TaskuTark

Tuletamine

Tuletamine on uute sõnade saamine liidete abil, liite abil moodustatud sõnu nimetatakse tuletisteks. Eesti keeles on peamiselt järelliited (nt andekas, saarestik, korralik), eesliiteid on vähe...

Loe edasi 3772

Paronüümid ehk sarnassõnad

Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, sageli kirjapildis osaliselt kattuvad, kuid eri tähendusega sõnad. Keelenõuandest küsituimate paronüümide esikolmik on järele ja järgi,...

Loe edasi 10611

Keel

Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab sümboleid ja teisi märke ja nende kombineerimise reegleid. Keeled kasutavad sümboleid...

Loe edasi 3356

Kirjakeel ja murded

Õpikutes ja käsiraamatutes kirjeldatakse keelt tavaliselt kui selgepiirilist süsteemi, kus iga tähenduse jaoks on olemas kindel vorm. Näiteks väidetakse keeleõpetuses, et eesti keeles on...

Loe edasi 2970

Keele avaldumisvormid

Keel kui süsteem eksisteerib keele kasutajate teadvuses keeleoskusena, st märkide ning reeglite kogumina, mida kasutades inimene on võimeline oma mõtteid teistele edasi andma. Keelt kui süsteemi...

Loe edasi 2043

Lause

Lause on keelelise suhtluse põhiüksus. Tema abil kas väidetakse midagi mingi sündmuse kohta, nt Juhan luges lehte, küsitakse midagi mingi sündmuse kohta, nt Kas Juhan luges lehte?, kästakse...

Loe edasi 4363

Paronüümid ehk sarnassõnad (JÄRGI või JÄRELE, VAHEST või VAHEL jne). Vali kas väide on õige või vale

Lahendama Keskmine 23410

Paronüümid ehk sarnassõnad (JÄRGI või JÄRELE, VAHEST või VAHEL jne). Vali lauses õige puuduv sõna

Lahendama Kerge 4051

Släng

Släng või žargoon või argoo on mingi sotsiaalse grupi inimeste kõnekeele osa. Släng on pärit inglise allilma keelest ja on sajandeid vana. Allilma tegelased - vargad ja röövlid...

Loe edasi 4972

Suulise ja kirjaliku kõne erinevused

Üsna levinud on arvamus, et suulise ja kirjaliku kõne erinevused ei ole eriti olulised. Ometi on erinevused nende vahel nii suured, et võime rääkida suulise jutu tõlkimisest kirjalikuks - ja...

Loe edasi 2438

Võõrsõnade hääldamine

Kui eesti keele omasõnades sõnarõhu määramisel ei eksi tavaliselt keegi, siis võõr- ja laensõnade õige hääldamine on keerulisem. Põhjuseks võivad olla teistsugused rõhutingimused,...

Loe edasi 2268

Suulise ja kirjaliku kõne erinevused. Vali õige vastus

Lahendama Keskmine 3390

Rõhk ja kõne

Kõne ladusaks voolamiseks ei piisa kõne jaotumisest silpideks. Kõnet on kergem kuuldavale tuua ning jälgida, kui ta on ka rütmiliselt liigendatud. Kõne rütmilisuse tagamiseks vahelduvad...

Loe edasi 1927

Võõrsõnade õigekiri. Test nr1

Lahendama Keeruline 3693

Võõrsõnade õigekiri. Sulghäälik sõna lõpus. Vali sõnale õige lõpp

Lahendama Kerge 3056

Võõrsõnade õigekiri. Lõppsilbi täishääliku kirjutamine. Vali sõnale õige lõpp

Lahendama Keskmine 5157

Võõrsõnade õigekiri, kas š või ž? Vali õige variant

Lahendama Keskmine 2352

Võõrsõnade õigekiri. Vali õige variant

Lahendama Keskmine 3185

Eesti keele õigekiri. Eesti omasõnade õigekirjutus ja õige vorm. Vali õige variant. Test nr1

Lahendama Keeruline 14941

Eesti keele õigekiri. Eesti omasõnade õigekirjutus ja õige vorm. Vali õige variant. Test nr2

Lahendama Keeruline 7450

Eesti keele õigekiri. Eesti omasõnade õigekirjutus ja õige vorm. Vali õige variant. Test nr3

Lahendama Keskmine 10196

Millal lisada sõna lõppu liide -gi, millal -ki?

Liide -gi liitub helilistele häälikutele (täishäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö ja ü, helilised kaashäälikud j, l, m, n, r ja v). Näiteks: vanagi, lugugi, kellgi, kammgi,...

Loe edasi 4136

Millal lisada sõna lõppu liide -gi, millal -ki? Vali sõnale õige lõpp

Lahendama Keskmine 5401

8. klass Eesti keel

Õppematerjalid

Eesti keel, 8. klass