Keemiline side. Molekulid ja kristallid Looduses esineb üksikuid aatomeid vähe, vaid väärisgaasid esinevad gaasilises olekus üksikute aatomitega. Aatomid tahavad saavutada väärisgaasidega sarnast elektronkatte ehitust –... Loe edasi 7909
Liht- ja liitained Ained võivad koosneda ühe või erineva elemendi aatomitest. Ühe ja sama elemendi aatomi(te)st koosnevaid aineid nimetatakse lihtaineteks – näiteks hapnik (O2), lämmastik (N2), vask (Cu).... Loe edasi 7104
Looduskomponentide vastastikused seosed Millised jõud mõjutavad protsesse Maa pinnal? Maad mõjutavad sise- ja välisjõud. Vulkaanide tegevus toimub ja maavärinad tekivad Maa siseenergia mõjul. Need muudavad maapinda... Loe edasi 5451
Loodusvööndite paiknemise seaduspärasused Kuidas paiknevad loodusvööndid? Maakera katavad erinevate tingimustega elukeskkonnad ehk loodusvööndid. Loodusvööndit iseloomustab kliima, taimkate ja loomastik. Loodusvööndite leviku... Loe edasi 9356
Ekvatoriaalne vihmamets Kliima on palav ja niiske, +25C, aastaaegu pole, sademed on aastas jaotunud ühtlaselt, sajab 2000 mm ringis. Vihmametsadest: Vihmamets Ameerikas Amazonase, Aafrikas Kongo jõe ümbruses ja... Loe edasi 12209
Savann SAVANNID Savannidest loe liskas SIIT Lähisekvatoriaale mussoonkliima paikneb 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus. Seal on kaks peaaegu võrdse pikkusega aastaaega: kuiv ja niiske. Suuremad savannid... Loe edasi 10995
Kõrb KÕRBETE ASEND MAAILMAS Loe lisaks: Kõrbed Kõrbed ja poolkõrbed katavad veerandi kogu maismaa pinnast, suurimad neist asuvad Aafrikas ja Austraalias, Araabia poolsaarel ja Hiinas. Kõrbevöönd... Loe edasi 12763
Vahemereline põõsastik ja mets VAHEMERELISED METSAD Seal kus valitseb kuiv ja kuum suvi ning jahe ja vihmane talv, levivad igihaljad torkivad põõsastikud, tammemetsad. Neid võib kohata Vahemere ümbruses, 30. ja 40.... Loe edasi 8427
Parasvöötme rohtla PARASVÖÖTME ROHTLAD Loe lisaks: Rohtlad Parasvöötme rohtlad levivad mandrite siseosades ja rannikuil, mida uhuvad külmad hoovused. Nendel aladel ületab aurumine sademete hulga, kliima on kuiv.... Loe edasi 9798
Parasvöötme sega- ja lehtmets SEGA- JA LEHTMETSAD Sega- ja lehtmetsad asuvad peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas Suur Järvistu ümbruses, Hiinas Suur-Hiina tasandikul ja vähemal määral ka Uus-Meremaal. Taimestik on tuntud... Loe edasi 15409
Parasvöötme oksamets OKASMETSAD TAIGA Loe lisaks: Taiga Taiga- ja okasmetsavöönd on tekkinud pärast viimast mandrijäätumist, see hõlmab igikülmunud pinnasega alasid ja paikneb enamuses... Loe edasi 8149
Tundra TUNDRA Loe lisaks: Tundra Tundrakliima Tundra nimetus pärineb soome keelest, tunturi tähendab puudeta künkaid ja mägesid. Lähisarktilises ja arktilises kliimavöötmes esinevad puudeta... Loe edasi 7306
Jäävöönd JÄÄ- JA KÜLMAKÕRBED Jäävööd paikneb ümber pooluste, nii lõunas kui põhjas. Siin on maapind kogu aasta kaetud jääga ja veealad ei muutu aastas kasvõi korraks täielikult jäävabaks.... Loe edasi 9561
Kõrgusvööndilisus KÕRGVÖÖNDILISUS Miks erineb mäestike kliima tasandike omast? Andide mäestikus kirjeldas taimkatte vööndilisust juba saksa teadlane Alexander von Humboldt. Ühe kilomeetri võrra tõustes... Loe edasi 6658
Inimtegevus erinevates loodusvööndites ja mäestikes Loodusvööndid mõjutavad inimeste riietust, toitumist ja eluasemeid. Rannikualade inimesed tegelevad kalapüügi ja mereandide kogumise või kasvatamisega. Tasandike inimesed tegelevad... Loe edasi 4245
Keskkonnaprobleemid seoses inimtegevusega Kuidas inimene loodust mõjutab? Inimene rajab ehitisi, leiutab masinaid, muudab elu mugavamaks ja mitmekesisemaks. Samas eluks vajalikku materjali peab ta hankima loodusest, sellega muudab inimene... Loe edasi 4282
Maailmamere elustik Maailmameri hõlmab 71% maakera pindalast. Selle veepinna kohal toimuvad protsessid kujundavad Maa kliimat. Maailmameres kasvavad vetikad on tähtsaimad ja suurimad hapniku tootjad ja süsihappegaasi... Loe edasi 4859
Kujutise konstrueerimine hajutavas läätses Hajutavas läätses olid ennustatava käiguga kiirteks (1) kiir, mis langeb läätsele paralleelselt peateljega, murdub peateljest läätse ebafookuse sihis eemale (tema pikendus läbib läätse... Loe edasi 3520
Valgus ja nägemine Nägemine on väga oluline, sest nägemise abil saab inimene ümbritsevast keskkonnast tulevast infost 90 protsenti. Täielikus pimeduses ei ole midagi näha – järelikult vajame nägemiseks... Loe edasi 6096
Silm Silm on meie nägemiselund. Optika seisukohalt olulised silma osad on: silmalääts (3), klaaskeha (5), võrkkest (6) ja silmaläätse pingutav lihas (4). Silma langev valgus läbib esmalt sarvkesta... Loe edasi 7814
Nägemisdefektid. Prillid Sellist nägemisdefekti, mille korral silmast kaugel asuvate eseme kujutis tekib mitte võrkkestale vaid hoopis selle ette, nimetatakse lühinägelikkuseks. Kui aga silm ei suuda teravustada lähedal... Loe edasi 3384
Valgus ja värvid Isaac Newton lasi valgel valgusel langeda klaasprismale ning avastas, et peale prisma läbimist muutub valgus värviliseks. Kui aga prismale suunata värvilise valguse vihk, siis muutub see peale... Loe edasi 4046
Valgusfiltrid Selliseid läbipaistvaid kehi, mis lasevad endast läbi vaid ühte kindlat värvi valgust nimetatakse (valgus)filtriteks. Kui mingit värvi valgusfiltrile langeb teist värvi valgus, siis see valgus... Loe edasi 5184
Mehaaniline liikumine. Kiirus Igasugust looduses esinevat muutumist tavatsetakse nimetada liikumiseks. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Kui keha seisab paigal, siis iseenesest ta... Loe edasi 9388
Inertsus. Mass Keha kiirust pole võimalik muuta hetkega vaid selleks kulub alati mingisugune ajavahemik. Kehade omadust säilitada oma liikumisolek – kas paigalseis või hoopis liikumine, nimetatakse keha... Loe edasi 7355
Liikumine ja vastastikmõju. Jõud Kui kehale ei mõju teised kehad, siis seisab see keha paigal. Keha kiirus muutub, kui seda keha mõjutab mõni teine keha. Seejuures tuleb tähele panna, et kehade vahelise mõju tulemusena muutub... Loe edasi 7297
Mass ja tihedus Sama ruumalaga kehad võivad olla vägagi erineva massiga ning vastupidi – ühesuguste mas¬si-dega kehadel võib olla väga erinev ruumala. Füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühikulise... Loe edasi 22145
Gravitatsioon Nähtust, kus kehad tõmbuvad teineteise poole tänu sellele, et neil on mass, nimetatakse gravitatsiooniks. Gravitatsiooniline vastastikmõju, nagu ka kõik ülejäänud, eksisteerib vähemalt kahe... Loe edasi 8473
Raskusjõud Kui üheks gravitatsiooniliselt tõmbuvaks kehaks on Maa või mõni teine taevakeha, siis nimetatakse tema gravitatsioonijõudu ka raskusjõuks. Raskusjõud on alati suunatud maapinna poole (rangelt... Loe edasi 5840
Hõõrdejõud Kui kaks keha puutuvad teineteisega kokku, siis esineb nende vahel vastastikmõju, mida nimetatakse hõõrdumiseks ning mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Selle vastastikmõju... Loe edasi 5800
Elastsusjõud Üheks kehadevahelise vastastikmõju ilmnemiseks on ka kehade kuju muutumine vastastikmõju tulemusena. Keha kuju muutumist nimetatakse deformatsiooniks. Kui keha kuju peale deformeeriva mõju... Loe edasi 5247
Dünamomeeter Mõõteriista, millega saab mõõta kehale mõjuvat jõudu, nimetatakse dünamomeetriks. Lihtsaim dünamomeeter koosneb vedrust, mida on võimalik mõõdetava jõu abil deformeerida. Seega põhineb... Loe edasi 4912
Resultantjõud. Tasakaaluolek Kui kehale mõjub samaaegselt mitu jõudu, siis nende mõjud liituvad (resulteeruvad), kusjuures jõudude liitmisel tuleb arvestada nii nende suuruse kui ka suunaga. Kui liituvad samasuunalised... Loe edasi 3247
Rõhumisjõud. Rõhk Jõudu, mis mõjub risti pinnaga, nimetatakse rõhumisjõuks. Rõhumisjõudu on otstarbekas iseloomustada taandades selle mõju mingile pinnale – vastavat füüsikalist suurust nimetatakse rõhuks.... Loe edasi 5352
Rõhk vedelikes ja gaasides Kui tahkele kehale mõjub rõhumisjõud, siis levib selle mõju edasi kindlas suunas – rõhumisjõu sihis. Prantsuse teadlane Blaise Pascal tegi katsetega (Pascali pall) kindlaks, et vedelikus ja... Loe edasi 4426
Voolise poolt temas asuvatele kehadele avaldatav rõhk Vedeliku ja gaasi (voolise) poolt temas asuvatele kehadele avaldatav rõhk on tingitud vedelikule mõjuvast raskusjõust. Pascal tegi katsetega kindlaks, et vedeliku poolt kehale avaldatav rõhk... Loe edasi 3352
Õhurõhk Maad ümbritsevat atmosfääri saame käsitleda kui hiiglaslikku õhusammast. Atmosfääris sisalduvatele õhuosakestele mõjub Maa raskusjõud (nagu mõjus vedelikulegi). Järelikult avaldab ka õhk... Loe edasi 4237
Manomeeter. Baromeeter Kõige lihtsam manomeeter – U-manomeeter - koosneb U-kujulisest mõõteskaalale kinnitatud torust, millesse on valatud värvitud vedelik, andurist – õhuga täidetud karbikesest, millele saab... Loe edasi 4019
Archimedese seadus Vedeliku või gaas (voolis) avaldab sellesse asetatud kehale rõhku. Paneme tähele, et voolise rõhk keha erinevatele osadele on erinev. Kuna keha külgpinnad asuvad voolises ühe kõrgusel ja neile... Loe edasi 6846
Kehade ujumine Voolisesse asetatud kehadele mõjub lisaks üleslükkejõule alati ka raskusjõud. Kui kehale mõjub samaaegselt mitu jõudu, nende mõjud liituvad ning keha hakkab liikuma resultantjõu suunas. Kui... Loe edasi 3953
Areomeeter Kehade ujumistingimustel põhineb vooliste tiheduse mõõtmiseks kasutatava seadeldise – areomeetri töötamine. Areomeeter on mingi kindla ruumalaga (enamasti klaasist ampull) keha, mille sisse on... Loe edasi 5249
Mehaaniline töö Füüsikas öeldakse, et kui keha liigub mingisuguse jõu mõjul, siis teeb see jõud keha liigutamiseks mehaanilist tööd. Mehaanilise töö (A) suurus on võrdeline kehale mõjuva jõuga (F) ja... Loe edasi 3844
Töö ühik Töö ühikuks on 1 džaul (1J) 1J on selline töö, mida teeb 1N suurune jõud liigutades keha edasi 1m võrra. Näiteks kui tõsta 100g massiga (NB! Kehale mõjuv raskusjõud on 1N!) keha... Loe edasi 3354
Võimsus Võimsus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ajaühikus tehtava töö hulka. Sisuliselt on tegemist töötamise kiirust iseloomustava suurusega. Võimsus on võrdeline tehtud tööga ja... Loe edasi 3302
Võimsuse ühik Võimsuse ühikuks on 1 vatt (1W) 1 vatt on selline võimsus, kus igas sekundis tehakse tööd 1 džaul. Näiteks kui tõsta 1 sekundiga 100g keha maapinnalt 1m kõrgusele (teha 1J tööd!), on... Loe edasi 3216
Energia. Mehaaniline energia Energia on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha (või kehade süsteemi) võimet teha (mehaanilist) tööd. Kui keha liigub, siis omab ta kineetilist energiat. Kui keha on vastastikmõjus... Loe edasi 4694
Kineetiline energia Kõik liikuvad kehad omavad kineetilist energiat. Keha kineetiline energia on võrdeline keha massiga ja ruutvõrdeline keha liikumise kiirusega: kus Ek – keha kineetiline energia, mõõdetuna... Loe edasi 3460
Potentsiaalne energia Kõik vastastikmõjus olevad kehad omavad potentsiaalset energiat. Kui mingi keha on tõstetud Maa pinnalt mingisugusele kõrgusele, siis mõjub nende kehade vahel raskusjõud – järelikult omab... Loe edasi 3319
Energia jäävuse seadus Energiat ei teki ega kao iseenesest, vaid see võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Selle seaduse üheks erijuhuks on mehaanilise energia jäävuse seadus: Keha... Loe edasi 7346
Kang Kui mingile kehale, mis ei saa pöörelda, mõjub piisava suurusega jõud, hakkab keha selle jõu sihis liikuma. Kui keha saab pöörelda ümber oma telje, siis hakkab keha temale mõjuva jõu mõjul... Loe edasi 4345
Kangi tasakaalutingimus Saab näidata, et kang on tasakaalus – see tähendab, et ta ei pöörle – siis kui kangi erinevatele osadele mõjuvad jõud on pöördvõrdelised nende jõudude õlgadega: kus F1 – kangi ühel... Loe edasi 4920
Kang kui lihtmehhanism Kang ongi kõige lihtsam lihtmehhanism – mida pikema jõu õla me kangil valime, seda väiksemat jõudu peame sellele rakendama teisel pool toetuspunkti kangi mõjutava keha liigutamiseks. Samas... Loe edasi 3542
Pöör. Kaldpind. Kiil. Hammasülekanne Lihtmehhanismideks, mis annavad samuti võitu jõus, on veel: pöör – vända raadius on võlli raadiusest palju suurem – järelikult peame nööriga võlli külge kinnitatud keha liikuma... Loe edasi 5296
Mehaanika kuldreegel Ühegi lihtmehhanismi kasutamine ei anna meile võitu töös, sest nii mitu korda kui me võidame kehale rakendatavas jõus, kaotame selle liigutamisel teepikkuses. Liigutades keha mööda kaldpinda... Loe edasi 5039
Kasutegur Töö, mida tehakse mehhanisme kasutamata, nimetatakse kasulikuks tööks. Kui töö tegemiseks kasutatakse mehhanisme, siis nimetatakse tehtavat tööd kogutööks. Kasutegur (η – eeta)... Loe edasi 3793
Ainete valemite koostamine Keemiline valem moodustatakse elemendi sümbolitest, millest see aine koosneb, näidates ära selle, mitu selle elemendi aatomit antud aines esineb. Näiteks vee valem on H2O. Väikest numbrid... Loe edasi 14313
Aatommass ja valemmass (molekulmass) Aatomid on väga väikesed aineosakesed, seega on neil ka väga võike mass. Aatommassi mõõdetakse aatommassiühikutes (amü). Üks aatommassiühik on võrdne 1/12 süsiniku aatomi massist ning... Loe edasi 10300
Liitaine protsendiline koostis Liitaine protsendilise koostise leidmine tähendab seda, et leitakse kõikide elementide sisaldus aines protsendiliselt. Seda kasutatakse näiteks selleks, et teada saada millises aines on mingi... Loe edasi 4575
Aine hulk. Mool Keemiaalaste arvutuste lihtsustamiseks on aine koguste mõõtmiseks kasutusele võetud uus suurus – aine hulk, mille ühikuks on mool (lühend mol). Üks mool on selline kogus aineosakesi, mis... Loe edasi 12325
Molaarmass Molaarmass (tähis M) näitab ühe mooli aine massi. Molaarmassi ühikuks on . Molaarmass on arvuliselt võrdne valemmassiga ning leitakse samade põhimõtete järgi. Molaarmass erineb valemmassist... Loe edasi 5597
Keemilise reaktsiooni võrrand Reaktsioonivõrrand näitab seda, kuidas ühed ained muunduvad teisteks aineteks. Näiteks süsiniku põlemist kujutab järgmine reaktsiooni võrrand C + O2 = CO2 Lähteained saadused See... Loe edasi 26448
Õhk Õhk koosneb peamiselt kahest gaasist, hapnikust (21% õhu ruumalast) ja lämmastikust (78% õhu ruumalast). Umbes 1% õhu ruumalast moodustavad väärisgaasid, peamiselt argoon (0,93%). Väga... Loe edasi 4602
Oksiidid Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad näiteks lihtainete põlemisel. C + O2 = CO2 4Al + 3O2 = 2Al2O3 4P + 5O2 = P4O10 Oksiidide valemeid... Loe edasi 26692
Ühinemisreaktsioon Ühinemisreaktsioon on reaktsioon, kus kahest (või enamast) lähteainest tekib üks uus aine. Ühinemisreaktsioon on näiteks metallide ja mittemetallide reageerimine hapnikuga või kahe lihtaine... Loe edasi 4899
Redoksreaktsioonid Redoksreaktsioonid on keemilised reaktsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. Redoksreaktsioon on näiteks metalli ja mittemetalli reageerimine hapnikuga. Raua oksüdatsiooni... Loe edasi 17562
Keemilised elemendid 1H VesinikElektronvalem: H:+1| 1) Aatommass: Vesinik on kergeim element perioodilisussüsteemis. Ta esineb kaheaatomiliste molekulidena (H2). Vesinik on kõige levinum element universumis,... Loe edasi 12094
ÜLDISED MÄNGUD JA TESTID Mäng. Happed, alused, oksiidid, metallid. Mäng. Pusle: happed, alused, oksiidid. Test. Ainete klassid ja nimetused. Mäng. Liigita ained klassidesse. Loe edasi 4389
