LAHUS Lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud lahustuvast ainest koosnevat segu nimetatakse lahuseks. Lahuse agregaatolek on sama, mis oli lahustil. lahusti + lahutunud aine = lahus (milles) (mille) Loe edasi 6713
LAHUSTE TEKKIMINE Lahustumist ja difusiooni kiirendab segamine ja temperatuuri tõstmine. Difusioon on aine levik teises aines või ainete segus ja seda põhjustab osakeste soojusliikumine. Video. Difusioon.... Loe edasi 5845
SOOJUSEFEKT Hüdraatumine on eksodermiline protsess ehk siis protsess, millega kaasneb soojuse aine lahustumisel vees kaasneb ka soojuse neeldumine (endotermiline protsess), kuna kristallides olevate sidemete... Loe edasi 9534
AINETE LAHUSTUVUS: VÕRDLUS JA MÕISTE Küllastunud lahuseks nimetatakse lahust, milles on lahustunud maksimaalne kogus lahustunud ainet, mis nendes tingimustes üldse lahustuda saab. Kui ainet saaks veel lahustuda, on tegemist... Loe edasi 9954
LAHUSTUVUST MÕJUTAVAD TEGURID Temperatuur Tahkete ainete lahustuvus vees kasvab kõrgemal temperatuuril, sest siis muutuvad osakestevahelised sidemed nõrgemaks ja nende lõhkumiseks kulub vähem energiat. Gaaside lahustuvus vees... Loe edasi 4419
LAHUSE MASSIPROTSENT Lahuse kontsentratsioon näitab, kui palju on lahuses lahustunud ainet. Seda väljendatakse lahuse massiprotsendi kaudu, mis näitab, millise osa moodustab lahustunud aine mass kogu lahusest... Loe edasi 21781
LAHUSE MAHUPROTSENT Vedelike sisaldust lahuses väljendatakse tihti mahuprotsendiga, mis näitab, mitu mahuosa lahustunud ainet sisaldub 100 mahuosas lahuses. PV=(Vaine/Vlahus)*100% (mahuprotsent= lahustunud aine... Loe edasi 6539
KOLLOIDLAHUSED Tõeliseks lahuseks nimetatakse lahust, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, molekulide või aatomitena. Pihussüsteemideks ehk pihusteks nimetatakse segusid, kus üks aine on... Loe edasi 7221
PIHUSSÜSTEEMID ARGIELUS Argielus kasutatavaid pihuseid liigitatakse pihustuskeskkonna ning pihustunud aine agregaatoleku järgi: Pihustuskeskkonnaks on vedelik - levinuimad. - emulsioonid = vedelik pluss lahustumatu vedelik... Loe edasi 4371
OKSIIDID: MÕISTE Aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidide omadused on kooskõlas vastavate elementide omadustega. Ühe ja sama elemendi erineva oksüdatsiooniastme korral märgitakse... Loe edasi 5251
ALUSELISED OKSIIDID Aluselised oksiidid on oksiidid, mis on aluseliste omadustega ja need reageerivad hapetega. Aktiivsete metallide oksiidid on tugevalt aluselised, vähemaktiivsete omad nõrgalt aluselised. ... Loe edasi 11642
HAPPELISED OKSIIDID Happelised oksiidid on oksiidid, millel on happelised omadused ja nad reageerivad alustega. Paljud mittemetallioksiidid on happelised. Aine Millistel juhtudel reageerib Saadus Näide Vesi Enamus... Loe edasi 10641
OKSIIDIDE OMADUSTE SEADUSPÄRASUSED Aktiivsete metalliliste elementide oksiidid on tugevalt aluselised, vähemaktiivsete metalliliste oksiidide omadused nõrgalt aluseliste omadustega. Paljud mittemetalliliste elementide... Loe edasi 3704
OKSIIDIDE SAAMINE Lihtaine reageerimine hapnikuga. Enamasti tugevalt eksotermiline reaktsioon, mis toimub põlemisega. C+ O2→CO2 2Ca + O2→ 2CaO Vähemaktiivsete lihtainete puhul on reaktsioon aeglane ja... Loe edasi 6985
HAPPED Hape on aine, mis vesilahuses jaguneb vesinikioonideks ja happeanioonideks. Vesinikioonidest on tingitud hapete üldised omadused. Osa happeid on tavatingimustes vedelikud (nt väävelhape), osa... Loe edasi 6327
HAPETE LIIGITUS Hapnikusisalduse järgi Hapnikhapped, mis sisaldavad ühe elemendina hapnikku ( HNO3; H2 SO4 ). Selliste hapete anioonid koosnevad mingi mittemetallilise elemendi aatomist ja sellega... Loe edasi 19238
HAPETE REAGEERIMINE METALLIDEGA Kõik metallid ei reageeri hapetega. Hapetega reageerimist iseloomustab metallide pingerida, kus vesinikust vasakule jäävad metallid tõrjuvad hapetest vesiniku välja. Metall + hape → sool +... Loe edasi 11828
HAPETE SAAMINE Hapnikku mittesisaldavaid happeid saadakse vastavate gaasiliste vesinikühendite lahustumisel vees. Näiteks gaasilise vesinikkloriidi lahustumisel vees tekib vesinikkloriidhape ja ta esinev vaid... Loe edasi 6781
ALUSED Alus on aine, mis vesilahuses jaguneb aluse katioonideks ja hüdroksiidioonideks. Hüdroksiidioonidest on tingitud kõik aluste üldised omadused. Hüdroksiidiks nimetatakse ainet, mis annab... Loe edasi 6928
NEUTRALISATSIOONIREAKTSIOON Happe ja aluse vaheline reaktsioon, kus omavahel reageerivad happe vesinikioonid ja aluse hüdroksiidioonid moodustades väga püsivad vee molekulid. Happe anioonid ja aluse katioonid reaktsioonist... Loe edasi 10565
ALUSTE SAAMINE Tugevalt aluselise oksiidi reageerimisel veega tekib leelis. CaO + H2O → Ca(OH)2 Metalli reageerimisel veega tekib leelis. Ca + 2H2O → Ca(OH)2 + H2↑ Soola reageerimisel leelisega... Loe edasi 6317
SOOLAD Sool on tahke kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest. Paljud soolad lahustuvad vees hästi. Hästi lahustuvad aktiivsete metallide soolad. Aktiivsete metallide soolad on enamasti... Loe edasi 4397
SOOLADE SAAMINE Soolade saamine: alus+ hape → sool + vesi Ca(OH)2 + 2HNO3 →Ca(NO3)2+ 2H2O metall + hape → sool + vesinik Ca + 2HCl→ CaCl2+ H2↑ happeline oksiid + alus → sool + vesi NaOH +... Loe edasi 8999
SOOLALAHUSE PH Soolad ei sisalda vesinikioone ega hüdroksiidioone, kuid siiski võivad osad lahused anda vesilahusele aluselise ( Na2CO3 )või happelise reaktsiooni (nt ZnCl2). Soola tekkimine Soolalahuse ph... Loe edasi 5277
VEE KAREDUS Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi-ja magneesiumisoolad. Karedas vees seep ei vahuta, kuna seep reageerib soola ioonidega ja tekivad vees halvasti lahustuvad rasvhapete soolad.... Loe edasi 9996
ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED Elektrolüüdid on ained, mis on vesilahuses kas osaliselt või täielikult jagunenud ioonideks (happed, alused, soolad). Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks (enamus... Loe edasi 6328
ANORGAANILISTE AINETE RAKENDUSED ARGIELUS Mineraale ja kivimeid kasutatakse ehitusmaterjalidena. Mineraal on looduslik kindla koostisega keemiline ühend või lihtaine (nt teemant, grafiit). Kivimid koosnevad ühest või mitmest mineraalist.... Loe edasi 5114
MOOL Mool on ainehulga ühik, mida kasutatakse üliväikeste aineosakeste loendamiseks. Aine hulk väljendab aines sisalduvate osakeste arvu. Tähis on n. Avogardo arv (NA) väljendab ühes moolis aines... Loe edasi 7042
MOLAARMASS Aatomite ja molekulide väikeste mõõtmete tõttu on nende massi väljendamiseks kasutusele võetud üliväike massiühik- aatommassiühik (amü). 1 amü on 1,66 · 10-24 grammi. Molaarmass on ühe... Loe edasi 26331
MOLAARRUUMALA Vedelike ja gaaside puhul on lihtsam määrata nende ruumala. Ruumala ja massi vaheline seos: ρ= m/V, kus ρ on tihedus; m-aine mass, V- aine ruumala. Tiheduse ühikud on kg/ m3ja g/cm3. Aine... Loe edasi 15867
MASSI JÄÄVUS Ainete massi jäävuse seadus (Seaduse tõestas Antoine Laurent de Lavoisier) - reaktsiooni saaduste mass võrdub reaktsiooni lähteainete massiga. Loe edasi 4593
MOOLARVUTUSED REAKTSIOONIVÕRRANDITE PÕHJAL Reaktsioonivõrrandi kordajad näitavad reaktsioonist osavõtvate osakeste arvude suhet. Mistahes aine korral sisaldab 1 mol 6,02· 1023 osakest. Ainete moolide arvu suhe on samasugune nagu... Loe edasi 10232
Vesinik Vesinik on kõige kergem lihtaine. Maailmaruumis meile tuntud ainetest moodustab vesinik 95%. Vesinikku leidub maailmaruumis niipalju, kuna tähed koosnevad peamiselt vesinikust. Päikese massist... Loe edasi 5963
Vesi Vesi on kõige levinum aine meie planeedil, moodustades maakera pindalast 75%. Maal leiduvast veest on enamus soolane vesi (ookeanide ja merede vesi), ainult 3% kogu veest on magevesi – vesi, mida... Loe edasi 6736
Happed Happed on liitained, mis koosnevad vesinikust ja happejäägist. Happejäägiks nimetatakse seda rühmitust, mis on happe valemis vesinikuga seotud. Tuntumad happed on järgmised: Hapete vesilahustes... Loe edasi 40612
Happelahuste pH. Indikaatorid Hapete olemasolu lahustes saab kindlaks teha indikaatoritega. Indikaatorid on ained, mis muudavad happelises keskkonnas oma värvust. Näiteks üheks indikaatorid, millega saab happeid kindlaks teha... Loe edasi 9369
Hüdroksiidid ehk alused Hüdroksiidid ehk alused on liitained, mis koosnevad metalli ioonist ja ühest või mitmest hüdroksiidioonist (OH-). Hüdroksiidioonide arv aluste valemis on võrdne metalli iooni... Loe edasi 29475
Soolad Soolad on liitained, mis koosnevad metalli ioonist ning happeanioonist. Soolad on näiteks NaCl, CaCO3, Cu(NO3)2. Soolade valemite koostamine Soola valemi koostamine käib samal põhimõttel... Loe edasi 39316
Aine põhiklasside omadused tabelina 1) Amfoteersed metallid (Al ja Zn) reageerivad leelistega ning tekib kompleksühend 2Al + 2KOH + 6H2O = K[Al(OH)4] + 3H2 2) Vesinikuga reageerivad need metallid, mis asuvad... Loe edasi 5648
Molaarruumala Mool on aine hulga ühik ning ühes moolis on alati 6,02•1023 aine osakest. Gaasilistes ainetes on aineosakesed ühtlaselt jaotunud ning seetõttu on samal temperatuuril kindlas ruumalaühikus... Loe edasi 4880
Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi Reaktsioonivõrrandi järgi on võimalik leida seda, kui palju aineid kulub/tekib keemilise reaktsiooni käigus. Arvutused põhinevad sellel, et reaktsioonivõrrandis näitavad kordajad aine moolide... Loe edasi 15113
Metallilised elemendid Enamus meile tuntud elementidest on metallilised (praeguseks teatakse 92 metallilist elementi). Metallide ühiseks omaduseks on see, et neil on välisel elektronkihil vähe elektrone ning seetõttu... Loe edasi 5223
Metallide tootmine Metalle toodetakse redutseerides neid metalli maakidest. Metalli maagid on enamasti metallioksiidid või siis metallisoolad. Redutseerijatena võib kasutada vesinikku, sütt, süsinikmonooksiidi või... Loe edasi 4677
Metallide omadused Enamus metallide omadusi on seotud metallide ühiste elektronidega, mis saavad vabalt liikuda metalliaatomite vahel. Füüsikalised omadused Metalle iseloomustavad järgmised ühised omadused Metalne... Loe edasi 26874
Metallide korrosioon Metallide korrosiooniks nimetatakse metallide hävimist väliskeskkonna toimel. Kõige tuntum näide on raua roostetamine õhuhapniku toimel – tekib rauarooste, raud(III)oksiid. 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 ... Loe edasi 5199
Metallide sulamid Sulamid on mitme metalli või metalli ja mittemetalli segud, mis on saadud metallide kokkusulatamisel. Sulameid kasutatakse seetõttu, et neil on teistsugused omadused kui puhastel metallidel.... Loe edasi 7475
Tähtsamaid metalle Raud on maailma enimtoodetud metall. Peamiselt kasutatakse raua sulameid – malmi ja terast. Igal pool meie ümber on esemed, mis on raua sulamitest valmistatud. Puhta metallina on raud hõbevalge,... Loe edasi 4979
Süsinik kui keemiline element Süsiniku elektronskeem on järgmine C +6| 2) 4) Kuna süsinikul on väliskihis neli elektroni, siis väliskihile kaheksa elektroni saavutamiseks on süsinikul kaks võimalust. Süsinik liidab neli... Loe edasi 9023
Süsinik lihtainena Süsinik võib moodustada mitmeid lihtaineid, mis erinevad üksteistest omaduste poolest. Nähtust, kus üks ja sama keemiline element moodustab erinevaid lihtaineid nimetatakse allotroopiaks.... Loe edasi 16924
Süsiniku oksiidid Süsinikoksiid ehk vingugaas (CO) Süsinikoksiid tekib süsiniku mittetäielikul põlemisel 2C + O2 = 2CO Süsinikoksiid on lõhnata, värvusetu mürgine gaas. Süsinikoksiidi mürgisus seisneb... Loe edasi 15186
Süsivesinikud Süsivesinikud on ühendid, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Süsinike vahel võib esineda nii üksikside kui ka kordne side (kaksikside või kolmikside). Süsivesinike kirjapanekuks... Loe edasi 7193
Alkoholid Alkoholid on süsinikuühendid, kus süsinikuga on seotud üks või mitu hüdroksüülrühma (-OH). Tuntum alkohol on etanool (CH3-CH2-OH), mida tavakeeles nimetatakse piirituseks. Alkoholide... Loe edasi 12396
Karboksüülhapped Karboksüülhapped on süsinikuühendid, mis sisaldavad ühte või mitut karboksüülrühma (-COOH). Karboksüülrühma struktuur on järgmine: Karboksüülhapete nimetamisel lähtutakse vastavast... Loe edasi 5897
Rasvad Rasvad on looduslikud süsinikuühendid, mis on väga energiarikkad. Elusorganismid kasutavad rasvasid energia talletamiseks. Keemilise koostise poolest on rasvad glütserooli ning rasvhappe... Loe edasi 4347
Valgud Valgud on elusorganismide ühed tähtsamad koostisosad. Valgud on keerulise ehitusega polümeerid, koosnedes peamiselt aminohapetest. Aminohapped on karboksüülhapped, milles ahela koostises on... Loe edasi 4131
Süsivesikud ehk suhkrud Süsivesikud koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Keemiliselt on suhkrud mitme hüdroksüülrühmaga alkoholid, mis sisaldavad veel aldehüüd või glükosiidsidet. Tuntumad süsivesikud... Loe edasi 5730
Anorgaaniline keemia Laiendatud konspekt olümpiaadideks Autor: Jaan Usin nimeline Gümnaasium. 1. Oksüdatsiooniastmed, nende arvutamine 2. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine 3. Olulisemad oksüdeerijad 4. Ia rühma metallid – leelismetallid.... Loe edasi 4519
Oksüdatsiooniastmed, nende arvutamine on laeng, mida kannaks aatom, kui aine koosneks üheaatomilistest see nii pole ja seetõttu on tegemist formaalse (puht arvutusliku) parameetriga. on kasulik keeruliste redoksreaktsioonide... Loe edasi 13434
Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsiooni käigus muutub mõne elemendi Tasakaalustamine põhineb laengu jäävuse seadusel, ja loovutatud elektronide arvud peavad olema võrdsed. Tasakaalustame etapphaaval järgmise... Loe edasi 7285
Olulisemad oksüdeerijad Üldiselt on tegemist ühenditega, milles mõne elemendi on tavalisest kõrgem. Nitraadid ; eelkõige lämmastikhape Lämmastikhappe reageerimisel metallidega tuleb arvestada, et nitraatioon on... Loe edasi 4852
Ia rühma metallid – leelismetallid. Kõige aktiivsemad metallid, reageerivad enamuse mittemetallidega. alati +I Aktiivsete mittemetallide ühendid on vees püsivad , sulfiidid hüdrolüüsuvad (nõrga happe soolad) andes aluselise... Loe edasi 4124
I b rühm: Vask, hõbe, kuld Tegemist on väheaktiivsete metallidega. on muutuvad, kuid põühiliselt on tegemist Cu(II) , Ag(I) ja Au(III) ühenditega. Kuumutamisel reageerivad mitmete mittemetallidega, eeskätt halogeenidega... Loe edasi 5503
