TaskuTark

Tuletamine

Tuletamine on uute sõnade saamine liidete abil, liite abil moodustatud sõnu nimetatakse tuletisteks. Eesti keeles on peamiselt järelliited (nt andekas, saarestik, korralik), eesliiteid on vähe...

Loe edasi 4395

Paronüümid ehk sarnassõnad

Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, sageli kirjapildis osaliselt kattuvad, kuid eri tähendusega sõnad. Keelenõuandest küsituimate paronüümide esikolmik on järele ja järgi,...

Loe edasi 12572

Keel

Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab sümboleid ja teisi märke ja nende kombineerimise reegleid. Keeled kasutavad sümboleid...

Loe edasi 3805

Kirjakeel ja murded

Õpikutes ja käsiraamatutes kirjeldatakse keelt tavaliselt kui selgepiirilist süsteemi, kus iga tähenduse jaoks on olemas kindel vorm. Näiteks väidetakse keeleõpetuses, et eesti keeles on...

Loe edasi 3443

Keele avaldumisvormid

Keel kui süsteem eksisteerib keele kasutajate teadvuses keeleoskusena, st märkide ning reeglite kogumina, mida kasutades inimene on võimeline oma mõtteid teistele edasi andma. Keelt kui süsteemi...

Loe edasi 2437

Lause

Lause on keelelise suhtluse põhiüksus. Tema abil kas väidetakse midagi mingi sündmuse kohta, nt Juhan luges lehte, küsitakse midagi mingi sündmuse kohta, nt Kas Juhan luges lehte?, kästakse...

Loe edasi 5136

Paronüümid ehk sarnassõnad (JÄRGI või JÄRELE, VAHEST või VAHEL jne). Vali kas väide on õige või vale

Lahendama Keskmine 25933

Paronüümid ehk sarnassõnad (JÄRGI või JÄRELE, VAHEST või VAHEL jne). Vali lauses õige puuduv sõna

Lahendama Kerge 4723

Släng

Släng või žargoon või argoo on mingi sotsiaalse grupi inimeste kõnekeele osa. Släng on pärit inglise allilma keelest ja on sajandeid vana. Allilma tegelased - vargad ja röövlid...

Loe edasi 6085

Suulise ja kirjaliku kõne erinevused

Üsna levinud on arvamus, et suulise ja kirjaliku kõne erinevused ei ole eriti olulised. Ometi on erinevused nende vahel nii suured, et võime rääkida suulise jutu tõlkimisest kirjalikuks - ja...

Loe edasi 3075

Võõrsõnade hääldamine

Kui eesti keele omasõnades sõnarõhu määramisel ei eksi tavaliselt keegi, siis võõr- ja laensõnade õige hääldamine on keerulisem. Põhjuseks võivad olla teistsugused rõhutingimused,...

Loe edasi 2579

Suulise ja kirjaliku kõne erinevused. Vali õige vastus

Lahendama Keskmine 3853

Rõhk ja kõne

Kõne ladusaks voolamiseks ei piisa kõne jaotumisest silpideks. Kõnet on kergem kuuldavale tuua ning jälgida, kui ta on ka rütmiliselt liigendatud. Kõne rütmilisuse tagamiseks vahelduvad...

Loe edasi 2353

Võõrsõnade õigekiri. Test nr1

Lahendama Keeruline 4186

Võõrsõnade õigekiri. Sulghäälik sõna lõpus. Vali sõnale õige lõpp

Lahendama Kerge 3379

Võõrsõnade õigekiri. Lõppsilbi täishääliku kirjutamine. Vali sõnale õige lõpp

Lahendama Keskmine 5345

Võõrsõnade õigekiri, kas š või ž? Vali õige variant

Lahendama Keskmine 2845

Võõrsõnade õigekiri. Vali õige variant

Lahendama Keskmine 3383

Eesti keele õigekiri. Eesti omasõnade õigekirjutus ja õige vorm. Vali õige variant. Test nr1

Lahendama Keeruline 15397

Eesti keele õigekiri. Eesti omasõnade õigekirjutus ja õige vorm. Vali õige variant. Test nr2

Lahendama Keeruline 7797

Eesti keele õigekiri. Eesti omasõnade õigekirjutus ja õige vorm. Vali õige variant. Test nr3

Lahendama Keskmine 10563

Millal lisada sõna lõppu liide -gi, millal -ki?

Liide -gi liitub helilistele häälikutele (täishäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö ja ü, helilised kaashäälikud j, l, m, n, r ja v). Näiteks: vanagi, lugugi, kellgi, kammgi,...

Loe edasi 4749

Millal lisada sõna lõppu liide -gi, millal -ki? Vali sõnale õige lõpp

Lahendama Keskmine 5832

8. klass Eesti keel

Õppematerjalid

Eesti keel, 8. klass