Matemaatika, 8. klass

Sisukord

Matemaatika õhtuõpik Autorid: JUHAN ARU, KRISTJAN KORJUS, ELIS SAAR Sissejuhatus Matemaatika meie ümber Miks õppida matemaatikat? Kas matemaatika on raske? Innustuseks Keel ja põhimõisted...

Loe edasi 13 tuh

Matemaatika meie ümber

Matemaatika meie ümber Kujutage ette, et istute hubases kohvikus ja vaatate linnatänavale. Kohv on ostetud, rehkendused kassa juures tehtud ja tundub, et matemaatika ongi tänaseks läbi. Siis aga...

Loe edasi 10 tuh

Miks õppida matemaatikat?

Matemaatika arendab mõtlemist Kui tahad saada juristiks, on matemaatika abiks. Kõige selgemalt oma argumente üles ehitama – olgu nad kui pikad tahes – ning kõige kärmemalt teiste...

Loe edasi 9 tuh

Kas matemaatika on raske?

Paljudele tundub, et matemaatika on raske – isegi ületamatult raske – ja et see raskus on midagi muud kui raskus endale pähe õppida keerulisi kunstnikunimesid, aastaarve, rodude viisi riikide...

Loe edasi 9 tuh

Innustuseks

Õhtuõpiku väljaandmist toetasid 451 lahket hooandjat. Neist kõige innukamatel palusime ka selgitada, miks nad ikka meid nii lahkelt toetasid. Nii kogusime mõned isiklikud mõtisklused...

Loe edasi 6 tuh

Matemaatikute keel ja žanrid

Matemaatikute keel ja žanrid Avades mõne matemaatikuõpiku, on esmane vaatepilt üsna segane: vähe sõnu, palju sümboleid, jooni ja skeeme ning mis kõige hullem, nad kõik on omavahel puseriti....

Loe edasi 7 tuh

Muutuja

Kuidas teile meeldiks, kui teil oleks rahatäht, millele kirjutatud väärtust saate kogu aeg muuta? Meeldiks? Siis meeldib teile ka muutuja mõiste ongi lihtsalt üks matemaatiline objekt, mille...

Loe edasi 12 tuh

Võrdus ja võrdsus

Võrdsus on igapäevane mõiste. Räägitakse võrdsetest valikutest, võrdsetest võimalustest, võrdsetest vahetustest. Seega ei ole üllatav, et võrdsus kuulub ka matemaatiliste põhimõistete...

Loe edasi 8 tuh

Hulk

Nagu igapäevakeeleski, tähendab ka matemaatikute jaoks hulk mingite objektide kogumit. Näiteks moodustavad hulga kõik kartulid kastrulis, kõik õpilased klassis või kõik kassid vanaema...

Loe edasi 10 tuh

Funktsioon

Mida teha, kui on kakskümmend seitse sõpra ja kõigi nende sünnipäev on tarvis meeles pidada? Ei olegi eriti midagi vaja teha – tuleb lihtsalt lahti võtta arvuti või mõne suhtlusvõrgustiku...

Loe edasi 24 tuh

Arvhulgad

Naturaalarvud Naturaalarvud on arvud, millega loendame õhtul lambaid: 1, 2, 3, 4, 5, 6, ... Neid kõiki korraga ehk nende hulka tähistatakse N-iga. Naturaalarvud on ilmselt kõige loomulikumad...

Loe edasi 27 tuh

Kuulsad arvud: pii ja e

Mõnel arvul on matemaatikas päris omamoodi roll. Esimese näitena tulevad pähe näiteks arvud null ja üks. Null torkab silma, sest käitub korrutamisel ja liitmisel teistest erinevalt: korrutades...

Loe edasi 9 tuh

Arvu aste

Arvu astmele on hea hiilides läheneda läbi analoogia korrutamisega. Mida tähendab korrutamine? Kirjutame välja kaks näidet: 3 · 3 = 3 + 3 + 3 5 · 6 = 5 + 5 + 5 + 5 + 5 + 5 Seega vähemalt...

Loe edasi 52 tuh

Arvu absoluutväärtus

Joonistame arvtelje, lööme sinna naelaga keskele nulli, võtame nöörijupi ning tähistame kaks arvu a ja –a. Need arvud on nullpunktist samal kaugusel. Seda kaugust nullpunktist nimetatakse...

Loe edasi 20 tuh

Jada

Arvujada mõistet võib selgitada pikkade sõnadega, aga alustame parem näidetega. paarisarvude jada ehk aritmeetiline jada vahega kaks suvaline lõplik üheksaliikmeline täisarvude jada lõpmatu...

Loe edasi 40 tuh

Vektor

Kui eelmise peatüki lõpetasime väikese mõistatusega, siis seekord alustame väikese mõistatusega: mis on pildil?   Tahtsite vastata nooled? Ei, matemaatiku, füüsiku ning hoolsa...

Loe edasi 86 tuh

Võrrand

Võrrand aitab täpselt ja matemaatiliselt kirja panna teatavaid tingimusi. See on looduse ja ümbritseva kirjeldamise esimene etapp – maailma matemaatilistesse seostesse surumine. Oletame...

Loe edasi 16 tuh

Maatriks*

Nägime, et kui ühe arvu asemel seada ritta mitu arvu, saame vektori. Aga miks peaks meil ainult üks rida arve olema? Meil võiks ju olla terve arvutabel!Tõepoolest, ka arvutabelid osutuvad...

Loe edasi 11 tuh

Võrrandi teisendamine ja lahendamine

Enamasti on võrrandi kirjapanek alles esimene samm. Järgneb võrrandi lahendamine: see tähendab, et tahame leida kõik arvud, mis kõiki võrrandiga ette kirjutatud tingimusi õrrandi lahendamise...

Loe edasi 36 tuh

Võrrand ja geomeetria

Mõni muutujarägastikuga võrrand võib alguses üsna eemaletõukav tunduda. Kuid ühte ilusti tõmmatud kõverat, mis väljendab sedasama võrrandit, on alati kaunis vaadata.   Õnneks tuli...

Loe edasi 11 tuh

Võrratus

Nagu nägime, võimaldab võrrand [lk 168] üsna täpselt ja arvuliselt tingimusi ja seoseid kirja panna. Mõnikord ei ole aga tingimused nii põhjalikud, et neid saaks võrrandiga kirja panna, ning...

Loe edasi 28 tuh

Absoluutväärtusega võrrand

Meie eesmärk siin raamatus ei ole alati õpetada – õpetada oskavad palju paremini õpetajad ise – vaid pigem anda ideid, kuidas koolimatemaatikast mõelda. Seega üritame ka siin pisikeses...

Loe edasi 14 tuh

Proportsioonid ja kolmnurgad

Siin peatükis läheneme trigonomeetriale eelajaloolisest vaatevinklist, vaadeldes trigonomeetriat kitsamalt kui õpetust seostest kolmnurkades ning laiemalt kui õpetust suhetest ja motivatsiooniks...

Loe edasi 43 tuh

Trigonomeetria ja perioodilised funktsioonid

Eelmises peatükis jõudsime trigonomeetriliste funktsioonideni, uurides küljepikkuste suhteid täisnurkses kolmnurgas. Saadud funktsioone kasutasime edasi seoste leidmiseks suvalise kolmnurga...

Loe edasi 11 tuh

Trigonomeetrilised avaldised ja nende teisendamine

Üks koolimatemaatikas enim tuska põhjustavaid teemasid on ilmselt trigonomeetriliste valemite teisendamine ja lihtsustamine. Antakse ette mingi järjestus sümboleid ja kästakse sellest teha...

Loe edasi 40 tuh

Kõik võngub*

Harva on asjad tasakaalus, ikka kipuvad nad minema veidi paremaks ja siis jälle veidi halvemaks ja nii edasi. Füüsikud kirjeldavad sellist korduvat tasakaaluasendi ümber toimuvat pendeldamist...

Loe edasi 6 tuh

Polünoom

Polünoom on üks keeruline võõrsõna, aga sellel ei maksa end heidutada lasta – hullemategi sõnade taga peitub vahel täiesti toredaid selle: näiteks trubaduur või seismoloog. Polünoomide...

Loe edasi 10 tuh

Eksponentsiaalfunktsioon

Kui mõni pahaloomuline bakter on organismi jõudnud, ei pruugi sellest algul aimugi saada, sest iga bakteripere ei hakka kohe tramburaid korraldama, vaid ootab vahel veel päris mitmeid tunde. Miks...

Loe edasi 9 tuh

Logaritm

Logaritm on eksponentsiaalfunktsiooni pöördfunktsioon [lk 69] ehk teisisõnu, kui järjest rakendada arvule 1000 kõigepealt eksponentsiaalfunktsiooni mingil alusel ning siis logaritmfunktsiooni...

Loe edasi 35 tuh

Piirväärtus ja pidevus

Piirväärtustest räägitakse kooliprogrammis eelkõige jadade ja funktsioonide puhul. Näiteks jada liikmed muutuvad järjest väiksemaks ja lähenevad hoogsalt nullile. Tõepoolest: Sellisel juhul...

Loe edasi 19 tuh

Tuletis

Rahvaarv on riigi seisukohalt tähtis näitaja – ta mõõdab mõne rahva suurust ja vägevust, meie puhul küll vist pigem väiksust ja haavatavust. Siin on viimase poole sajandi Eesti rahvaarvu...

Loe edasi 29 tuh

Integraal

Pärast pikka talve on käes kevad, viskad suusad nurka ja asud rattaga ärkavat loodust avastama. Sõidad hoogsalt kodust eemale, kuid sooviksid siiski teada, kui kaugele oled jõudnud – jõudu...

Loe edasi 9 tuh

Integraal ja tuletis

Pöördoperatsioonid on matemaatikas üsna levinud. Kõige lihtsam näide tulebki võibolla pööretest endast: kui pöörame oma joonist tasandil 90 kraadi päripäeva, siis teda seejärel 90 kraadi...

Loe edasi 10 tuh

Ümbermõõt, pindala ja ruumala

Alustame väikese mõtisklusega teemal, mida üldse tähendab mõõtmine. Mida me täpselt teeme, kui igapäevaelus asju mõõdame? Üks võimalus on mõõtmisest mõelda kui teatavast võrdlusest...

Loe edasi 76 tuh

Permutatsioonid ja faktoriaal

Permutatsioon Permutatsioon on lihtsalt mingite fikseeritud objektide kindel ülesrivistus. Näiteks on jalgpallimeeskonna täpne reastus hümni laulmise aegu üks võimalik põhikoosseisu...

Loe edasi 9 tuh

Kombinatsioonid ja variatsioonid

Kui permutatsioonid olid seotud teatud objektide järjekorraga, siis kombinatsioonid ja variatsioonid on seotud objektide valikuga. Üks kombinatsioon on näiteks kodupeenralt südamekaaslasele...

Loe edasi 27 tuh

Tõenäosusteooria tähendus ja kasutamine

Tõenäosus tundub lihtne ja intuitiivne mõiste. Ühe kindla sündmuse tõenäosus võiks tähendada täpselt seda, kui tihti see konkreetne sündmus juhtub võrreldes teiste, temaga konkureerivate...

Loe edasi 12 tuh

Tõenäosus ja intuitsioon

Eelmises peatükis nägime, et tõenäosusteooriast mõtlemine ning tõenäosuslike kirjelduste ja vahendite kasutamine praktikas ei olegi alati nii lihtne, kui ainult täringute ja müntide baasil...

Loe edasi 6 tuh

Lineaarvõrrand

Lineaarvõrrandiks nimetatakse võrrandit kujul ax+b=0, kus x on tundmatu ja a ≠ 0 lineaarliikme kordaja ja b on vabaliige. Sellel võrrandil on üks lahend • Lineaarvõrrandil lahendid puuduvad,...

Loe edasi 3 tuh

Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine

Kui kaks lineaarvõrrandit (kahe tundmatuga) moodustavad võrrandite paari, siis otsime nende võrrandite ühist lahendit. Selleks lahendatakse võrrandisüsteem, mille kuju on: Siin x ja y on...

Loe edasi 5 tuh

Avaldiste lihtsustamine

Avaldiste lihtsustamine tähendab avaldise võimalikult lihtsale kujule viimine, kasutades abivalemeid, tehteid hulkliikmete ja üksliikmetega, sulgude avamist, koondamist jm teisendusi. Arvutamise...

Loe edasi 12 tuh

Tehted hulkliikmete ja üksliikmetega

Avaldiste teisendamisel kehtivad ka valemid: Algebralise avaldise, üks- ja hulkliikme mõiste: Algebraline avaldis on avaldis, mille väärtuse leidmiseks kasutatakse lõplik arv kordi vaid nelja...

Loe edasi 4 tuh

Hulkliikme tegurdamine

Hulkliikme tegurdamine tähendab hulkliikme ehk summa esitamist korrutisena. Ühise liikme sulgude ette toomine Ühiseks teguriks võetakse üks liige, millega jaguvad kõik avaldise liikmed ja mis...

Loe edasi 7 tuh

Trapets

Trapetsiks nimetatakse nelinurka, mille kaks külge on paralleelsed ja kaks mitteparalleelsed. Trapetsi paralleelseid külgi nimetatakse alusteks ja mitteparalleelsed küljed on trapetsi haarad....

Loe edasi 9 tuh

Kolmnurk

Kolmnurga sisenurkade summa ja kolmnurga välisnurk, kolmnurga mediaanid, kolmnurga ümber- ja siseringjoon Kolmnurk Kolmnurk on kõige lihtsam hulknurk. Sellel on kolm tippu ja kolm külge....

Loe edasi 5 tuh

Korrapärane hulknurk

Kolmnurki, nelinurki, viisnurki jne. nimetatakse ühise nimetusega hulknurkadeks. Vaata allolevat joonist. Hulknurk on piiratud murdjoonega. Selle murdjoone lülisid nimetatakse hulknurga külgedeks....

Loe edasi 2 tuh

Ring ja ringjoon

Ringjoone kõik punktid asetsevad ühel ja samal tasandil ning nad on ringjoone keskpunktist võrdsel kaugusel.    Ringjoone raadiuse saame ühendades ringjoone keskpunkt ja ringjoone mingi punkt...

Loe edasi 6 tuh

Thalese teoreem

Ringi kahe raadiuse vahelist ala nimetatakse ka kesknurgaks. Kaare AB kohta öeldakse, et kesknurk toetub sellele kaarele. Täispööre on 360º. Kesknurk, mille suurus on 1°, toetub kaarele, mis...

Loe edasi 2 tuh

Mediaanide lõikepunkt

Lõiku, mis ühendab kolmnurga tippu vastaskülje keskpunktiga, nimetatakse kolmnurga mediaaniks. Kolmnurga mediaanid lõikuvad kõik ühes punktis, mis jaotab iga mediaani kaheks osaks nii, et...

Loe edasi 2 tuh

Kolmnurga ümberringjoon ja siseringjoon

Ringjoont, mis läbib kolmnurga kõiki tippe, nimetatakse kolmnurga ümberringjooneks. Kolmnurga ümberringjoone keskpunkt on kolmnurga kõikide külgede keskristsirgete lõikepunkt. Ringjoont, mis...

Loe edasi 3 tuh

Sarnased kolmnurgad

Hulknurkade sarnasus: kaht hulknurka nimetatakse teineteisega sarnasteks, kui nende hulknurkade vastavad nurgad on võrdsed ja küljed on võrdelised. Sarnaste hulknurkade vastavate külgede jagatist...

Loe edasi 3 tuh

Ruutude vahe valem. Tegurdamine

Ruutude vahe valem Korrutame üksliikmete summa samade üksliikmete vahega. Valem: Saime ruutude vahe valemi. Valem: Näide: Üksliikmete summa ja samade üksliikmete vahe korrutis võrdub...

Loe edasi 6 tuh

Kuupide summa ja kuupide vahe

Kuupide summa Kahe üksliikme summa ja samade üksliikmete vahe mittetäieliku ruudu korrutis võrdub nende üksliikmete kuupide summaga. Valem:  Näide: Kuupide vahe Kui korrutame üksliikmete a ja...

Loe edasi 5 tuh

Kaksliikme ruut

Kasliikme ruut Kaksliikme ruudu saame, kui korrutame kaksliikme iseendaga. Seejuures saame kasutada kasliikmete korrutamis reeglit. Summa ruut:  Üksliikmede summa ruut  = esimese liikme ruut +...

Loe edasi 9 tuh