)8)2) Aatommass: 137,33 Looduses leidub vaid ühenditena. Tuntumad ühendid on baariumsulfaat, baariumkarbonaat ja baariumoksiid. Baariumi leidub maakoores ja... Loe edasi 9511
57. La Lantaan Elektronvalem: La:+57| 2)8)18)18)9)2) Aatommass: 138,9055 Haruldane muldmetall, millel on üks stabiilne isotoop massiarvuga 139. Omadustelt on ta lantanoid. Tema tihedus normaaltingimustel on 6,15... Loe edasi 6645
58. Ce Tseerium Elektronvalem: Ce:+58| 2)8)18)20)8)2) Aatommass: 140,12 Tseerium avastati 1803 aastal. Looduses esineb teda koos teiste lantanoididega mineraalides allaniit, monatsiit ja bastnässiit. Ta on... Loe edasi 5828
59. Pr Praseodüüm Elektronvalem: Pr:+59| 2)8)18)21)8)2) Aatommass: 140,9077 Omadustelt on ta lantanoid. Haruldane muldmetall, millel on üks stabiilne isotoop massiarvuga 141. Tema tihedus normaaltingimustel on 6,64... Loe edasi 3741
60. Nd Neodüüm Elektronvalem: Nd:+60| 2)8)18)22)8)2) Aatommass: 144,24 Haruldane muldmetall, millel on seitse stabiilset isotoopi massiarvudega 142, 143, 144, 145, 146, 148 ja 150. Omadustelt on ta lantanoid. Tema... Loe edasi 9016
61. Pm Promeetium Elektronvalem: Pm:+61| 2)8)18)23)8)2) Aatommass: 145 Haruldane muldmetall, mille isotoobid on kõik radioaktiivsed. Omadustelt on ta lantanoid ja tema radioaktiivsuse tõttu on tema omadustest vähe... Loe edasi 6191
62. Sm Samaarium Elektronvalem: Sm:+62| 2)8)18)24)8)2) Aatommass: 150,36 Haruldane muldmetall, mis esineb looduses seitsme isotoobina, mille massiarvud on 144, 147, 148, 149, 150, 152 ja 154. Omadustelt on ta... Loe edasi 9114
63. Eu Euroopium Elektronvalem: Eu:+63| 2)8)18)25)8)2) Aatommass: 151,96 Haruldane muldmetall, millel on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 151 ja 153. Omadustelt lantanoid. Euroopiumi tihedus normaaltingimustel... Loe edasi 9398
64. Gd Gadoliinium Elektronvalem: Gd:+64| 2)8)18)26)8)2) Aatommass: 157,25 Haruldane muldmetall, millel on seitse isotoopi massiarvudega 152, 154, 155, 156, 157, 158 ja 160. Gadoliiniumi tihedus normaaltingimustel on... Loe edasi 6661
65. Tb Terbium Elektronvalem: Tb:+65| 2)8)18)27)8)2) Aatommass: 158,9254 Haruldane muldmetall, millel on üks stabiilne isotoop massiarvuga 65. Kuulub lantanoidide hulka. Tema tihedus normaaltingimustel on 8,22... Loe edasi 4833
66. Dy Düsproosium Elektronvalem: Dy:+66| 2)8)18)28)8)2) Aatommass: 162,50 Esimest korda eraldati Haruldane muldmetall, millel on 7 stabiilset isotoopi massiarvudega 156, 158, 160, 161, 162, 163 ja 164. Omadustelt... Loe edasi 4423
67. Ho Holmium Elektronvalem: Ho:+67| 2)8)18)29)8)2) Aatommass: 164,930 Sulamistemperatuur: 1472 oC Keemistemperatuur: 2700 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastasid Cleve Rootsis ja temast sõltumatult... Loe edasi 6270
68. Er Erbium Elektronvalem: Er:+68| 2)8)18)30)8)2) Aatommass: 167,26 Sulamistemperatuur: 1529 oC Keemistemperatuur: 2868 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas Rootsi keemik Mosander. Esinemine:... Loe edasi 5316
69. Tm Tuulium Elektronvalem: Tm:+69| 2)8)18)31)8)2) Aatommass: 168,934 Sulamistemperatuur: 1545 oC Keemistemperatuur: 1950 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas rootsi keemik Cleve. Esinemine: On... Loe edasi 7913
70. Yb Üterbium Elektronvalem: Yb:+70| 2)8)18)32)8)2) Aatommass: 173,054 Sulamistemperatuur: 824 oC Keemistemperatuur: 1196 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas šveitsi keemik de Marignac. Esinemine:... Loe edasi 4859
71. Lu Luteetsium Elektronvalem: Lu:+71| 2)8)18)32)9)2) Aatommass: 174,967 Sulamistemperatuur: 1663 oC Keemistemperatuur: 3402 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastasid üksteisest sõltumatult G. Urbain... Loe edasi 8492
72. Hf Hafnium Elektronvalem: Hf:+72| 2)8)18)32)10)2) Aatommass: 178,49 Sulamistemperatuur: 2233 oC Keemistemperatuur: 4600 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastasid Hevesy ja Esinemine: Maakoores... Loe edasi 5089
73. Ta Tantaal Elektronvalem: Ta:+73| 2)8)18)32)11)2) Aatommass: 180,948 Sulamistemperatuur: 3017 oC Keemistemperatuur: 5455 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas rootsi keemik Ekberg. Esinemine:... Loe edasi 9086
74. W Wolfram Elektronvalem: W:+74| 2)8)18)32)12)2) Aatommass: 183,85 Sulamistemperatuur: 3414 oC Keemistemperatuur: 5555 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastasid hispaania teadlased Juan ja Fausto... Loe edasi 4701
75. Re Reenium Elektronvalem: Re:+75| 2)8)18)32)13)2) Aatommass: 186,207 Sulamistemp: 3185 oC Keemistemp: 5590 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastasid saksa teadlased W. Noddack ja O. Berg. Omadused:... Loe edasi 7700
76. Os Osmium Elektronvalem: Os:+76| 2)8)18)32)14)2) Aatommass: 190,2 Sulamistemperatuur: 3033 oC Keemistemperatuur: 5008 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas Inglise teadlane S. Tennant. Omadused:... Loe edasi 9288
77. Ir Iriidium Elektronvalem: Ir:+77| 2)8)18)32)15)2) Aatommass: 192,22 Sulamistemperatuur: 2446 oC Keemistemperatuur: 4428 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas inglise teadlane S. Tennant. Esinemine:... Loe edasi 8914
78. Pt Plaatina Elektronvalem: Pt:+78| 2)8)18)32)17)1) Aatommass: 195,08 Sulamistemperatuur: oC Keemistemperatuur: 3825 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Seda metalli tunti Muinas-Egiptuses juba 4000 aastat tagasi,... Loe edasi 8467
79. Au Kuld Elektronvalem: Au:+79| 2)8)18)32)18)1) Aatommass: 196,967 Sulamistemperatuur: oC Keemistemperatuur: 2836 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Avastati umbes 5000 aastat tagasi. Varastel aegadel seostati... Loe edasi 8537
80. Hg Elavhõbe Elektronvalem: Hg:+80| 2)8)18)32)18)2) Aatommass: 200,59 Sulamistemperatuur: oC Keemistemperatuur: oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Avastati umbes 3500 aastat tagasi. Esinemine: Leidub põhiliselt... Loe edasi 6959
81. Tl Tallium Elektronvalem: Tl:+81| 2)8)18)32)18)3) Aatommass: 204,38 Sulamistemperatuur: 304 oC Keemistemperatuur: 1473 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas briti keemik W. Crookes. Esinemine: Seda... Loe edasi 8773
82. Pb Plii Elektronvalem: Pb:+82| 2)8)18)32)18)4) Aatommass: 207,2 Sulamistemperatuur: oC Keemistemperatuur 1749 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: On üks esimesi metalle, mida inimene tundma õppis. Indias ja... Loe edasi 8077
83. Bi Vismut Elektronvalem: Bi:+83| 2)8)18)32)18)5) Aatommass: 208,98 Sulamistemperatuur: oC Keemistemperatuur: 1564 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Avastati umbes 3500 aastat tagasi. Esinemine: Looduses leidub... Loe edasi 10110
84. Po Poloonium Elektronvalem: Po:+84| 2)8)18)32)18)6) Aatommass: 209 Sulamistemperatuur: 254 oC Keemistemperatuur: 962 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas poola keemik M. Curie ja nimetuse on saanud... Loe edasi 7275
85. At Astaat Elektronvalem: At:+85| 2)8)18)32)18)7) Aatommass: 210 Sulamistemperatuur: 300 oC Keemistemperatuur: 350 oC Tihedus: 7 g/cm3 Avastamine: Elemendi avastasid Corson, MacKenzie ja E. Segrè.... Loe edasi 11439
86. Rn Radoon Elektronvalem: Rn:+86| 2)8)18)32)18)8) Aatommass: 222 Sulamistemperatuur: -71 oC Keemistemperatuur: oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas saksa füüsik Dorn. Omadused: Tegemist on... Loe edasi 3836
87. Fr Frantsium Elektronvalem: Fr:+87| 2)8)18)32)18)8)1) Aatommass: 223 Sulamistemperatuur: 21 oC Keemistemperatuur: 650 oC Tihedus: 1,873 g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas 1939. a. prantsuse füüsik M. Perey ja... Loe edasi 7002
88. Ra Raadium Elektronvalem: Ra:+88| 2)8)18)32)18)8)2) Aatommass: 226 Sulamistemperatuur: 696 oC Keemistemperatuur: 1500 oC Tihedus: 5 g/cm3 Avastamine: Elemendi avastasid Prantslased Pierre ja Marie Curie.... Loe edasi 10765
89. Ac Aktiinium Elektronvalem: Ac:+89| 2)8)18)32)18)9)2) Atommass: 227 Sulamistemperatuur:1050 oC Keemistemperatuur: 3200 oC Tihedus: 10 g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas Prantsusmaal A. Debierne. Omadused:... Loe edasi 6552
90. Th Toorium Elektronvalem: Th:+90| 2)8)18)32)18)10)2) Aatommass: 232,0381 Sulamistemperatuur: 1755oC Tihedus: 11,7 g/cm3 Omadused: Tegemist on aktinoidiga, mille kõik isotoobid on radioaktiivsed. Pikima... Loe edasi 9530
91. Pa Protaktiinium Elektronvalem: Pa:+91| 2)8)18)32)20)9)2) Aatommass: 231 Sulamistemperatuur: 1840°C Tihedus: 15,37 g/cm3 Tegemist on aktinoidiga ja tema isotoobid on radioaktiivsed. Pikima elueaga on isotoop... Loe edasi 9617
92. U Uraan Elektronvalem: U:+92| 2)8)18)32)21)9)2) Aatommass: 238,0289 Sulamistemperatuur: 1132°C Keemistemperatuur: 1797°C Tihedus: loodusliku uraani puhul 19,05 g/cm3 Avastamine: Uraani avastas 1789.... Loe edasi 6767
93. Np Neptuunium Elektronvalem: Np:+93| 2)8)18)32)22)9)2) Aatommass: 237,0482 Sulamistemperatuur: 637°C Tihedus: 20,25 g/cm3 Tegemist on aktinoidiga, mille kõik isotoobid on radioaktiivsed. Pikima elueaga on... Loe edasi 5034
94. Pu Plutoonium Elektronvalem: Pu:+94| 2)8)18)32)24)8)2) Aatommass: 244,0642 Sulamistemperatuur: 639 °C Looduses plutooniumi suurtes kogustes ei leidu, kuid teda tekib tuumaelektrijaamas uraani isotoopide... Loe edasi 9531
95. Am Ameriitsium Elektronvalem: Am:+95| 2)8)18)32)25)8)2) Aatommass: 243 Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed ja looduses neid ei esine. Pikima elueaga on isotoop massiarvuga 243, mille poolestusaeg on 7370... Loe edasi 7580
96. Cm Kuurium Elektronvalem: Cm:+96| 2)8)18)32)25)9)2) Aatommass: 247,0703 Nimetuse on element saanud Marie ja Pierre Curie järgi. Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed ning pikima elueaga on isotoop... Loe edasi 6934
97. Bk Berkeelium Elektronvalem: Bk:+97| 2)8)18)32)26)9)2) Aatommass: 247 Esmakordselt saadi teda ameriitsiumi pommitamisel alfaosakestega aastal 1949. Nimetuse on saanud avastamiskoha Berkeley´i järgi. Kõik tema... Loe edasi 6233
98. Cf Kalifornium Elektronvalem: Cf:+98| 2)8)18)32)28)8)2) Aatommass: 251 Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed ja pikima elueaga on isotoop massiarvuga 251. Enimkasutatav on isotoop 252. Omadustelt on aktinoid. ... Loe edasi 4552
99. Es Einsteinum Elektronvalem: Es:+99| 2)8)18)32)29)8)2) Aatommass: 252 Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed ja pikima elueaga on isotoop massiarvuga 252. Omadustelt on aktinoid. Lingid: Einsteinium... Loe edasi 6715
100. Fm Fermium Elektronvalem: Fm:+100| 2)8)18)32)30)8)2) Aatommass: 257 Omadustelt on fermium aktinoid. Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed ja pikima elueaga on isotoop massiarvuga 257. Nime sai ta itaalia... Loe edasi 5678
101. Md Mendeleevium Elektronvalem: Md:+101| 2)8)18)32)31)8)2) Aatommass: 258 Kuulub aktinoidide hulka. Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed ja pikima elueaga on isotoop massiarvuga 258. Nime on saanud... Loe edasi 9403
102. No Nobeelium Elektronvalem: No:+102| 2)8)18)32)32)8)2) Aatommass: 259 Nobeelium kuulub aktinoidide hulka ja avastati ning ta sai nime Alfred Nobeli järgi. Tuntud isotoopidest on pikima elueaga isotoop... Loe edasi 9963
103. Lr Lavrentsium Elektronvalem: Lr:+103| 2)8)18)32)32)9)2) Aatommass: 260 Sulamistemperatuur: 1627ºC. Nimetuse sai Ernest O. Lawrence´i järgi. Lühikese elueaga aktinoidide hulka kuuluv hallikas haruldane... Loe edasi 10669
104. Rf Rutherfordium Elektronvalem: Rf:+104| 2)8)18)32)32)10)2) Aatommass: 261 Pikima elueaga on isotoop massiarvuga 263. Kuulub uranoidide hulka. Keemilistelt omadustelt sarnaneb hafniumiga. Nimetuse sai Ernest... Loe edasi 5343
105. Db Dubnium Elektronvalem: Db:+105| 2)8)18)32)32)11)2) Aatommass: 262 Dubniumi sünteesiti Venemaal Dubna linnas ja sellest on ta ka oma nimetuse saanud. Stabiilseim isotoop on massiarvuga 268. Lingid:... Loe edasi 4905
106. Sg Seaborgium Elektronvalem: Sg:+106| 2)8)18)32)32)12)2) Aatommass: 263 Isotoopidest stabiilseim on isotoop massiarvuga 269. Nime on saanud füüsik Glenn Theodore Seaborgi järgi. Lingid: Seaborgium... Loe edasi 5877
107. Bh Bohrium Elektronvalem: Bh:+107| 2)8)18)32)32)13)2) Aatommass: 264 Stabiilseim isotoop on massiarvuga 272. Nime on saanud Taani tuumafüüsik Niels Bohri järgi. Lingid: Bohrium Bohrium2 Bohrium3 Loe edasi 4678
108. Hs Hassium Elektronvalem: Hs:+108| 2)8)18)32)32)14)2) Aatommass: 265 Stabiilseim isotoop on massiarvuga 277. Kuulub aktinoidide ja uronoidide hulka. Esmakordselt sünteesiti aastal 1984 aastal ja nime on... Loe edasi 5677
109. Mt Meitneerium Elektronvalem: Mt:+109| 2)8)18)32)32)15)2) Aatommass: 266 Stabiilseim isotoop on massiarvuga 276. Esmakordselt saadi Nimi on antud austria-rootsi füüsiku Lise Meitneri järgi. Lingid:... Loe edasi 8850
110. Ds Darmstadtium Elektronvalem: Ds:+110| 2)8)18)32)32)17)1) Aatommass: 281 Isotoopidest stabiilseim massiarvuga 281. Saadi esmakordselt Nime sai element aga hoopis 2003 aastal avastamislinna järgi. Lingid:... Loe edasi 4397
111. Rg Röntgeenium Elektronvalem: Rg:+111| 2)8)18)32)32)17)2) Aatommass: 280 Pikima elueaga isotoop on massiarvuga 280. Nime sai 2004. aastal saksa füüsiku Wilhelm Conrad Röntgeni järgi. Elemendi varasem nimetus... Loe edasi 5191
112. Cn Koperniitsium Elektronvalem: Cn:+112| 2)8)18)32)32)18)2) Aatommass: 277 Nime on saanud Mikolaj Koperniku järgi 2010 aastal. Stabiilseim isotoop on massiarvuga 285. Sarnaneb elavhõbedaga, kuid keemiliselt... Loe edasi 4570
113. Uut Ununtrium Elektronvalem: Uut:+113| 2)8)18)32)32)18)3) Stabiilseim isotoop on massiarvuga 284. Lingid: Ununtrium Ununtrium Loe edasi 4646
114. Fl Flevoorium Elektronvalem: Fl:+114| 2)8)18)32)32)18)4) Stabiilseim isotoop on massiarvuga 289. Avastati Nime on saanud vene füüsiku Georgi Fljorovi auks. Lingid: Flerovium Fleroovium Loe edasi 4735
115. Uup Ununpentium Elektronvalem: Uup:+115| 2)8)18)32)32)18)5) Stabiilseim isotoop on massiarvuga 288. Lingid: Ununpentium Ununpentium Loe edasi 4106
116. Lv Livermoorium Elektronvalem: Lv:+116| 2)8)18)32)32)18)6) Ainus leitud isotoop on massiarvuga 292. Tuvastati esimest korda 2000. aastal. Alates sellest ajast on suudetud toota umbes 35 livermooriumi aatomit. Nime... Loe edasi 5071
117. Uus Ununseptium Elektronvalem: Uus:+117| 2)8)18)32)32)18)7) Elemendi olemasolu sai kinnitust 2014. aastal. Nimelt tekkisid Saksamaal läbi viidud katsete käigus ununseptiumi aatomid berkeeliumi ja kaltsiumi... Loe edasi 3743
118. Uuo Ununoktium Elektronvalem: Uuo:+118| 2)8)18)32)32)18)8) Aatommass: 293 Element tehti kindlaks 2006. aastal Venemaal. Tal on väärisgaasidele sarnased omadused ning alfalagunemise teel muutub ta elemendiks... Loe edasi 4793
Sisukord Matemaatika õhtuõpik Autorid: JUHAN ARU, KRISTJAN KORJUS, ELIS SAAR Sissejuhatus Matemaatika meie ümber Miks õppida matemaatikat? Kas matemaatika on raske? Innustuseks Keel ja põhimõisted... Loe edasi 12582
Matemaatika meie ümber Matemaatika meie ümber Kujutage ette, et istute hubases kohvikus ja vaatate linnatänavale. Kohv on ostetud, rehkendused kassa juures tehtud ja tundub, et matemaatika ongi tänaseks läbi. Siis aga... Loe edasi 8779
Miks õppida matemaatikat? Matemaatika arendab mõtlemist Kui tahad saada juristiks, on matemaatika abiks. Kõige selgemalt oma argumente üles ehitama – olgu nad kui pikad tahes – ning kõige kärmemalt teiste... Loe edasi 8011
Kas matemaatika on raske? Paljudele tundub, et matemaatika on raske – isegi ületamatult raske – ja et see raskus on midagi muud kui raskus endale pähe õppida keerulisi kunstnikunimesid, aastaarve, rodude viisi riikide... Loe edasi 8138
Innustuseks Õhtuõpiku väljaandmist toetasid 451 lahket hooandjat. Neist kõige innukamatel palusime ka selgitada, miks nad ikka meid nii lahkelt toetasid. Nii kogusime mõned isiklikud mõtisklused... Loe edasi 5120
Matemaatikute keel ja žanrid Matemaatikute keel ja žanrid Avades mõne matemaatikuõpiku, on esmane vaatepilt üsna segane: vähe sõnu, palju sümboleid, jooni ja skeeme ning mis kõige hullem, nad kõik on omavahel puseriti.... Loe edasi 6611
Muutuja Kuidas teile meeldiks, kui teil oleks rahatäht, millele kirjutatud väärtust saate kogu aeg muuta? Meeldiks? Siis meeldib teile ka muutuja mõiste ongi lihtsalt üks matemaatiline objekt, mille... Loe edasi 10097
Võrdus ja võrdsus Võrdsus on igapäevane mõiste. Räägitakse võrdsetest valikutest, võrdsetest võimalustest, võrdsetest vahetustest. Seega ei ole üllatav, et võrdsus kuulub ka matemaatiliste põhimõistete... Loe edasi 6844
Hulk Nagu igapäevakeeleski, tähendab ka matemaatikute jaoks hulk mingite objektide kogumit. Näiteks moodustavad hulga kõik kartulid kastrulis, kõik õpilased klassis või kõik kassid vanaema... Loe edasi 8647
Funktsioon Mida teha, kui on kakskümmend seitse sõpra ja kõigi nende sünnipäev on tarvis meeles pidada? Ei olegi eriti midagi vaja teha – tuleb lihtsalt lahti võtta arvuti või mõne suhtlusvõrgustiku... Loe edasi 20373
Arvhulgad Naturaalarvud Naturaalarvud on arvud, millega loendame õhtul lambaid: 1, 2, 3, 4, 5, 6, ... Neid kõiki korraga ehk nende hulka tähistatakse N-iga. Naturaalarvud on ilmselt kõige loomulikumad... Loe edasi 24093
Kuulsad arvud: pii ja e Mõnel arvul on matemaatikas päris omamoodi roll. Esimese näitena tulevad pähe näiteks arvud null ja üks. Null torkab silma, sest käitub korrutamisel ja liitmisel teistest erinevalt: korrutades... Loe edasi 7869
Arvu aste Arvu astmele on hea hiilides läheneda läbi analoogia korrutamisega. Mida tähendab korrutamine? Kirjutame välja kaks näidet: 3 · 3 = 3 + 3 + 3 5 · 6 = 5 + 5 + 5 + 5 + 5 + 5 Seega vähemalt... Loe edasi 46450
Arvu absoluutväärtus Joonistame arvtelje, lööme sinna naelaga keskele nulli, võtame nöörijupi ning tähistame kaks arvu a ja –a. Need arvud on nullpunktist samal kaugusel. Seda kaugust nullpunktist nimetatakse... Loe edasi 17952
Jada Arvujada mõistet võib selgitada pikkade sõnadega, aga alustame parem näidetega. paarisarvude jada ehk aritmeetiline jada vahega kaks suvaline lõplik üheksaliikmeline täisarvude jada lõpmatu... Loe edasi 35623
Vektor Kui eelmise peatüki lõpetasime väikese mõistatusega, siis seekord alustame väikese mõistatusega: mis on pildil? Tahtsite vastata nooled? Ei, matemaatiku, füüsiku ning hoolsa... Loe edasi 73640
Võrrand Võrrand aitab täpselt ja matemaatiliselt kirja panna teatavaid tingimusi. See on looduse ja ümbritseva kirjeldamise esimene etapp – maailma matemaatilistesse seostesse surumine. Oletame... Loe edasi 13863
Keemilised elemendid 1H VesinikElektronvalem: H:+1| 1) Aatommass: Vesinik on kergeim element perioodilisussüsteemis. Ta esineb kaheaatomiliste molekulidena (H2). Vesinik on kõige levinum element universumis,... Loe edasi 13841
Maatriks* Nägime, et kui ühe arvu asemel seada ritta mitu arvu, saame vektori. Aga miks peaks meil ainult üks rida arve olema? Meil võiks ju olla terve arvutabel!Tõepoolest, ka arvutabelid osutuvad... Loe edasi 9893
Võrrandi teisendamine ja lahendamine Enamasti on võrrandi kirjapanek alles esimene samm. Järgneb võrrandi lahendamine: see tähendab, et tahame leida kõik arvud, mis kõiki võrrandiga ette kirjutatud tingimusi õrrandi lahendamise... Loe edasi 31315
Võrrand ja geomeetria Mõni muutujarägastikuga võrrand võib alguses üsna eemaletõukav tunduda. Kuid ühte ilusti tõmmatud kõverat, mis väljendab sedasama võrrandit, on alati kaunis vaadata. Õnneks tuli... Loe edasi 10283
Võrratus Nagu nägime, võimaldab võrrand [lk 168] üsna täpselt ja arvuliselt tingimusi ja seoseid kirja panna. Mõnikord ei ole aga tingimused nii põhjalikud, et neid saaks võrrandiga kirja panna, ning... Loe edasi 23695
Absoluutväärtusega võrrand Meie eesmärk siin raamatus ei ole alati õpetada – õpetada oskavad palju paremini õpetajad ise – vaid pigem anda ideid, kuidas koolimatemaatikast mõelda. Seega üritame ka siin pisikeses... Loe edasi 12499
Proportsioonid ja kolmnurgad Siin peatükis läheneme trigonomeetriale eelajaloolisest vaatevinklist, vaadeldes trigonomeetriat kitsamalt kui õpetust seostest kolmnurkades ning laiemalt kui õpetust suhetest ja motivatsiooniks... Loe edasi 38905
Trigonomeetria ja perioodilised funktsioonid Eelmises peatükis jõudsime trigonomeetriliste funktsioonideni, uurides küljepikkuste suhteid täisnurkses kolmnurgas. Saadud funktsioone kasutasime edasi seoste leidmiseks suvalise kolmnurga... Loe edasi 9851
Trigonomeetrilised avaldised ja nende teisendamine Üks koolimatemaatikas enim tuska põhjustavaid teemasid on ilmselt trigonomeetriliste valemite teisendamine ja lihtsustamine. Antakse ette mingi järjestus sümboleid ja kästakse sellest teha... Loe edasi 34579
Kõik võngub* Harva on asjad tasakaalus, ikka kipuvad nad minema veidi paremaks ja siis jälle veidi halvemaks ja nii edasi. Füüsikud kirjeldavad sellist korduvat tasakaaluasendi ümber toimuvat pendeldamist... Loe edasi 5668
Polünoom Polünoom on üks keeruline võõrsõna, aga sellel ei maksa end heidutada lasta – hullemategi sõnade taga peitub vahel täiesti toredaid selle: näiteks trubaduur või seismoloog. Polünoomide... Loe edasi 8872
Eksponentsiaalfunktsioon Kui mõni pahaloomuline bakter on organismi jõudnud, ei pruugi sellest algul aimugi saada, sest iga bakteripere ei hakka kohe tramburaid korraldama, vaid ootab vahel veel päris mitmeid tunde. Miks... Loe edasi 8156
Logaritm Logaritm on eksponentsiaalfunktsiooni pöördfunktsioon [lk 69] ehk teisisõnu, kui järjest rakendada arvule 1000 kõigepealt eksponentsiaalfunktsiooni mingil alusel ning siis logaritmfunktsiooni... Loe edasi 30836
Piirväärtus ja pidevus Piirväärtustest räägitakse kooliprogrammis eelkõige jadade ja funktsioonide puhul. Näiteks jada liikmed muutuvad järjest väiksemaks ja lähenevad hoogsalt nullile. Tõepoolest: Sellisel juhul... Loe edasi 17122
Tuletis Rahvaarv on riigi seisukohalt tähtis näitaja – ta mõõdab mõne rahva suurust ja vägevust, meie puhul küll vist pigem väiksust ja haavatavust. Siin on viimase poole sajandi Eesti rahvaarvu... Loe edasi 25905
Integraal Pärast pikka talve on käes kevad, viskad suusad nurka ja asud rattaga ärkavat loodust avastama. Sõidad hoogsalt kodust eemale, kuid sooviksid siiski teada, kui kaugele oled jõudnud – jõudu... Loe edasi 8462
Integraal ja tuletis Pöördoperatsioonid on matemaatikas üsna levinud. Kõige lihtsam näide tulebki võibolla pööretest endast: kui pöörame oma joonist tasandil 90 kraadi päripäeva, siis teda seejärel 90 kraadi... Loe edasi 8566
Ümbermõõt, pindala ja ruumala Alustame väikese mõtisklusega teemal, mida üldse tähendab mõõtmine. Mida me täpselt teeme, kui igapäevaelus asju mõõdame? Üks võimalus on mõõtmisest mõelda kui teatavast võrdlusest... Loe edasi 70731
Permutatsioonid ja faktoriaal Permutatsioon Permutatsioon on lihtsalt mingite fikseeritud objektide kindel ülesrivistus. Näiteks on jalgpallimeeskonna täpne reastus hümni laulmise aegu üks võimalik põhikoosseisu... Loe edasi 8360
Kombinatsioonid ja variatsioonid Kui permutatsioonid olid seotud teatud objektide järjekorraga, siis kombinatsioonid ja variatsioonid on seotud objektide valikuga. Üks kombinatsioon on näiteks kodupeenralt südamekaaslasele... Loe edasi 23663
Tõenäosusteooria tähendus ja kasutamine Tõenäosus tundub lihtne ja intuitiivne mõiste. Ühe kindla sündmuse tõenäosus võiks tähendada täpselt seda, kui tihti see konkreetne sündmus juhtub võrreldes teiste, temaga konkureerivate... Loe edasi 9205
Tõenäosus ja intuitsioon Eelmises peatükis nägime, et tõenäosusteooriast mõtlemine ning tõenäosuslike kirjelduste ja vahendite kasutamine praktikas ei olegi alati nii lihtne, kui ainult täringute ja müntide baasil... Loe edasi 5507
Tuntumad keemilised elemendid VESINIK (H). Lihtsaima aatomiehitusega element, mille aatominumber on 1. Seega on tema aatomi tuumas vaid üks prooton ning elektronkattes üks elektron. Vesiniku aatomi ehitust iseloomustab... Loe edasi 3377
ÜLDISED MÄNGUD JA TESTID Mäng. Happed, alused, oksiidid, metallid. Mäng. Pusle: happed, alused, oksiidid. Test. Ainete klassid ja nimetused. Mäng. Liigita ained klassidesse. Loe edasi 4903
Keemiliste elementide loend Keemiliste elementide loend Leelismetall Leelismuldmetall Lantanoid Aktinoid Metall Poolmetall Mittemetall Väärisgaas Number. Nimetus - Sümbol - H Mittemetall 2. Heelium -... Loe edasi 10884
SELGROOTUD. VEEKOGUDES ELAVAD SELGROOTUD Ripsussid. Turbellaria kuuluvad lameusside hõimkonda. Planaarid on lehtja kujuga lamedad ussid, keha pikkus kuni 25 mm. Värvus varieerub tumedast kuni piimja valgeni. Peas on eristatavad... Loe edasi 3911
Tuletamine Tuletamine on uute sõnade saamine liidete abil, liite abil moodustatud sõnu nimetatakse tuletisteks. Eesti keeles on peamiselt järelliited (nt andekas, saarestik, korralik), eesliiteid on vähe... Loe edasi 4407
Paronüümid ehk sarnassõnad Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, sageli kirjapildis osaliselt kattuvad, kuid eri tähendusega sõnad. Keelenõuandest küsituimate paronüümide esikolmik on järele ja järgi,... Loe edasi 12618
Keel Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab sümboleid ja teisi märke ja nende kombineerimise reegleid. Keeled kasutavad sümboleid... Loe edasi 3818
Kirjakeel ja murded Õpikutes ja käsiraamatutes kirjeldatakse keelt tavaliselt kui selgepiirilist süsteemi, kus iga tähenduse jaoks on olemas kindel vorm. Näiteks väidetakse keeleõpetuses, et eesti keeles on... Loe edasi 3458
Keele avaldumisvormid Keel kui süsteem eksisteerib keele kasutajate teadvuses keeleoskusena, st märkide ning reeglite kogumina, mida kasutades inimene on võimeline oma mõtteid teistele edasi andma. Keelt kui süsteemi... Loe edasi 2438
Lause Lause on keelelise suhtluse põhiüksus. Tema abil kas väidetakse midagi mingi sündmuse kohta, nt Juhan luges lehte, küsitakse midagi mingi sündmuse kohta, nt Kas Juhan luges lehte?, kästakse... Loe edasi 5144
Släng Släng või žargoon või argoo on mingi sotsiaalse grupi inimeste kõnekeele osa. Släng on pärit inglise allilma keelest ja on sajandeid vana. Allilma tegelased - vargad ja röövlid... Loe edasi 6114
Suulise ja kirjaliku kõne erinevused Üsna levinud on arvamus, et suulise ja kirjaliku kõne erinevused ei ole eriti olulised. Ometi on erinevused nende vahel nii suured, et võime rääkida suulise jutu tõlkimisest kirjalikuks - ja... Loe edasi 3086
Võõrsõnade hääldamine Kui eesti keele omasõnades sõnarõhu määramisel ei eksi tavaliselt keegi, siis võõr- ja laensõnade õige hääldamine on keerulisem. Põhjuseks võivad olla teistsugused rõhutingimused,... Loe edasi 2589
Rõhk ja kõne Kõne ladusaks voolamiseks ei piisa kõne jaotumisest silpideks. Kõnet on kergem kuuldavale tuua ning jälgida, kui ta on ka rütmiliselt liigendatud. Kõne rütmilisuse tagamiseks vahelduvad... Loe edasi 2357
Millal lisada sõna lõppu liide -gi, millal -ki? Liide -gi liitub helilistele häälikutele (täishäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö ja ü, helilised kaashäälikud j, l, m, n, r ja v). Näiteks: vanagi, lugugi, kellgi, kammgi,... Loe edasi 4753
Lineaarvõrrand Lineaarvõrrandiks nimetatakse võrrandit kujul ax+b=0, kus x on tundmatu ja a ≠ 0 lineaarliikme kordaja ja b on vabaliige. Sellel võrrandil on üks lahend • Lineaarvõrrandil lahendid puuduvad,... Loe edasi 2353
Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine Kui kaks lineaarvõrrandit (kahe tundmatuga) moodustavad võrrandite paari, siis otsime nende võrrandite ühist lahendit. Selleks lahendatakse võrrandisüsteem, mille kuju on: Siin x ja y on... Loe edasi 3673
Avaldiste lihtsustamine Avaldiste lihtsustamine tähendab avaldise võimalikult lihtsale kujule viimine, kasutades abivalemeid, tehteid hulkliikmete ja üksliikmetega, sulgude avamist, koondamist jm teisendusi. Arvutamise... Loe edasi 10161
Tehted hulkliikmete ja üksliikmetega Avaldiste teisendamisel kehtivad ka valemid: Algebralise avaldise, üks- ja hulkliikme mõiste: Algebraline avaldis on avaldis, mille väärtuse leidmiseks kasutatakse lõplik arv kordi vaid nelja... Loe edasi 3044
Hulkliikme tegurdamine Hulkliikme tegurdamine tähendab hulkliikme ehk summa esitamist korrutisena. Ühise liikme sulgude ette toomine Ühiseks teguriks võetakse üks liige, millega jaguvad kõik avaldise liikmed ja mis... Loe edasi 5337
Trapets Trapetsiks nimetatakse nelinurka, mille kaks külge on paralleelsed ja kaks mitteparalleelsed. Trapetsi paralleelseid külgi nimetatakse alusteks ja mitteparalleelsed küljed on trapetsi haarad.... Loe edasi 7894
Kolmnurk Kolmnurga sisenurkade summa ja kolmnurga välisnurk, kolmnurga mediaanid, kolmnurga ümber- ja siseringjoon Kolmnurk Kolmnurk on kõige lihtsam hulknurk. Sellel on kolm tippu ja kolm külge.... Loe edasi 3857
Korrapärane hulknurk Kolmnurki, nelinurki, viisnurki jne. nimetatakse ühise nimetusega hulknurkadeks. Vaata allolevat joonist. Hulknurk on piiratud murdjoonega. Selle murdjoone lülisid nimetatakse hulknurga külgedeks.... Loe edasi 2026
Ring ja ringjoon Ringjoone kõik punktid asetsevad ühel ja samal tasandil ning nad on ringjoone keskpunktist võrdsel kaugusel. Ringjoone raadiuse saame ühendades ringjoone keskpunkt ja ringjoone mingi punkt... Loe edasi 4036
Thalese teoreem Ringi kahe raadiuse vahelist ala nimetatakse ka kesknurgaks. Kaare AB kohta öeldakse, et kesknurk toetub sellele kaarele. Täispööre on 360º. Kesknurk, mille suurus on 1°, toetub kaarele, mis... Loe edasi 1705
Mediaanide lõikepunkt Lõiku, mis ühendab kolmnurga tippu vastaskülje keskpunktiga, nimetatakse kolmnurga mediaaniks. Kolmnurga mediaanid lõikuvad kõik ühes punktis, mis jaotab iga mediaani kaheks osaks nii, et... Loe edasi 1661
Kolmnurga ümberringjoon ja siseringjoon Ringjoont, mis läbib kolmnurga kõiki tippe, nimetatakse kolmnurga ümberringjooneks. Kolmnurga ümberringjoone keskpunkt on kolmnurga kõikide külgede keskristsirgete lõikepunkt. Ringjoont, mis... Loe edasi 2560
Sarnased kolmnurgad Hulknurkade sarnasus: kaht hulknurka nimetatakse teineteisega sarnasteks, kui nende hulknurkade vastavad nurgad on võrdsed ja küljed on võrdelised. Sarnaste hulknurkade vastavate külgede jagatist... Loe edasi 2143
Ruutude vahe valem. Tegurdamine Ruutude vahe valem Korrutame üksliikmete summa samade üksliikmete vahega. Valem: Saime ruutude vahe valemi. Valem: Näide: Üksliikmete summa ja samade üksliikmete vahe korrutis võrdub... Loe edasi 3836
Kuupide summa ja kuupide vahe Kuupide summa Kahe üksliikme summa ja samade üksliikmete vahe mittetäieliku ruudu korrutis võrdub nende üksliikmete kuupide summaga. Valem: Näide: Kuupide vahe Kui korrutame üksliikmete a ja... Loe edasi 3996
Kaksliikme ruut Kasliikme ruut Kaksliikme ruudu saame, kui korrutame kaksliikme iseendaga. Seejuures saame kasutada kasliikmete korrutamis reeglit. Summa ruut: Üksliikmede summa ruut = esimese liikme ruut +... Loe edasi 6124
