Geotsentrism. Heliotsentrism Kuna maailmaruumi oli vanal ajal võimalik vaadelda ainult Maalt, siis arvasidki vana-aja teadlased, et maailmaruumi keskpunktis asub Maa ning kõik muu, mis ruumis asetseb tiirleb selle ümber.... Loe edasi 6715
Päike Päike aga on üsna tavaline täht teiste seas, ainult et Maale kõige lähemal. Justnimelt Päikese lähedus on põhjus, miks me näeme seda kettakujulisena, kõiki ülejäänud tähti aga punktina.... Loe edasi 7056
Päikesesüsteem Ümber Päikese tiirleb lisaks Maale veel seitse planeeti, lisaks terve hulk väiksemaid taevakehi, näiteks väikeplaneedid. Enamiku planeetide ümber tiirleb üks või enam looduslikku kaaslast,... Loe edasi 10646
Maa Kuna Maani (fotol koos Kuuga) jõuab vaid murdosa Päikese poolt kiiratud energiast, on maapinna keskmine temperatuur Päikese pinnatemperatuurist oluliselt madalam, vaid 15 kraadi. Maakera... Loe edasi 5395
Kuu Maale lähimaks taevakehaks on tema ainuke looduslik kaaslane Kuu. Kuu tiirleb meist keskmiselt 385 000 kilomeetri kaugusel ning teeb ühe täistiiru 29,5 päevaga. Samal ajal kui Kuu tiirleb... Loe edasi 4746
Võnkumine Võnkumisteks nimetatakse selliseid liikumisi, mis korduvad kindla ajavahemiku tagant, kusjuures võnkuv keha läbib sama tee alati edasi-tagasi. Võnkuvad kehad on näiteks kellapendel, vedru otsa... Loe edasi 7875
Pendel Võnkumisi kirjeldatakse erilise lihtsustatud mudeli, pendli abil. Pendlina käsitletakse mingisugust raskust, mis on riputatud venimatu niidi külge, kusjuures koormise mass peab olema niidi omast... Loe edasi 4615
Võnkesageduse ja –perioodi arvutamine Seega, kui me teame mitu võnget pendel mingi aja jooksul teeb, saame võnkeperioodi arvutada järgmiselt: sagedust aga: Teisisõnu periood ja sagedus on teineteise pöördväärtused. Võnkeperioodi... Loe edasi 10806
Lained. Lainete levimiskiirus Kui võnkumine satub mingisse keskkonda, võib ta seal hakata levima lainena. Lainega levib ruumis edasi võnkuva keha energia. Laine kõige kõrgemat punkti nime¬ta¬takse laineharjaks, madalaimat... Loe edasi 5446
Piki- ja ristlained Laineid liigitatakse selle põhjal, kuidas võnguvad keskkonna osakesed temas. Kui nad võnguvad risti laine levimise sihiga, on tegu rist¬lai¬ne¬ga, kui võnkumine toimub laine levimise... Loe edasi 4161
Heli Üheks tüüpiliseks pikilaineks on, heli ehk hääl, mis tekib õhus või mõnes muus keskkonnas võnkuvate kehade läheduses. Seadeldisi, mis on mõeldud hääle võimendamiseks, nimetatakse... Loe edasi 7578
Müra Sellist heli, mis tekib korrapäratu võnkumise tulemusena, nimetatakse müraks. Korrapärase võnkumise tulemusel tekkivat heli nimetatakse harmooniliseks või ka musikaalseks. Müra on inimese... Loe edasi 3063
Valguse olemus ja levimine Valguse kätte jäetud esemed soojenevad ja pleekuvad - need nähtused on tõenduseks sellele, et valgus sisaldab endas energiat. Valgus kujutab endast erilist lainetust. Seepärast ei räägi me... Loe edasi 4462
Valgusallikad. Valguse komponendid Kõiki neid kehi, mis kiirgavad valgust nimetatakse valgusallikateks. Kuna valgus kannab energiat ümbritsevasse ruumi, siis vajavad kõik valgusallikad töötamiseks energiat. Tuli, välk ja laava... Loe edasi 7284
Valgusvihk Valguskiirt me vaadelda ei saa, sest tegemist on mõttelise joonega. Kitsast või ka laiemat ruumipiirkonda, milles valgus levib nimetatakse füüsikas valgusvihuks. Valgusvihkusid on kolme liiki:... Loe edasi 5145
Vari Kui valgus jõuab valgust mitteläbilaskva kehani, tekib selle taha piirkond, kuhu ei lange valgust – vari. Seda varjuosa, kuhu üldse valgusenergiat ei lange nimetatakse täisvarjuks, aga seda... Loe edasi 4157
Kuu- ja päikesevarjutused Kuu ja Maa on läbipaistmatud kehad, seetõttu tekib nende taha keerukas täis- ja poolvarju piirkond. Tänu nendele on loodud võimalus kuu- ja päikesevarjutuste tekkeks. Varjutus tekib siis, kui... Loe edasi 8436
KUU FAASID Varju tekkimisega on selgitatav ka Kuu kuju muutumine taevas ehk kuu faasid. Kuna Kuu on valgust mitte läbi laskev keha, siis tekib tema taha vari. Sõltuvalt Kuu asukohast Maa ja Päikese suhtes,... Loe edasi 9140
Valguse peegeldumine Kui valgus levib ühtlases keskkonnas, siis on valguskiired sirgjooned – see tähendab kehtib valguse sirgjoonelise levimise seadus. Kui valgus jõuab aga erinevate keskkondade eralduspinnale, siis... Loe edasi 9319
Peeglid Sellist valgust peegeldavat keha, kus peegeldav pind, on tasapind, nimetatakse tasapeegliks. Kui tasapeeglile langeb paralleelne valgusvihk, siis peale peegeldumist on see valgusvihk paralleelne, kui... Loe edasi 3611
Kiirte käik tasapeeglis Tasapeeglile langev valgusvihk sellelt peegeldudes oma kuju ei muuda – paralleelne valgusvihk jääb paralleelseks – hajuv hajuvaks ning koondav koondavaks. Tasapeeglis valguskiire käiku... Loe edasi 3830
Kiirte käik kumerpeeglis Peegli raadiuse sihilist joont, mis ühendab peegelpinna keskpunkti peegli kumeruse kesk-punktiga nimetatakse peegli peateljeks. Kõik peegli peateljega paralleelselt peeglile langevad kiired... Loe edasi 3887
Kiirte käik nõguspeeglis Ka nõguspeegli korral nimetatakse raadiuse sihilist joont, mis ühendab peegelpinna keskpunkti peegli kumeruse kesk¬punktiga peegli peateljeks. Kõik peegli peateljega paralleelselt peeglile... Loe edasi 3399
Valguse hajus peegeldumine Kui valgust peegeldav pind on ebatasane, siis muutub paralleelne valgusvihk peale peegeldumist hajusaks mistõttu taolist peegeldumist nimetataksegi hajusaks peegeldumiseks. Hajusalt peegelduvaid... Loe edasi 4267
Valguse murdumine Mõõtmistega on kindlaks tehtud, et valguse kiirus erinevates keskkondades on erinev. Kõige suurem on valguse kiirus vaakumis, kus tema väärtuseks on 300 000 km/s, kõigis teistes keskkondades on... Loe edasi 6611
Valguse murdumise seaduspärasused Kui valgus läheb keskkonnast, kus ta liigub kiiremini ehk tema optiline tihedus on väiksem keskkonda, kus ta liigub aeglasemalt ehk tema optiline tihedus on suurem, siis toimub valguse murdumine... Loe edasi 4870
Valguse murdumise rakendused Kui valgus langeb paralleelsete tahkudega klaasplaadile, siis toimub valguse murdumine nii plaati sisenemisel kui plaadist väljumisel. Seejuures on plaati sisenenud kiir paralleelne plaadist... Loe edasi 3134
Täielik peegeldus Üleminekul suurema optilise tihedusega keskkonnast väiksema optilise tihedusega keskkonda, murdub valgus ristsirgest eemale. Seega peab kehtima seos, et murdumisnurk on alati suurem kui... Loe edasi 4805
Läätsed Valguse murdumist kasutatakse seadeldistes, mida nimetatakse läätsedeks. Läätsed on kumerate ja nõgusate pindadega piiratud läbipaistvad kehad, mille optiline tihedus erineb ümbritseva... Loe edasi 7036
Kiirte käik ja kujutised Kujutis on koht, kus me näeme asuvat keha pärast seda kui temalt langenud peegeldunud või murdunud valgus langeb meile silma. Tehnilises mõttes on tegu punktiga, kus lõikuvad peegeldunud või... Loe edasi 3373
Kiirte käik koondavas läätses (1) Kiir, mis langeb läätsele paralleelselt optilise peateljega murdub peatelje poole ning läbib läätse fookuse. (2) Kiir, mis langeb läätse keskpunkti, läheb läätsest murdumata läbi... Loe edasi 3319
Kiirte käik hajutavas läätses (1) Kiir, mis langeb läätsele paralleelselt optilise peateljega murdub läätse ebafookuse sihis peateljest eemale. (2) Kiir, mis langeb läätse keskpunkti, läheb läätsest murdumata läbi... Loe edasi 2982
Kujutiste konstrueerimine peeglites ja läätsedes Punkti kujutise konstrueerimiseks peame joonestama vähemalt kahe punktist lähtuva kiire käigud arvestades peegeldumis- ja/või murdumisseadusi. Kuna oleme näinud, et teatavate kiirte käik... Loe edasi 3169
Kujutise konstrueerimine tasapeeglis Tasapeegli korral eelistatud kiired puuduvad. Kujutise konstrueerimiseks tuleks valida kaks suvalist kiirt, mõõta nende langemisnurgad ning joonestada nendega võrdsed peegeldumisnurgad. Siiski on... Loe edasi 3326
Kujutise konstrueerimine nõguspeeglis Nõguspeegli korral oli (1) eelistatud kiireks peegli peateljega paralleelne kiir. See peegeldub selliselt, et peegeldunud kiired koonduvad peegli fookuses. (2) Teise kiirena on mõistlik kasutada... Loe edasi 3186
Kujutise konstrueerimine kumerpeeglis Ka kumerpeegli korral oli (1) eelistatud kiireks peegli peateljega paralleelne kiir. See peegeldub selliselt, et peegeldunud kiired hajuvad peegli ebafookuse sihis. (2) Teise kiirena on kumerpeegligi... Loe edasi 2850
Kujutuse konstrueerimine koondavas läätses Koondavas läätses olid ennustatava käiguga kiirteks (1) kiir, mis langeb läätsele paralleelselt peateljega, murdub ja läbib läätse fookust ja (2) kiir, mis langeb läätse keskpunkti, läheb... Loe edasi 3002
Kujutise konstrueerimine hajutavas läätses Hajutavas läätses olid ennustatava käiguga kiirteks (1) kiir, mis langeb läätsele paralleelselt peateljega, murdub peateljest läätse ebafookuse sihis eemale (tema pikendus läbib läätse... Loe edasi 3626
Valgus ja nägemine Nägemine on väga oluline, sest nägemise abil saab inimene ümbritsevast keskkonnast tulevast infost 90 protsenti. Täielikus pimeduses ei ole midagi näha – järelikult vajame nägemiseks... Loe edasi 6169
Silm Silm on meie nägemiselund. Optika seisukohalt olulised silma osad on: silmalääts (3), klaaskeha (5), võrkkest (6) ja silmaläätse pingutav lihas (4). Silma langev valgus läbib esmalt sarvkesta... Loe edasi 8057
Nägemisdefektid. Prillid Sellist nägemisdefekti, mille korral silmast kaugel asuvate eseme kujutis tekib mitte võrkkestale vaid hoopis selle ette, nimetatakse lühinägelikkuseks. Kui aga silm ei suuda teravustada lähedal... Loe edasi 3481
Valgus ja värvid Isaac Newton lasi valgel valgusel langeda klaasprismale ning avastas, et peale prisma läbimist muutub valgus värviliseks. Kui aga prismale suunata värvilise valguse vihk, siis muutub see peale... Loe edasi 4162
Valgusfiltrid Selliseid läbipaistvaid kehi, mis lasevad endast läbi vaid ühte kindlat värvi valgust nimetatakse (valgus)filtriteks. Kui mingit värvi valgusfiltrile langeb teist värvi valgus, siis see valgus... Loe edasi 5318
Mehaaniline liikumine. Kiirus Igasugust looduses esinevat muutumist tavatsetakse nimetada liikumiseks. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Kui keha seisab paigal, siis iseenesest ta... Loe edasi 9896
Inertsus. Mass Keha kiirust pole võimalik muuta hetkega vaid selleks kulub alati mingisugune ajavahemik. Kehade omadust säilitada oma liikumisolek – kas paigalseis või hoopis liikumine, nimetatakse keha... Loe edasi 7628
Liikumine ja vastastikmõju. Jõud Kui kehale ei mõju teised kehad, siis seisab see keha paigal. Keha kiirus muutub, kui seda keha mõjutab mõni teine keha. Seejuures tuleb tähele panna, et kehade vahelise mõju tulemusena muutub... Loe edasi 7595
Mass ja tihedus Sama ruumalaga kehad võivad olla vägagi erineva massiga ning vastupidi – ühesuguste mas¬si-dega kehadel võib olla väga erinev ruumala. Füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühikulise... Loe edasi 23675
Gravitatsioon Nähtust, kus kehad tõmbuvad teineteise poole tänu sellele, et neil on mass, nimetatakse gravitatsiooniks. Gravitatsiooniline vastastikmõju, nagu ka kõik ülejäänud, eksisteerib vähemalt kahe... Loe edasi 8740
Raskusjõud Kui üheks gravitatsiooniliselt tõmbuvaks kehaks on Maa või mõni teine taevakeha, siis nimetatakse tema gravitatsioonijõudu ka raskusjõuks. Raskusjõud on alati suunatud maapinna poole (rangelt... Loe edasi 6196
Hõõrdejõud Kui kaks keha puutuvad teineteisega kokku, siis esineb nende vahel vastastikmõju, mida nimetatakse hõõrdumiseks ning mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Selle vastastikmõju... Loe edasi 6135
Elastsusjõud Üheks kehadevahelise vastastikmõju ilmnemiseks on ka kehade kuju muutumine vastastikmõju tulemusena. Keha kuju muutumist nimetatakse deformatsiooniks. Kui keha kuju peale deformeeriva mõju... Loe edasi 5462
Dünamomeeter Mõõteriista, millega saab mõõta kehale mõjuvat jõudu, nimetatakse dünamomeetriks. Lihtsaim dünamomeeter koosneb vedrust, mida on võimalik mõõdetava jõu abil deformeerida. Seega põhineb... Loe edasi 5193
Resultantjõud. Tasakaaluolek Kui kehale mõjub samaaegselt mitu jõudu, siis nende mõjud liituvad (resulteeruvad), kusjuures jõudude liitmisel tuleb arvestada nii nende suuruse kui ka suunaga. Kui liituvad samasuunalised... Loe edasi 3384
Rõhumisjõud. Rõhk Jõudu, mis mõjub risti pinnaga, nimetatakse rõhumisjõuks. Rõhumisjõudu on otstarbekas iseloomustada taandades selle mõju mingile pinnale – vastavat füüsikalist suurust nimetatakse rõhuks.... Loe edasi 5745
Rõhk vedelikes ja gaasides Kui tahkele kehale mõjub rõhumisjõud, siis levib selle mõju edasi kindlas suunas – rõhumisjõu sihis. Prantsuse teadlane Blaise Pascal tegi katsetega (Pascali pall) kindlaks, et vedelikus ja... Loe edasi 4681
Voolise poolt temas asuvatele kehadele avaldatav rõhk Vedeliku ja gaasi (voolise) poolt temas asuvatele kehadele avaldatav rõhk on tingitud vedelikule mõjuvast raskusjõust. Pascal tegi katsetega kindlaks, et vedeliku poolt kehale avaldatav rõhk... Loe edasi 3482
Õhurõhk Maad ümbritsevat atmosfääri saame käsitleda kui hiiglaslikku õhusammast. Atmosfääris sisalduvatele õhuosakestele mõjub Maa raskusjõud (nagu mõjus vedelikulegi). Järelikult avaldab ka õhk... Loe edasi 4511
Manomeeter. Baromeeter Kõige lihtsam manomeeter – U-manomeeter - koosneb U-kujulisest mõõteskaalale kinnitatud torust, millesse on valatud värvitud vedelik, andurist – õhuga täidetud karbikesest, millele saab... Loe edasi 4130
Archimedese seadus Vedeliku või gaas (voolis) avaldab sellesse asetatud kehale rõhku. Paneme tähele, et voolise rõhk keha erinevatele osadele on erinev. Kuna keha külgpinnad asuvad voolises ühe kõrgusel ja neile... Loe edasi 7118
Kehade ujumine Voolisesse asetatud kehadele mõjub lisaks üleslükkejõule alati ka raskusjõud. Kui kehale mõjub samaaegselt mitu jõudu, nende mõjud liituvad ning keha hakkab liikuma resultantjõu suunas. Kui... Loe edasi 4158
Areomeeter Kehade ujumistingimustel põhineb vooliste tiheduse mõõtmiseks kasutatava seadeldise – areomeetri töötamine. Areomeeter on mingi kindla ruumalaga (enamasti klaasist ampull) keha, mille sisse on... Loe edasi 5446
Mehaaniline töö Füüsikas öeldakse, et kui keha liigub mingisuguse jõu mõjul, siis teeb see jõud keha liigutamiseks mehaanilist tööd. Mehaanilise töö (A) suurus on võrdeline kehale mõjuva jõuga (F) ja... Loe edasi 3997
Töö ühik Töö ühikuks on 1 džaul (1J) 1J on selline töö, mida teeb 1N suurune jõud liigutades keha edasi 1m võrra. Näiteks kui tõsta 100g massiga (NB! Kehale mõjuv raskusjõud on 1N!) keha... Loe edasi 3497
Võimsus Võimsus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ajaühikus tehtava töö hulka. Sisuliselt on tegemist töötamise kiirust iseloomustava suurusega. Võimsus on võrdeline tehtud tööga ja... Loe edasi 3402
Võimsuse ühik Võimsuse ühikuks on 1 vatt (1W) 1 vatt on selline võimsus, kus igas sekundis tehakse tööd 1 džaul. Näiteks kui tõsta 1 sekundiga 100g keha maapinnalt 1m kõrgusele (teha 1J tööd!), on... Loe edasi 3319
Energia. Mehaaniline energia Energia on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha (või kehade süsteemi) võimet teha (mehaanilist) tööd. Kui keha liigub, siis omab ta kineetilist energiat. Kui keha on vastastikmõjus... Loe edasi 4929
Kineetiline energia Kõik liikuvad kehad omavad kineetilist energiat. Keha kineetiline energia on võrdeline keha massiga ja ruutvõrdeline keha liikumise kiirusega: kus Ek – keha kineetiline energia, mõõdetuna... Loe edasi 3541
Potentsiaalne energia Kõik vastastikmõjus olevad kehad omavad potentsiaalset energiat. Kui mingi keha on tõstetud Maa pinnalt mingisugusele kõrgusele, siis mõjub nende kehade vahel raskusjõud – järelikult omab... Loe edasi 3478
Energia jäävuse seadus Energiat ei teki ega kao iseenesest, vaid see võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Selle seaduse üheks erijuhuks on mehaanilise energia jäävuse seadus: Keha... Loe edasi 7718
Kang Kui mingile kehale, mis ei saa pöörelda, mõjub piisava suurusega jõud, hakkab keha selle jõu sihis liikuma. Kui keha saab pöörelda ümber oma telje, siis hakkab keha temale mõjuva jõu mõjul... Loe edasi 4482
Kangi tasakaalutingimus Saab näidata, et kang on tasakaalus – see tähendab, et ta ei pöörle – siis kui kangi erinevatele osadele mõjuvad jõud on pöördvõrdelised nende jõudude õlgadega: kus F1 – kangi ühel... Loe edasi 5139
Kang kui lihtmehhanism Kang ongi kõige lihtsam lihtmehhanism – mida pikema jõu õla me kangil valime, seda väiksemat jõudu peame sellele rakendama teisel pool toetuspunkti kangi mõjutava keha liigutamiseks. Samas... Loe edasi 3614
Pöör. Kaldpind. Kiil. Hammasülekanne Lihtmehhanismideks, mis annavad samuti võitu jõus, on veel: pöör – vända raadius on võlli raadiusest palju suurem – järelikult peame nööriga võlli külge kinnitatud keha liikuma... Loe edasi 5440
Mehaanika kuldreegel Ühegi lihtmehhanismi kasutamine ei anna meile võitu töös, sest nii mitu korda kui me võidame kehale rakendatavas jõus, kaotame selle liigutamisel teepikkuses. Liigutades keha mööda kaldpinda... Loe edasi 5182
Kasutegur Töö, mida tehakse mehhanisme kasutamata, nimetatakse kasulikuks tööks. Kui töö tegemiseks kasutatakse mehhanisme, siis nimetatakse tehtavat tööd kogutööks. Kasutegur (η – eeta)... Loe edasi 3892
Võnkeperiood kus T – võnkeperiood (1s), t – võnkumise ajaline kestus (1s), N – täisvõngete arv. Loe edasi 5607
Võnkesagedus kus f – võnkesagedus (1Hz), t – võnkumise ajaline kestus (1s), N – täisvõngete arv. Loe edasi 6370
Seos võnkesageduse ja perioodi vahel kus f – võnkesagedus (1Hz), T – võnkeperiood (1s). Loe edasi 3156
Läätse optiline tugevus kus D – läätse optiline tugevus, mõõdetuna dioptriates (1 dpt), f – läätse fookuskaugus, mõõdetuna meetrites (1m). NB! Koondavate läätsede korral loetakse nii fookuskaugus kui sellest... Loe edasi 10936
Kiirus. Keskmine kiirus kus v –kiirus (1 m/s), s – läbitud teepikkus (1m), t – liikumisaeg (1s). kus v-keskm –keskmine kiirus (1 m/s), s-kogu – läbitud koguteepikkus (1m), t-kogu – kogu liikumisaeg (1s). Loe edasi 22389
Tihedus kus ρ – keha tihedus (1 kg/m3), m – keha mass (1 kg) ning V – keha ruumala (1 m3). Loe edasi 24697
Raskusjõud kus: F - raskusjõud (1N), m – keha mass (1kg) ja g – raskusjõu tegur (mõõdetuna njuutonites kilogrammi kohta [1N/kg] NB! Maapinnal g=9,8N/kg≈10N/kg). Loe edasi 20372
Resultantjõud kus R – kehale mõjuv resultantjõud, F1 ja F2 – kehale mõjuvad jõud – kõiki jõudusid mõõdetakse njuutonites (1N). NB! Valemis kasutame märki „+“, kui kehale mõjuvad jõud on... Loe edasi 6514
Vedelikusamba rõhk kus ρ – vedeliku/gaasi tihedus (1kg/m3), g = 9,81 N/kg ≈ 10 N/kg – raskusjõu tegur Maal ja h – vedelikusamba kõrgus (1m). Loe edasi 6199
Üleslükkejõud kus ρ – vedeliku/gaasi tihedus (1kg/m3), g = 9,81 N/kg ≈ 10 N/kg – raskusjõu tegur Maal ja V– sukeldunud keha või selle osa ruumala (1m3). Loe edasi 7113
Mehaaniline töö kus, A- jõu poolt tehtud mehaaniline töö (1J), F – keha liigutav jõud (1N), s – jõu mõjul selle sihis läbitud teepikkus (1m). Loe edasi 13781
Võimsus kus N – jõu poolt töötamisel arendatav võimsus (1W), A – jõu poolt tehtud mehaaniline töö (1J), t – töötamise aeg (1s). Loe edasi 5153
Kineetiline energia kus Ek – keha kineetiline energia (1J), m – keha mass (1kg), v – keha kiirus (1m/s). Loe edasi 7223
Maapinnalt tõstetud keha potentsiaalne energia kus, Ep – keha(le mõjuva raskusjõu) potentsiaalne energia (1J), m – keha mass (1kg), h – keha kõrgus maapinnast (1m) ning g =9,81N/kg ≈ 10 N/kg – raskusjõu tegur maapinnal. Loe edasi 3635
Mehaanilise energia jäävuse seadus kus kineetiline energia vaatluse alghetkel Ek1 ja potentsiaalne energia Ep1 ja keha kineetiline energia mingil järgneval hetkel Ek2 ning potentsiaalne energia samal hetkel Ep2 – kõik energiad... Loe edasi 3200
Kangi tasakaalutingimus kus F1 – kangi ühel pool toetuspunkti mõjuv jõud, d1 – jõu F1 õlg; F2 – kangi teisel pool toetuspunkti mõjuv jõud, d2 – jõu F2 õlg – jõudusid mõõdame njuutonites (1N), õlgu... Loe edasi 4241
Kasutegur kus η – (eeta) kasutegur (%), Akasulik - kasulik töö, Akogu – kogutöö (tööd mõõdetud 1J). Loe edasi 6306
