KULTUUR

  • Rahvariided

Tänapäeval mõistame rahvariiete all eelkõige eesti talurahva pidulikku riietust.

Rahvariided on ka need, mida talurahvas kandis igapäevaselt. Põhiliselt linasest riidest. Piduriided olid uhkemad, paremast materjalist ning värvilised rohkete kaunistustega.

Kõik riided tegid talunaised ise käsitsi. Linased ja villased riided. Rõivad valmistati telgedel kootud villasest või linasest kangast. Linasest esemed olid valged, villasest esemed lambavalged, -pruunid ja -mustad. Muid värve saadi taimedega värvimisel.

Naiste rõivaste põhiosad olid siin särk, seelik, vöö, kampsun, osalt liistik, abielunaistel põll, peakate (tanu) ja mitmesugused ülevisked (sõba, pallapool, ka palakas). Üleriidena kasutati pikk-kuube, talvel lambanahkset kasukat, millele pandi sajuse ilmaga peale pikk-kuub, et kasukas märjaks ei saaks.

Külmaga pandi tanule peale talvemüts või rätik.

Meeste rõivaste põhiosad on särk, püksid, kuub (pikk-kuub), vöö, vest. Peakatteks kõrge vildist kaapkübar, mida kanti pidulikel puhkudel.

Rahvarõivaste juurde kuulusid ka sukad.

Jalanõudeks olid pargitud nahast pastlad, hilisemal ajal kingad või saapad.

ÜLESANNE:

RAHVARIIDED EESTIS. Vali õiged vastusevariandid

Minevikku võime näha väga paljudes kohtades. Ükski Eestimaa linn ega küla pole läbinisti tänapäevane, nende algus võib ulatuda kümnete, sadade või isegi tuhandete aastate taha. Palju küll väga ammustest aegadest säilinud ei ole, kuid ehitiste varemed ja esemed on siiski alles.

 

Loe lisaks:

  1. Rahvarõivad
  2. Rahvarõivad
  3. Talurahva eluolu
  4. Rahvariided, mineviku pärand
See artikkel on retsenseerimata.