TAIMEDE VÄLISEHITUS Taimed on kõik sellised elurid, kes sisaldavad rohelist pigmenti (klorofüll) ning teevad endale ise õhus leiduvast süsihappegaasist ning mullas leiduvast veest ja mineraalainetest päikesevalguse... Loe edasi 7311
TAIMEDE PALJUNEMINE Taimed saavad paljuneda suguta (Mittesuguliselt ehk vegetatiivselt) ja suguliselt. Mittesugulisel paljunemisel läheb uus taim (üks taim on tinglikult üks isend. Kuid et taimede puhul on sageli... Loe edasi 13396
TAIMERÜHMADE ISELOOMULIKUD TUNNUSED Suurem osa meid ümbritsevatest taimedest on katteseemnetaimed. Kõiki teisi on nende seast lihtne eristada, kui silmas pidada järgmisi iseloomulikke tunnuseid ja märksõnu. Loe edasi 6621
LEVIK JA KASVUKOHT Taimedel puudub aktiivne liikumisvõime, ehkki nad pole päris liikumatud. Taimed levivad peamiselt loomade või tuule abil ja hakkavad idanema soodsas kasvukohas ning sobiva kliimaga piirkonnas.... Loe edasi 7358
MILLEKS TAIMI TUNDA? Iga inimene peab teadma mürgiseid ja ohtlikke taimi. Nõgest ei pea lapsele tutvustama — ta kogeb ise, et see kõrvetab. Ent paljud ahvatleva välimusega metsamarjad võivad olla mürgised,... Loe edasi 4721
TAIME- JA LOOMARAKK Juuresolev videoklipp näitab taime- ja loomaraku erinevust. ;feature= Loe edasi 11955
ÕISTAIMEDE EHITUS Juur Juur on taimeorgan, mis enamasti paikneb pinnases ning mille ülesandeks on taime kinnitamine ning vee ja mineraalainete imamine (imamine on passiivne tegevus, imemine aga aktiivne). Paljud... Loe edasi 10126
FOTOSÜNTEES Fotosüntees (sõna tuleb kreeka keelest, kus «photo-» tähendab valgust ja «synthesis» ühendamist või liitmist) on looduses toimuv protsess, mille käigus elurid muudavad päikeseenergia... Loe edasi 20380
MIKS SEENED SÜSTEEMI EI SOBI? Seened ümbritsevad meid kõikjal. Seened pole üksnes metsahämarikus kasvavad kübaraga moodustised, vaid enamasti silmatorkamatu võrgustik, võrreldav ämbliku püünisega. Nad elavad pinnases... Loe edasi 4840
SEENTE MITMEKESISUS Eestis on praegu teada umbes 3500 liiki seeni, neist vaid kolmandik moodustavad nn kübaraid. Eesti suurseentest on umbes 400 söödavat, ligi 200 mürgist ning ligi 150 raviomadustega liiki.... Loe edasi 3957
SAMBLIKUD Samblikud on liitorganismid, kes koosnevad seentest ja kas vetikatest või bakteritest. Seened ise ei fotosünteesi, seetõttu vajavadki samblikud teise koostisosana fotosünteesivõimelisi elureid.... Loe edasi 5498
SEENTE JA SAMBLIKE PALJUNEMINE Seened paljunevad peamiselt eoste abil. Üherakulised mikroseened (näiteks pärmseened) paljunevad edukalt ka pungumise teel. Eos (ehk spoor) on elurite eriline paljunemise otstarbega rakk, mille... Loe edasi 8935
PARASIIT VÕI SÜMBIONT Parasiitlust esineb looduses erinevate liikide vahel kaunis sageli. Parasiit kasutab peremeesorganismi oma elutegevuseks, hävitades viimase kudesid ja kasutades tema toitu. Lisaks saastavad... Loe edasi 7373
MIS KASU ON SEENTEST JA SAMBLIKEST? Hallitusseente ehk hallikute toodetud mürke on inimene õppinud kasutama bakterhaiguste raviks. Mitmeid neist kasutatakse toiduainetetööstuses, nt hallitusjuustude valmistamisel. Pagaritööstus... Loe edasi 5831
HARJUTUSED Kas oskad? Harjutus 1. Joonisel on skeem õie ristlõikest. Ühenda õie osad õigete numbritega. [Pildil on algul nimed juhuslikus järjekorras] [Pärast lohistamisi õigesti ühendamist on tulemus... Loe edasi 3980
SELGROOTUTE MITMEKESISUS Selgrootud ei oma terminina süstemaatilist tähendust, selline nimetus on kokkuvõtliku mõistena kasutusel pigem mugavuse mõttes, eristamaks neid loomi keelikloomadest (ehk selgroogsetest).... Loe edasi 4395
SELGROOTUD TOIDUAHELAS Kuigi selgrootute seas on palju taim- või planktontoidulisi loomi, on enamik neist rööveluviisiga tarbijad (taimed toodavad ise toitaineid ning neid nimetatakse tootjateks ehk autotroofideks). Nii... Loe edasi 11246
SELGROOTUTE LIIKUMISVIISID Kõik selgrootud saab jaotada paikseteks (ehk sessiilseteks) ja liikuvateks. Arusaadavalt liiguvad paljud vees elavad loomad aktiivselt ujudes või passiivselt hõljudes. Maismaaloomade puhul sõltub... Loe edasi 3857
SELGROOTUTE MEELED Selgrootute meeleelundid on arenenud kooskõlas nende käitumise ja elutingimustega. Mida lihtsamad loomad, seda lihtsam on ka nende närvisüsteem ja vähem keerukad meeleelundid. Käsnadel... Loe edasi 7830
MITMEST SOOST ON LOOMAD? Me oleme harjunud, et olemas on emasloomad ja isasloomad. Ka taimeriigis on eristatavad emasõied ja isasõied. Enamik õisi on aga liitsugulised (ühes õies on nii tolmukad kui ka emakad). ... Loe edasi 7801
MOONDE EELISED Suur osa elureist areneb moondega (näiteks arenevad moondega ka kahepaiksed: nende vastseid nimetatakse kullesteks.). Selgrootute puhul on kõige paremini tuntud lülijalgsete, eriti putukate areng.... Loe edasi 4200
PARASIIDI ELUTSÜKKEL Paljud parasiitsed loomad vahetavad elu jooksul peremeest. See võimaldab neil paremini levida. Näiteks põistang-paelussi võib inimene nakatuda halvasti töödeldud liha süües. Näiteks solge... Loe edasi 7248
BAKTERID Biomassilt on baktereid rohkem kui taimi ja loomi kokku Bakterid on kõige pisemad üherakulised eeltuumsed elurid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterite suurus ei küüni üle 5... Loe edasi 8314
TOIDU TÖÖTLEMINE Et toiduained ei puutuks kokku liigsete bakterite, algloomade ja seentega, pakendatakse ja töödeldakse neid erinevate meetoditega. Kui külmutamine ja kuumutamine teenivad eelkõige pikemaajalise... Loe edasi 4800
MIKROOBID JA ELUKUTSE Ükski teadmine ei ole liigne ning üldteadmised mikroobidest (mikroobideks nimetatakse üldiselt kõiki mikroskoopilisi elureid vaatamata nende süstemaatilisele kuuluvusele) on kasuks igaühele.... Loe edasi 2862
POPULATSIOONIST Eesti keeles on seda loodusteaduse mõistet nimetatud ka asurkonnaks. Asurkonna moodustavad kõik samasse liiki kuuluvad elurid, kes elavad ühes ja samas geograafilises piirkonnas ning kasutavad... Loe edasi 6084
MUDELID Loodus on terviklik ning toimib inimesest sõltumatult. Erinevate loodusobjektide jaotamise ning süstematiseerimisega kõikvõimalikel viisidel tegelevad inimesed selleks, et neid paremini mõista.... Loe edasi 3203
KONKURENTS Konkurents (siin on toodud konkurentsi bioloogia-alane mõiste, lisaks tuntakse veel poliitilist konkurentsi ja majanduses esinevat konkurentsi turuosa nimel) on liikide või organismide vastastikku... Loe edasi 6312
SELGROOTUD. VEEKOGUDES ELAVAD SELGROOTUD Ripsussid. Turbellaria kuuluvad lameusside hõimkonda. Planaarid on lehtja kujuga lamedad ussid, keha pikkus kuni 25 mm. Värvus varieerub tumedast kuni piimja valgeni. Peas on eristatavad... Loe edasi 3985
