Keemia, 9. klass

LAHUS

Lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud lahustuvast ainest koosnevat segu nimetatakse lahuseks. Lahuse agregaatolek on sama, mis oli lahustil. lahusti + lahustunud aine = lahus (milles) (mille)

Loe edasi 8 tuh

LAHUSTE TEKKIMINE

Lahustumist ja difusiooni kiirendab segamine ja temperatuuri tõstmine. Difusioon on aine levik teises aines või ainete segus ja seda põhjustab osakeste soojusliikumine.   Video. Difusioon....

Loe edasi 7 tuh

SOOJUSEFEKT

Hüdraatumine on eksodermiline protsess ehk siis protsess, millega kaasneb soojuse aine lahustumisel vees kaasneb ka soojuse neeldumine (endotermiline protsess), kuna kristallides olevate sidemete...

Loe edasi 11 tuh

AINETE LAHUSTUVUS: VÕRDLUS JA MÕISTE

Küllastunud lahuseks nimetatakse lahust, milles on lahustunud maksimaalne kogus lahustunud ainet, mis nendes tingimustes üldse lahustuda saab. Kui ainet saaks veel lahustuda, on tegemist...

Loe edasi 11 tuh

LAHUSTUVUST MÕJUTAVAD TEGURID

Temperatuur Tahkete ainete lahustuvus vees kasvab kõrgemal temperatuuril, sest siis muutuvad osakestevahelised sidemed nõrgemaks ja nende lõhkumiseks kulub vähem energiat. Gaaside lahustuvus vees...

Loe edasi 5 tuh

LAHUSE MASSIPROTSENT

Lahuse kontsentratsioon näitab, kui palju on lahuses lahustunud ainet. Seda väljendatakse lahuse massiprotsendi kaudu, mis näitab, millise osa moodustab lahustunud aine mass kogu lahusest...

Loe edasi 26 tuh

LAHUSE MAHUPROTSENT

Vedelike sisaldust lahuses väljendatakse tihti mahuprotsendiga, mis näitab, mitu mahuosa lahustunud ainet sisaldub 100 mahuosas lahuses.   PV=(Vaine/Vlahus)*100% (mahuprotsent= lahustunud aine...

Loe edasi 7 tuh

KOLLOIDLAHUSED

Tõeliseks lahuseks nimetatakse lahust, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, molekulide või aatomitena. Pihussüsteemideks ehk pihusteks nimetatakse segusid, kus üks aine on...

Loe edasi 8 tuh

PIHUSSÜSTEEMID ARGIELUS

Argielus kasutatavaid pihuseid liigitatakse pihustuskeskkonna ning pihustunud aine agregaatoleku järgi: Pihustuskeskkonnaks on vedelik - levinuimad. - emulsioonid = vedelik pluss lahustumatu vedelik...

Loe edasi 5 tuh

OKSIIDID: MÕISTE

Aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidide omadused on kooskõlas vastavate elementide omadustega. Ühe ja sama elemendi erineva oksüdatsiooniastme korral märgitakse...

Loe edasi 6 tuh

ALUSELISED OKSIIDID

Aluselised oksiidid on oksiidid, mis on aluseliste omadustega ja need reageerivad hapetega. Aktiivsete metallide oksiidid on tugevalt aluselised, vähemaktiivsete omad nõrgalt aluselised.  ...

Loe edasi 14 tuh

HAPPELISED OKSIIDID

Happelised oksiidid on oksiidid, millel on happelised omadused ja nad reageerivad alustega. Paljud mittemetallioksiidid on happelised. Aine Millistel juhtudel reageerib Saadus Näide Vesi Enamus...

Loe edasi 13 tuh

OKSIIDIDE OMADUSTE SEADUSPÄRASUSED

  Aktiivsete metalliliste elementide oksiidid on tugevalt aluselised, vähemaktiivsete metalliliste oksiidide omadused nõrgalt aluseliste omadustega. Paljud mittemetalliliste elementide...

Loe edasi 4 tuh

OKSIIDIDE SAAMINE

  Lihtaine reageerimine hapnikuga. Enamasti tugevalt eksotermiline reaktsioon, mis toimub põlemisega. C+ O2→CO2 2Ca + O2→ 2CaO Vähemaktiivsete lihtainete puhul on reaktsioon aeglane ja...

Loe edasi 8 tuh

HAPPED

Hape on aine, mis vesilahuses jaguneb vesinikioonideks ja happeanioonideks. Vesinikioonidest on tingitud hapete üldised omadused. Osa happeid on tavatingimustes vedelikud (nt väävelhape), osa...

Loe edasi 7 tuh

HAPETE LIIGITUS

  Hapnikusisalduse järgi Hapnikhapped, mis sisaldavad ühe elemendina hapnikku ( HNO3; H2 SO4  ). Selliste hapete anioonid koosnevad mingi mittemetallilise elemendi aatomist ja sellega...

Loe edasi 23 tuh

HAPETE REAGEERIMINE METALLIDEGA

Kõik metallid ei reageeri hapetega. Hapetega reageerimist iseloomustab metallide pingerida, kus vesinikust vasakule jäävad metallid tõrjuvad hapetest vesiniku välja. Metall + hape →  sool +...

Loe edasi 13 tuh

HAPETE SAAMINE

Hapnikku mittesisaldavaid happeid saadakse vastavate gaasiliste vesinikühendite lahustumisel vees. Näiteks gaasilise vesinikkloriidi lahustumisel vees tekib vesinikkloriidhape ja ta esinev vaid...

Loe edasi 8 tuh

ALUSED

Alus on aine, mis vesilahuses jaguneb aluse katioonideks ja hüdroksiidioonideks. Hüdroksiidioonidest on tingitud kõik aluste üldised omadused. Hüdroksiidiks nimetatakse ainet, mis annab...

Loe edasi 8 tuh

NEUTRALISATSIOONIREAKTSIOON

Happe ja aluse vaheline reaktsioon, kus omavahel reageerivad happe vesinikioonid ja aluse hüdroksiidioonid moodustades väga püsivad vee molekulid. Happe anioonid ja aluse katioonid reaktsioonist...

Loe edasi 12 tuh

ALUSTE SAAMINE

Tugevalt aluselise oksiidi reageerimisel veega tekib leelis. CaO + H2O → Ca(OH)2   Metalli reageerimisel veega tekib leelis. Ca + 2H2O → Ca(OH)2 + H2↑   Soola reageerimisel leelisega...

Loe edasi 7 tuh

SOOLAD

Sool on tahke kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest. Paljud soolad lahustuvad vees hästi. Hästi lahustuvad aktiivsete metallide soolad. Aktiivsete metallide soolad on enamasti...

Loe edasi 5 tuh

SOOLADE SAAMINE

Soolade saamine: alus+ hape →  sool + vesi Ca(OH)2 + 2HNO3 →Ca(NO3)2+  2H2O metall + hape →  sool + vesinik Ca + 2HCl→ CaCl2+ H2↑ happeline oksiid + alus →  sool + vesi NaOH +...

Loe edasi 10 tuh

SOOLALAHUSE PH

Soolad ei sisalda vesinikioone ega hüdroksiidioone, kuid siiski võivad osad lahused anda vesilahusele aluselise ( Na2CO3 )või happelise reaktsiooni (nt ZnCl2). Soola tekkimine Soolalahuse ph...

Loe edasi 6 tuh

VEE KAREDUS

Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi-ja magneesiumisoolad. Karedas vees seep ei vahuta, kuna seep reageerib soola ioonidega ja tekivad vees halvasti lahustuvad rasvhapete soolad....

Loe edasi 12 tuh

ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED

Elektrolüüdid on ained, mis on vesilahuses kas osaliselt või täielikult jagunenud ioonideks (happed, alused, soolad). Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks (enamus...

Loe edasi 7 tuh

ANORGAANILISTE AINETE RAKENDUSED ARGIELUS

Mineraale ja kivimeid kasutatakse ehitusmaterjalidena. Mineraal on looduslik kindla koostisega keemiline ühend või lihtaine (nt teemant, grafiit). Kivimid koosnevad ühest või mitmest mineraalist....

Loe edasi 6 tuh

MOOL

Mool on ainehulga ühik, mida kasutatakse üliväikeste aineosakeste loendamiseks. Aine hulk väljendab aines sisalduvate osakeste arvu. Tähis on n. Avogardo arv (NA) väljendab ühes moolis aines...

Loe edasi 9 tuh

MOLAARMASS

Aatomite ja molekulide väikeste mõõtmete tõttu on nende massi väljendamiseks kasutusele võetud üliväike massiühik- aatommassiühik (amü). 1 amü on 1,66 · 10-24 grammi. Molaarmass on ühe...

Loe edasi 32 tuh

MOLAARRUUMALA

Vedelike ja gaaside puhul on lihtsam määrata nende ruumala. Ruumala ja massi vaheline seos: ρ= m/V, kus ρ on tihedus; m-aine mass, V- aine ruumala. Tiheduse ühikud on kg/ m3ja g/cm3. Aine...

Loe edasi 19 tuh

MASSI JÄÄVUS

Ainete massi jäävuse seadus (Seaduse tõestas Antoine Laurent de Lavoisier) - reaktsiooni saaduste mass võrdub reaktsiooni lähteainete massiga.

Loe edasi 5 tuh

MOOLARVUTUSED REAKTSIOONIVÕRRANDITE PÕHJAL

Reaktsioonivõrrandi kordajad näitavad reaktsioonist osavõtvate osakeste arvude suhet. Mistahes aine korral sisaldab 1 mol 6,02· 1023 osakest. Ainete moolide arvu suhe on samasugune nagu...

Loe edasi 12 tuh

Vesinik

Vesinik on kõige kergem lihtaine. Maailmaruumis meile tuntud ainetest moodustab vesinik 95%. Vesinikku leidub maailmaruumis niipalju, kuna tähed koosnevad peamiselt vesinikust. Päikese massist...

Loe edasi 7 tuh

Vesi

Vesi on kõige levinum aine meie planeedil, moodustades maakera pindalast 75%. Maal leiduvast veest on enamus soolane vesi (ookeanide ja merede vesi), ainult 3% kogu veest on magevesi – vesi, mida...

Loe edasi 7 tuh

Happed

Happed on liitained, mis koosnevad vesinikust ja happejäägist. Happejäägiks nimetatakse seda rühmitust, mis on happe valemis vesinikuga seotud. Tuntumad happed on järgmised: Hapete vesilahustes...

Loe edasi 49 tuh

Happelahuste pH. Indikaatorid

Hapete olemasolu lahustes saab kindlaks teha indikaatoritega. Indikaatorid on ained, mis muudavad happelises keskkonnas oma värvust. Näiteks üheks indikaatorid, millega saab happeid kindlaks teha...

Loe edasi 11 tuh

Hüdroksiidid ehk alused

Hüdroksiidid ehk alused on liitained, mis koosnevad metalli ioonist ja ühest või mitmest hüdroksiidioonist (OH-). Hüdroksiidioonide arv aluste valemis on võrdne metalli iooni...

Loe edasi 36 tuh

Soolad

Soolad on liitained, mis koosnevad metalli ioonist ning happeanioonist. Soolad on näiteks NaCl, CaCO3, Cu(NO3)2.   Soolade valemite koostamine Soola valemi koostamine käib samal põhimõttel...

Loe edasi 47 tuh

Aine põhiklasside omadused tabelina

1)      Amfoteersed metallid (Al ja Zn) reageerivad leelistega ning tekib kompleksühend 2Al + 2KOH + 6H2O = K[Al(OH)4] + 3H2 2)      Vesinikuga reageerivad need metallid, mis asuvad...

Loe edasi 6 tuh

Molaarruumala

Mool on aine hulga ühik ning ühes moolis on alati 6,02•1023 aine osakest. Gaasilistes ainetes on aineosakesed ühtlaselt jaotunud ning seetõttu on samal temperatuuril kindlas ruumalaühikus...

Loe edasi 6 tuh

Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi

Reaktsioonivõrrandi järgi on võimalik leida seda, kui palju aineid kulub/tekib keemilise reaktsiooni käigus. Arvutused põhinevad sellel, et reaktsioonivõrrandis näitavad kordajad aine moolide...

Loe edasi 18 tuh

Metallilised elemendid

Enamus meile tuntud elementidest on metallilised (praeguseks teatakse 92 metallilist elementi). Metallide ühiseks omaduseks on see, et neil on välisel elektronkihil vähe elektrone ning seetõttu...

Loe edasi 6 tuh

Metallide tootmine

Metalle toodetakse redutseerides neid metalli maakidest. Metalli maagid on enamasti metallioksiidid või siis metallisoolad. Redutseerijatena võib kasutada vesinikku, sütt, süsinikmonooksiidi või...

Loe edasi 5 tuh

Metallide omadused

Enamus metallide omadusi on seotud metallide ühiste elektronidega, mis saavad vabalt liikuda metalliaatomite vahel. Füüsikalised omadused Metalle iseloomustavad järgmised ühised omadused Metalne...

Loe edasi 31 tuh

Metallide korrosioon

Metallide korrosiooniks nimetatakse metallide hävimist väliskeskkonna toimel. Kõige tuntum näide on raua roostetamine õhuhapniku toimel – tekib rauarooste, raud(III)oksiid. 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 ...

Loe edasi 6 tuh

Metallide sulamid

Sulamid on mitme metalli või metalli ja mittemetalli segud, mis on saadud metallide kokkusulatamisel. Sulameid kasutatakse seetõttu, et neil on teistsugused omadused kui puhastel metallidel....

Loe edasi 9 tuh

Tähtsamaid metalle

Raud on maailma enimtoodetud metall. Peamiselt kasutatakse raua sulameid – malmi ja terast. Igal pool meie ümber on esemed, mis on raua sulamitest valmistatud. Puhta metallina on raud hõbevalge,...

Loe edasi 6 tuh

Süsinik kui keemiline element

Süsiniku elektronskeem on järgmine C +6| 2) 4) Kuna süsinikul on väliskihis neli elektroni, siis väliskihile kaheksa elektroni saavutamiseks on süsinikul kaks võimalust. Süsinik liidab neli...

Loe edasi 10 tuh

Süsinik lihtainena

Süsinik võib moodustada mitmeid lihtaineid, mis erinevad üksteistest omaduste poolest. Nähtust, kus üks ja sama keemiline element moodustab erinevaid lihtaineid nimetatakse allotroopiaks....

Loe edasi 20 tuh

Süsiniku oksiidid

Süsinikoksiid ehk vingugaas (CO) Süsinikoksiid tekib süsiniku mittetäielikul põlemisel 2C + O2 = 2CO Süsinikoksiid on lõhnata, värvusetu mürgine gaas.  Süsinikoksiidi mürgisus seisneb...

Loe edasi 18 tuh

Süsivesinikud

Süsivesinikud on ühendid, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Süsinike vahel võib esineda nii üksikside kui ka kordne side (kaksikside või kolmikside). Süsivesinike kirjapanekuks...

Loe edasi 9 tuh

Alkoholid

Alkoholid on süsinikuühendid, kus süsinikuga on seotud üks või mitu hüdroksüülrühma (-OH). Tuntum alkohol on etanool (CH3-CH2-OH), mida tavakeeles nimetatakse piirituseks. Alkoholide...

Loe edasi 15 tuh

Karboksüülhapped

Karboksüülhapped on süsinikuühendid, mis sisaldavad ühte või mitut karboksüülrühma (-COOH). Karboksüülrühma struktuur on järgmine: Karboksüülhapete nimetamisel lähtutakse vastavast...

Loe edasi 7 tuh

Rasvad

Rasvad on looduslikud süsinikuühendid, mis on väga energiarikkad. Elusorganismid kasutavad rasvasid energia talletamiseks. Keemilise koostise poolest on rasvad glütserooli ning rasvhappe...

Loe edasi 5 tuh

Valgud

Valgud on elusorganismide ühed tähtsamad koostisosad. Valgud on keerulise ehitusega polümeerid, koosnedes peamiselt aminohapetest. Aminohapped on karboksüülhapped, milles ahela koostises on...

Loe edasi 5 tuh

Süsivesikud ehk suhkrud

Süsivesikud koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Keemiliselt on suhkrud mitme hüdroksüülrühmaga alkoholid, mis sisaldavad veel aldehüüd või glükosiidsidet. Tuntumad süsivesikud...

Loe edasi 7 tuh

Anorgaaniline keemia Laiendatud konspekt olümpiaadideks

Autor: Jaan Usin nimeline Gümnaasium. 1. Oksüdatsiooniastmed, nende arvutamine 2. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine 3. Olulisemad oksüdeerijad 4. Ia rühma metallid – leelismetallid....

Loe edasi 5 tuh

Oksüdatsiooniastmed, nende arvutamine

on laeng, mida kannaks aatom, kui aine koosneks üheaatomilistest see nii pole ja seetõttu on tegemist formaalse (puht arvutusliku) parameetriga. on kasulik keeruliste redoksreaktsioonide...

Loe edasi 16 tuh

Redoksreaktsioonide tasakaalustamine

Redoksreaktsiooni käigus muutub mõne elemendi Tasakaalustamine põhineb laengu jäävuse seadusel, ja loovutatud elektronide arvud peavad olema võrdsed. Tasakaalustame etapphaaval järgmise...

Loe edasi 8 tuh

Olulisemad oksüdeerijad

Üldiselt on tegemist ühenditega, milles mõne elemendi on tavalisest kõrgem. Nitraadid ; eelkõige lämmastikhape Lämmastikhappe reageerimisel metallidega tuleb arvestada, et nitraatioon on...

Loe edasi 6 tuh

Ia rühma metallid – leelismetallid.

Kõige aktiivsemad metallid, reageerivad enamuse mittemetallidega. alati +I Aktiivsete mittemetallide ühendid on vees püsivad , sulfiidid hüdrolüüsuvad (nõrga happe soolad) andes aluselise...

Loe edasi 5 tuh

I b rühm: Vask, hõbe, kuld

Tegemist on väheaktiivsete metallidega. on muutuvad, kuid põühiliselt on tegemist Cu(II) , Ag(I) ja Au(III) ühenditega. Kuumutamisel reageerivad mitmete mittemetallidega, eeskätt halogeenidega...

Loe edasi 6 tuh