PUHTAD AINED JA SEGUD Puhtad ained koosnevad ühe ja sama aine osakestest. Puhtad ained on näiteks keedusool, suhkur, destilleeritud vesi. Segud saadakse mitme aine segamisel ning seetõttu koosnevad erinevatest... Loe edasi 14067
AINE FÜÜSIKALISED OMADUSED Peamised aine füüsikalised omadused on olek (tahke, vedel, gaasiline), värvus, sulamis- ja keemistemperatuur, elektri- ja soojusjuhtivus ning tihedus. Vee olekud on hästi tuntud: jää (tahke),... Loe edasi 11784
PIHUSSÜSTEEMID Pihusteks nimetatakse süsteeme, kus üks aine on ühtlaselt pihustatuna jaotunud teises aines. Ainet, mis pihustatuna ühtlaselt jaotub nimetatakse pihusfaasiks ning ainet, milles see ühtlaselt... Loe edasi 8610
KOLLOIDLAHUSED Kolloidlahused on üks pihussüsteemide liike, kus pihustatud osakeste suurus on 10-5 – 10-7 cm. Kolloidlahused välise vaatluse tulemusena ei erine tõelistest lahustest, kuid kolloidlahuseid... Loe edasi 4741
AINE ERALDAMINE SEGUDEST Ainete eraldamine segust sõltub eelkõige sellest, millistest ainetest segu on tekkinud. Vees lahustumatute ainete eraldamine Kõige lihtsam moodus vees lahustumatuid aineid eraldada on setitamine... Loe edasi 9455
LAHUSTUVUS Lahused on ainete segud, kus aine (lahustunud aine) on lahustad lahustis (vedelikus). Väga paljudes lahustes on lahustiks vesi. Lahuseid, kus lahustunud aineks on vesi nimetatakse ka vesilahusteks.... Loe edasi 15277
TÕELISTE LAHUSTE TEKKIMINE Lisades veele mingit ainet, võib märgata seda, et lahuse temperatuur muutub. Mõne aine lahustamisel lahuse temperatuur tõuseb (näiteks lisades vette hapet), kuid mõne aine lahustamisel lahuse... Loe edasi 3780
KÜLLASTUNUD JA KÜLLASTAMATA LAHUSED Küllastunud lahuseks nimetatakse lahust, kus antud temperatuuril ainet enam ei lahustu. Maksimaalset kogust ainet, mida saab antud temperatuuril lahustada näitab aine lahustuvus (Lahustuvus... Loe edasi 8943
LAHUSE PROTSENDILINE KOOSTIS Seda, kui palju ainet lahuses on näitab lahuse protsendiline koostis. Lahustunud aine protsent näitab, mitu grammi ainet on 100 grammis lahuses. Lahuse mass on lahustunud aine massi ja vee... Loe edasi 24248
KEEMILISE REAKTSIOONI TUNNUSED Keemiliseks reaktsiooniks nimetatakse ühe aine muutumist teiseks aineks või teisteks aineteks. Keemiline reaktsioon on näiteks raua roostetamine õhuhapniku toimel. Kuid keemiline reaktsioon ei... Loe edasi 16632
KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS Keemilise reaktsiooni kiiruse all mõeldakse seda, kui kiiresti muutub aine kontsentratsioon. Teisiti öeldes, mõeldakse seda, et kui palju tekib uut ainet (või kui palju lähteainet ära... Loe edasi 4388
AATOMI EHITUS Aatom koosneb aatomi tuumast ning elektronkattest. Aatomi tuum koosneb omakorda prootonitest ja neutronitest. Prootonil on positiivne laeng ning prootonite arv määrab ära elemendi. Neutronil laeng... Loe edasi 15339
KEEMILISED ELEMENDID Keemiline elemendi moodustavad ühesuguse prootonite arvuga aatomid. Keemilisi elemente tähistatakse ühe- või kahetäheliste sümbolitega, mis on enamasti tuletatud elemendi ladinakeelsest... Loe edasi 9393
PERIOODILISUSSÜSTEEM Keemiliste elementide ning neist moodustunud ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses aatomituuma laengust. Süsteemi, mille järgi on paigutatud tänapäeva keemilised elemendid nimetatakse... Loe edasi 17327
AATOMI ELEKTRONSKEEM Elektronskeem on üks lihtsamaid võimalusi kirjeldamaks aatomi ehitust. Elektronskeemiga kirjeldatakse ära aatomi tuumalaeng ja see, kuidas elektronid paiknevad elektronkihtidel. Näiteks kaltsiumi... Loe edasi 40034
IOONID Ioonid tekivad keemilise reaktsiooni tulemusena, kus aatom liidab või loovutab elektrone. Kui aatom liidab elektrone, tekib temast negatiivse laenguga ioon – anioon. Kui aatom loovutab elektrone,... Loe edasi 21547
OKSÜDATSIOONIASTE Oksüdatsiooniaste näitab seda, kui palju on aatom liitnud või loovutanud elektrone. Kuna elektroni laeng on negatiivne, siis kui aatom loovutab elektrone, on oksüdatsiooniaste positiivne, kui... Loe edasi 19206
Keemiline side. Molekulid ja kristallid Looduses esineb üksikuid aatomeid vähe, vaid väärisgaasid esinevad gaasilises olekus üksikute aatomitega. Aatomid tahavad saavutada väärisgaasidega sarnast elektronkatte ehitust –... Loe edasi 8450
Liht- ja liitained Ained võivad koosneda ühe või erineva elemendi aatomitest. Ühe ja sama elemendi aatomi(te)st koosnevaid aineid nimetatakse lihtaineteks – näiteks hapnik (O2), lämmastik (N2), vask (Cu).... Loe edasi 8171
Ainete valemite koostamine Keemiline valem moodustatakse elemendi sümbolitest, millest see aine koosneb, näidates ära selle, mitu selle elemendi aatomit antud aines esineb. Näiteks vee valem on H2O. Väikest numbrid... Loe edasi 15987
Aatommass ja valemmass (molekulmass) Aatomid on väga väikesed aineosakesed, seega on neil ka väga võike mass. Aatommassi mõõdetakse aatommassiühikutes (amü). Üks aatommassiühik on võrdne 1/12 süsiniku aatomi massist ning... Loe edasi 11738
Liitaine protsendiline koostis Liitaine protsendilise koostise leidmine tähendab seda, et leitakse kõikide elementide sisaldus aines protsendiliselt. Seda kasutatakse näiteks selleks, et teada saada millises aines on mingi... Loe edasi 4908
Aine hulk. Mool Keemiaalaste arvutuste lihtsustamiseks on aine koguste mõõtmiseks kasutusele võetud uus suurus – aine hulk, mille ühikuks on mool (lühend mol). Üks mool on selline kogus aineosakesi, mis... Loe edasi 13358
Molaarmass Molaarmass (tähis M) näitab ühe mooli aine massi. Molaarmassi ühikuks on . Molaarmass on arvuliselt võrdne valemmassiga ning leitakse samade põhimõtete järgi. Molaarmass erineb valemmassist... Loe edasi 6067
Keemilise reaktsiooni võrrand Reaktsioonivõrrand näitab seda, kuidas ühed ained muunduvad teisteks aineteks. Näiteks süsiniku põlemist kujutab järgmine reaktsiooni võrrand C + O2 = CO2 Lähteained saadused See... Loe edasi 30015
Õhk Õhk koosneb peamiselt kahest gaasist, hapnikust (21% õhu ruumalast) ja lämmastikust (78% õhu ruumalast). Umbes 1% õhu ruumalast moodustavad väärisgaasid, peamiselt argoon (0,93%). Väga... Loe edasi 5009
Oksiidid Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad näiteks lihtainete põlemisel. C + O2 = CO2 4Al + 3O2 = 2Al2O3 4P + 5O2 = P4O10 Oksiidide valemeid... Loe edasi 29436
Ühinemisreaktsioon Ühinemisreaktsioon on reaktsioon, kus kahest (või enamast) lähteainest tekib üks uus aine. Ühinemisreaktsioon on näiteks metallide ja mittemetallide reageerimine hapnikuga või kahe lihtaine... Loe edasi 5367
Redoksreaktsioonid Redoksreaktsioonid on keemilised reaktsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. Redoksreaktsioon on näiteks metalli ja mittemetalli reageerimine hapnikuga. Raua oksüdatsiooni... Loe edasi 20372
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja selle ülesehitus Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis on elemendid paigutatud tabelisse kindlate seaduspärasuste ning elementide omaduste muutumise järgi. Perioodilisustabel jaguneb perioodideks (tabeli... Loe edasi 29118
1. H Vesinik Elektronvalem: H:+1| 1) Aatommass: Sulamistemperatuur: °C Keemistemperatuur: °C Tihedus: 0,08988 g/cm3 Avastamine: Selle elemendi avastas inglise teadlane H. Cavendish. Esinemine: Vesinik on... Loe edasi 10326
2. He Heelium Elektronvalem: He:+2| 2) Aatommass: 4,002602 Värvuseta ja lõhnata üheaatomiline gaas, mida esineb atmosfääris ja mõnes looduslikus gaasis. Saadakse vedela õhu fraktsioneerival... Loe edasi 5712
3. Li Liitium Elektronvalem: Li:+3| 2)1) Aatommass:6,947 Liitiumi on suhteliselt haruldane ja hajutatud element, mida vabal kujul ei leidu. Enamus liitiumist saadakse tänapäeval mineraalidest ja meresoolast.... Loe edasi 9954
4. Be Berüllium Elektronvalem: Be:+4| 2)2) Aatommass: 9,01218 Esmakordselt leiti berülliumi mineraalist berüll. Universumis on vähelevinud, sest tema tuumad on energeetiliselt võrdlemisi ebasoodsad. Berüllium... Loe edasi 7657
5. B Boor Elektronvalem: B:+5| 2)3) Aatommass: 10,817 Boor on välimuselt pruun pulber või kollased kristallid. Inimorganismis on ta mikroelement, mis võtab osa ainevahetusprotsessidest Teda kasutatakse... Loe edasi 4565
6. C Süsinik Elektronvalem: C:+6| 2)4) Aatommass: Maakoores esineb süsinikku kahe lihtainena- grafiidi ja teemandina. Õhus ja looduslikes vetes esineb ta elemendina. Maakoores esineb ta lubjakivi ja marmori... Loe edasi 6937
7. N Lämmastik Elektronvalem: N:+7| 2)5) Aatommass: 14,0067 Värvuseta ja lõhnata kaheaatomiline gaas, mis moodustab atmosfääris 78%. Lämmastik on vajalik kõikidele organismidele, seda leidub elusrakkude... Loe edasi 5094
8. O Hapnik Elektronvalem: O:+8| 2)6) Aatommass: 15,9994 Värvuseta ja lõhnata kaheaatomiline gaas, mis moodustab 21% atmosfääri koostisest. Litosfääris esineb hapnik elemendina (47,4%). Maakoores levinuim... Loe edasi 6686
9. F Flour Elektronvalem: F:+9| 2)7) Aatommass: 18,998403 Lihtainena F2. Keemiliselt kõige aktiivsem halogeen ja mittemetall, tugev oksüdeerija. Flour (F2) on rohekaskollase värvusega õhust veidi raskem... Loe edasi 5001
10. Ne Neoon Elektronvalem: Ne:+10| 2)8) Aatommass: 20,179 Värvuseta ja lõhnata üheaatomiline gaas, mida esineb atmosfääris (0,002%). Teda leidub ka kosmoses. Saadakse vedela õhu fraktsioneerival... Loe edasi 11275
11. Na Naatrium Elektronvalem: Na:+11| 2)8)31) Aatommass: 22,989 Pehme ja kergsulav hõbevalge leelismetall, mida leidub paljudes ühendites. Tema põhimineraaliks on kivisool. Naatriumit saadakse sulatatud... Loe edasi 9352
12. Mg Magneesium Elektronvalem: Mg:+12| 2)8)2) Aatommass: 24,305 Hõbevalge leelismuldemetall. Looduses esineb teda ainult ühendites, põhiliselt dolomiidis või magneesiumkloriidis. Magneesiumi saadakse sulatatud... Loe edasi 6060
13. Al Alumiinium Elektronvalem: Al:+13| 2)8)3) Aatommass: 26,98154 Alumiinium on metallilistest elementidest looduses levinuim, kõikidest elementides on ta aga levimuselt kolmandal kohal. Esineb looduses ainult... Loe edasi 7530
14. Si Räni Elektronvalem: Si:+14| 2)8)4) Aatommass: 28,0855 Levikult teine element maakoores. Lihtainena ei leidu looduses, tema peamised esinemisvormid on mitmesugused silikaadid kivimites ja savides ning... Loe edasi 6566
15. P Fosfor Elektronvalem: P:+15| 2)8)5) Aatommass: 30,97376 Looduses leidub teda ainult ühenditena. Peamiseks maagiks on fosforiidid ja apatiit. Teda saadakse apatiidi või fosforiidi ja koksi ning liiva segu... Loe edasi 7684
16. S Väävel Elektronvalem: S:+16| 2)8)6) Aatommass: 32,066 Üks esimesi mittemetalle, mida inimene tundma õppis. Leidub looduses paljude ühenditena ja ehedalt. Ühenditest levinuimad sulfiidid (püriit,... Loe edasi 5217
17. Cl Kloor Elektronvalem: Cl:+13| 2)8)7) Aatommass: 35,453 Tähtsaim halogeen. Kloori ei leidu looduses lihtainena, ühenditena on ta levinud. NaCl ja Kcl leidub merevees, maakoores esineb soolalademetena.... Loe edasi 7252
18. Ar Argoon Elektronvalem: Ar:+18| 2)8)8) Aatommass: 39,948 Argoon avastati Värvuseta ja lõhnata üheaatomiline gaas, mis moodustab 0,9% õhu koostisest. Väärisgaasidest on ta Maal levinuim. Tal on kolm... Loe edasi 10682
19. K Kaalium Elektronvalem: K:+19| 2)8)8)1) Aatommass: 39,098 Pehme ja kerge hõbevalge leelismetall. Tema ühendeid leidub merevees ja kivisoolas. Kaaliumi saadakse sulatatud kaaliumkloriidist elektrolüüsi... Loe edasi 6850
20. Ca Kaltsium Elektronvalem: Ca:+20| 2)8)8)2) Aatommass: 40,078 Pehme hõbevalge leelismetall, mida esineb looduses paljudes ühendites, näiteks mineraalides, piimas ja luudes. Kaltsiumi saadakse tema... Loe edasi 5653
21. Sc Skandium Elektronvalem: Sc:+21| 2)8)9)2) Aatommass: 44,95591 Skandium avastati , kuid puhast skandiumi saadi alles Väga haruldane metall, millel on üks stabiilne isotoop massiarvuga 45. Skandiumi leidub... Loe edasi 7361
22. Ti Titaan Elektronvalem: Ti:+22| 2)8)10)2) Aatommass: 47,88 Titaan avastati Elemendina on levikult maakoores üheksandal kohal. Enamasti leidub teda tardkivimites ja nende setetes. Titaani leidub anastaasis,... Loe edasi 9969
23. V Vanaadium Elektronvalem: V:+23| 2)8)11)2) Aatommass: 50,9415 Vanaadiumi sisaldus maakoores, hüdro- ja atmosfääris on 0,016%. Haruldane hõbehall kõva, tugev ja plastne siirdemetall. Tal on üks isotoop... Loe edasi 7619
24. Cr Kroom Elektronvalem: Cr:+24| 2)8)13)1) Aatommass: 51,9967 Väga kõva hõbevalge sinaka helgiga rasksulav metall, mille tähtsaim maak on kromiit. On kõige kõvem metall. Õhus ja vees on ta püsiv.... Loe edasi 6456
25. Mn Mangaan Elektronvalem: Mn:+25| 2)8)13)2) Aatommass: 54,938 Mangaan on habras hallikat värvi metall, mida leidub pürolüsiidina ja seda kasutatakse paljudes terase- ja pronksisulamites. Looduses on ta... Loe edasi 7663
26. Fe Raud Elektronvalem: Fe:+26| 2)8)14)2) Aatommass: 55,847 Pehme hallikasvalge plastiline ja magnetiline siirdemetall, mis looduslikult esineb vaid ühenditena. Ehedalt leidub rauda Maale langenud... Loe edasi 7910
27. Co Koobalt Elektronvalem: Co:+27| 2)8)15)2) Aatommass: 58,9332 Looduses keskmiselt levinud element. Tuntud üle 30 koobalti mineraali, millest tähtsamad on karoliit, linneiit ja kobaltiin. Hõbevalge... Loe edasi 9385
28. Ni Nikkel Elektronvalem: Ni:+13| 2)8)16)2) Aatommass: 58,69 Looduses keskmiselt levinud metall, mida leidub maakoores, merevees. Tuntud on ligi 50 niklimineraali, millest tähtsamad on pentlandiit, milleriit.... Loe edasi 8330
29. Cu Vask Elektronvalem: Cu:+29| 2)8)18)1) Aatommass: 63,546 Looduses esineb kahe isotoobi segune (63 ja 65). Teda leidub maakoores, merevees. Maakoores esineb peamiselt väävliühenditena: kalkopüriit,... Loe edasi 7633
30. Zn Tsink Elektronvalem: Zn:+30| 2)8)18)2) Aatommass: 65,39 Hõbedane pehme metall, mis on madala sulamistemperatuuriga ja seega kergesti valtsitav. Õhus on püsiv, sest pinnal on tihe oksiidikiht, mis... Loe edasi 5536
31. Ga Gallium Elektronvalem: Ga:+31| 2)8)18)3) Aatommass: 69,723 Hõbevalge metall, millel on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 69 ja 71. Normaaltingimustel on tema tihedus 5,9 g/cm3. Galliumil on väga... Loe edasi 7055
32. Ge Germaanium Elektronvalem: Ge:+32| 2)8)18)4) Aatommass: 72,59 Germaanium on hõbedane läikiv, kõva ja rabe aine, mille tihedus normaaltingimustel on 5,3 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 938 C. Germaaniumil... Loe edasi 7388
33. As Arseen Elektronvalem: As:+33| 2)8)18)5) Aatommass: 74,9216 Arseeniühendid on tuntud juba antiikajast. määras Antoine Lavoisier arseeni keemilise elemendina. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga... Loe edasi 11388
34. Se Seleen Elektronvalem: Se:+34| 2)8)18)6) Aatommass: 78,96 Seleenil on kuus stabiilset isotoopi massiarvudega 74, 76,77, 78, 80 ja 82. Tal on mitu allotroopset vormi, millest levinuim on hall pooljuhtiv... Loe edasi 4873
35. Br Broom Elektronvalem: Br:+35| 2)8)18)7) Aatommass: 79,904 Broomi leidub looduses ühenditena (nt merevees). Br2 on toatemperatuuril vedelas olekus esinev mittemetall. Punakaspruuni värvusega väga... Loe edasi 6750
36. Kr Krüptoon Elektronvalem: Kr:+36| 2)8)18)8) Aatommass: 83,80 Avastati On nii Maal kui ka kosmoses vähelevinud. Esineb absorbeerunult uraani sisaldavates mineraalides. Leidub ka õhus. Looduslik krüptoon on... Loe edasi 7308
37. Rb Rubiidium Elektronvalem: Rb:+37| 2)8)18)8)1) Aatommass: 85,4678 Avastati Mineraal lepidokrokiidist. Esineb looduses kahe isotoobina, millest rubiidium-85 on stabiilne aga rubiidium-87 on radioaktiivne.... Loe edasi 9004
38. Sr Strontsium Elektronvalem: Sr:+38| 2)8)18)8)2) Aatommass: 87,62 Looduslikult leidub teda mineraalides, millest tähtsamad on strontsianiit ja tsölestiin. Looduslik strontsium on püsiv, kuid tema sünteetiline... Loe edasi 10127
39. Y Ütrium Elektronvalem: Y:+39| 2)8)18)9)2) Aatommass: 88,9059 Hõbeda metalse läikega kristalne siirdemetall. Looduses pole teda kunagi puhta elemendina leitud. Ütriumit leidub enamikus haruldastes... Loe edasi 5932
40. Zr Tsirkoonium Elektronvalem: Zr:+40| 2)8)18)10)2) Aatommass: 91,224 Tsirkooniumi põhiliseks looduslikuks allikaks on levinud mineraal tsirkoon. Hallikasvalge haruldane metall, millel on viis stabiilset isotoopi.... Loe edasi 5725
41. Nb Nioobium Elektronvalem: Nb:+41| 2)8)18)12)1) Aatommass: 92,9064 Haruldane halli värvusega metall. Tal on üks stabiilne isotoop. Tema tihedus on 8,57g/cm3 ja sulamistemperatuur 2477 C. Väikestes kogustes... Loe edasi 9063
42. Mo Molübdeen Elektronvalem: Mo:+42| 2)8)18)13)1) Aatommass: 95,94 Molübdeen avastati Kõva valge metall, mida kasutatakse sulamite koostises. Tal on seitse stabiilset isotoopi. Tema tihedus on... Loe edasi 9634
43. Tc Tehneetsium Elektronvalem: Tc:+43| 2)8)18)13)2) Aatommass: 98 Looduses leidub uraanimaakides ja on avastatud ka tähtede spektrites. Tehneetsium on metall, mille tihedus normaaltingimustes on 11,5 g/cm3. Kõik... Loe edasi 6033
44. Ru Ruteenium Elektronvalem: Ru:+44| 2)8)18)15)1) Aatommass: 101,07 Kõva habras väärismetall, mida kasutatakse sulamites ja katalüsaatorina. Tal on 7 stabiilset isotoopi massiarvudega 96, 98, 99, 100, 101,... Loe edasi 9663
45. Rh Roodium Elektronvalem: Rh:+45| 2)8)18)16)1) Aatommass: 102,9055 Kõva hõbevalge väärismetall, mis esineb koos plaatinaga. Teda kasutatakse katalüsaatorina, sulamites ja peeglite valmistamisel. Tal on... Loe edasi 8507
46. Pd Pallaadium Elektronvalem: Pd:+46| 2)8)18)18)0) Aatommass: 106,42 Pallaadiumimaak on maakoores suhteliselt haruldane ja see muudab pallaadiumi hinna kõrgeks. Väikestes kogustes leidub pallaadiumi ka... Loe edasi 7860
47. Ag Hõbe Elektronvalem: Ag:+47| 2)8)18)18)1) Aatommass: 107,8682 Pehme valge väärismetall,mida vahel leidub ühendites teiste elementidega. Hõbevalge värvusega pehme metall. Parim elektri- ja soojusjuht,... Loe edasi 7053
48. Cd Kaadmium Elektronvalem: Cd:+48| 2)8)18)18)2) Aatommass: 112,41 Kaadmiumi sisaldavad griinokiit ja otaviit. Ning teda saadakse tsingitootmisel kõrvalsaadusena. Pehme hõbevalge metall, millel on seitse... Loe edasi 5235
49. In Indium Elektronvalem: In:+49| 2)8)18)18)3) Aatommass: 114,82 Avastati 1863 aastal. Looduses esineb teda hajusalt lisandina tsingimaakides. Leidub ka mineraalides, kivimites ja taimedes. Pehme hõbevalge... Loe edasi 4445
50. Sn Tina Elektronvalem: Sn:+50| 2)8)18)18)4) Aatommass: 118,71 Looduses vähelevinud, peamine looduslik ühend on kassiteriit. Hõbevalge, pehme, hästi taotav ja töödeldav metall. Madala... Loe edasi 8081
51. Sb Antimon Elektronvalem: Sb:+51| 2)8)18)18)5) Aatommass: 121,75 Teda leidub maakoores, kuid ta on looduses vähelevinud element. Tuntud on ligi 120 antimoni mineraali. Hõbehall sinaka läikega habras... Loe edasi 8565
52. Te Telluur Elektronvalem: Te:+52| 2)8)18)18)6) Aatommass: 127,60 Telluur avastati Valkjashall metalse läikega, habras, pooljuhtiv poolmetall, mille tihedus normaaltingimustel on 6,24 g/cm³ ja... Loe edasi 8140
53. I Jood Elektronvalem: I:+53| 2)8)18)18)7) Aatommass: 126,9045 Lihtainena I2. Halogeen. Looduses esineb ühenditena (merevees, vetikates, inimesel kilpnäärmes). Metalse läikega mustjashall kristalne... Loe edasi 5700
54. Xe Ksenoon Elektronvalem: Xe:+54| 2)8)18)18)8) Aatommass: 131,29 Looduslikult 99 isotoobi segu. Teda esineb absorbeerunult uraani sisaldavates maakides. Kõige kallim väärisgaas. Värvuseta ja lõhnata... Loe edasi 4245
55. Cs Tseesium Elektronvalem: Cs:+55| 2)8)18)18)8)1) Aatommass: 132,905 Maal väga haruldane element, mida esineb maakoores väga vähe. Ta esineb alati ühendina ja enamasti on ta lisand kaaliumi- või teistes... Loe edasi 9369
56. Ba Baarium Elektronvalem: Ba:+56| 2)8)18)18)8)2) Aatommass: 137,33 Looduses leidub vaid ühenditena. Tuntumad ühendid on baariumsulfaat, baariumkarbonaat ja baariumoksiid. Baariumi leidub maakoores ja... Loe edasi 9319
57. La Lantaan Elektronvalem: La:+57| 2)8)18)18)9)2) Aatommass: 138,9055 Haruldane muldmetall, millel on üks stabiilne isotoop massiarvuga 139. Omadustelt on ta lantanoid. Tema tihedus normaaltingimustel on 6,15... Loe edasi 6560
58. Ce Tseerium Elektronvalem: Ce:+58| 2)8)18)20)8)2) Aatommass: 140,12 Tseerium avastati 1803 aastal. Looduses esineb teda koos teiste lantanoididega mineraalides allaniit, monatsiit ja bastnässiit. Ta on... Loe edasi 5744
59. Pr Praseodüüm Elektronvalem: Pr:+59| 2)8)18)21)8)2) Aatommass: 140,9077 Omadustelt on ta lantanoid. Haruldane muldmetall, millel on üks stabiilne isotoop massiarvuga 141. Tema tihedus normaaltingimustel on 6,64... Loe edasi 3659
60. Nd Neodüüm Elektronvalem: Nd:+60| 2)8)18)22)8)2) Aatommass: 144,24 Haruldane muldmetall, millel on seitse stabiilset isotoopi massiarvudega 142, 143, 144, 145, 146, 148 ja 150. Omadustelt on ta lantanoid. Tema... Loe edasi 8833
61. Pm Promeetium Elektronvalem: Pm:+61| 2)8)18)23)8)2) Aatommass: 145 Haruldane muldmetall, mille isotoobid on kõik radioaktiivsed. Omadustelt on ta lantanoid ja tema radioaktiivsuse tõttu on tema omadustest vähe... Loe edasi 5974
62. Sm Samaarium Elektronvalem: Sm:+62| 2)8)18)24)8)2) Aatommass: 150,36 Haruldane muldmetall, mis esineb looduses seitsme isotoobina, mille massiarvud on 144, 147, 148, 149, 150, 152 ja 154. Omadustelt on ta... Loe edasi 8965
63. Eu Euroopium Elektronvalem: Eu:+63| 2)8)18)25)8)2) Aatommass: 151,96 Haruldane muldmetall, millel on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 151 ja 153. Omadustelt lantanoid. Euroopiumi tihedus normaaltingimustel... Loe edasi 9272
64. Gd Gadoliinium Elektronvalem: Gd:+64| 2)8)18)26)8)2) Aatommass: 157,25 Haruldane muldmetall, millel on seitse isotoopi massiarvudega 152, 154, 155, 156, 157, 158 ja 160. Gadoliiniumi tihedus normaaltingimustel on... Loe edasi 6560
65. Tb Terbium Elektronvalem: Tb:+65| 2)8)18)27)8)2) Aatommass: 158,9254 Haruldane muldmetall, millel on üks stabiilne isotoop massiarvuga 65. Kuulub lantanoidide hulka. Tema tihedus normaaltingimustel on 8,22... Loe edasi 4725
66. Dy Düsproosium Elektronvalem: Dy:+66| 2)8)18)28)8)2) Aatommass: 162,50 Esimest korda eraldati Haruldane muldmetall, millel on 7 stabiilset isotoopi massiarvudega 156, 158, 160, 161, 162, 163 ja 164. Omadustelt... Loe edasi 4331
67. Ho Holmium Elektronvalem: Ho:+67| 2)8)18)29)8)2) Aatommass: 164,930 Sulamistemperatuur: 1472 oC Keemistemperatuur: 2700 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastasid Cleve Rootsis ja temast sõltumatult... Loe edasi 6109
68. Er Erbium Elektronvalem: Er:+68| 2)8)18)30)8)2) Aatommass: 167,26 Sulamistemperatuur: 1529 oC Keemistemperatuur: 2868 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas Rootsi keemik Mosander. Esinemine:... Loe edasi 5166
69. Tm Tuulium Elektronvalem: Tm:+69| 2)8)18)31)8)2) Aatommass: 168,934 Sulamistemperatuur: 1545 oC Keemistemperatuur: 1950 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas rootsi keemik Cleve. Esinemine: On... Loe edasi 7767
70. Yb Üterbium Elektronvalem: Yb:+70| 2)8)18)32)8)2) Aatommass: 173,054 Sulamistemperatuur: 824 oC Keemistemperatuur: 1196 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas šveitsi keemik de Marignac. Esinemine:... Loe edasi 4743
71. Lu Luteetsium Elektronvalem: Lu:+71| 2)8)18)32)9)2) Aatommass: 174,967 Sulamistemperatuur: 1663 oC Keemistemperatuur: 3402 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastasid üksteisest sõltumatult G. Urbain... Loe edasi 8376
72. Hf Hafnium Elektronvalem: Hf:+72| 2)8)18)32)10)2) Aatommass: 178,49 Sulamistemperatuur: 2233 oC Keemistemperatuur: 4600 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastasid Hevesy ja Esinemine: Maakoores... Loe edasi 4929
73. Ta Tantaal Elektronvalem: Ta:+73| 2)8)18)32)11)2) Aatommass: 180,948 Sulamistemperatuur: 3017 oC Keemistemperatuur: 5455 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas rootsi keemik Ekberg. Esinemine:... Loe edasi 8871
74. W Wolfram Elektronvalem: W:+74| 2)8)18)32)12)2) Aatommass: 183,85 Sulamistemperatuur: 3414 oC Keemistemperatuur: 5555 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastasid hispaania teadlased Juan ja Fausto... Loe edasi 4575
75. Re Reenium Elektronvalem: Re:+75| 2)8)18)32)13)2) Aatommass: 186,207 Sulamistemp: 3185 oC Keemistemp: 5590 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastasid saksa teadlased W. Noddack ja O. Berg. Omadused:... Loe edasi 7593
76. Os Osmium Elektronvalem: Os:+76| 2)8)18)32)14)2) Aatommass: 190,2 Sulamistemperatuur: 3033 oC Keemistemperatuur: 5008 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas Inglise teadlane S. Tennant. Omadused:... Loe edasi 9124
77. Ir Iriidium Elektronvalem: Ir:+77| 2)8)18)32)15)2) Aatommass: 192,22 Sulamistemperatuur: 2446 oC Keemistemperatuur: 4428 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas inglise teadlane S. Tennant. Esinemine:... Loe edasi 8786
78. Pt Plaatina Elektronvalem: Pt:+78| 2)8)18)32)17)1) Aatommass: 195,08 Sulamistemperatuur: oC Keemistemperatuur: 3825 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Seda metalli tunti Muinas-Egiptuses juba 4000 aastat tagasi,... Loe edasi 8309
79. Au Kuld Elektronvalem: Au:+79| 2)8)18)32)18)1) Aatommass: 196,967 Sulamistemperatuur: oC Keemistemperatuur: 2836 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Avastati umbes 5000 aastat tagasi. Varastel aegadel seostati... Loe edasi 8375
80. Hg Elavhõbe Elektronvalem: Hg:+80| 2)8)18)32)18)2) Aatommass: 200,59 Sulamistemperatuur: oC Keemistemperatuur: oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Avastati umbes 3500 aastat tagasi. Esinemine: Leidub põhiliselt... Loe edasi 6851
81. Tl Tallium Elektronvalem: Tl:+81| 2)8)18)32)18)3) Aatommass: 204,38 Sulamistemperatuur: 304 oC Keemistemperatuur: 1473 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas briti keemik W. Crookes. Esinemine: Seda... Loe edasi 8593
82. Pb Plii Elektronvalem: Pb:+82| 2)8)18)32)18)4) Aatommass: 207,2 Sulamistemperatuur: oC Keemistemperatuur 1749 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: On üks esimesi metalle, mida inimene tundma õppis. Indias ja... Loe edasi 7865
83. Bi Vismut Elektronvalem: Bi:+83| 2)8)18)32)18)5) Aatommass: 208,98 Sulamistemperatuur: oC Keemistemperatuur: 1564 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Avastati umbes 3500 aastat tagasi. Esinemine: Looduses leidub... Loe edasi 9894
84. Po Poloonium Elektronvalem: Po:+84| 2)8)18)32)18)6) Aatommass: 209 Sulamistemperatuur: 254 oC Keemistemperatuur: 962 oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas poola keemik M. Curie ja nimetuse on saanud... Loe edasi 7126
85. At Astaat Elektronvalem: At:+85| 2)8)18)32)18)7) Aatommass: 210 Sulamistemperatuur: 300 oC Keemistemperatuur: 350 oC Tihedus: 7 g/cm3 Avastamine: Elemendi avastasid Corson, MacKenzie ja E. Segrè.... Loe edasi 11281
86. Rn Radoon Elektronvalem: Rn:+86| 2)8)18)32)18)8) Aatommass: 222 Sulamistemperatuur: -71 oC Keemistemperatuur: oC Tihedus: g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas saksa füüsik Dorn. Omadused: Tegemist on... Loe edasi 3752
87. Fr Frantsium Elektronvalem: Fr:+87| 2)8)18)32)18)8)1) Aatommass: 223 Sulamistemperatuur: 21 oC Keemistemperatuur: 650 oC Tihedus: 1,873 g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas 1939. a. prantsuse füüsik M. Perey ja... Loe edasi 6901
88. Ra Raadium Elektronvalem: Ra:+88| 2)8)18)32)18)8)2) Aatommass: 226 Sulamistemperatuur: 696 oC Keemistemperatuur: 1500 oC Tihedus: 5 g/cm3 Avastamine: Elemendi avastasid Prantslased Pierre ja Marie Curie.... Loe edasi 10584
89. Ac Aktiinium Elektronvalem: Ac:+89| 2)8)18)32)18)9)2) Atommass: 227 Sulamistemperatuur:1050 oC Keemistemperatuur: 3200 oC Tihedus: 10 g/cm3 Avastamine: Elemendi avastas Prantsusmaal A. Debierne. Omadused:... Loe edasi 6373
90. Th Toorium Elektronvalem: Th:+90| 2)8)18)32)18)10)2) Aatommass: 232,0381 Sulamistemperatuur: 1755oC Tihedus: 11,7 g/cm3 Omadused: Tegemist on aktinoidiga, mille kõik isotoobid on radioaktiivsed. Pikima... Loe edasi 9396
91. Pa Protaktiinium Elektronvalem: Pa:+91| 2)8)18)32)20)9)2) Aatommass: 231 Sulamistemperatuur: 1840°C Tihedus: 15,37 g/cm3 Tegemist on aktinoidiga ja tema isotoobid on radioaktiivsed. Pikima elueaga on isotoop... Loe edasi 9465
92. U Uraan Elektronvalem: U:+92| 2)8)18)32)21)9)2) Aatommass: 238,0289 Sulamistemperatuur: 1132°C Keemistemperatuur: 1797°C Tihedus: loodusliku uraani puhul 19,05 g/cm3 Avastamine: Uraani avastas 1789.... Loe edasi 6595
93. Np Neptuunium Elektronvalem: Np:+93| 2)8)18)32)22)9)2) Aatommass: 237,0482 Sulamistemperatuur: 637°C Tihedus: 20,25 g/cm3 Tegemist on aktinoidiga, mille kõik isotoobid on radioaktiivsed. Pikima elueaga on... Loe edasi 4903
94. Pu Plutoonium Elektronvalem: Pu:+94| 2)8)18)32)24)8)2) Aatommass: 244,0642 Sulamistemperatuur: 639 °C Looduses plutooniumi suurtes kogustes ei leidu, kuid teda tekib tuumaelektrijaamas uraani isotoopide... Loe edasi 9243
95. Am Ameriitsium Elektronvalem: Am:+95| 2)8)18)32)25)8)2) Aatommass: 243 Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed ja looduses neid ei esine. Pikima elueaga on isotoop massiarvuga 243, mille poolestusaeg on 7370... Loe edasi 7428
96. Cm Kuurium Elektronvalem: Cm:+96| 2)8)18)32)25)9)2) Aatommass: 247,0703 Nimetuse on element saanud Marie ja Pierre Curie järgi. Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed ning pikima elueaga on isotoop... Loe edasi 6804
97. Bk Berkeelium Elektronvalem: Bk:+97| 2)8)18)32)26)9)2) Aatommass: 247 Esmakordselt saadi teda ameriitsiumi pommitamisel alfaosakestega aastal 1949. Nimetuse on saanud avastamiskoha Berkeley´i järgi. Kõik tema... Loe edasi 6061
98. Cf Kalifornium Elektronvalem: Cf:+98| 2)8)18)32)28)8)2) Aatommass: 251 Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed ja pikima elueaga on isotoop massiarvuga 251. Enimkasutatav on isotoop 252. Omadustelt on aktinoid. ... Loe edasi 4470
99. Es Einsteinum Elektronvalem: Es:+99| 2)8)18)32)29)8)2) Aatommass: 252 Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed ja pikima elueaga on isotoop massiarvuga 252. Omadustelt on aktinoid. Lingid: Einsteinium... Loe edasi 6575
100. Fm Fermium Elektronvalem: Fm:+100| 2)8)18)32)30)8)2) Aatommass: 257 Omadustelt on fermium aktinoid. Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed ja pikima elueaga on isotoop massiarvuga 257. Nime sai ta itaalia... Loe edasi 5194
101. Md Mendeleevium Elektronvalem: Md:+101| 2)8)18)32)31)8)2) Aatommass: 258 Kuulub aktinoidide hulka. Kõik tema isotoobid on radioaktiivsed ja pikima elueaga on isotoop massiarvuga 258. Nime on saanud... Loe edasi 8960
102. No Nobeelium Elektronvalem: No:+102| 2)8)18)32)32)8)2) Aatommass: 259 Nobeelium kuulub aktinoidide hulka ja avastati ning ta sai nime Alfred Nobeli järgi. Tuntud isotoopidest on pikima elueaga isotoop... Loe edasi 9452
103. Lr Lavrentsium Elektronvalem: Lr:+103| 2)8)18)32)32)9)2) Aatommass: 260 Sulamistemperatuur: 1627ºC. Nimetuse sai Ernest O. Lawrence´i järgi. Lühikese elueaga aktinoidide hulka kuuluv hallikas haruldane... Loe edasi 10061
104. Rf Rutherfordium Elektronvalem: Rf:+104| 2)8)18)32)32)10)2) Aatommass: 261 Pikima elueaga on isotoop massiarvuga 263. Kuulub uranoidide hulka. Keemilistelt omadustelt sarnaneb hafniumiga. Nimetuse sai Ernest... Loe edasi 4821
105. Db Dubnium Elektronvalem: Db:+105| 2)8)18)32)32)11)2) Aatommass: 262 Dubniumi sünteesiti Venemaal Dubna linnas ja sellest on ta ka oma nimetuse saanud. Stabiilseim isotoop on massiarvuga 268. Lingid:... Loe edasi 4410
106. Sg Seaborgium Elektronvalem: Sg:+106| 2)8)18)32)32)12)2) Aatommass: 263 Isotoopidest stabiilseim on isotoop massiarvuga 269. Nime on saanud füüsik Glenn Theodore Seaborgi järgi. Lingid: Seaborgium... Loe edasi 5409
107. Bh Bohrium Elektronvalem: Bh:+107| 2)8)18)32)32)13)2) Aatommass: 264 Stabiilseim isotoop on massiarvuga 272. Nime on saanud Taani tuumafüüsik Niels Bohri järgi. Lingid: Bohrium Bohrium2 Bohrium3 Loe edasi 4194
108. Hs Hassium Elektronvalem: Hs:+108| 2)8)18)32)32)14)2) Aatommass: 265 Stabiilseim isotoop on massiarvuga 277. Kuulub aktinoidide ja uronoidide hulka. Esmakordselt sünteesiti aastal 1984 aastal ja nime on... Loe edasi 5134
109. Mt Meitneerium Elektronvalem: Mt:+109| 2)8)18)32)32)15)2) Aatommass: 266 Stabiilseim isotoop on massiarvuga 276. Esmakordselt saadi Nimi on antud austria-rootsi füüsiku Lise Meitneri järgi. Lingid:... Loe edasi 8370
110. Ds Darmstadtium Elektronvalem: Ds:+110| 2)8)18)32)32)17)1) Aatommass: 281 Isotoopidest stabiilseim massiarvuga 281. Saadi esmakordselt Nime sai element aga hoopis 2003 aastal avastamislinna järgi. Lingid:... Loe edasi 4237
111. Rg Röntgeenium Elektronvalem: Rg:+111| 2)8)18)32)32)17)2) Aatommass: 280 Pikima elueaga isotoop on massiarvuga 280. Nime sai 2004. aastal saksa füüsiku Wilhelm Conrad Röntgeni järgi. Elemendi varasem nimetus... Loe edasi 4954
112. Cn Koperniitsium Elektronvalem: Cn:+112| 2)8)18)32)32)18)2) Aatommass: 277 Nime on saanud Mikolaj Koperniku järgi 2010 aastal. Stabiilseim isotoop on massiarvuga 285. Sarnaneb elavhõbedaga, kuid keemiliselt... Loe edasi 4319
113. Uut Ununtrium Elektronvalem: Uut:+113| 2)8)18)32)32)18)3) Stabiilseim isotoop on massiarvuga 284. Lingid: Ununtrium Ununtrium Loe edasi 4361
114. Fl Flevoorium Elektronvalem: Fl:+114| 2)8)18)32)32)18)4) Stabiilseim isotoop on massiarvuga 289. Avastati Nime on saanud vene füüsiku Georgi Fljorovi auks. Lingid: Flerovium Fleroovium Loe edasi 4502
115. Uup Ununpentium Elektronvalem: Uup:+115| 2)8)18)32)32)18)5) Stabiilseim isotoop on massiarvuga 288. Lingid: Ununpentium Ununpentium Loe edasi 3924
116. Lv Livermoorium Elektronvalem: Lv:+116| 2)8)18)32)32)18)6) Ainus leitud isotoop on massiarvuga 292. Tuvastati esimest korda 2000. aastal. Alates sellest ajast on suudetud toota umbes 35 livermooriumi aatomit. Nime... Loe edasi 4949
117. Uus Ununseptium Elektronvalem: Uus:+117| 2)8)18)32)32)18)7) Elemendi olemasolu sai kinnitust 2014. aastal. Nimelt tekkisid Saksamaal läbi viidud katsete käigus ununseptiumi aatomid berkeeliumi ja kaltsiumi... Loe edasi 3624
118. Uuo Ununoktium Elektronvalem: Uuo:+118| 2)8)18)32)32)18)8) Aatommass: 293 Element tehti kindlaks 2006. aastal Venemaal. Tal on väärisgaasidele sarnased omadused ning alfalagunemise teel muutub ta elemendiks... Loe edasi 4682
Keemilised elemendid 1H VesinikElektronvalem: H:+1| 1) Aatommass: Vesinik on kergeim element perioodilisussüsteemis. Ta esineb kaheaatomiliste molekulidena (H2). Vesinik on kõige levinum element universumis,... Loe edasi 13618
Tuntumad keemilised elemendid VESINIK (H). Lihtsaima aatomiehitusega element, mille aatominumber on 1. Seega on tema aatomi tuumas vaid üks prooton ning elektronkattes üks elektron. Vesiniku aatomi ehitust iseloomustab... Loe edasi 3312
ÜLDISED MÄNGUD JA TESTID Mäng. Happed, alused, oksiidid, metallid. Mäng. Pusle: happed, alused, oksiidid. Test. Ainete klassid ja nimetused. Mäng. Liigita ained klassidesse. Loe edasi 4792
Keemiliste elementide loend Keemiliste elementide loend Leelismetall Leelismuldmetall Lantanoid Aktinoid Metall Poolmetall Mittemetall Väärisgaas Number. Nimetus - Sümbol - H Mittemetall 2. Heelium -... Loe edasi 10348
